Arupärimine riigiasutuste maapiirkondadest lahkumise kohta (nr 653)

Tänane teine päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Andrei Korobeiniku, Vladimir Arhipovi, Vadim Belobrovtsevi, Aleksei Jevgrafovi, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti ja Aleksandr Tšaplõgini 8. oktoobril käesoleval aastal esitatud arupärimine riigiasutuste maapiirkondadest lahkumise kohta. Palun ettekandjana Riigikogu kõnetooli kolleeg Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Hea minister ja inimesed, kes meid jälgivad interneti vahendusel! Teema, mida täna soovime käsitleda, on väga oluline, kuna see puudutab hästi paljusid maapiirkondasid. Nimelt, regionaalpoliitika või selle poliitika matkimine on viinud nii kaugele, et me teame väga hästi, kui paljud inimesed meil maalt lihtsalt lahkuvad. Ja nad ei lahku mitte oma soovi alusel, vaid ikkagi seetõttu, et riik lihtsalt ajab nad maalt välja. Kuidas siis riik inimesi maalt välja ajab? Väga lihtsalt: neilt võetakse absoluutselt kõik teenused ära. Käib järjepidev töö teenuste vähendamiseks. Ja siin on värske näide Põlvast, kust on lahkunud Maksu- ja Tolliamet ning suletud Sotsiaalkindlustusameti teeninduspunkt. Veel 2017. aastal arutati, kuidas me hakkame regionaalpoliitikat teostama riigimajade ehitamise abil, viies asutusi ka maapiirkondadesse. 2018 oli lausa olemas ka [riigimajade programm], aga tänavu praegune valitsus võttis vastu otsuse, et nad peatavad selle programmi ja vastupidi, tõmbavad selle tegevuse tagasi. Aga see on tegelikult suur probleem. Kui me tahame inimesi näha ka maapiirkondades, kui me tahame, et maapiirkonnad ei jääks inimtühjaks, siis me peaksime igal juhul riigimajade projektiga edasi minema. Ja kindlasti me ei tohiks rääkida sellest, et me mingisuguseid teenuseid tõmbame tagasi või mingisuguseid ameteid paneme kinni. Aga just sellega, ma saan aru, praegune valitsus tegeleb. Sellest lähtuvalt on Keskerakonna fraktsioon esitanud viis küsimust, millele me sooviksime kindlasti täna siin saalis ministrilt saada ausaid vastuseid. Ja ma arvan, et neid ausaid vastuseid soovivad kuulda kõik meie inimesed, eriti aga need inimesed, kes maapiirkondades elavad ja püüavad seal ellu jääda. Mispärast [ma ütlen,] et ellu jääda? Sellepärast et kõik, mida valitsus ette võtab, eriti otsused, mis puudutavad maksutõuse ja erinevate uute maksude rakendamist, näiteks automaksu, siis see ongi ellujäämise katsetamine, kuidas ellu jääda nendes tingimustes, mis valitsus järgmise aasta eelarvega on kingitusena meie ette toonud. Ja kui räägime küsimustest, siis küsimus nr 1: "Milline on Teie kui regionaalse arengu eest vastutava ministri seisukoht riiklike teenuste kadumise osas maapiirkondadest?" Küsimus nr 2: "Milliste riigiasutuste esinduste või teeninduspunktide sulgemine on Teile teadaolevalt eri ministeeriumites ette valmistamisel?" Punkt 3 ehk siis küsimus nr 3: "Millal kavatseb Vabariigi Valitsus kinnitada nimekirja suletavatest riigiasutuste esindustest ja teeninduspunktidest?" Küsimus nr 4: "Kas olete regionaalarengu eest vastutava ministrina teinud valitsuskoalitsioonis ka ettepaneku riigiasutusi kolida Tallinnast teistesse maakonnakeskustesse?" Ja viies, lõpuküsimus: "2023. aasta valimisprogrammis rõhutasid sotsiaaldemokraadid, et toetatakse kaugtööd riigiasutustes ja riigiasutuste paiknemist väljaspool suurlinnu. Mis põhjustel on sotsiaaldemokraadid valitsuse liikmena sellest seisukohast loobunud?" Nii et ka regionaalpoliitika puhul on järjekordselt üks partei, mis kuulub koalitsiooni, oma lubadusi eiranud ja on vastupidiselt neile ka tegutsenud. Aga ma loodan, et minister tuleb ja lükkab minu küsimustes kõlanud väited tagasi. Kui ta seda teeks, siis oleks mul selle üle väga hea meel. Aitäh!

Suur tänu, Lauri Laats! Ja arupärimisele vastamiseks palun siia Riigikogu kõnetooli regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmani.

