Õpetajate puudus haridusasutustes ja kutsehariduse tulevik (Hiiumaa Ametikooli näitel)

Tänane kaheksas küsimus on haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele, küsib Riigikogu liige Vladimir Arhipov ja teema on õpetajate puudus haridusasutustes ja kutsehariduse tulevik (Hiiumaa Ametikooli näitel). Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Mõnda aega me [oleme läinud] kenasti üle eestikeelsele haridusele ja see toimub praegu põhiliselt tänu sellele, et nii koolid kui ka omavalitsused värbavad õpetajaks inimesi, kellel ei ole vastavat haridust, aga on vastav [keele]kategooria, ja ka tänu sellele, et ministeerium andis võimaluse veel aasta õppida nendel õpetajatel, kellel ei ole vastavat kategooriat, aga nad peavad selle aasta jooksul saama. Need head õpetajad jätkavad oma tööd, aga oleme realistlikud, tegelikult ju nii mõnigi nendest seda eksamit ikkagi [ära ei tee]. Kuidas me edasi liigume? Kas meil jätkub piisavalt õpetajaid, et see üleminek ikkagi oleks selline, et lapsed saaks haridust? Ja kui me selliseid õpetajaid ei kasvata, ei õpeta välja, kuidas see mõjub tervikuna Eesti haridusele? See oli üks küsimus. Ja püüame nüüd kiiresti rääkida ka Hiiumaa kutseharidusest ja ametikoolist Suuremõisa mõisas, mis sellega seoses kõik on. Mis selle hoonega saab ja kuhu see kool kaob?

Aitäh! Okei, ma räägin eestikeelsest õppest, sest mul tekkiski äkki mure, et te kuidagi seote eestikeelsele õppele ülemineku Hiiumaa Ametikooliga. Hiiumaa Ametikoolis õpitakse ikkagi täiesti eesti keeles, seal ei ole üleminekuga midagi pistmist. Haridusministeeriumi tellimusel on Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool suurendanud vastuvõttu õpetajakoolitusse juba viimasel kahel aastal väga märkimisväärselt. Tänase seisuga õpib nii lasteaiaõpetaja õppekavadel kui ka õpetajate õppekavadel 991 üliõpilast rohkem, kui seal õppis viis aastat tagasi. Ehk viis aastat tagasi õppis nendel õppekavadel 2600 üliõpilast, täna õpib 3600 üliõpilast. Nii et väga märkimisväärselt on suurenenud nende üliõpilaste hulk, kes õpivad õpetajakoolituses. Suurenenud on vastuvõtt. Iga aasta võetakse vastu 350 üliõpilast rohkem, kui on varasematel aastatel võetud. Järgmisel aastal peaksid need esimesed lasteaiaõpetaja õppekava õpetajad lõpetama, nii et lasteaedade jaoks peaksid hakkama ülikoolist välja tulema need, kes kolm aastat tagasi alustasid selle suurendatud õppekava mahuga õpet. Riik on väga-väga märkimisväärselt suurendanud tellimust õpetajakoolituses ja need kohad on ka täitunud. Selle sügise üks nii-öelda kriis, mida ma pidin lahendama, oli tegelikult selline positiivne kriis. Ma pidin lahendama seda kriisi, et Narva kolledžisisse, kus on õpetajakoolituse õppekavad, magistriõppekava, kus on 60 õppekohta – vanasti, kui mina olin direktor, oli seal 25 õppekohta, täna on seal 60 õppekohta –, ei saanud sisse enamus noori, kes soovis õpetajaks õppida. Võeti vastu 69 ehk siis üheksa inimest veel täiendavalt juurde ja ukse taha jäi väga-väga pikk nimekiri inimestest, kes sooviksid õpetajaks õppida. Nad ei saanud sisse ja nad kirjutasid mulle pikki kirju ja soovisid [teada], kus oleks ikkagi võimalus veel õpetajaks õppida. Nii et soov õpetajaks õppida on ülisuur. Üliõpilasi, kes õpetajaks õpivad, on kordades ja kordades rohkem ja järgmise aasta kevadel peaksid hakkama esimesed lõpetajad ka juba kraadi saama. Nii et riik on selles mõttes väga suurendanud seda vastuvõttu. Ma loodan, et omavalitsused suudavad need õpetajad sinna ka tööle meelitada. Teiseks, me oleme näinud, et meie andmetel on Ida-Virumaale tööle läinud 500 uut õpetajat. Ehk väga märkimisväärselt on kasvanud nende inimeste hulk, kes on Ida-Virumaale tööle läinud tänu sellele palgakoefitsiendile, mida seal on rakendatud. Nii et 500 uut õpetajat. Terves Eestis on võrreldes möödunud aastaga suurenenud õpetaja[kutsega inimeste] hulk, kes töötavad õpetajatena, üle 300 inimese võrra. Ehk siis ametist lahkub vähem inimesi, kui neid sinna ametisse siseneb. Nii et meil on õpetajaid ja õpetajatööd [teha] soovijaid päris palju. Küsimus on alati töötingimustes, milliseid töötingimusi kool või lasteaed potentsiaalsetele õpetajatele pakub, ja loomulikult ka palgas. Ja need on need asjad, mida me soovime ka haridusleppes kokku leppida, selleks et meil oleksid üleriigiliselt kokku lepitud tingimused. Nüüd ma Hiiumaa Ametikooli kohta kahjuks ei jõudnud vastata.

