Избирательное право

Kolmas küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Riina Solman ja teema on valimisõigus. Riina Solman, palun!

Suur aitäh teile, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Kevadel, kui Isamaa Erakond koos teie juhitava Reformierakonna, sotside ja Eesti 200-ga läks Tallinnas koalitsiooni, rääkisid muu hulgas ka valitsuskoalitsiooni erakondade esindajad, et riigi pealinna tasandil ei aeta agressorriigi kodanikelt valimisõiguse äravõtmise asja. Heideti ette, et koalitsiooniläbirääkimised on Isamaa tõttu pantvangis, sest meie tahtsime tegelikku lahendust agressorriikide kodanike hääleõiguse küsimuses. Nüüd on näha, et kõik on tulnud selle küsimuse taha, ja ma kiidan teid selle initsiatiivi võtmise eest peaministrina. Me näeme, et isegi Tallinna linnapea, kes enne tegi etteheiteid, väga aktiivselt sekkub riigi tasandil valimisõiguse peatamise küsimusse. Aga viimastel päevadel oleme näinud, et ka koalitsioonis on lahvatanud erimeelsus. Meediast võib lugeda, et te olete justkui sotside pantvangi sattunud kompromissettepanekuga, mis näeb ette, et algatatakse põhiseaduse muutmise protsess, mis piiraks kohalike omavalitsuste valimistel küll kolmandate riikide kodanike hääleõigust, aga säilitaks määratlemata kodakondsusega isikute hääletamisõiguse. [Viimased] on oma meelsust meile juba 30 aastat näidanud, sest nad pole Eesti riigi kodakondsust soovinud. Minu küsimus teile on: kas te olete sotside pantvang? Ja küsin retooriliselt: kas me oleksime praegu sellises seisus, kui Isamaa poleks selle põhimõttelise väärtusküsimuse eest nõnda seisnud Tallinna linna tasandil, nagu ka riigis?

Aitäh! Ma arvan küll, et me oleksime selle küsimuse juures nii või teisiti, sest põhjus, miks me arutame agressorriikide kodanikelt hääleõiguse võtmist, on see, mida need riigid korda saadavad. Ja see on ühine probleem, mida möönavad ilmselt nii koalitsiooni‑ kui ka opositsioonierakonnad kõik ühtemoodi. Hoolimata sellest, et siseministri erakond, Lauri Läänemetsa erakond, sotsiaaldemokraadid, oli alguses teistsugusel arvamusel, on nad nüüd tulnud kompromissi teele. Ja ma tänan [selle eest], sest ma eeldan, et selleks, et me saaksime võtta agressorriikide kodanikelt hääleõiguse ehk võimaluse meie asjades kaasa rääkida, peame me kõik tulema keskpõrandale kokku. See on paratamatu. Naljaga pooleks, antagu mulle see nali andeks, aga Isamaa on täpselt samamoodi EKRE pantvang. Me kõik peame mingisuguseid kompromisse tegema. Kui me tahame saavutada – ja mulle tundub, et ühiskonnas on üleüldine toetus või vähemalt valdava enamuse toetus sellele olemas –, et agressorriikide kodanikelt tuleb ära võtta õigus otsustada meie asju, neis kaasa rääkida, siis tuleb leida selline tekst ja selline lahendus, mis annab võimaluse see kiireloomuliselt siin parlamendis ära teha. Ma arvan ja ma isegi kutsun üles ka Isamaad … Jah, ma möönan tõepoolest, et opositsioonil on tohutu häälteenamus, aga ma arvan, et ilma Isamaata ja ilma opositsiooni vabade saadikuteta meil ei õnnestu seda kiireloomuliselt muuta, nii et see on ka teie endi vastutus mitte mängida mänge, vaid otsida parimat võimalikku teksti. Homme see tekst tuleb sisse, siis on parlamendil aega seda üle vaadata. Ma arvan, et Eesti inimesed hindavad seda tegevust selle järgi, milline on tulemus. Kui tulemus on see, et kiireloomulise toimetamisega võetakse ära agressorriikide kodanikelt siin kaasarääkimise õigus, siis ma arvan, et inimesed elavad sellele positiivselt kaasa ja annavad sellele positiivse hinnangu.