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid mulle tänavu 8. oktoobril arupärimise, kus on viis küsimust riigiasutuste lahkumise kohta maapiirkondadest. Esmalt tänan Riigikogu liikmeid väga olulise teema tõstatamise eest. Vastan järgnevalt viiele esitatud küsimusele. Esimene küsimus: "Milline on Teie kui regionaalse arengu eest vastutava ministri seisukoht riiklike teenuste kadumise osas maapiirkondadest?" Minu kui regionaalarengu valdkonna eest vastutava ministri jaoks on äärmiselt oluline, et inimestel oleks kõikjal Eestis kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed avalikud teenused ja meeldiv elukeskkond. Selle nimel töötab nii Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, aga olen kindel, et ka kõik teised ministeeriumid. On mõistetav, et eelarveliselt keerulistel aegadel peavad kõik asutused mõtlema oma töö efektiivsemale korraldamisele. Samuti on arusaadav, et paljud teenused on varasemaga võrreldes üha suuremas mahus kolimas üle elektroonilistesse suhtluskanalitesse ning kliendi[kontorite] külastatavus on seevastu langustrendis. Siiski tahan rõhutada, et riigiteenuste füüsilise kättesaadavuse tagamine maakonnakeskustes on väga oluline, ja oluline just selleks, et säiliks riigi suhtlemine inimestega. Vajalikud teenused peavad olema igas maakonnas kättesaadavad ka neile inimestele, kes ei kasuta igapäevaselt e-teenuseid. Eriti on seda vaja juhtudel, kus füüsiline kohtumine riigi esindajaga on vajalik, et probleemi tõhusalt lahendada. Tasakaalustatud regionaalarengu saavutamiseks on vajalik, et kõik ministeeriumid kaaluksid teadlikumalt oma tegevuse mõju regionaalarengule. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi seisukoht on, et valdkondlike ümberkorralduste planeerimisel tuleb näha laiemat pilti kui vaid konkreetne valdkond ja võtta arvesse ka planeeritavate muudatuste regionaalpoliitilist mõju. Kõik küsimused tuleb lahendada tihedas koostöös kohaliku kogukonna ja kohaliku omavalitsusega. Soovin koostöös Rahandusministeeriumi ja teiste ministeeriumidega jõuda lahenduseni, kuidas muutunud oludes, sealhulgas rasketes kärpetingimustes, ikkagi tagada, et riik oleks kohal ka väljaspool Tallinna, kuidas vajalikud teenused oleksid nii kohalikele elanikele kui majandusmootoriks olevatele ettevõtetele kättesaadavad. Veel sel aastal kavatsen viia valitsusse aruteluks ja kokkuleppimiseks vastavad põhimõtted. Kinnitan, et riiklike teenuste kättesaadavus maakondlikul tasandil on minu kui valdkonna eest vastutava ministri, aga kindlasti ka kogu Vabariigi Valitsuse jaoks oluline. Teine küsimus: "Milliste riigiasutuste esinduste või teeninduspunktide sulgemine on Teile teadaolevalt eri ministeeriumites ette valmistamisel?" Et saada parem ülevaade teiste valdkonnaministeeriumide lähiaja plaanidest, pöördusin hiljuti kõigi ministeeriumide poole. Palusin meile teada anda ministeeriumi ja selle valitsemisala asutustes käimasolevatest ja lähiajal olulistest muudatustest seoses esindatusega maakondades. Nendest vastustest saadavat sisendit arvestades on kavas viia veel sel aastal Vabariigi Valitsuse tasandile arutelu, kuidas jõuda jätkusuutlikku, kuid ka tasakaalukat regionaalpoliitikat arvesse võtva mudelini riigi tulevases esindatuses ja kohalolus kõigis maakondades. Päris kõik ministeeriumid ei ole veel vastanud, kuid osa on. Toon lühidalt välja nende vastused. Haridus- ja teadusminister vastas, et Haridus- ja Teadusministeerium ega tema valitsemisala asutused ei kavanda järgmise kolme aasta jooksul kohalolekut maakonnakeskustes vähendada. Riigikoolide võrgus tehtavad muudatused lähtuvad hariduse kättesaadavusest, kvaliteedist ning kuluefektiivsusest. Riigikoolide ümberkorraldamise kavatsustest, kui need tekivad, lubatakse informeerida meie ministeeriumit. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastas, et töö valdkonnas on maakonnakeskustes esindatud eelkõige Tööinspektsioon ning Eesti Töötukassa. Tööinspektsiooni nõustamisteenuse järelevalve osas lähiaastatel muudatusi plaanis ei ole. Seoses töövaidluskomisjonidega loob Tööinspektsioon inimestele võimaluse osaleda töövaidluskomisjonide istungitel kõikides riigimajades videosilla vahendusel. Nii ei ole inimestel vaja alati sõita töövaidluskomisjoni istungile teise linna. Töötukassal on praegu kokku 25 füüsilist asukohta. Maakondadest on rohkem kui üks nõustamiskeskus Harjumaal, Ida-Virumaal, Põlvamaal, Võrumaal ning Valgamaal. Töötukassa nõustamiskeskused Tõrvas, Räpinas ja Antslas on avatud kahel päeval nädalas, sest klientide arv nendes piirkondades on väike. Kiviõli ja Sillamäe bürood on avatud kõikidel tööpäevadel, kuid ka seal on klientide arv pigem väike. Arvestades nõustamiskanalite mitmekesisust, soovi tööjõu ressursse efektiivsemalt kasutada ning ka kulusid kokku hoida, sulgeb töötukassa Tallinnas ühe büroo seoses rendilepingu lõppemisega novembris 2024 ning järgmise aasta jaanuarist Kiviõli, Sillamäe, Antsla, Räpina ja Tõrva büroo. Kliendid suunatakse nõustamisele teistesse töötukassa büroodesse. Kliimaministeerium vastas, et ministeeriumi enda töö osas piirkondlikke muudatusi plaanis ei ole. Ametitest on Keskkonnaametil üle Eesti kokku 21 kontorit. Maakondades, kus on mitu kontorit, on kontorite ühte hoonesse koondamist nähtud olulise kokkuhoiuvõimalusena. Näiteks Järvamaal oli seni kaks kontorit, Türil ja Paides, kuid nüüd on kõik sealsed Keskkonnaameti töötajad kolinud Türi kontorisse. Kuna Keskkonnaamet peab järgnevatel aastatel majandamis- ja tegevuskulusid kokku hoidma, siis seiratakse oma kontorite kasutatavust ja seisukorda ning vajadusel suletakse kontoreid ka järgnevatel aastatel. Aga endiselt on kontorid igas maakonnas ja vajadusel kõigile kättesaadavad. Transpordiametil ei ole aastal 2025 kavas sulgeda ühtegi maakondlikku esindust. Aastate 2026 ja 2028 kohta tehtav analüüs ja tegevuskava eelarvekärbetega toimetulekuks on alles koostamisel. Teistes Kliimaministeeriumi allasutustes, nagu Keskkonnaagentuur või Eesti Geoloogiateenistus, ei ole lähima kolme aasta perspektiivis plaanis ühtegi kontorit sulgeda. Sotsiaalministeerium on Sotsiaalkindlustusameti Põlva büroo sulgemist kommenteerides möönnud, et see ei olnud kerge otsus, vaid tulenes põhjalikust kaalutlusest ja muutustest klientide teenindusharjumustes. SKA ei lähtu vastuse kohaselt büroovõrgu planeerimisel maakonnapiiridest, vaid vajadusest igas regioonis tagada, et inimesed saaksid vajalikku tuge ja teenuseid. Vastuses tõdetakse, et SKA-le on seatud järgmiseks aastaks ülesanne hoida kokku 850 000 eurot. Maksu- ja Tolliamet vastas, et tulenevalt analüüsist alates maist 2024 muudeti 11 büroo lahtiolekuaegu ja lõpetati kohapealne teenindamine üheksaks kuuks aastas Kärdlas, Jõgeval ja Raplas. Põlva büroo suleti ning suunati kliendid Tartu või Võru büroosse. Paide, Haapsalu, Kuressaare, Valga, Rakvere, Viljandi ja Võru teenindusbüroode lahtiolekuaega vähendati kolmele päevale nädalas. MTA teatel on tähelepanu all Viljandi ja Haapsalu bürood, kus on vähene klienditeeninduse koormus, samuti Rakvere ja Kuressaare teenindusbüroo. Analüüs on alles käimas ning konkreetset edasist tegevusplaani või ajakava ei ole MTA büroode osas kinnitatud. Kultuuriministeerium ei plaani muudatusi enda valitsemisala nende riigiasutuste, mis on hetkeseisuga tegutsevad kõigis maakondades, toimepiirkondades muudatusi. Kultuuriministeerium märgib, et valdkonna asutuste tegevus maakondades on jätkuvalt vajalik ning vastavate teenuste kättesaadavuse tagamine on nende üheks oluliseks eesmärgiks. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil on kohapealsed esindused olemas Põllumajandus- ja Toiduametil, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil, Maaelu Teadmuskeskusel, Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskusel ja Maa-ametil, mis praegu liigub MKM-i alla. Kokkuvõtvalt saan öelda, et meie ei planeeri kuskil büroosid sulgeda, küll vaatab hetkel üle PRIA oma büroode suuruseid ja mahte ja võimalusel vähendab büroopindasid. Aga kuskil esindatust ei planeerita hetkel sulgeda. Kolmas küsimus: "Millal kavatseb Vabariigi Valitsus kinnitada nimekirja suletavatest riigiasutuste esindustest ja teeninduspunktidest?" Regionaal- ja põllumajandusministrina ma nimetatud ettepanekut tegemas ei ole, samuti ei ole mulle teada, et mõni teine minister oleks sellise ettepaneku Vabariigi Valitsusele esitanud. Säärased küsimused on ikkagi peamiselt iga ministeeriumi ja tema allasutuse otsused. Küll aga, nii nagu ma ütlesin, me viime valitsusse antud punkti ülevaatena, millised on erinevate ministeeriumite plaanid, nii nagu ma teile ka kirjeldasin, ja mis võiks olla meie tulevikustrateegia. Neljas küsimus: "Kas olete regionaalarengu eest vastutava ministrina teinud valitsuskoalitsioonis ka ettepaneku riigiasutusi kolida Tallinnast teistesse maakonnakeskustesse?" Taoline algatus tehti Vabariigi Valitsuse 2016–2019 tegevusprogrammi alusel, mille tulemusel viidi maakondadesse üle 830 töökoha ning täideti 75% seatud eesmärgist. Olemasolevas koalitsioonilepingus on julgeoleku ning majanduskasvu kõrval võetud selgeks sihiks piirkondliku ning sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse vähendamine. Konkreetset tegevust asutuste väljaviimise kohta Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis hetkel ei ole. Sellest olenemata on jätkunud riigimajade rajamine maakonnakeskustesse, millega on tugevdatud riigi kohalolekut maakondades. Selle protsessi eestvedajaks on Rahandusministeerium. Tegu on olulise regionaalpoliitilise tegevusega, millesse panustab loomulikult ka Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Loodud on üheksa riigimaja, millega on muutunud avalike teenuste pakkumine elanikele ja ettevõtjatele kättesaadavamaks ja ka mugavamaks. Riigi kohalolu kõikides maakonnakeskustes muutub nähtavamaks ning riigi maine avalike teenuste pakkujana kohapeal paraneb. Üks oluline komponent riigimajade teenuses on senisest parema kvaliteediga kaugtöökohtade olemasolu ja seda võimalust aina enam ka kasutatakse. Ka see on üks tegevus, millega toetatakse töötamist väljaspool Tallinna. Ja viimane küsimus: "2023. aasta valimisprogrammis rõhutasid sotsiaaldemokraadid, et toetatakse kaugtööd riigiasutustes ja riigiasutuste paiknemist väljaspool suurlinnu. Mis põhjustel on sotsiaaldemokraadid valitsuse liikmena sellest seisukohast loobunud?" Sotsiaaldemokraadid ei ole sellest seisukohast loobunud. Näiteks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis töötab väljaspool Tallinna kontorit 62 inimest ehk 20,6% meie teenistujatest. Kõige rohkem on neid Tartus, aga osa ka teistes maakondades: Pärnus, Viljandis, Haapsalus, Saaremaal, Võrus ja Valgas. Tänan kuulamast!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi ja esimesena küsib kolleeg Andrei Korobeinik. Palun!

Suur tänu põhjaliku ülevaate eest! Te olete muu hulgas maininud, et töötukassa Lüganuse büroo pannakse jaanuaris kokkuhoiu eesmärgil kinni. Samas, personali arv ei vähene ja riigile oli tehtud ettepanek, et omavalitsus pakub teile tasuta rendipinda. Kas te saate palun täpsustada, milles see kokkuhoid Lüganuse büroo puhul seisneb?

Aitäh esitatud küsimuse eest! Kindlasti oskab konkreetne ministeerium ja haldusala asutus sellele küsimusele paremini vastata. Ma kahjuks ei ole kursis detailidega, mitu inimest selle muudatuse tõttu koondatakse või millised on eelarve kokkuhoiu tingimused. Kindlasti oleks mõistlik suunata see küsimus vastavale asutusele.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud proua minister! Regionaalpoliitika on mingil määral ka hariduspoliitika. Palju koole, ka ametikoole läheb kinni üle riigi ja see raskendab kohalikku elu kindlasti. Ma tooks näitena Hiiumaa ametikooli Suuremõisa mõisas. Kas olete kursis, et see ametikool läheb kinni ja mis sellest majast saab? Ja teine küsimus on samateemaline, sama saare kohta. Seal pidi ehitatama riigimaja, on see mõte veel jõus ja kas te näete selle vajalikkust?

