Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (526 SE) esimene lugemine

Saame minna järgmise punkti juurde. Päevakorrapunkt nr 3: majanduskomisjoni algatatud meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 526 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt majanduskomisjoni esimehe Jaak Aabi.

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Riigikogu majanduskomisjon algatas meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu, mille sisu ma teile tutvustan. Eelnõu kohaselt vähendatakse 2025. aastal kõikidel Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevatel laevadel veeteetasu 14% võrra. Tegemist on konkurentsivõime tagamise ning majandustegevust soodustava meetmega, mis on oluline laevandussektorile, eelkõige laevandusettevõtjatele ja sadamatele. Meetmega alustati COVID-i ajal, kui veeteetasu alandati, ja palju suuremal määral. Järgnenud aastatel on veeteetasu olnud soodsam, seda on vähendatud, et oldaks võimeline konkureerima teiste sadamatega siin ümberkaudu. Viimastel aastatel, kui COVID‑i mõju on taandunud, kuigi eks ta oma jäljed jättis, on sadamatele ja kaubaveomahtudele mõju avaldanud Venemaa algatatud täiemahuline sõda Ukrainas ja selle tagajärjel kehtestatud sanktsioonid Venemaa kaupadele. Kaubaveo maht Eesti sadamates on langenud ligi poole võrra ning transiitkauba lastimine ja lossimine veelgi enam. Kui veeteetasu soodustust ei tehtaks, oleks olukord veel keerulisem ning langus kindlasti veel suurem. Halveneks Eesti transiidisadamate ja kaldasektori ettevõtete konkurentsivõime, väheneks sadamakülastuste arv, mille tulemusel väheneks veetee‑ ja sadamatasude laekumine, väheneksid sadamate püsisissetulekud operaatorite väikeste kaubakoguste tõttu ja suureneksid sektori kulutused taristu ülalpidamiseks. Seetõttu on sektori ellujäämise ja konkurentsivõime huvides väga oluline ka järgmisel aastal toetusmeedet jätkata. Järgmise aasta riigieelarve eelnõus on selleks ette nähtud 1,6 miljonit eurot, mis moodustabki veeteetasu täismahust 14%. Nii saabki teha soodustust 14% ulatuses. Põhjus, miks selle eelnõu algatas nüüd majanduskomisjon koostöös Kliimaministeeriumi merendusosakonnaga, on see, et ka ministeeriumile ei olnud selge, kui palju riigieelarve eelnõus on võimalik seda soodustust teha. Lisaks selgub ka kolmanda kvartali lõpu seisuga statistika, kui palju siis Eesti sadamaid külastatakse ja kui suur see võimalik maht järgmisel aastal võiks olla. Riigikogu majanduskomisjon kuulas oma 21. oktoobri istungil ära ministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsleri Kaupo Lääneranna ja otsustas konsensuslikult käesoleva eelnõu algatada. Eelnõu ja seletuskiri koostati koostöös Kliimaministeeriumi merendusosakonnaga. Majanduskomisjon võttis vastu järgmised otsused. Esiteks, algatada majanduskomisjoni poolt meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu – konsensuslikult. Teiseks, juhul kui eelnõu võetakse menetlusse ja määratakse juhtivkomisjoniks majanduskomisjon, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Reili Rand. Tänasel majanduskomisjoni istungil seda otsust konsensuslikult muudeti ja otsustati selle eelnõu puhul uueks juhtivkomisjoni esindajaks määrata siinkõneleja. Kolmandaks, juhul kui eelnõu võetakse menetlusse ja määratakse juhtivkomisjoniks majanduskomisjon, siis teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 4. novembril 2024. See otsus tehti ka konsensusega. Neljandaks, juhul kui eelnõu võetakse menetlusse ja määratakse juhtivkomisjoniks majanduskomisjon, siis teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Otsus oli konsensuslik. Ja viiendaks, juhul kui eelnõu võetakse menetlusse ja määratakse juhtivkomisjoniks majanduskomisjon, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks viis tööpäeva. Siin sooviti hääletust ja selle otsuse poolt oli 5, vastu 2. Nagu te aru saate, tegu on lühendatud tähtajaga muudatusettepanekute esitamiseks. Põhjendus on see, et põhimõtteliselt peaks seda eelnõu menetlema koos samas protsessis riigieelarve eelnõuga, nii nagu see siin meil Riigikogus liigub. Aitäh!

Suur tänu! Arvo Aller, küsimus palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Seadus koosneb ju ühest paragrahvist ainult, muudatused …

Just nimelt.