Suur tänu! Riina Solman, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh teile! Austatud peaminister, mulle väga meeldib, et te rõhute vastutustundele ja olete sellel härjal nüüd sarvist haaranud ja see vastutustunne on nüüd lõpuks esile kerkinud. Samas ma panen ka teile südamele, et kui te tahate laiapindset vastutustunnet siit Riigikogu saalist, siis tulekski kõik Riigikogu erakonnad laua taha kutsuda arutelude juurde. Aga minu teine küsimus puudutab sama asja. See kõnealune kompromissikoht, mis säilitaks määratlemata kodakondsusega isikute hääletusõiguse, ehk siis nad saaksid meie otsustuskogude valimise õiguse – see ei ole minu hinnangul olnud varasematel andmetel ka EKRE ega Eesti 200 ega ka teie enda erakonna nägemus. Ka teie enda erakonna varasemad seisukohad ja väljaütlemised on kõlanud sarnaselt, et inimesed, kes ei ole soovinud 30 aasta jooksul Eesti kodakondsust, ei peaks omama meie otsustuskogude valimise õigust, sest väga paljud, nagu me teame, toetavad meie agressiivse naaberriigi presidendi Putini seisukohti. Aga kolmandate riikide kodanikel ei ole valimisõigust ju ka paljudes Euroopa Liidu riikides – ka Saksamaal, mis on meist palju-palju kordi suurem, samuti meiega sarnases riigis Lätis. Ja kui me jätame koalitsiooni ootused või selle pantvangistamise sotside poolt nüüd teie puhul kõrvale, siis palun öelge, milline on Reformierakonna seisukoht ilma koalitsioonita. Palun selgitage meile seda! Palun selgitage enda seisukohta, päris isiklikku ka!

Aitäh! Ma siin küll viibin peaministrina, mitte eraisikuna, aga ma võin siiski oma vaadet selgitada. Ma olen seda ka varem teinud. Minu isiklik arvamus ja minu isiklik eelistus kuuluks võimalusele, et keegi, kellel ei ole kodakondsust, ei räägi Eesti asjades kaasa. Seda ma olen ka varem öelnud, see ei ole mingi üllatus. Ja nagu ma ütlesin, esimene ehk primaarne eesmärk, mida me saavutada püüame, on võtta agressorriikide kodanikelt hääleõigus, sest kui me defineerime selle hääleõiguse võtmist julgeolekuohu kaudu, siis agressorriigile truudusevanne või agressorriigi kodanikuks olemine siiski on julgeolekuga mõõdetav. Nii et alustame ja peame silmas ükskõik millises, ka sellises väga kuumas debatis seda kõige olulisemat. Tulles tagasi teie eelmise küsimuse juurde, ma lihtsalt meenutan, et minu meelest on igati õiglane, et seda Tallinna Linnavolikogus ei lahendata, sest põhiseadust nad ei suudaks mitte kuidagi muuta. Nii et seetõttu Tallinna läbirääkimistel selle debati pidamine oli küll ilmselt osapooltele innustav ja värskendav, aga ei oleks muutnud suurt midagi. Siin on tegelikult see saal ja koht. Ja teie märkus või sõnum, et selles debatis peaksid olema nii koalitsiooni‑ kui ka opositsioonierakonnad, on väga kohane. Olen soovitanud oma fraktsioonile ja samamoodi teevad ka teised koalitsioonifraktsioonid praegu teksti. Kui see tekst on olemas, ootame ühinema ka opositsioonierakondi. Ja pärast seda, kui see tekst on [sisse antud], me saame kõik istuda koos. Õnne Pillak, meie fraktsiooni esimees, Eerik-Niiles Kross, Madis Timpson ja teised [kutsuvad] kokku selle ümarlaua ja me saame korduvalt ja põhjalikult seda teksti arutada.

Suur tänu! Ja lisaküsimus, Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Kristen Michal! Te siin opereerite avalikkust eksitavate mõistetega: agressorriigi kodanikelt äravõtmine. Nendesamade hallipassimeeste hulgas on agressorriigi kodanikke terve hulk. Me ei tea täpselt, missugune hulk – väga palju. Neil on topeltkodakondsus ja me ei tea, kes neist täpselt on agressorriigi kodanikud, kes ei ole. Kui te tahate agressorriigi kodanikelt võtta ära valimisõigust kohalikel valimistel, siis tuleb see ära võtta ka kõikidelt halli passi omanikelt. Kusjuures, rääkides kohalike venelastega, nad ütlevad, et kui kõigilt võetakse ära, siis nad ei tunne, et neid eraldi alandatakse, koheldakse teisejärgulistena, aga kui võetakse ainult Vene kodanikelt ära, siis see on diskrimineerimine, neid koheldakse ebaõiglaselt ja ebavõrdselt, võrreldes rahvuskaaslastega, võrreldes meie kaasmaalastega siin Eestis, ja see tekitab pingeid. Ja minu küsimus ongi selline, et kui te kavatsete šantažeerida Isamaad ja EKRE-t, aga võib-olla ka mõningaid aknaaluseid [väitega], et kui te praegu seda ei toeta, siis te olete kõik putinistid, siis see ei lähe teil läbi. See mäng ei lähe teil läbi! Putinistid olete teie, kui te jätate praegu topeltkodakondsetele hallipassiliste näol valimisõiguse kohalikel valimistel. Ja lõpetuseks, andke mulle võimalus õnnitleda teid Donald Trumpi ülekaaluka võidu puhul. Teil seisab nüüd kameeleonina ees karvavahetus.