Aitäh! See on väga õige märkus, et regionaalpoliitika ei ole ainult see, mida tehakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis. Kõik valdkonnad on sellega seotud ja panustavad sellesse. Ja hariduspoliitika kindlasti ka. Hiiumaa kutsekooliga olen väga hästi kursis, olen kohtunud ka Hiiumaa kohaliku omavalitsusega ning tegelikult on sellesse teemasse päris [sisuliselt süvenenud] need inimesed, kes regionaalpoliitikaga meie ministeeriumis tegelevad. Nii et see küsimus on hästi tuttav. Olen sellele ka vastanud ja tõesti olnud kontaktis nende inimestega kohapeal. Ma väga loodan, et seal jõutakse kohaliku omavalitsuse, kooli ja haridusministeeriumi koostöös kokkuleppele, kuidas kool ikkagi jätkata saaks. Ümberkorraldused seisavad ees, kuid ma loodan, et need on sellised, mis ikkagi kohalikku regionaalpoliitikat pigem aitavad edasi arendada. Hästi suur küsimus on hetkel tõesti Vana-Vigalaga. Selle kooli kaotamine tähendaks tegelikult selle väga konkreetse asupaiga kogukonna kokkutõmbamist. See küsimus on meil samamoodi ministeeriumis laual. Hetkel me ei ole veel koostanud vastust, oleme palunud või palumas täiendavat infot haridusministeeriumilt. Olen ka ise Kristina Kallasega sel teemal suhelnud, nii et oleme infovahetuses. Loomulikult, lõplikud otsused on haridus- ja teadusministri teha või selle ministeeriumi teha, kuid oleme aktiivselt dialoogis olnud ja proovinud ikkagi nende otsuste puhul meelde tuletada, et neil on mõju ka regionaalpoliitikale ja sellega tuleks kindlasti neid otsuseid tehes arvestada.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te ütlesite, et kõik ministrid panustavad regionaalpoliitikasse. No sõnades on see hea küll, aga tegelikult praktika on hoopis midagi muud ju. Kristina Kallas paneb kinni Kiviõli kooli, Toilas kaotatakse gümnaasium ära, Iisakus pannakse gümnaasiumiosa kinni, samamoodi [suletakse kool] Vana-Vigalas, samamoodi Hiiumaal. Sotsiaalministeerium paneb kinni Kiviõlis ja Sillamäel töötukassa teeninduspunktid, mis on tegelikult väga olulised seal piirkonnas. Ida-Virumaad see, kui me ainult sõnades oleme tugevad, ei päästa. Tegelikult on asi ju ka julgeolekus, kui me sealt need kontorid ära viime. Eelmine nädal tuli veel välja, et Justiitsministeerium kavatseb kinni panna Jõhvi kohtumaja. Mis on teie roll selles valitsuses, kui kõik nagu sõnades toetavad, samas praktika on hoopis teine? Mida te teete selleks, et Justiitsministeeriumi haldusalas olev Jõhvi kohtumaja jääks alles?

Aitäh nende teravate, aga väga õigete küsimuste eest! Esiteks, mida me oleme teinud. Tõesti, nii nagu ma ütlesin ja ka ülevaate andsin, me oleme pöördunud kõikide ministeeriumide poole, et nad annaks oma plaanidest ülevaate, et me oleksime teadlikud ja tooksime need teemad valitsusse. Hetkel kõik ministeeriumid on kärpetingimustes väga suure surve all oma majanduskulusid ja oma personalikulusid vähendada, aga need peaksid ikkagi olema ka valitsuse vaatest teadlikud otsused, et kui ühelt poolt me survestame kärbete tegemist, siis teisest küljest me tegelikult selgelt mõjutame sellega väga paljusid valdkondi, sealhulgas regionaalpoliitikat. Kindlasti on teatud muudatused tulevikuperspektiivi mõttes vajalikud ja ka inimeste harjumused on kindlasti muutunud. Väga paljud inimesed on eriti koroona[epideemia] mõjul kolinud rohkem online-kanalitesse. Nad suhtlevad ka ametkondadega online-kanalis. Samas ma olen välja öelnud, et minu jaoks on väga oluline, et isegi siis, kui meil ei ole kõigil tööpäevadel kontorid avatud, peaksid need inimesed, kes [neis ametites] töötavad, jääma kohapeale. Need töökohad ei tohiks koonduda linnadesse. Vajadusel võiksid olla ka mobiilsed töökohad. Jõhvi kohtumaja teemaga olen samuti kursis. Reedel ma kohtusin Ida-Virumaal erinevate inimestega. Kolmapäeval seisab mul ees Jõhvi Vallavalitsuse ja volikogu esindajatega kohtumine, kus ma kindlasti seda teemat puudutan. Olen väga selgelt palunud kohalikel omavalitsejatel kutsuda ka valdkonnaministeerium kohtumisele, et sel teemal kõigepealt arutleda, enne kui otsused tehakse. Paraku ka Justiitsministeeriumil on väga suur surve kärbete tegemiseks. Ja kahjuks ongi nii, et inimestele võib tunduda, et kärped on justkui kuskil eemal anonüümsed, aga lõpuks, mida suuremat survet me avaldame avaliku sektori kärbetele, seda rohkem see jõuab lõpuks inimesteni. Siin on kindlasti vajalik ja oluline leida tasakaalukoht. Aga Jõhvi kohtumaja [sulgemisega] ma isiklikult kindlasti ei saa nõustuda, ka sisulises mõttes. See on alles äsja valminud ja tänu sellele on ümber korraldatud kogu kohtute süsteem Ida-Virumaal. Nii et ma arvan, et see ei ole väga mõistlik otsus.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea minister! Mina arvasin, et meil on ainult üks minister olnud, kes on ümmarguse jutuga olnud – Jüri Ratas, on ju –, aga tundub, et te ületate kindlasti tema taset. Andsite meile küll aru ja vastasite, aga tegelikult ei vastanud sisuliselt mitte ühelegi küsimusele, kaasa arvatud viimane küsimus, mille peale te ütlesite, et teie, sotsiaaldemokraadid, ei ole taganenud oma lubadustest. Samas need küsimused, mis on siin esitatud, ja need näited, mis on samuti toodud, näitavad ju tegelikult vastupidist. Alustame sellest, et 2024 te peatasite riigimajade projekti. See on punkt üks. Kuidas te ikkagi ütlete, et ei ole sellest taganenud? Punkt kaks: täpselt samamoodi toodi näide Jõhvi kohtumaja kohta, toodi näide, et Kiviõlist viiakse töötukassa Jõhvi ära. Te loomulikult kogu aeg räägite, et me püüame, aga tegelikult te ju praegu puhtalt ajate ümmargust juttu. Täpselt samamoodi plaanitakse haridusministeeriumis kõik mõisakoolid maha müüa, kaasa arvatud Hiiumaa kool. Hindamine parajasti käib. Kas te hakkate konkreetselt vastama nendele küsimustele või te jätkate ikkagi ümmargust juttu?

Aitäh esitatud küsimuse eest! Senimaani on mind pigem süüdistatud selles, et ma olen liiga ametlik ja räägin liiga kuiva juttu. See vist on kompliment, et mind Jüri Ratasega võrreldakse. Aga sotsiaaldemokraadid on valitsuses koos erinevate erakondadega ja erinevad erakonnad juhivad erinevaid ministeeriumeid. Loomulikult me täna oleme võtnud jõulisema positsiooni Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis. Meie regionaalpoliitika ei ole ainult meetmepõhine, ei ole ainult kohalike omavalitsuste põhine, vaid me väga selgelt proovime nügida ka kõiki teisi valdkondi, et nad oma poliitikates rohkem regionaalpoliitikaga arvestaks. Kuid ma näen siin muidugi suuremat potentsiaali. Meie peame rohkem pingutama ja ma loodan, et teised ministeeriumid kaasuvad rohkem meie teemade aruteluga. Nüüd, mis puudutab riigimajadega seotud otsust, siis tõesti, tuleb nentida, et kuigi meil on üheksa riigimaja valminud, siis hetkel see programm on pandud pausile. Seda ei ole lõpetatud, ei ole tehtud otsust, et sellega kindlasti ei jätkata. Pigem on need investeeringud pandud pausile, sellepärast et meie eelarve seis on äärmiselt keeruline ja hetkel on prioriteet see, et me läheme edasi haridusinvesteeringutega, kus on samamoodi väga kriitiline seis. Ja nüüd ma ikkagi tooksin ka ühe väga konkreetse numbri. Loomulikult, me praegu vaatame üle, kuidas avalikku sektorit korraldada, kuidas seda korraldada efektiivsemalt. Aga samas tegelikult tehakse praegu väga suured investeeringud maapiirkondadesse. 2,5 miljardit on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil sellel perioodil ressursse, mis investeeritakse põllumajandusse, kalandusse, maaellu ja regionaalpoliitikasse. Jah, ka eelnevad kõnelejad on väitnud, et kahjuks need trendid, mis on meil regionaalpoliitikas, ei näita positiivset suunda, vaid need lõhed kasvavad, kuid öelda, et me konkreetselt mitte midagi ei tee, siiski ei saa. Me oleme teinud suuri investeeringuid, me oleme muutnud oma põhimõtteid, et ka ettevõtlustoetustest üha rohkem jõuaks maapiirkondadesse. Ma väga loodan, et need põhimõttelised muudatused, sealhulgas kohalike omavalitsuste rahastamise osas, ühel hetkel meile selle muutuse ka must valgel välja toovad, ja seda ka sisuliselt kohapeal.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Ma loodan, et te olete juba Raplamaa Omavalitsuste Liidult kätte saanud või kohe kätte saamas kutset kohtumiseks Vana-Vigala [kutse]kooli sulgemise plaanide teemal. Ma väga loodan, et sinna saab tulla ka haridusminister, et te mõlemad olete kohal. Praegu on küll tekkinud olukord, kus riigil on puhtalt tunnelnägemine. Haridusministeerium on oma raha kokkuhoidmise huvides tulnud ideele üks kool kinni panna. Tegelikult mina täna vastuseid ei näe nendele küsimustele, mis on õhku jäänud, ehk saame neid arutada. Tegemist on Rapla maakonna ja eriti Märjamaa valla jaoks suure regionaalse küsimusega. See ei ole ainult ühe ministeeriumi tunnelnägemuse küsimus, et hoiame raha kokku, paneme kinni. Kõik need mured, mis seal õhku jäävad, lükatakse tegelikult kohaliku omavalitsuse kaela. Rahalises mõttes ei muutu mitte midagi peale selle, et nüüd peab hakkama omavalitsus kandma neid kulusid. Olete te valmis kohale tulema ja milline on teie seisukoht, kuidas regionaalses mõttes see probleem lahendada nii, et see kool ikkagi jääks alles ja asjad toimiksid edasi?

