RMK kestvuslepingud

Tänane viies küsimus on kliimaminister Yoko Alenderile, küsib Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja teema on RMK kestvuslepingud. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud minister! Korruptsioonivastases erikomisjonis olid meil arutlusel Riigimetsa Majandamise Keskuse salajased lepingud ja väga kahju, et te ei saanud istungil osaleda. Minu teada te ei osalenud ka teise erikomisjoni istungil, kus seesama teema oli arutlusel. Ma kasutan seda infotundi, et paar täpsustavat küsimust küsida. Taustaks uuesti, et Riigikontroll tuvastas, et RMK on aastaid müünud läbipaistmatus menetluses salajaste lepingutega turuhinnast soodsamat puitmaterjali, ja seda vaid kitsale ringile. Läbirääkimised toimusid kinniste uste taga, lepingute tingimuste üle otsustas vaid paar inimest. Ja see, kuidas hind kujunes, ongi arusaamatu, istungil me ei saanud sellele konkreetset vastust. Jäi mulje, et RMK-l ja Kliimaministeeriumil on erinev arusaam, mis see harilik väärtus on. Riigikontroll tuvastas, et hinnakujunduses näiteks ei võetud üldse arvesse metsa kasvatamise [kulu] ehk kasvavat metsa käsitleti alati kui tasuta ressurssi, ei võetud arvesse RMK põhitegevusega seotud püsikulusid, näiteks tegevuskulusid, tööjõukulusid, põhivarade kulumit ja nii edasi. Hind võis olla kuni 30% soodsam keskmisest hinnast. Ja kui ma küsisin Kliimaministeeriumi esindajate käest, kas ministeerium oli teadlik nendest lepingutest, siis ministeeriumist vastati mulle, et nemad nendest lepingutest teadlikud ei olnud. Mul ongi küsimus, et kuidas on võimalik, et ministeerium nendest lepingutest midagi varem ei olnud kuulnud? Ometigi on ministeerium nõukogus esindatud. Kas neid lepinguid ministeeriumi eest varjati või ministeerium ise ei tundnud piisavalt huvi, mis toimus RMK-s? Kas täna on juba võimalik arvutada välja see potentsiaalne kahju, mis on riigile nende salajaste lepingutega tekitatud?

Aitäh! Proua kliimaminister, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea küsija! Head kolleegid! See, mis toimub riigivara müügiga, on selline valdkond, kus vaieldamatult peab olema üheselt selge, millisel viisil müük toimub ja millisel viisil hinna kujunemine toimub. 2023. aastal olin ka ise RMK nõukogu liige. Seal me otsustasime kestvuslepingute sisu muuta avalikuks ja võtta selge suuna ka puidu kohapealsele väärindamisele. Ma arvan, et puidu kohapealne väärindamine on teema, mille puhul on päris suur poliitiline konsensus, et see on õige asi. Edasi teeme samme koos RMK-ga, et puidu müüki puudutav oleks õigusaktides üheselt mõistetav. Riigivara müügi puhul see täpselt nii peabki olema. Ja siit veel võib-olla näitena, et käimasoleva RMK korraldatud protsessi puhul, kus nõukogu on andnud suunise anda väheväärtuslikku puitu ka sarnaste lepingutega kasutusse, et tagada sektorite investeerimiskindlus – sest tõepoolest, puidu keemilisel väärindamisel investeeringud on suured ja meie jaoks on oluline, et Eestisse uusi investeeringuid tuleks ja meie ressurss oleks kõige kõrgemal tasandil kohapeal väärindatud –, on protsess täiesti avatud, iga samm on dokumenteeritud ja õiguslikult läbi analüüsitud. Nüüd veel nendest sammudest, mida teeb RMK. Müügilepingutega seotud tarneid ei alustata enne lepingu allkirjastamist, lepinguid ei muudeta õigusliku aluseta. Samuti liigutatakse allkirjastamine juhatuse tasandile. Koolitatakse personali nii korruptsiooni ennetamise meetmete täiendamise kui ka just nimelt protsesside selguse suhtes. Samuti [toimuvad] automaatsed kontrollid müügitehingute vigade avastamiseks, müügiaruannete aja‑ ja asjakohastamine, müügiviiside hindade võrdlusanalüüs, RMK metsamaterjali müügi juhendi uuendamine ja juba mainitud võimaliku keelatud riigiabi andmise täiendav analüüs samamoodi. Kordan üle, et ka ministeeriumis on teatud tegevused, ning lõpuks järgnevad kõikidele Riigikontrolli soovitustele [vastavad] tegevused.