Aitäh! Teil oli siin mitu küsimust ja väidet, püüan kõigile jõudumööda vastata. Esiteks, sõnum, mida mina tahan anda, ja ma arvan, et ma olen seda korduvalt andnud, ka kolleeg Riina Solmanile vastates, on, et see muudatus saab sündida väga ülekaaluka enamusega siin parlamendis, mis tähendab seda, et kõik osapooled peavad sellesse panustama ja paratamatult kompromisse tegema. Jah, EKRE-le ei pruugi sotsiaaldemokraadid meeldida, nende maailmavaade ei kattu teie maailmavaatega. Aga neid tuleb tunnustada selle eest, et nad on asunud täiesti eitavalt positsioonilt sellele positsioonile, et nad otsivad koos lahendust ja on nõus põhiseaduse muutmisega. See ei olnud varem nii. Selle me oleme saavutanud ja ma pean seda päris põhimõtteliseks muutuseks. Ja samamoodi, nagu ajakirjandusväljaanded on kutsunud üles, kutsun minagi otsima ühisosa, mitte seda, mis lahutab. Vene kodanikud ja Valgevene kodanikud on agressorriigi kodanikud ja kodakondsus õiguslikult siiski seob nagu truudusevanne sellele riigile. Nii et seetõttu ma julgeksin öelda, et see on üsna määratlev kategooria ja see on primaarne, et agressorriigi kodanikud, kes saavad osaleda näiteks ka Vene saatkonnas sellel etendusel, mida Venemaa valitseja või režiimi juht kutsub valimistesarnaseks tooteks, ei peaks siin meie kohalike omavalitsuste valimistel kaasa rääkima. Donald Trumpi võidu puhul õnnitlen teidki. Ma arvan, et see kindlasti ei ole majandusele halb, Eesti panustab palju julgeolekusse. Ma arvan, et meie suhted peamise liitlasega saavad kindlasti olema head ja laitmatud, nagu nad on olnud. Aga mis puutub sellisesse Putini ja Kremli retoorikasse, siis mina oleksin selliste väidete esitamisel, nagu teie [esitasite], alati väga ettevaatlik, sest Helme-nimeline just käis rahvusringhäälingus ja andis teada, et osa okupeeritud aladest tuleks anda Venemaale, siis saabub rahu. (Lärm saalis.) See on päris huvitav mõttekäik, et kas tuleks anda (Juhataja helistab kella.), kui palju täpselt tuleks anda, kas tuleks anda terve Ukraina, kas me anname Eesti järgi, Läti, Leedu ehk anname järgi, Poolagi anname järgi – siis saabub rahu. Seetõttu, olge selliste väidetega väga ettevaatlik!

(Mart Helme saalist: "Olge ettevaatlikud …") Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan meie tänase kolmanda küsimuse käsitlemise. Aga enne, kui me saame neljanda küsimuse juurde minna, Mart Helme, teil on käsi püsti. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Jaa! Kristen Michal tõestas praegu, et tal täielikult puudub nii funktsionaalne lugemisoskus kui ka funktsionaalne kuulamisoskus. Martin Helme kirjeldas, missugune on Donald Trumpi rahuplaan, mitte Martin Helme ega EKRE rahuplaan. Kui teie väidate, et Helme on valmis loovutama mingeid Eesti alasid või Ukraina alasid, siis see ei vasta tõele.

Mart Helme, aitäh! Aga see formaat ei näe ette vastulauset, nii et ma ei saa teie küsimust rohkem enam võtta. Me peame edasi liikuma, sest meil on tõesti küsimusi väga palju.