Aitäh! Taas väga keeruline ja kriitiline küsimus. Kui mul vähegi on võimalik ja aeg lubab, siis ma tulen kohale. Kui ei ole minul võimalik tulla, siis on võimalik tulla kellelgi teisel Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist. Aga kui vähegi võimalik, siis kindlasti ma tulen. Ka minu isiklik taust on see, et ma olen pärit maakoolist, mille kohal on olnud viimased aastad küsimärk, kas see kool püsima jääb või mitte. Ma tean väga hästi, et kui see kool kaob, siis tegelikult see kogukond sealt ümbert kaob. Nii et ma mõistan selle küsimuse sügavust ja ka mõju. Nii et kui mul vähegi on võimalik, siis olen ma kohal ja seisan selle eest, et regionaalpoliitiline vaade selle [küsimuse lahendamisel] eemale ei jääks.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Lugupeetud minister! Ma mäletan hästi neid aegu, kui oli ikka terve strateegia, kuidas viia maapiirkondadesse igasuguseid riigiasutusi või nende esindusi. Ehe näide oli tol ajal Integratsiooni Sihtasutus, mis siiamaani töötab Narvas. Sellel on jätkuvalt oma esindus Tallinnas, aga ikkagi. Paistab, et viimasel ajal, kuna raha on vähe ja valitsus kogu aeg tegeleb kärpimisega, on see strateegia kuskile eemale pandud, kalevi alla. Minu küsimus ongi see, kas on olemas mingisugune plaan, mingisugune strateegia – lühiajaline või pikaajaline –, kuidas ikkagi elavdada elu maapiirkondades selle abil, et viia sinna mingid riigiasutused või nende esindused. Kas on mingisugune konkreetne plaan, mis asutused ja nende esindused need olla võiksid.

Aitäh esitatud küsimuse eest! Praegusel hetkel on meie jaoks oluline see, et me saaksime ette pildi, mida ministeeriumid ja nende haldusalad planeerivad. Ja me planeerime valitsuses arutelu, nii nagu ma ütlesin. Ma arvan, et see maapiirkondadesse riigiasutuste ja töökohtade viimine oli üsna keerukas väljakutse. Samas ma arvan, et see on üks nendest meetmetest, mida võiks proovida kasutusele võtta. Teie mainitud Integratsiooni Sihtasutuse puhul ma olin ka ise väga selgelt kaasas, eks ju. Nõukogus me koos seda üleminekut tegelikult ette valmistasime. Ja tänane tulemus tõesti on see, et kui alguses oli palju kõhklusi ja kahtlusi, kas see toimib, siis hetkel see toimib väga hästi. Ja ma usun, et tänu sellele tegevusele on väga paljude ministeeriumide suhtumine muutunud. Inimesed ei pea olema kontorites ministeeriumimajades Tallinnas ja Tartus, vaid tegelikult võivad nad väga hästi teha oma tööd ka kohapeal riigimajades, võib-olla vaid teatud päevadel ministeeriumis käies. Mis on need konkreetsed tegevused? Kindlasti üks võimalik [lahendus] on see, et meie ettevõtlusmeetmetest jõuaks 40% maapiirkondadesse. Kui me vaatame eelmist eelarveperioodi, siis 90% toetustest jõudis Tallinnasse ja kuldsetesse ringidesse. 10% jõudis väiksematesse kohtadesse. Ja kindlasti, kui me tahame luua töökohti, siis see tähendab ettevõtlust. Nii et see on üks väga konkreetne meede. Teine meede, mida me Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis koostöös kohalike omavalitsustega ette valmistame, on see, et me tahame teha regioonipõhised arengukoostöö lepped. Tahame, et just nimelt majanduskasvu eesmärgil, ettevõtluse toetamiseks tekiksid maakondades suuremad regioonid, piirkonnad, kus toimuks koostöö selleks, et toetada ettevõtlust ja luua töökohti kohapeale. Mul oli võimalus käia eelmisel nädalal Kagu-Eestis õhtusöögil. Põim Kama korraldab neid oma lähikondsetega ja seal räägitakse just nimelt nendel teemadel, et kuidas [hoida] elu maapiirkondades. Küsimusi, mis on seotud sellega, mida me saaksime omalt poolt teha, on tegelikult väga palju. Kui alustada võib-olla kõige elementaarsemast, kuid väga kallist ettevõtmisest, siis küsimus on, kuidas tagada kohapeal elektrivõrk. Kui me tahame, et inimesed läheks maale elama, tahaksid seal luua oma ettevõtte, siis elekter on elementaarne asi, mis peab olemas olema. Ma loodan, et meil õnnestub koos Kliimaministeeriumiga mõelda, kuidas seda tegelikult tagada. Me fokuseerime [tähelepanu] hästi selgelt ka eluasemega seotud küsimustele, sest tihti noored ütlevad, et te tahate, et me liiguksime maapiirkondadesse, aga kus me seal elama hakkame. Nüüd on taristuministri eestvedamisel mitmed meetmed avatud ja me omalt poolt pakume MES-i kaudu samamoodi mitmeid selliseid toetusi. Oleme neid välja töötanud selleks, et maal elavad pered saaksid võtta laenu, et maja ehitada. Nii et väga mitmed erinevad tegevused on töös, aga see on selline hästi kompleksne küsimus, mille lahendamiseks kahjuks ühte võluvitsa ei ole.

Anti Poolamets, palun!

Tänan, juhataja! Austatud minister! Ma tahan ka rõhutada seda, mida te hiljuti värskelt märkisite. Noorte perede eluasemetoetusest turutõrke piirkondades oli kasu, seda meedet kasutati innukalt. Suur palve on, et te jälgiksite, et see asi läheks edasi, sest kui pole inimesi, pole ka koole ja kõik jääbki tühjaks. Muidugi on märkimisväärselt halb uudis see, mis puudutab Jõhvi kohtumaja. Ida-Virus peaks hoopis riigi kohalolekut laiendama, sealt ei tohi ühtegi asutust välja [viia]. Aga nüüd praktiline küsimus. Kuidas siis jätkata töökohtade väljaviimist pealinnast, eriti selles kurvas olukorras, kus 90% toetusi, nagu te märkisite, on läinud pealinna piirkonda. Kuidas saaks [maa]piirkonnad vähemalt töö[kohti] juurde? Kuidas te konkreetselt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis neid töökohti võiksite välja viia Tallinnast?

Aitäh esitatud küsimuste eest! Kindlasti ma jälgin seda, et eluaseme soetamisega seotud meetmed alles jääksid. Selles mõttes oli väga hea, et eelmisel nädalal toimunud arutelul olid kohal ka erinevate pankade juhid, kes nendest probleemidest ka kuulsid. Nendega tegelikult võiks teha oluliselt rohkemat koostööd. Kindlasti see on murekoht, kuidas tuua konkreetseid töökohti maapiirkondadesse. Kui me räägime Ida-Virumaast, siis üks väga mahukas meede on hästi käivitunud, see on õiglase ülemineku fond. Selle fondi raames luuakse Ida‑Virumaale üle tuhande töökoha. Praegu see seis on väga hea. Need meetmed on taotlejatega kaetud, nii et ma loodan, et seatud siht täidetakse. Nüüd, mis puudutab konkreetselt põllumajandusvaldkonda, siis nagu ma ütlesin, praegu on rohkem kui 2 miljardi ulatuses erinevaid meetmeid selleks, et toetada põllumajandust, kalandust, maaelu, kohalikku ettevõtlust. On väga palju erinevaid meetmeid, juba ühise põllumajanduspoliitika raames on 55 eri meedet, mis on peamiselt seotud just maaettevõtluse investeeringute tegemisega, töökohtade loomisega, aga ka avalike teenuste arendamisega. Meil on päris mahukad meetmed selleks, et toetada ka kohalike omavalitsuste taristuga seotud poliitikat, et uuendada elukeskkonda. Ja loomulikult üks nendest konkreetsetest teemadest, mis on tekitanud avalikkuses väga palju arutelusid viimastel nädalatel, on ühistranspordi tagamine. Kõiki teenuseid ei ole võimalik kõikidesse väikestesse kohtadesse viia, küll aga tuleb tagada ligipääs ühistranspordiga. Need teemad on meil ka laual. Jah, [olukord] on keeruline, aga tänasel hetkel ma ministrina julgen sellest keerukusest rääkida, sest kui me ei tea, milline seis on, siis me ei jõua ka lahendusteni. Ka ühistranspordireformi elluviimisel käib väga jõuline ja tempokas töö.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Mulle tundub, et praegune valitsus töötab Eesti tasakaalustatusele vastu ja rahuldub sellega, et teie ametinimetuses on ka "regionaalminister", ja lastakse teil ainsana tegeleda regionaalpoliitiliste küsimustega, rääkida tasakaalust ja tõesti pingutada. Aitäh selle eest! Aga teised ministeeriumid töötavad tegelikult regionaalsele tasakaalule vastu, ja päris suure hooga. Siin on täna mitmeid näiteid toodud. Te olite valitsuses koos, kui praegune valitsus kiitis haridusküsimusi [arutades] heaks õpetajate koormusega tegeleva leppe, millele on haridustöötajad ja ma saan aru, ka valitsus juba alla kirjutanud. Oodatakse omavalitsuste seisukohti. Seal on kirjas niimoodi, et kooli halduskuludest või, ütleme, hariduskuludest peab minema 60% palkadeks, ülejäänud majanduskuludeks. On teada, et kohapeal see suhe niisugune ei ole. Kui haridustöötajad sinna alla kirjutavad, kas see tähendab seda, et selline lepe annab omavalitsustele õiguse hakata väikekoole kinni panema? Õpetajad on sisuliselt sellele [leppele] oma heakskiidu andnud, aga ei ole ju võimalik seda 60 : 40% vahekorda majandus‑ ja palgakulude vahel saavutada.