Nüüd on aeg tõesti täis, jah.

Hiiumaa Ametikool jätkab tegevust. Me ei pane seda kinni, see ei ole kinnipanemise otsus.

Aitäh! Aga Hiiumaa Ametikooli kohta on vastus veel võimalik ära kuulata, sest Vladimir Arhipov saab esitada täpsustava küsimuse. Palun!

Teengi selle täpsustava küsimuse Hiiumaa Ametikooli kohta.

Proua minister, palun!

Aitäh! Hiiumaa Ametikooli ei suleta. Igaks juhuks ütlen selle välja: ei ole kellelgi plaani Hiiumaa Ametikooli sulgeda. Hiiumaa Ametikooli puhul käib õppetöö reorganiseerimine tulenevalt sellest, et 2026. aastal kehtestub õppimiskohustus kõigile põhikooli lõpetajatele, ja tänase seisuga ei ole Hiiumaal põhikooli lõpetajatel võimalik Hiiumaal põhikoolijärgset õpet peale gümnaasiumi saada. Kutseharidust Hiiumaal põhikooli lõpetajad ei saa. Hiiumaa Ametikoolis ei ole põhikoolijärgset kutseõppekava, mille tõttu omanik ehk riik andis suunised koolile, et see tuleb reorganiseerida, tuleb luua põhikooli lõpetajatele õppimisvõimalus Hiiumaa Ametikoolis. Tuleb luua uus õppekava. Selleks, et luua õppekava, on vaja rahalisi ressursse. Selleks on vaja [teada], kust tulevad need õppekohad, mis Hiiumaa Ametikoolis juurde luuakse, nendele põhikooli lõpetajatele. Vaatasime üle ka Hiiumaa Ametikooli lõpetajate profiilid ja erialade profiilid. Ja kuna seal on tegemist aedniku õppekavaga ja tööturu ootus aednike hulga osas on kordi väiksem kui see, mida meil kutseõppes aednikena koolitatakse, ehk OSKA raportite põhjal ei ole Eestis nii palju aednikke vaja, kui riik praegu koolitustellimusena koolitada laseb, siis on tehtud otsus, et me vähendame koolitustellimust. Selle tõttu Hiiumaal aednike koolitamiseks tellimust enam ei esitata. Nüüd on Hiiumaa inimestega kokku lepitud, et aednikuõpet võib jätkata, aga see ei ole riiklik koolitustellimus. Ehk tasu eest on võimalik seda õppekava Hiiumaal edasi pidada, aga riiklikku koolitustellimust me ei esita, sest meil ei ole nii palju aednikke vaja. Kui aus olla, siis OSKA raportite järgi on meil 1000% ulatuses rohkem lõpetajaid, kui meil tegelikult tööturul on neid potentsiaalseid töökohti, kus neid inimesi rakendada saaks. Teised kaks õppekava, mis Hiiumaa Ametikoolis on, ilusti jätkavad, seal ei ole mingit reorganiseerimist. Ja lisandub uus õppekava, mis on seotud põhikooli lõpetajatele kutsekeskharidusõppe võimaldamisega. Suuremõisa lossiga on natukene sama teema, mis meil on Vana-Vigalas: me ei suuda tagada investeeringuid sinna hoonesse selleks, et hoone vastaks kaasaegsetele õppimistingimustele. Ja see hoone on meie jaoks liiga suur, ametikooli jaoks liiga suur, ehk [selle kasutamine] õppeprotsessis ei ole eesmärgipärane. Meil on olemas Kärdla kesklinnas hariduslinnak, kus on võimalik tagada nii kutseharidus kui ka gümnaasiumiharidus. Me soovime edasi minna sellega, et arendame välja Kärdla hariduslinnaku, Hiiumaa Ametikool liigub sinna ja seal hakatakse õpet pakkuma.

