Безопасность

Läheme tempokalt edasi. Kuues küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Andres Metsoja ja teema on julgeolek. Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Teid tuleb tunnustada selle eest, et lõpuks on jõudnud agressorriikide [kodanike] või kogu see valimisõiguse temaatika sellele tasemele, et loodetavasti homme või ülehomme – ma ei tea, ei oska öelda, koalitsiooni asju ei oska kommenteerida – jõuab see siia parlamenti. Natuke kahju on sellest, et tegelikult opositsioon on mitu korda Isamaa eestvedamisel eelnõu esitades palunud, et Riigikogu juhatus võiks laiapindselt leida selle lahenduse terviku suhtes, et natukenegi teha lihtsamaks need arutelud ja menetlus Riigikogus, sest, tõesti, tegemist on kiireloomulise küsimusega. Paraku seda võimalust me saanud ei ole. Ja eks me siis ootame seda teksti, mille kohta oma arvamus kujundada. Aga tõepoolest, küsimus on olnud ju sotside vaates suuresti lojaalsuses ja tegelikult järjest rohkem me liigume selle teema käsitlusega ka väärtusruumi küsimuste suunas. Tahakski teie käest teada saada, kuidas teie olete seda sotside mõttekäiku koalitsioonis püüdnud lahti seletada, et ka oma erakonnas ja koalitsioonipartnereis leida see üksmeel. Siiamaani räägiti kogu aeg, et see agressorriikide või kolmandate riikide [kodanike] valimisõiguse teema ei tohi kuidagi puudutada neid isikuid, kes on lojaalsed, aga nüüd me oleme jõudnud sinnamaani, kus [öeldakse, et] ka Valgevene ja Vene kodanike hulgas võib olla isikuid, kes tahaks olla Eestile lojaalsed, tahaks võtta Eesti kodakondsust, aga ei saa, sellepärast et neil ei ole see võimalik, kuna Venemaa ei lase neid enda küljest lahti. Aga nendel, kes on halli passi omanikud, justkui seda konflikti ju mitte mingil moel ei ole, neil on õigus Eesti kodakondsust taotleda ja see ka saada. Kuidas jõuti sellise hookuspookuseni?

Aitäh, hea küsija, tunnustuse eest! Ma hea meelega võtan endale osa sellest tunnustusest, mitte kogu [tunnustust], sest selle otsuse, et me agressorriikide kodanikelt õiguse Eesti asjades kaasa rääkida ära võtame, ma jagaks ikka ühtlaselt kõikide erakondade vahel ära. Eks siis hiljem hääletusel on näha, kui palju täpselt kellegi panus on: kas Reformierakonna 39 häält või Isamaa 10 häält või Eesti 200 13 häält – eks me siis näeme, kui palju neid on. See, et see muutus sündis ja sotsiaaldemokraadid on valmis seda nüüd arutama ka põhiseaduse muutmisena – ma ütleks, et eks see võib-olla on ka arusaamine muutunud julgeolekuolukorrast ja maailmast. Kui samal ajal sotsiaaldemokraatide esimees on siseminister, kes valitsuses olles peab teisaldama erinevaid mälestusmärke – näiteks Narvast, kus on rahutused võimalikud –, või on siseminister, kes peab [saavutama] kiriku lahtisidumise Moskvast, siis kindlasti avardub ka mõistmine Eestit puudutavatest julgeolekuohtudest. Ja kui vaadata julgeolekuohte, siis hiljuti toimusid ju kahed valimised, mille puhul me näeme Venemaa väga korralikke rasvaseid näpujälgi: Gruusias, kus Venemaa mõjutustegevus on olnud pehmelt öeldes halvasti varjatud saladus, ja Moldovas, kus see neil ei õnnestunud õnneks sellisel määral, nagu nemad oleksid tahtnud, aga seda enam oli seda seal näha ja see oli piinlikult ilmne. Nii et selle tõttu, ma arvan, me oleme jõudnud sellesse kohta, kus kõik osapooled on valmis teatud samme astuma. Algselt oli ju plaan ja ettekujutus, et seda on võimalik teha ka lihtseadusega, mitte põhiseaduse muutmisega. See oli kokkulepe, mis eelmises koalitsioonileppes ka sotsiaaldemokraatide osalusel sõlmiti. Tänaseks me oleme jõudnud erinevate debattide tulemusena parlamendis ja igal pool mujal selleni, et enamus õiguseksperte – kindlasti mitte kõik – leiavad, et põhiseaduse muutmine on vajalik, kui niivõrd olulist õigust muudetakse. Ja sellepärast me siis nüüd põhiseaduse muutmise koalitsioonis – ja ma südamest loodan, et üheskoos opositsiooniga – algatame ja hiljem saame neid tekste töö käigus omavahel ühendada, saame arutada erinevate aspektide üle. Ja ma õhutaks kõiki tegelikult tulema siin keskpõrandale kokku, sellepärast et sotsiaaldemokraadid on teinud juba suure järeleandmise, nad on tulnud kaasa sellega, et põhiseadus läheb muutmisele. See põhiline marker ongi agressorriikide kodanikud ehk need kodanikud, need inimesed, kellel on alluvussuhe või siis suhe agressorriigiga.