Aitäh esitatud küsimuse eest! Erinevatel ministeeriumidel on loomulikult oma valdkondlikud väljakutsed ja murekohad ja probleemid, mida nad peavad lahendama, ja tänastes kärpetingimustes on eriti keeruline seatud strateegilisi sihte saavutada. Meie ülesanne Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumiga on kõikide nende otsuste puhul, mida erinevad ministeeriumid teevad ja mis mõjutavad piirkondi, juures olla ja pöörata tähelepanu sellele, et nendel otsustel oleks regionaalpoliitiline mõju, millega tuleb arvestada. Ma näen täna seda, et erinevad ministeeriumid teevad jõupingutusi selle nimel, et kohapeal oleksid inimesed olemas. Need otsused, mis tehakse, ei ole tulnud lihtsalt, nendele on tihti eelnenud analüüsid, põhjalikud ettevalmistused. Ka nendest ministeeriumide ülevaadetest oli võimalik välja lugeda, et need ei ole olnud lihtsad ja kiiresti tehtud otsused, ja ma loodan, et kõik ministeeriumid pööravad regionaalpoliitikale üha rohkem tähelepanu. Nagu ma olen öelnud, kindlasti ei õnnestu meil üksinda [eesmärki saavutada]. Siin on väga paljude valdkondade koosmõju ja omalt poolt me proovime olla hästi aktiivsed partnerid [kõiges], mis puudutab piirkondi, aga loomulikult on meie jaoks oluline ka see, et kohalikel omavalitsustel oleks olemas võimekus, oleks olemas ressursid. Me oleme juba välja tulnud mitmete ettepanekutega, mis on ka siin saalis heaks kiidetud, ja kindlasti tuleme ka edaspidi, et kohalikel omavalitsustel oleks rohkem võimalusi oma piirkonna elu arendada. Mis puudutab hariduslepet, siis ministri eesmärk oli ju see, et meil oleksid vääriliselt tasustatud õpetajad ja hariduse kvaliteet kohapeal tõuseks. Mina väga loodan, et haridusleppega edasi minnes me ei pane väikekoole kinni. Me oleme ka koostöös linnade ja valdade liiduga seda teemat mitmel korral käsitlenud, meil on regulaarsed kohtumised juhtkonnaga, regulaarsed kohtumised kohalike omavalitsejatega. Ma tean, et täna on kohalikel omavalitsustel väga suur küsimus, kas nende lepetega edasi minna või mitte. Aga mina loodan, et jõutakse siiski heade kompromissideni. Väikekoolide kinnipanemine ei ole lahendus. Haridusreformiga tuleb kindlasti edasi minna, sest nagu Riigikogu liikmed kindlasti kursis on, kõige suurem kärbe on haridusministeeriumi valdkonnas. Kahjuks on see praegu nii ja me ei saa jätkata nii, nagu me siiani oleme teinud. Muudatused seisavad ees. Aga sotsiaaldemokraadina ja kindlasti ka regionaalministrina seisan ma selle eest, et olulisi haridusasutusi kohapeal kinni ei pandaks.

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud regionaalminister! Te kenasti ütlesite, et selles küsimuses tuleb teha valdkondadeülest koostööd. Minu küsimus puudutabki koostööd sotsiaalvaldkonnaga. Ma pean silmas seda, et te septembri lõpus ütlesite siinsamas puldis, et kui miski puudutab regionaalpoliitikat või elu maapiirkondades, siis tuleb panna punast, kui see [miski] on sellele kahjulik. Ja nüüd ma küsingi. Teie valitsus on teinud 1,35 miljoni suuruse kärpe: hooldekodudes üldhooldusel ja erihooldusel olevatele pensionäridele aasta jooksul üks kord makstud 200-eurost toetust enam ei maksta. Sellega te tegelikult eelarve mahus väga palju ei võida. Aga on selge, et need üldhooldus[asutused] on tavaliselt maapiirkondades ja need inimesed on nii haavatavad, et nad ei saa vastu hakata. Minu arust on see täpselt see koht, kus te peaksite ikkagi kutsuma üles, et pange punast. Kas te tegite seda valitsuses, kas teil on plaanis seda teha või kuidas te suhtute sellesse kärpesse, mis võtab väga haavatavatelt inimestelt, kes enda eest seista ei saa, viimasegi?

Riina Solman, palun!

Aitäh esitatud küsimuse eest! Seni oleme Sotsiaalministeeriumiga teinud või kohe-kohe hakkame koostööd tegema kahes olulises küsimuses. Kindlasti on ka teisi teemasid, aga hoolekandereform on üks teema, mille kohta oleme eri piirkondade kohalikes omavalitsustes käies saanud väga selget tagasisidet, et kohalikud omavalitsused ei tule toime ülesannete ja kohustustega, mis hooldereformi raames neile pandud on. Meie soov on kindlasti vaadata see reform koos Sotsiaalministeeriumiga üle. Muidugi on tegemist väga olulise ja hea reformiga, tänu millele on inimesed ja perekonnad tegelikult abi saanud ja tänu millele on ka hooldereformi ja üldse hoolekandeteenustega seotud inimesed saanud oluliselt väärilisema palga. Samas on siin küsimusi üles jäänud, selles süsteemis on oma kitsaskohad. Tänavu andis ka Regionaal- ja Põllumajandusministeerium omalt poolt kohalikele omavalitsustele, kellel on proportsionaalselt väga suur arv hoolekandekohti, täiendavat ressurssi, et nad hakkama saaksid. Teine kohe algava koostöö teema on haiglavõrgureform, mille kohta on olnud erinevaid sõnumeid. Tegelikult on [tervise]minister andnud väga selge sõnumi, et piirkondades kokku ei tõmmata, kvaliteetne tervishoiuteenus jääb. Kohalikel omavalitsustel aga on selle kohta omad tagasisided, omad küsimused ja seepärast me kindlasti kohtume ka haiglavõrgureformi läbi viiva projektijuhiga. Nüüd, selle konkreetse küsimuse teemal pean ma nii-öelda tausta üle vaatama. Ma ei oska öelda, kas meie ministeerium on selles küsimuses juba kuidagi reageerinud, aga saan sellele tagantjärgi vastata kirjalikult.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt, head kolleegid, avan läbirääkimised ja esimesena palun siia Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja. Kolleeg Lauri Laats, palun! Kuidas lisaajaga on, paneme kohe juurde?

Ei, vaatame, kuidas jooksma hakkab.

Selge. Praegu ei pane. Hakkame vaatama.