Aitäh! Täpsustav küsimus, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud kliimaminister! Nagu teile, nii ka RMK juhatusele meeldib rääkida, kuidas nüüd olukord läheb palju paremaks. Aga sellest, kuidas selline olukord varem oli võimalik, millegipärast absoluutselt keegi rääkida ei soovi. Lihtsalt arusaamatu, kuidas on võimalik, et alles nüüd hakatakse hinnakujunduse metoodikat koostama. Varem mitte midagi sellist ei olnud. Teiseks, kuidas on võimalik, et menetlus oli läbipaistmatu, ainult kitsas ring tegi neid otsuseid? Kolmandaks, neid inimesi kordagi ei roteeritud. Näiteks oli üks inimene, kes oli lepingutega seotud, 16 aastat järjest ametis, nüüd äkitselt ta vahetab ametikohta – nüüd, kui ilmus Riigikontrolli raport. Samuti sõlmiti lepingud ebaproportsionaalselt pikaks ajaks, need olid salajased, nagu sai juba mainitud. Ja lõpuks, ministeeriumil puudus üldse teadmine, puudus kontroll ja arusaam, mis RMK-s toimub. Te ei vastanud mulle, miks te ei olnud teadlikud, miks ministeerium ei olnud teadlik nendest lepingutest. Ja veel huvitav aspekt: mitte keegi pole kunagi pidanud esitama huvide deklaratsiooni. Ma saan aru, et alles praegu tuleb see kohustus. Ja üks asi, mis on ka kõlanud, et miks seda kõike tehti: seda kõike tehti puiduturu stabiliseerimiseks. Samas, seda ei ole mitte kusagil kirjas – ei ole metsaseaduses, seda pole kirjas Vabariigi Valitsuse määruses, mis puudutab seda puidumüügiturgu. Esimene kord oli see kirjas nüüd eelmisel aastal nii-öelda omaniku ootustes. Aga need lepingud sõlmiti juba aastaid-aastaid tagasi. Ja siit on mul küsimus, et miks nüüd pärast kõigi nende aspektide [ilmnemist] ei soovi Kliimaministeerium ise läbi viia sõltumatu auditi, oma kontrolli, vaid te andsite selle ülesande täitmiseks RMK-le endale. Nemad nüüd teevad neid hankeid, üks hange ongi juba läbi kukkunud …

Teie aeg!

… aga nemad saavad ise neid tingimusi sinna kirja panna. Ministeeriumil …

Teie aeg!

… omanikul on kohustus ja vastutus olla kindel, et riigi varaga käiakse ümber heaperemehelikult …

Aitäh!

… ja vajadusel siis läbi viia ka ise see vastav kontroll.

Aitäh! Proua minister, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea küsija! Head kolleegid! Minister teeb ettepaneku nõukogusse liikmete esitamiseks, samuti Riigikogu esitab nõukogu liikmed. Nõukogu liikmetel on vastutus ja kohustus tagada ja korraldada ettevõtte üle järelevalve. Kui peale seda, kui tegelikult juba RMK nõukogu oli andnud uued suunised, ilmus Riigikontrolli audit, milles esitati teatud kahtlusi, siis tegi RMK kõigepealt ise analüüsi. Selle analüüsi hinnangul ei olnud tegemist riigiabiga. Selleks et olla täiesti kindel, leppisime Rahandusministeeriumi ja meie esindajatega kokku, et me laseme tellida välisauditi. Seda saab võrrelda näiteks ettevõtete auditeerimise protsessiga: ettevõte ise tellibki auditi, aga tellib selle väljast. Samuti on Rahandusministeeriumi riigiabi eksperdid ja meie siseauditi juht osalenud hankedokumentide väljatöötamises. 12. novembril meil peaks olema selge, kas me saame selle analüüsi. Kui selle analüüsi tulemusel selgub, et on antud riigiabi, siis on meil järgmisteks sammudeks võimalus pöörduda Euroopa Komisjoni poole ja RMK on see asutus, kes, juhul kui selgub, et tegemist on olnud riigiabiga, saab ka need summad riigile tagasi nõuda.