Suur tänu! Andres Metsoja, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Hea meel on tõdeda, et ka sotsiaaldemokraadid on koalitsioonis olles mõistnud, et julgeolekuohud on reaalsed ja tuleb tegutseda ja astuda selgeid samme. Kahju, et see kõik on võtnud nii palju aega. Aga oma täpsustava küsimusega ma läheks teise julgeolekuvaldkonna juurde, mis on seotud otseselt meie majandusruumiga ja jällegi taastuvenergia või kogu energeetikasektoriga. Eile tuli uudis, et Rootsi Kuningriik tegi otsuse, et Poseidoni meretuulepark saab tulla, aga teised algatused sisuliselt nulliti ära. Ja see küsimus lähtus väga selgelt taas julgeolekust. Me teame ka, et Eestis on maismaal see problemaatika olnud, me oleme istunud selle probleemi otsas, kus lõpuks on radarid versus tuulepargid, kahte funktsiooni korraga teha ei ole saanud. Nüüd on sellele maismaal saabunud lahendus. Aga kas nendel aladel, merealadel, mida Eesti riik pakub tuule[parkide] arenguks, on see selge audit, teadmine olemas, et nende tuuleparkide puhul ei ole sarnaseid probleeme, mis Rootsis ilmnesid? Kas see analüüs on meil läbi viidud? Kindlasti on [õige just] teie käest seda küsida, sest te olete pikalt selle valdkonnaga olnud ka isiklikult seotud erinevatel ametipositsioonidel [olles].

Aitäh! Tõepoolest, parlamendis majanduskomisjoni esimehena, hiljem kliimaministrina olen selle valdkonnaga tegelenud ja energiajulgeolekuga tegelen ka peaministrina, sest see on üks osa sellest, kuidas me tagame oma iseolemise, selle, et meie inimestel on taskukohane ja puhas energia olemas ja meie tööstused töötavad ning on arengu‑ ja ekspordivõimelised. Küsimus muidugi on aktuaalne, sest kui me läheme mõned ajad Eesti mälestustes tagasi, siis meil oli ikkagi väga suur hulk maismaa-aladest ja merealadest ära lõigatud võimalusest sinna erinevaid tuulikuid püstitada just sellelsamal põhjusel, et [polnud selge], milline oleks nende negatiivne mõju meie eelhoiatussüsteemidele. Ja see pole kuidagi saladus, sellest on palju avalikult räägitud. See on põhjus, [vastus ka neile], kes on kärsitumad ja küsinud, miks kümme aastat tuuleparke ei tulnud. Sellepärast ei tulnudki, et eelhoiatussüsteemid ja riigikaitse huvid seda ei võimaldanud sellises mahus. Tänaseks on otsused uute radarite paigaldamiseks ja uute süsteemide tellimiseks tehtud. Maismaal ja ka mereparkide puhul saab neid rajada täpselt sinna, kus selliseid probleeme ei teki. Nii et kõik need asjad on arvesse võetud. Kaitseminister ja kliimaminister on avalikult sedasama kinnitanud, nii et meil taolist kitsendust ei ole. Ja taastuvenergia saab tulla nii, et ta ei sega julgeolekuhuvisid. Need kaks asja käivad koos tegelikult. Mida paremini läheb riigi majandusel, seda paremini suudame seda ka kaitsta.