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Hea minister ja inimesed, kes meid jälgivad interneti vahendusel! No tuleb au anda ja ka ministrit tuleb kiita. Minister oli kindlasti väga viisakas, aga kahjuks peab ütlema, et ka väga ümmargune oma jutus. Hästi palju kõlas "loodame", "ootame", "vaatame" ja "püüame". Tegelikult ei lähe see kokku tegelikkusega, mida tehakse. Ma saan aru, et minister ei ole heasse positsiooni pandud, ja loomulikult üks minister ei saa võtta vastutust kogu valitsuse eest. Aga regionaalminister oli praegu meie ees ja need otsused, mis praegu järjest tehakse, muudavad meie inimeste elu maapiirkondades eriti keeruliseks. Ja loomulikult, me ei saa rääkida sellest, et meil on mõistlik regionaalpoliitika ja seda viiakse ka ellu. Toon lihtsalt ühe näite, mille kohta minister ei osanud vastata. Just sain infot Lüganuse kandist: Kiviõlist soovitakse töötukassa [teenused] üle viia Jõhvi büroosse. Ma saan aru, et [Kiviõli] võimud tegid töötukassale ettepaneku, et ruumide rent [nende juures] võiks olla nullkuluga. Vaatamata sellele töötukassa juhtkond ikkagi ütles, et nad viivad oma reformi ellu ja seda ettepanekut vastu ei võeta. Tegelikult oli väikegi võimalus teha kohaliku omavalitsuse ja riigiasutuse koostööd. Ka kohalik omavalitsus püüdis leida lahendust, kuidas need töökohad jääks ikkagi Kiviõlisse, et need ei suunduks Jõhvi. Aga nagu näha, sellest midagi välja ei tulnud. Siin oli üks küsimus selle kohta, mis saab Hiiumaal Suuremõisas asuvast [ameti]koolist. No praeguseks hetkeks me teame, et hoone hindamine on tellitud, ja see viitab sellele, et see tahetakse maha müüa. Kui me räägime üldse mõisakoolidest, siis oli aeg, kus, vastupidi, mõisu osteti üles, et neis koole [avada]. Nüüd on Eesti riigis valitsus, kes tegelikult tahab kõik mõisakoolid likvideerida. See on loomulikult vale suund. Lugupeetud minister ütles, et sotsiaaldemokraadid ei ole oma lubadustest taganenud. Aga see ju jällegi ei vasta tõele, sellepärast et kõik need otsused, mis on siiamaani tehtud, viitavad nimelt sellele, et [lubadustest] kinni ei peeta. Ja kui me räägime üldse regionaalpoliitikast, siis kõik need otsused, mis puudutavad maksutõuse, erinevaid uusi makse, nagu automaks – no see teebki elu maal võimatuks. Lihtsalt toon teile ühe näite. Mõned ministrid räägivad, et me tõstame jah käibemaksu 2% võrra, et me tõstame tulumaksu 2% võrra – me teame, et 2026. aastal nii füüsilise isiku tulumaks kui ka käibemaks [kasvavad], uued määrad on 24% ja 24% – , aga see suurt ei mõjuta meie hindu. Aga see ei vasta ju tõele. Ma just eelmine nädal sain ühelt ettevõttelt, kes pakub mulle teenust, kirja – väga viisaka kirja –, kus ta kirjeldas kogu seda olukorda, mis riigis on praegu [kujunemas], ja ta pakkuski mulle välja, et kui ma soovin teenust edasi tarbida, siis järgmisel aastal on see teenus 8% kõrgema hinnaga. Kaheksa protsenti! Kui me räägime, et me võtame vastu [maksutõuse], mis on [eraldi võetuna] 2% ja 2%, siis see 2 + 2 moodustabki 4 ja hinnad peaksid tõusma 4%, teatud valdkondades võib-olla isegi vähem. Ent tegelikult on ju fakt see, mida ma lugesin must valgel: 8% tahab üks ettevõte mul hinda tõsta. Ja eks see enam-vähem sellisel viisil puudutab absoluutselt kõiki teenuseid. Nii et ei ole see lihtne. Ei ole loomulikult lihtne nendel inimestel, kes elavad maapiirkondades, kelle koju see kõik alles jõuab järgmisel või ülejärgmisel aastal – kõik need maksutõusud ja uued maksud. Ja teiselt poolt siis pannakse asutusi kinni, viiakse töökohad ära, ja siis öeldakse, et nautige seda kõike ja püüdke hakkama saada.

Nii, kas oleks vaja lisaaega?

Ei, ma praegu sellega lõpetan.

Selge.

Jõudu meile ja jõudu nendele inimestele, kes peavad maal rasketes olukordades hakkama saama! Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Tõnis Lukase. Palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Lugupeetud ministrid! Regionaalpoliitika on väga oluline teema. Aitäh Keskerakonnale selle märkimisväärse teema ülesvõtmise eest! Üks märk on, kuidas taandub riik kohtadelt, piirkondadest, mujalt Eestist tõmbub Tallinnasse kokku. Teine on, kuidas riigi osanikud – tegelikult omavalitsused on ka ju osa riigist, lihtsalt funktsioonid on jagatud riigiaparaadi ja omavalitsuste vahel – vastavaid otsuseid teevad. Ja kolmas on riigiettevõtted, firmad, mis justkui tegutsevad turumajanduslikel põhimõtetel. Siin räägiti 8%-lisest hinnatõusust – see on lapsemäng võrreldes sellega, et Elektrilevi on eelmisest sügisest alates praeguseks tõstnud ampritasu ligi kahekordselt. Neid otsuseid teeb iga ettevõte oma majanduslikest positsioonidest lähtudes. Aga kui me räägime riigi poolt monopoolsesse seisundisse pandud ettevõtetest, siis ootaks midagi muud. Miks ma praegu sellest siin räägin? See ju regionaalselt mõjutab väga oluliselt, kuidas inimesed hakkama saavad, kuidas nad oma kodusid rajavad, kuidas nad remonti teevad, millised võimalused neil seal on, kuidas kas või väike tootmine üles panna. Nii et väljaspool Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi on suhtumine tasakaalus riiki täiesti, totaalselt käest ära. Otsuseid on palju, aga võib öelda, et teised ministeeriumid teevad otsuseid, lähtumata tasakaalus Eesti põhimõttest. Ja kui ma peaministrilt veidi aega tagasi, paar nädalat tagasi küsisin, et kui eelmistel valitsustel on mitmel puhul olnud koalitsioonilepetes eesmärk viia riigieelarvest tasustatud töökohti [Tallinnast] väljapoole, siis praegu seda eesmärki ei ole. Tõin ka mitmeid näiteid, kuidas tegelikult koondatakse ettevõtmisi. Võtame näiteks, kuna kultuuriminister on saalis, rahvaraamatukogu seaduse, mida ette valmistatakse. Üks selle aluseid on see, et kui praegu on maakondade keskraamatukogudes riiklikult makstud töökohad – neli tükki kõigis, välja arvatud Hiiumaa, kus on kaks –, siis neid jääb märksa vähemaks ja need kõrgharidust nõudvad spetsialistitöökohad kaotatakse ära. Teenus koondatakse rahvusraamatukogu juhtimisel põhiliselt digiplatvormile ja vajalikud töökohad luuakse siin Tallinnas. Selline lähenemine iseloomustab paljusid suundi. Siin räägiti täna ka riigimajadest ja millest iganes, näiteks sideküsimustest ja transpordiküsimustest. See kõik käib tasakaalus Eesti põhimõttele vastu. Mind natukene kurvastas see vihje, mille te, regionaalminister, andsite: et maakool, kus te ise käisite, loodetavasti jääb tulevikus püsima. Aitäh toetuse eest, kui te olite kultuuriminister! Me olime ühes valitsuses. Siis te toetasite väga seda, et Lüganuse kool saaks jätkata. Me riigistasime selle. Kas ma tõesti loen nüüd välja, et riigi seisukoht on muutunud ja võib juhtuda, et riik Lüganuse koolituskoha sulgeb? Ma väga loodan, et seda ma teie tekstist välja lugema ei peaks. Palun kolm minutit lisaks.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Nüüd siis selle leppe juurde, mida nimetatakse kaunimate sõnadega, kui ta tegelikult on. Haridusvaldkonnas on palju küsimusi, mida see lepe ei puuduta. Aga valitsus on heakskiidu andnud sellele, et haridusminister võib alla kirjutada reale õpetajate töökorraldust puudutavatele punktidele. Osa nendest punktidest on täiesti kiiduväärsed, ma näiteks väga toetan karjäärimudeli loomist, mis seal on. Samas mul on mõned küsimused selle karjäärimudeli olemuse kohta ja küllalt suure finantsilise kokkuhoiu tingimustes on jäetud seal mõned asjad, mis oleks võinud olla reguleeritud, lahti. Näiteks kahe esimese astme puhul ei ole tegelikult astmepalga vahet ja lisaks sellele ei ole väga selgelt määratud ka õpetajate koormust. On antud diapasoon, mille puhul koormus võib tegelikult venida kuni 24 tunnini nädalas, mis tähendab, et tegelikult arengut ei ole, kuigi eesmärk on võetud 21 peale. Eesmärk oleks võinud olla veel ambitsioonikam, sest gümnaasiumis on ka 21 tunni andmine ikkagi päris suur koormus, milleks tuleb teha palju lisatööd, mis tuleks ka ju tasustada. Aga kui me räägime regionaalsest tasakaalust, siis on mul mure, et tegelikult püütakse õpetajate kätega anda voli koole sulgeda. Kui haridustöötajad on vastavale leppele alla kirjutanud ja teine pool, omavalitsused, kirjutavad ka alla leppele, kus on punkt, et koolipidaja võtab eesmärgiks selle, et koolikuludest 60% on palgafond ja ülejäänud ehk siis 40% või alla selle on majanduskulud või muud kulud, siis [mis saab?] See olukord võib erinevates omavalitsustes praegu erinev olla. Me teame Aaviksoo analüüsist [ja mujaltki], et tegelikult see proportsioon on mõnel pool hoopis majanduskulude kasuks. Ja see, et see punkt on lepingus sees ja koolipidaja peaks võtma eesmärgiks proportsiooni muuta, tähendab tegelikult riigi poolt omavalitsustele avaldatavat survet koolide kinnipanemiseks. Ja kui seal on ka õpetajate ametiühingu või haridustöötajate liidu allkiri all, siis sisuliselt võib mõnigi omavalitsus sellele punktile viidates teatada, et õpetajad on ise olnud nõus, et väikekoole suletakse. Karbikulud ehk siis haldamisega, majandamisega seotud kulud on liiga suured ja omavalitsusel puudub [võimalus] seda proportsiooni muuta. Sellised tendentsid on muret tekitavad. Aitäh!