… ja paragrahvi pealkiri – see on täiesti uus paragrahv, see 9512, ja pealkiri on "[Veeteetasu arvestamise] erisused 2025. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini". Võtame, rida allpool on kirjas: "Käesoleva seaduse alusel 2024. aasta jaanuari [---]", ja kui ma võtsin seaduse lahti, siis § 9511 ütleb, et 2024. aasta eest on 15% vähem, ja nüüd siis tuleb, et 2024. aastal 14% vähem. Kas siin on mingi näpuviga tekkinud? Kas see 2024 tuleks asendada 2025-ndaga või kuidas on see selgitatav?

Kiidan tähelepaneku eest! Tõesti, tähelepanelikult on eelnõu läbi loetud ja seal on tõesti näpuviga. Seal peaks olema tekstis 2025, nii nagu on ka paragrahvi pealkirjas üleval. 2024 oli 15% tõesti see soodustus, järgmisel aastal on 14%. See on põhjendatud sellega, et tegelikult sadamakülastuste arv on umbes 2% võrra kasvamas ja sama raha korral lihtsalt saab 1% võrra vähem teha soodustust. See on selgitus.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma saan aru, et nii nagu ka seletuskirjas on välja toodud, tervikuna ei ole peale COVID-it merendus- ja logistikasektor taastunud. Meil on seal suured probleemid. Seetõttu tehaksegi soodustused, need jätkuvad. Nüüd ma küsin sellest lähtuvalt nii. Te olete nagu probleemi tuvastanud ja sellega ka tegelenud selles mõttes, et ei ole tõstnud [tasusid]. Aga kui vaadata üleüldist majanduskeskkonda, siis pole ju kogu majanduskeskkond, peame tunnistama, taastunud, ent sellele vaatamata järjepidevalt valitsus tõstab makse. Kuidas teie kui majanduskomisjoni esimees suhtute maksutõusudesse, mida tehakse vaatamata sellele, et majandus ei ole taastunud ja on allakäigul?

Aitäh küsimuse eest! Põhimõtteliselt samas suurusjärgus kui aastal 2024 tuleb see soodustus ka 2025. Aga lisaks sellele mõjutavad seda, kas laevad tulevad meie sadamatesse või mitte, ka sadamatasud, lootsitasud ja nii edasi, kus on paindlikkus sees ja saabki vastavalt otsustada. Tehakse ka erinevaid lepinguid. Kui me võrdleme veeteetasu, siis võtame kas või tankerid. Meil on 20 000 ülempiir sellele tasule, Soomes näiteks 53 000, kuigi Soome on küll teinud protsendina veidi suurema soodustuse. Kõik riigid ümberkaudu, just lähtudes sellest olukorrast, on üritanud teha soodustusi ja võtta veeteetasu vähem. Kui me vaatame kogu paketis nii sadamatasusid kui ka veeteetasu määrasid naaberriikides, siis meie veeteetasu määr on konkurentsivõimeline. Alati oleks ju uhke ja parem teha rohkem, aga riigieelarve seab oma piirid ette. Põhimõtteliselt, kui me teeme selle soodustuse, selle 14%, siis see kindlasti meie konkurentsivõimet ei langeta, vaid hoiab meid konkurentsis teiste lähikonna sadamatega.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Koroona ajal tehtud head otsused nüüd [kehtivad] edasi. Ja tuletan meelde, et koroona ajal olid valitsuses Keskerakond, Isamaa ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Neid positiivseid otsuseid võiks veel teha, ka lähtuvalt eelmisest küsimusest. Need olid head ajad ja head asjad, mis viisid majanduse kasvule. Ma usun, et ka see seaduseelnõu viib sadamate tegevust edasi, ei pärsi nende konkurentsivõimet. Kas on veel tulemas valitsusest selliseid häid algatusi, nagu omal ajal tehti aktsiiside langetamise näol? Aktsiisi laekus siis riigieelarvesse rohkem. Kas neid häid algatusi on valitsusest veel tulemas?