Aitäh! Järgnevalt lisaküsimus. Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Austatud minister! Minu küsimus läheb nüüd natuke laiemaks. Riigikogu keskkonnakomisjon käis metsa istutamas ja kohtus ühtlasi RMK juhtkonnaga, nii nagu see traditsioon on, ja tegelikult seal juhtkonna mõtted olid väga murelikud just nimelt RMK tuleviku osas. Toodi välja kas või seesama näide, et ainuüksi see, et 157,9 miljonit eurot võeti lisaeelarvega sellel aastal RMK-st välja teenitud tulu, tegelikult muudab RMK jätkusuutlikkuse oma rahavoogude kasutamisel päris keerukaks. See mure meile indikeeriti. Toodi välja ka see, et ilmselt [tuleks] arutada, kas looduskaitse pool ja metsa majandamise pool tuleks lahutada. Niimoodi lihtsalt riigimetsa majandamisega edasi liikuda ei ole jätkusuutlik. Ja tegelikult pandi lauale terve rida küsimusi nende muutuste kohta. Ma küsin kohe teie käest ära, see natuke haakub riigi varaga laiemalt ehk ka nendesamade tuuleparkide hoonestusõiguste ja kasutusvalduste andmisega, mis on, ma arvan, õige tee, aga tekkimas on kohe probleem, et need, kes osalevad hangetel, teevad pakkumisi, saavad tegelikult selle probleemi osaliseks, et riigi eriplaneeringut justkui enam ei menetleta. On kohaliku omavalitsuse eriplaneeringud, aga tihti need maatükid paiknevad mitme omavalitsuse territooriumil või piirnevad nendega. Kuidas riik on näinud seda, et ühtpidi me paiskame turule mingit ressurssi, aga minu meelest ei ole hästi läbi mõeldud, kuidas jõutakse planeeringutega sinnamaani, et päriselt oleks võimalik seal ka midagi realiseerida? Mis need lahendused on, kas te olete seda arutanud? Ainult nii-öelda hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmine ei ole ju lahendus.

Aitäh, austatud juhataja! Hea küsija! Veel kasutan juhust ja kinnitan ka eelmisele küsijale, et kui see analüüs, mille me oleme tellinud, saab valmis, siis see kõik avalikustatakse. See ei ole kuidagi varjatud. Aga tõesti, mina isiklikult arvan, et see tegevus, mida RMK teeb looduskaitse vallas, on ülimalt oluline tegevus kestliku metsamajandamise kõrval. Ma kindlasti ei arva, et RMK-l seda rolli ei peaks olema. Küll aga, tõepoolest, on surve erinevate kas või infrastruktuuri‑ ja kaitseobjektidega, kus tahetakse osa alasid, kus on loodusväärtusi, võtta kasutusele ja neid hüvitada ka näiteks riigimetsas asuvate alade arvel. Või näiteks see, et RMK portfellis looduskaitseliste maade osakaal suureneb tänu sellele, et eraomanikud saavad piirangutega maid riigile maha müüa. See, milline on RMK nii-öelda kestlikkus just majanduslikus vaates, kindlasti on teema, millega tegeleme samuti. Nüüd edasi, taastuvenergia [arengu] kiirendamine ja mis me tänu REPowerEU lahenduse rahale, finantseerimisele oleme saanud ära teha. [Oleme teinud] nii-öelda eeluuringud teatud riigimaadele ja valinud sealt välja mõned, millel on potentsiaali taastuvenergia väljaarendamiseks. Kindlasti ei saa anda garantiid, et kõik need alad saavad välja arendatud just taastuvenergia tarbeks, aga seal on analüüsitud osa tingimusi ja kindlasti on kohalikel omavalitsustel planeeringus oma kaalukas roll. Loomulikult on omavalitsused ja nende huvid erinevad, aga me arvame siiski, et see on oluline samm, ja turuosalistega kohtudes ka nemad väga tervitavad seda, et riigialadele see võimalus luuakse, et täita ka meie eesmärk [minna aastaks 2030 üle 100% taastuvenergiale].

Aitäh! Lõpetame meie viienda küsimuse käsitlemise.