Suur tänu! Ja nüüd palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Riina Solmani. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud ministrid! Lugupeetud saadikud siin saalis ja inimesed, kes te jälgite meid sidevahendite abil! Me oleme siin Riigikogu saalis kuulnud väga palju kordi, et kui sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo hakkab midagi rääkima lastega perede kindlustundest, siis sellele järgneb kohe ilmselge perede kindlustunde vähenemine ja peredele suunatud toetuste kärpimine. Aga nüüd tundub mulle, et ka regionaal‑ ja põllumajandusminister Piret Hartman on hakanud valitsuses Signe Riisalo tubli kolleegina sarnast käekirja ja minu arust ka silmamoondust oma valdkonnas rakendama. Ma olen nõus, et üksinda ei tee ükski minister mitte midagi ära, kärbete olukorras veel eriti, ent kui pidev vee tilkumine uuristab ka kivisse augu, siis saab ka minister minu arvates omas valdkonnas tublim olla. Samas minagi kiidan Piret Hartmanit selle eest, et ta vastab riigikogulaste küsimustele ausalt, viisakalt ja ta ei ole üleolev. Ta proovib meid mõista ja vastab nii põhjalikult, kui tema olukord võimaldab. Kuid läheme ajas kuu aega tagasi. 25. septembril käis minister Piret Hartman Riigikogus tutvustamas riigi pikaajalise arengustrateegia elluviimist. Minister rääkis hoogsalt hea elukeskkonna loomisest kõikjal Eestis. Ta kõneles, kuidas maal käies jäi tema kõrvu kõlama arvamus, et noori peresid maale kutsuda ja seal hoida on keeruline, kui kohapeal ei pakuta piisavalt vajalikke avalikke teenuseid, mis aitaksid peredel maapiirkonnas ennast hästi tunda. Üks selline teenus ongi hea haridus ehk koolid. Minister rääkis meile valglinnastumise pidurdamisest, regionaalse mahajäämuse vähendamisest ja väljaspool suuremaid kasvupiirkondi asuvate omavalitsuste vajadusest tagada avalikud teenused. Ta kirjeldas, kuidas Eesti taasiseseisvumise järgse poliitika suurim läbikukkumine on üha süvenev regionaalne ebavõrdsus, ning kinnitas, et Eesti ei tohiks sihiks võtta arglikku ja ambitsioonitut kestlikku kahanemist. Ta esitas veel ühe väga tähtsa põhimõtte: regionaalpoliitika puudutab kõiki eluvaldkondi. Piret Hartman ütles meile, et ükski eelnõu ei [tohiks] jõuda kinnitamiseni enne, kui on saanud vastuse järgmistele küsimustele. Milliseid linna‑ ja maapiirkondi see otsus mõjutab ja kuidas? Kas see suurendab või vähendab piirkondadevahelisi lõhesid? Kas mõju mõne piirkonna inimesele on kahjulik ja kas on tehtud kõik selleks, et seda kahjustavat mõju vähendada või õiglaselt kompenseerida? Need Piret Hartmani mõtted on täiesti õiged mõtted, millele me võiksime kohe alla kirjutada. Ent siin on siiski üks suur aga. Ta on ju ise praegu valitsuse esindaja, kelle võimuses on teha otsuseid just sellise plaani elluviimiseks. Selliseid kõnepunkte võinuks esitada mina opositsioonipoliitikuna, kes praegust valitsust kritiseerib, sest tegelikult on valitsuse tegevus tema kõnes toodule risti vastupidine. Suurepärane näide pärineb Põlvast, kust tänavu on lahkunud Maksu‑ ja Tolliamet ning Sotsiaalkindlustusamet. Oma järge ootab Transpordiamet. Eesti Rahvusringhääling tegi pika uudise, kuidas riigi mõtteviis ühtlasest arengust on muutunud. Teenuseid justkui ei olegi kõigis maakonnakeskustes enam vaja. Huvitav, [mis tundega] kuulas seda ministri kõnet Põlva vallavanem Martti Rõigas, kes nüüd peab pealt vaatama, kuidas riik tema koduvallas lihtsalt kohvrid pakib. Vallavanem Rõigasel on õigus, et kui teenused puuduvad, siis on väga keeruline kedagi maapiirkonda või väiksemasse asulasse elama meelitada. Samas, Tallinna linnaregiooni elanike arv on ületanud 600 000 piiri ja see arv kõikide prognooside järgi kasvab veelgi. Ja veel võib-olla väike koputus südametunnistusele. Tegelikult on vastupidine proua ministri Riigikogu kõnepuldis väljendatud põhimõttele ka see, et ta vajutas rohelist nuppu maksutõusudele, mis ebaproportsionaalselt kahjustavad maainimeste toimetulekut, suurendavad lõhesid ja ebavõrdsust. Käibemaksu tõus, automaksu kehtestamine, kütuseaktsiisi tõus ja kõik ülejäänud maksutõusud ja kärped, eriti huviringide [raha] kärbe laste ja perede arvelt on tekitanud olukorra, kus maal elamine muutub järjest enam noorele [muidu] elujõulisele perele võimatuks. Maapiirkonnad, eriti äärealad [surevad välja], seal elavad üha vanemad inimesed, kes ühel hetkel meie hulgast lahkuvad. Nii et kui minister räägib regionaalsest ebavõrdsusest, siis me peaksime jälgima, kas sellele järgneb ehk mõni valitsuse samm, mis regionaalset ebavõrdsust veel järsult suurendab. Praegu on meil valitsuses paraku mustkunstnike ja silmamoondajate aeg. Aga jõudu põhimõtete eest seismisel ja nendest vähemalt rääkimisel! Aitäh!

Suur tänu! Ja nüüd palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Arvo Alleri. Palun! (Arvo Aller palub lisaaega.) Kolm minutit lisaaega ka.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu [esimees]! Hea minister! Arupärimine on väga asjakohane ja regionaalminister [andis ka] asjakohased vastused nendele viiele küsimustele. Kuid tegelikult me näeme ju, et ministril on raske, et ta ei suuda regioonide eest seista. Räägitakse küll, et kõik ministrid panustavad regionaalarengusse ja regionaalpoliitikasse, aga praktika näitab hoopis vastupidist tegevust. Rääkides heast haridusest, räägitakse, et ministrid on sellega kõik päri, et piirkondades peavad olema haridusasutused, samas pannakse kinni keskkooliosasid, ühendatakse neid ja suletakse osa põhikoole. Muidugi siin [näidatakse] kohe kohaliku omavalitsuse peale, et omavalitsus tegeleb põhikoolidega, samas võiks riik selle ülesande omale võtta ja kohapeal haridust jätkata. Kutsehariduses pannakse maapiirkonna kutsekoole kinni, kuigi need on tegelikult väga paljudele ainuke võimalus omandada kutse, omandada oskused tööd teha ja omandada ka oskused tööturul läbi lüüa. Selle koolide kinnipanekuga me kindlasti pärsime seda ja see ei tule Eestile kasuks. Regionaalpoliitikat võib ju suuresti võtta ka kui julgeolekupoliitikat. Kui meil ikka vallad ja külad tühjaks lähevad, siis ei ole meil ressursse ei toidujulgeolekuks ega üldse riigi julgeolekuks, riigi kaitseks. Meil ei ole kohapeal inimesi, meil on ainult tühjad külad, tühjad elamised ja see ei ole riigikaitse seisukohalt üldse jätkusuutlik. See näitab seda, et ei vaadata kaugemale, vaadatakse mingites teatud piirides, oma Exceli tabeli piirides, et tuleb kärpida ja sellega peavad arvestama kõik ministeeriumid. Nüüd, mis eriti [kummaline] tundub. Riigiasutuste [piirkondadest] äraviimine on üks mure. Eelmine nädal tuli tõesti suhteliselt ootamatult üles Jõhvi kohtumaja juhtum. 2011. aastal [valminud] maja konserveeritakse ja viiakse kohtunikud sealt minema, maja jääb tühjalt seisma. Jah, neljapäeval võttis Jõhvi volikogu vastu otsuse, et nemad ei toeta seda, et see on piirkonna jaoks väga oluline institutsioon, mis näitab riigi kohalolekut seal. Me oleme näinud palju vaeva, et riiki Ida-Virumaale rohkem tuua, aga me ei too. Piiriäärsed vallad, piiriäärsed maakonnad – Võru, Põlva, Ida-Virumaa – on need, kus riik peab kohal olema, ja väga tugevalt kohal olema. Tallinnast tuleks rohkem riigiasutusi ära tuua. Räägime ka meie niinimetatud eduprojektist, mille minister siin välja tõi: õiglase ülemineku fond 1000 töökohaga. Aga ärge unustage, et õiglase ülemineku fondi eesmärk on põlevkivi tootmine ära lõpetada, mis tähendab seda, et sealt kaob 5000 töökohta ja rohkemgi. Kui me nüüd kõrvutame seda 5000 ja 1000, siis me ei saa kindlasti seda edulooks nimetada. Pigem me peame hoidma oma põlevkivisektorit, oma energiasektorit ja tekitama seal juurde lisandväärtust, et säiliksid töökohad põlevkivikeemiasektoris ja põlevkivisektoris. Need 1000 töökohta võiks lisaks tulla, mitte keegi ei vaidlusta seda, aga et samas kaovad töökohad põlevkivi tootmises – me ei saa kindlasti sellega nõustuda. See on silmamoondus, ei saa aktsepteerida, et see on meie suur eduprojekt. Ma ei hakka nende õiglase ülemineku fondi meetmete [detailidesse] minema, aga seal olid kohe välistatud põllumajandustootjad, kes tahtsid õiglase ülemineku fondi raames ka teha investeeringuid nõndanimetatud rohetehnoloogiasse. Paraku põllumajandusettevõtted olid välistatud, mis näitas, et ei olnud arvestatud piirkonnas toimetavate põllumeestega. Mis teeb eriti murelikuks, on riigis looduskaitsealade laiendamine. Kliimaminister kinnitab oma allkirjaga Alutaguse rahvuspargi laiendamise. Suurendatakse 7400 hektari võrra püsielupaikade ala ja 17 000 hektari võrra riigimaadel asuvate loodusmaastike ala. Jah, riigimaa võib olla looduskaitsealuseks maaks väga hea. Samas me teame, et kui on looduskaitseala, siis selle pealt ei laeku riigi ega valla eelarvesse mitte mingit maamaksu, kuna seal on erisus olemas. Ja sellega riik jälle liigutab oma kohustused kohaliku omavalitsuse kaela. Nendes metsades on keelatud majandustegevus ja nende looduskaitsealade ümber tekib nõndanimetatud majandustegevuse keeluvöönd. Seal ümbruses on majandustegevus keelatud või raskendatud. See näitab seda, et riik paneb oma kohustused kohalikule omavalitsusele. Ka maamaksu tõus näitab järjekordselt, et ei mõelda regionaalselt, vaid lükatakse halbade otsuste tegemine kohaliku omavalitsuse kaela, kes peab raske südamega tegema otsuse maamaksu tõsta. See põhimõtteliselt tuleb põllumajandustootjate arvelt, kelle toodang on samas toidujulgeoleku kontekstis Eestile väga vajalik. See ei ole selge regionaalpoliitika ja selle eest ei saa praegust valitsust kuidagi kiita. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi käsutuses on 2,5 miljardi ulatuses ühise põllumajanduspoliitika meetmeid. No number on küll ilus, aga kui nende [meetmete] sisse vaadata, siis selle raha kättesaamiseks on teatud nõuded. Nende nõuete täitmise [tagamiseks] on meil olemas riigi[asutus] nimega Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, kes kontrollib kõike ja leiab vajadusel võimaluse seda raha mitte välja maksta. Tegelikult on see nonsenss. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet peaks olema amet, kust sa saad informatsiooni, aga sa saad sealt informatsiooni siis, kui sa oled ise [vägagi] informeeritud. Muidu nad ei vasta sulle või tegelikult ajavad ümmargust juttu, vastavad kantseliiti kasutades. Põllumajandustootja ei suuda läbi närida nendest Euroopa Liidu reeglitest. Täna Euroopa Liidu asjade komisjonis räägiti, et bürokraatiat tuleb vähendada ja selleks me loome eraldi bürokraatiabüroo. Kahju on sellest, et valitsus ei võta praegusel juhul opositsioonisaadikuid kuulda, kuidas teha regionaalpoliitikat õigesti ning Eesti inimestele vastuvõetavalt. Aitäh!