Aitäh! Järgnevalt lisaküsimus. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Ilmselge on see, et julgeolek on ka majandusjulgeolek. Siin tuleks arvestada ka sellega, et meretuuleparkide puhul, mida te propageerite ja Eestisse olete planeerinud, ilmselgelt ei ole tegemist taskukohase ja puhta energiaga, nagu te olete siin väitnud kliimahüsteeriat üles puhudes. Ma asjatult ei küsinud teie käest eile siin, et kui palju moodustab inimtekkeline CO2 muutusi atmosfääris. Atmosfääris on teatavasti 0,03–0,04% CO2 ja sellest inimtekkeline – igaks juhuks ütlen teile – on 5%. On teada ka see, et tegelikult kliima on soojenenud miljonite aastate jooksul ja ka jahenenud pidevalt, see on käinud nagu sinusoidi mööda. Praegu me oleme seal ülemises otsas enam-vähem. On prognoositud, et varsti hakkab jälle jahenema. Aga olulisem pool on see, et te planeerite Saaremaale, Lääne-Saaremaale suurt meretuuleparki, kus asuvad ka radarijaamad, mis on olulised meie kaitse seisukohast. Peale selle on planeeritud sinna 330-kilovoldine elektriliin, mille jaoks tuleb maha raiuda tuhandeid hektareid metsa, et seda sinna rajada. Siin on ka kliimaministrile näide. Ja kõik selle jaoks, et justkui oleks vaja teha ühendust Lätiga, neljandat elektriühendust, mida reaalselt ei ole ju vaja, sellepärast et meil on endal elektrit puudu. Meil ei oleks vaja edasi eksportida just nimelt seda odavamat Soome elektrit. Meie enda elektrihinnad on ju lakke tõusnud. Kas nüüd, vaadates seda, mis on toimunud Taanis, ja arvestades seda, et Donald Trump [valiti] Ameerikas presidendiks ja arvatavasti nüüd muutub sealne suhtumine kliimahüsteeriasse …

Teie aeg!

… on teil plaanis üle vaadata ka meie meretuuleparkide arendused, eriti just Saaremaal ja Hiiumaal?

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Siin oli jälle väga palju erinevaid küsimusi. Ma ütleks nii, et Ameerika Ühendriigid, nagu öeldud, on meie väga head partnerid nii julgeoleku, majanduse kui ka diplomaatilises plaanis ja reeglitepärase maailma tagamisel. Ameerika Ühendriigid on Eesti head liitlased ja partnerid olnud läbi aastakümnete, see pole saladus. Meie suhted nendega on laitmatud ja see on tulevikus täpselt samamoodi. Nüüd, milline on nende energeetikavalik – ma julgen siiski öelda, et ehkki võib-olla energeetikaga vähem kursis inimesele tundub, et suured riigid investeerivad vähem uutesse tehnoloogiatesse, siis see võib olla visuaalne eksitus. Jah, kindlasti on investeeringuid naftasse, Ühendriikides seda kindlasti tehakse palju, aga suured riigid siiski otsivad kõik selles konkurentsis tuleviku pärast uusi tehnoloogilisi lahendusi, ka energeetika valdkonnas: kuidas kasutada energiat säästlikumalt, alates nendestsamadest seadmetest, uutest akulahendustest kuni uute tehnoloogiateni, mis annavad neile edu mis tahes järgmises majandustsüklis, mis tahes konkurentsisituatsioonis. Nii et seetõttu ma soovitaks mitte minna kaasa sellise mõtlemisega, et lööme nüüd käega ja innovatsiooniga, teadus‑ ja arendustegevusega ei tegele. Eestis kindlasti tuleb tegeleda. Ka ühendusi on Eestis vaja. Ka ühendusi välisriikidega on meil igal juhul vaja. Mis puudutab meie tulevikku, siis me ühendame ennast veebruaris 2025 lahti Venemaa sagedusalast. See tähendab, et ka tulevikus me vajame võimalikult palju välisühendusi, et tagada oma energiajulgeolek. See on täna tagatud ja tulevikus peaks see veel paremini tagatud olema. Soomega kolmas ühendus, Lätiga neljas ühendus, erinevad uued elektritootmisvõimsused – kõik need on vajalikud. Seda debatti, mis puudutab kliimasoojenemise inimtekkelist mõju ja teie projektsioone, ma arvan, me võime veel pikalt pidada. Kui ma töötasin kliimaministrina, siis selliste küsimuste lahendamiseks või küsimuste küsimiseks oli mul olemas teadusnõunik. Tean, et see teadusnõunik on kliimaministril praegugi. Olen täitsa kindel, et kliimaminister aitab teil teadusnõunikuga kokku saada ja neid fakte koos kontrollida.

Suur tänu! Lõpetame meie tänase kuuenda küsimuse käsitlemise.