Aitäh küsimuse eest! Mina esindan majanduskomisjoni majanduskomisjoni esimehena ja ma saan rääkida nendest muudatustest, mis tulevad majanduskomisjonist. Ma tuletan aga meelde, et majanduskomisjon algatas ühe sellise protsessi, et luua konkurentsivõime eksperdikogu. Oleme nüüd saanud [sellelt kogult] ka soovitused. Ja mul on hea meel, et kui valitsus on majanduskabinetis viimasel ajal neid teemasid arutanud, siis on ta vaadanud ka nendesse soovitustesse sisse ja üht-teist on [arvestatud]. Ma ei saa öelda, et sada protsenti kõiki soovitusi on täidetud, aga selles suunas on liigutud. Ma väga loodan, et need konkurentsivõimele aitavad kaasa, just meie ettevõtlusele ja meie majanduse konkurentsivõimele. Kui sa soovid sellega põhjalikumalt tutvuda, siis Arenguseire Keskuse kodulehekülje peal on see raport olemas. Ja meil on plaanis teha seiret, kui palju seesama eksperdikogu, kuhu on kaasatud Eesti pankade esindajad, majandusteadlased, samuti keskpanga, Eesti Panga esindajad, kes annavad regulaarselt hinnangut, on [saanud kaasa rääkida], kuidas nende soovitusi on arvestatud, kuidas konkurentsivõimega on edasi mindud, kas see on paranenud või ei ole paranenud, millele tasub veel tähelepanu juhtida. Ma loodan küll, et kevadistungjärgu ajal me saame oluliselt tähtsa riikliku küsimusena seda uuesti arutada ning vaadata, kuidas neid soovitusi on ellu viidud ja mida veel võiks teha.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea majanduskomisjoni esimees! Te väga osavalt laveerisite minu küsimusest mööda, peab tunnistama. Aga eks te ole osav poliitik. Arusaadav, et selle eelnõuga vähendatakse laevade makstavat veeteetasu 14% võrra, ja põhjuseks on toodud, et see sektor ei ole veel COVID-ist taastunud. Ja see on igati mõistlik [otsus]. Tõenäoliselt on olemas organisatsioone, inimesi ja ettevõtteid, kes ütlevad, et seda on vähe, aga 14% on ikkagi muljetavaldav. Ent minu küsimus tegelikult seisnes selles, et kui vaadata meie üleüldist majanduskeskkonda, millega te majanduskomisjoni esimehena kindlasti olete kursis, siis kogu meie majanduslangust arvestades on selge, et väga paljud sektorid on pihta saanud ega ole sellest välja tulnud. Ometi valitsus järjepidevalt tõstab makse. Kuidas te sellesse suhtute ja kas peaks äkki tegema erisusi?

Tänan küsimuse eest! No ütleme siis, valitsuses on ikka niimoodi, et tuleb programmis kokku leppida. Valitsuse osapooled, need erakonnad, kes koalitsioonis on, on selgelt tunnistanud, et eelarve seis ei ole kõige parem. Ma ütleksin ka niimoodi, et tegelikult pikaajaline riigieelarve defitsiit, suur laenukoormus, mis võib veelgi suureneda, kui neid kokkuhoiu- ja maksuotsuseid ei tehtaks, mõjub samuti konkurentsivõimele. Tegelikult väga selgelt kasvavad riskimarginaalid nii inimestele kui ka ettevõtjatele erinevate laenude võtmisel, kui riigi finantsreiting peaks järjest allapoole minema. Sellest ei taheta eriti palju rääkida, aga see on ka üks konkurentsivõime küsimus. Lühiajalises perspektiivis oleneb nüüd palju sellest, millised on maksud ja kuidas neid tõstetakse. Eks see on jälle maailmavaateline küsimus. Kindlasti [maksutõus] majandust kuidagi kiiremale arengule ei aita, aga samas pikaajalises perspektiivis me peame neid otsuseid tegema, sest muidu saame teistpidi lüüa, ka konkurentsivõimes.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Hea ettekandja! Sa rääkisid riigieelarve seisust ja laenukoormusest ja eelarve defitsiidist ja nii edasi, milliseid riske see kaasa toob. [Puudujääk] on viimasel mõnel aastal jõudsalt kasvanud ja praegune koalitsioon vaatamata retoorikale kasvatab seda pidevalt edasi. Kuidas ma selle küsimuse nüüd sõnastan …? Mida annaks teha, et teod ja jutt paremini kokku läheksid?

Aitäh küsimuse eest! Ma võiksin pidada pika loengu, aga ma viitan sellesama konkurentsivõime eksperdikogu soovitustele, analüüsile. Seda tuleks päris tähelepanelikult lugeda. Ma juba ütlesin, et mul on hea meel, et ka Vabariigi Valitsuse majanduskabinetis on neid ettepanekuid arutatud. Näiteks on seal Eesti Panga president Madis Müller viidanud ettepanekutele, mis aitaks meie majanduse konkurentsivõimet parandada. Aga ma ei hakka siin seda ettekannet tegema, jutt on tegelikult meresõiduohutuse seaduse muutmisest ja täiendamisest.