Suur tänu! Helle-Moonika Helme, lisaküsimus, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Ma jätkan selle Hiiumaa Ametikooli teemaga. 31. oktoobril toimus Hiiumaal Suuremõisa lossis konverents "Kuhu tüürid, kutseharidusreform?". Te ütlesite siin, et tuleb kokku tõmmata, ja rääkisite aednikukoolituse õppekavadest ja et ressurssi ei jätku. Seal [konverentsil] tõdeti ühistes aruteludes, et tegelikult tuleb maapiirkondades näha palju suuremat pilti ja arvestada ka sotsiaal-majandusliku ja regionaalse mõõtmega. Hiiumaa puhul on see täiesti eriline küsimus. Tegemist on ju saarelise keskkonnaga ja seal hakkavad täiesti teistsugused tingimused neil teemadel kaasa rääkima. Selles mõttes te peaksite ikkagi Haridus‑ ja Teadusministeeriumi tasemel selle teemaga natukene süvitsi edasi tegelema. Lihtsalt niimoodi öelda, et me viime selle õppe kusagile Kärdla keskusesse, sellepärast et seal on paremad tingimused – no sellel konverentsil tuli välja, et Hiiumaa inimesed tegelikult ei arva nii, ei ole sellega nõus ja ütlevad täiesti tõsiselt, et ei tohi lõhkuda olemasolevat ja toimivat taristut enne, kui on tehtud regionaalse mõju analüüs. Ja see puudutab kõiki Hiiumaa Ametikooli erialasid: aiandust, transporti ja ehitust. Uuendusi saaks tegelikult teha – see on nende ettepanek – ka olemasolevate valdkondade sees. Ma siiski küsin: äkki te nii kategoorilises imperatiivis ei räägiks Hiiumaa Ametikooli teemal, vaid ikkagi arvestaksite ka kohalike inimeste arvamusega ja sellel konverentsil välja toodud väga kaalukate aspektidega?

Aitäh! Hiiumaa Ametikoolis õpetatakse kolmes õppekavarühmas: ehitus‑ ja tsiviilrajatised, kus [õpivad] põhimõtteliselt puitmajade ehitajad; aiandus; ja transporditeenused, kus on väikesadamate logistikud ja transpordikorraldus. Nüüd, kui vaadata OSKA raporteid, siis [näeme, et] ootus aianduse eriala lõpetajate hulgale on kordi ja kordi väiksem kui see, mis meil praegu välja koolitatakse kutsehariduses, ehk aianduse erialal nii suurt ootust ei ole. Me oleme [seadnud] kutsehariduse reformis ka selle eesmärgi, et me vähendame 20% kaupa nende erialade koolitustellimust, kus meil OSKA raporti järgi tegelikult ei ole nii suurt vajadust, ja suurendame 10% kaupa nende erialade koolitustellimust, kus OSKA raporti järgi on koolitusvajadus väga suur. Aiandus läheb nende erialade alla, kus meil on vaja vähendada koolitustellimust. Aianduse eriala vähendamine ja sulgemine Hiiumaal on just nimelt sellel põhjusel, et meil ei ole tegelikult OSKA raportite järgi vaja aianduse lõpetajaid sellisel hulgal, nagu Eestis kutsehariduses [koolitatakse]. Aianduse eriala asendub sellesama põhikoolilõpetaja erialaga ehk tegelikult tekib Hiiumaa noortele võimalus Hiiumaa Ametikoolis õppida. Täna Hiiumaa noortel, 16-aastastel, ei ole võimalust Hiiumaa Ametikoolis õppida, nad peavad minema mandrile. Hiiumaa põhikoolilõpetaja peab minema mandrile, selleks et omandada kutseharidust. Ta ei saa saarel praegu kutseharidust omandada. Ta saab õppida ainult gümnaasiumis, riigigümnaasiumis omandada akadeemilist gümnaasiumiharidust. Sinna lähevad pooled või natuke üle poolte, aga ülejäänud peavad tegelikult hariduse omandamiseks mandrile minema ja saarelt lahkuma. See on põhjus, miks me reorganiseerime Hiiumaa Ametikooli erialasid, mida seal õpetatakse, ehk avame uue eriala. Nad peavad 2026. aasta septembriks avama uue eriala, mis on suunatud hiidlastele ja Hiiumaal elavatele noortele, et nad saaksid võimaluse [omandada] kutseharidust Hiiumaal.

Aitäh! Lõpetame tänase kaheksanda küsimuse käsitlemise.