Täpsustus oli igati asjakohane. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea komisjoni esimees! Lauri Laats esitas kaks korda ühe ja sama küsimuse, aga ta küsis väga laialivalguvalt. Ma lähen natuke konkreetsemaks, siis on sul ehk lihtsam vastata. Sa rääkisid siin, et pikemas perspektiivis maksude tõusud ja aktsiiside tõusud viivad meid sihile ja parandavad meie majanduse seisu. Kuidas sa sellest lähtudes [kommenteerid] seda, et alkoholiaktsiisi nüüd üritatakse jälle tõsta, kuigi meil on ju tegelikult olemas halb kogemus, mida see tähendab. [Tekkis] piirikaubandus ja Soome turistid hakkasid vähem [Eestis] käima, ei tarbinud enam siin. Kas see äkki paneb teid mõtlema ka natukene teistpidi, et võib-olla oleks mõistlik ikkagi mitte hakata kõiki neid aktsiise väga tõstma? Võib-olla see aitaks samamoodi kaasa nagu praegune eelnõu, mille sa siin ette lugesid ja mis on tõesti väga mõistlik. Kiidan selle eest. Mida sa arvad?

Aitäh küsimuse eest! Väga laia temaatika juurde läheme jälle, meresõiduohutuse seadusest väga kaugele. Aga eks ma vastan ikka – kui Riigikogu liige küsib, siis tuleb vastata. Nii nagu ma ütlesin, lühemas ajaperspektiivis, lähematel aastatel erinevad maksud mõjuvad erinevalt majanduse konkurentsivõimele. No siin on üritatud maksumuudatused sisustada nii – kuidas see ongi? –, et laiemalt ühiskonnas igaüks panustab sellesse. Midagi ei ole teha, meil on kulutused riigikaitsele kõvasti suurenenud. Aga tegelikult pole me pihta saanud mitte ainult [selle tõttu], et me peame riigikaitsekulusid tõstma, vaid näiteks võib tuua ka kas või selle eelnõu sisu. Venemaa algatatud agressioon Ukrainas on löönud paljusid majandussektoreid väga tugevasti. Ja riik üritab oma kulutusi teha sellises mahus, nagu ta jaksab. Eks siin on tasakaalu koht, kui palju me kuskilt kokku hoiame ja kärbime, mida on ju alati võimalik teha. Aga kuskil on piir ees, muidu me hakkame kärpima selliseid inimestele vajalikke teenuseid, mida ka riigil on vaja. Ja teine võimalus katta seda defitsiiti, mis on viimastel aastatel kriiside tulemusena tekkinud, ei ole muu, kui peab tulusid suurendama. Nii et [maksude tõstmine] on raske teema. Aga midagi teha ei ole, kuidagi me peame selle mingis ajaperspektiivis tegema. Sest kui me seda ei tee – noh, siin võiks rääkida mõni rahanduskomisjoni liige, aga prognoos oli selline, et 2028. aastal me maksaks 500 miljonit ainult intressidena, kui me neid otsuseid ei teeks. Ma arvan, et see ei ole ka eriti jätkusuutlik.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te vastates minu kolleegi küsimusele ütlesite, et tõepoolest, praegu on aeg keeruline ja tuleb [katsuda] eelarvet kuidagi tasakaalus hoida ja tuleb kärpida ja kokku hoida. Sellega ma olen nõus. Aga minu küsimus on see, miks seda kõike peab tegema kõige vaesemate ja vähem kindlustatud inimeste arvel. Minu meelest ei käi see koos ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ideoloogiaga ja põhimõtetega, et ikkagi need, kes teenivad rohkem, võiksid rohkem panustada. Kas meil on järjekordselt olukord, kus sotsid söövad oma sõnu, nagu ütles ühe suure Eesti portaali esiuudis, küll teisel teemal, aga ikkagi? Kas tõepoolest on jälle olukord, kus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna jaoks põhimõtted ei ole esikohal?

Jälle kaldume väga laia teemasse, meresõiduohutusest kaugele. Aga ikkagi vastan – mis teha, kui Riigikogu liige küsib. Kindlasti on see maksumuudatuste pakett kompromisskokkulepe. Ja nii nagu ma kirjeldasin, on üritatud leida võimalikult laiapõhjaline lahendus, et panuse annaksid erinevad grupid. Ja nii nagu ma siin saan öelda, üle hulga aja võetakse ka kasumi pealt maksu, klassikalist ettevõtte kasumimaksu. Nii et ettevõtjad, kes teenivad kasumit, panustavad niisamuti. Ja tarbimismaksude näol – mis ei ole sotsiaaldemokraatide eelistus, kindlasti ütlen seda – tuleb ka veidi panustada. Eks see on kokkulepe. Aga ilma selliste kokkulepete või otsusteta [ei saa]. Ma kirjeldasin olukorda, kus see otsustamatus võib mõjuda majanduse konkurentsivõimele, ettevõtete konkurentsivõimele ja nii edasi.

Aitäh! Mart Maastik, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Hea komisjoni esimees! Mina jätkaks ikkagi [eelnõu] teemaga, meresõiduohutusega. On selge, et alkoholi ületarbimine on ka meresõiduohutuse seisukohast väga oluline [probleem]. Sellepärast ma jätkaksin siit sellelsamal aktsiisiteemal. Ma saan väga hästi aru, et riigi rahakott vajab täitmist, aga millele ma juhtisin tähelepanu, oli ju see, et võib juhtuda sama asi, mis juhtus mõned aastad tagasi, kui tõsteti järsult alkoholiaktsiisi ja selle tagajärg ei olnud see, et riigikassasse laekus rohkem raha, vaid sinna laekus vähem raha, meile tuli vähem turiste ja tekkis piirikaubandus. Kas võib-olla sellest heast tänasest seaduseelnõust lähtuvalt on tekkinud nüüd ka arusaam, et võiks selle teema üle vaadata, et äkki me astume kaks korda sama reha otsa?

Jälle, sa oled väga osav! Tänan küsimuse eest! Meresõiduohutusest jõudsid ikkagi uuesti aktsiisideni. Aktsiisipoliitika peab olema tasakaalukas, tõesti, seal ei saa teha väga suuri hüppeid. Ja me peame jälgima, mis toimub naaberriikides. Ma arvan küll, et Rahandusministeerium on analüüsinud, milline mõju võib olla aktsiisitõusudel. Üldiselt ma mäletan, et alguses oli plaan tõsta 5% aastas, nüüd tuleb 10%. Prognoosid näitavad, et see ei tähenda hüppelist piirikaubanduse kasvu, enam-vähem samas tempos tõusevad ka naaberriikides need aktsiisid. Vähemalt on selline olnud Rahandusministeeriumi selgitus. Mina ei ole ju viimase peal spetsialist, et täpselt arvutada välja, mis toimuma hakkab, aga kindlasti sellist hüpet ei tule, nagu siin mõned aastad tagasi oli aktsiiside puhul.

Küsimuste vooru loodetavasti lõpetab Rain Epler. Palun!

Aitäh, härra eesistuja! Hea Jaak! Poleks pidanud poolt vahetama, siis sa ei peaks praegu siin kaitsma asju, millesse sa ise ka vähem kui aasta tagasi ei uskunud. Aga mu küsimus tõstatub sellest, et kolleeg Kõlvart tegeleb meil siin lobiregistri ja hea tava ja selliste asjadega, ja ma hakkasin mõtlema, et kui praegune valitsus kõiki sektoreid üsna laia lauaga kägistab suure hooga – ja ma ei ütle, et see otsus vale on, see on hea otsus –, siis kuidas sellises ühes sektoris jõuti vastupidise lähenemiseni, et raske aeg on ettevõtjatel ka ja peaks selle kuidagi kergemaks [tegema]. Kui meil praegu oleks see lobiregister juba kohustuslik, kas see võiks anda selle vastuse või mis see taust on?

Aitäh küsimuse eest! Noh, ma ei hakka siin keerutama. Tegelikult ettepaneku tegi Kliimaministeerium, kuna vastav raha eelarves neil säilis, see 1,6 miljonit ei läinud kärpe alla. Ja see teeb soodustuseks 14%. Mingeid lobisid ma siin ei näe. Vähemalt minu juures ei ole keegi käinud. Eks tuleb ministeeriumist küsida. Aga ettevõtjatega suheldakse kindlasti. Ka ministeerium, ütleme siis, selle valdkonna ettevõtjatega suhtleb. See on selline, ma arvan, mõistlik suurus sellel soodustusel, kui vaadata kõiki muid tasusid ka, mis sadamates tuleb maksta, ja võrrelda neid lähiriikide sadamatega. Nii nagu ka ministeerium on öelnud, kui me selle soodustuse teeme, siis me oleme teiste sadamatega konkurentsivõimelised. See on mõistlik tase.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kuna seda soovi ei ole, siis sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 526 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja juhin tähelepanu, head kolleegid, et muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on tavapärasest lühem. Tähtaeg on 11. november kell 17.15. Oleme kolmanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.