Aitäh! Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Mina ei usu, et regionaal- ja põllumajandusminister mõtleb kuidagi, et elu maal peab viletsamaks minema. Ma tõesti ei usu seda. Kindlasti mõtleb ka praegune valitsus, kuidas midagi paremaks saaks teha. Aga samas on meie ülesanne siin ikkagi juhtida tähelepanu nendele asjaoludele, mis minu arvates vajaksid teisiti lähenemist. Toon ka mõned näited. Ma olen üldiselt eelkõnelejate jutuga väga nõus. Aga konkreetselt Hiiumaa näide. Hiiumaal on ametikool, kus on 167 õpilast. Praegu plaanib valitsus kinni panna kõige suurema osa sellest, aianduseriala, mis hõlmab tegelikult 107 õpilast. Kui nüüd need 107 õpilast sealt ära kaovad, siis ükskõik mida sinna juurde ei mõelda, ilmselgelt Hiiumaa Ametikool lõpuks hääbub. See näide sobib väga hästi tänase päevakorrapunkti juurde, sest see tõestab järjekordselt, et ühest küljest üritatakse mingis valdkonnas kokkuhoidu teha, aga teisest küljest unustatakse ära selle regionaalne mõõde. Ja tegelikult kõik on omavahel seotud. Seesama Hiiumaa Ametikool asub Suuremõisa mõisakompleksis. Mulle teadaolevatel andmetel soovitakse see mõisakompleks panna müüki ehk ühesõnaga, võõrandada. See on siis juba topelthalb otsus, sest me ei tea, kelle kätte see mõis, mis on suhteliselt heas olukorras, läheb, kui see maha müüakse. See on tegelikult ka kultuuriväärtuselt väga oluline maamärk Hiiumaal. Tihtipeale on mõisahooned just tänu sellele säilinud, et neis on kas kool või hooldekodu sees. Regionaalses mõttes peab väga mõtlema ka selliste asjade peale. Toon ka teise näite, mis otseselt ei ole seotud konkreetse ministeeriumiga, aga ikkagi. Kohtusin eelmisel nädalal Kuressaare Haigla juhtidega. Nemad on mures Kuressaare Haigla hääbumise pärast või selle püüde pärast, et seda üritatakse kokku tõmmata. Mure on selline, et seal vähendatakse eriarstiabi. Juba on ära võetud õigus südamestimulaatoreid paigaldada. Kuid ma ei räägi ainult konkreetsest [teenusest], vaid sellest, et meil on Saaremaal väga tugevaid oma eriala arste, aga nad ei saa praktiseerida, nad ei saa haiglas tööd teha, sellepärast et haiglalt on võetud ära õigus mingite protseduuride või toimingute tegemiseks. Näiteks on olemas ortopeed, on pulmonoloog, kes elavad Saaremaal, ka hematoloog, aga nad ei saa seda ravi pakkuda. Väidetakse, et siis tuleb välja õpetada ka medõed ja nii edasi. Aga kui haigla ise on selleks suuteline ja soovib seda teha, siis kõike koondada kas Tartusse või Tallinnasse on minu arvates väga lühinägelik otsus. Saaremaalt või, ütleme, Kuressaarest Tallinnasse on teatavasti 250 kilomeetrit ja Tartusse ligi 400 kilomeetrit. Ja see on jälle kahe otsaga asi. Ühest küljest me võtame inimestelt võimaluse seal töötada ja meil niigi töökohti napib. Ja teisest küljest, tänapäeval on olemas digiregistratuur. Kuressaare Haigla sai eurotoetuste abil endale kompuutertomograafi. Ma olen ise ka soovinud kompuutertomograafi aega saada ja tean, et nii Tartus kui ka Tallinnas on meeletud järjekorrad, kuudepikkused. Aga Saaremaal oleks võimekust seesama kompuutertomograaf rohkem tööle panna. Ja tegelikult ma arvan ka, et kui meil on näiteks hematoloog või ortopeed Saaremaal, siis … Paluks lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

… patsiendid on nõus igal juhul tulema ka Saaremaale. Vahel on ikkagi tähtsam see aeg. Postuumselt ei ole mõtet enam protseduuridele minna, kui see võimalus on kolme-nelja kuu pärast. Nii et siit ikkagi üleskutse: katsume mõelda laiemalt, mitte ainult kitsas valdkonnas, et me tahaks nagu paremini. Mõnes mõttes võib tunduda, et me justkui loome ühe võimekuse keskustesse, tugevama võimekuse, aga samas tapame sellega elu äärepiirkondades, maapiirkondades täiesti ära. Nii et jõudu kindlasti ministrile! Ehk tasub vahel natukeseks aeg maha võtta ja mõelda ka selliste aspektide peale. Aitäh!

Suur tänu! Riigikogu liikmetel rohkem kõnesoove ei ole. Küll aga lõpetuseks on palunud sõna minister Piret Hartman. Palun!

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Mõned täpsustused toon. Esmalt väga tänan selle arutelu eest siin Riigikogu saalis. On ääretult oluline, et me nendel teemadel diskuteerime, arutame ja proovime leida ka võimalikke lahendusi ja et me seda teemat ehk regionaalpoliitikat esile toome. Ma väga-väga soovin, et te suunaksite sarnaseid küsimusi ka teistele ministritele. Nii nagu ma ütlesin, see teema on läbiv ja horisontaalne ja vajab kõikide osapoolte tähelepanu. Selle arutelu ajal ma sain oma kolleegidelt pisut täiendavat infot, mis puudutab Hiiumaad ja Vana-Vigalat. Kõigepealt sellest, mis on seotud Hiiumaaga. Hea info on selline, et kohalik omavalitsus on valmis võtma selle mõisahoone enda haldusesse ja Haridus- ja Teadusministeerium on valmis selle ka neile andma. Ei soovita [kompleksi] kellelegi ära müüa, vaid ollakse valmis andma see kohaliku omavalitsuse valdusesse. Ja samamoodi käib läbiarutamine ja mõtlemine, millised õppekavad võiksid ikkagi jätkata. Ma mõistan haridus- ja teadusministri soovi, et Hiiumaa kutsekoolis võiks olla rohkem neid erialasid, mida saaksid õpilased ka gümnaasiumi alternatiivina õppima minna. Praegu on ju eesmärk, et kõik õpilased kuni 18. eluaastani jääksid haridussüsteemi alles. Ja kindlasti tahetakse Hiiumaal just kutsekoolis pakkuda selleks võimalusi. Nii palju sellest, mis puudutab Hiiumaad. Vana-Vigala puhul on positiivne tagasiside see, et hetkel otsitakse võimalust, et automehaanika õppekava kindlasti sinna kohapeale jääks. Ma loodan, et me jõuame lahendusteni, mille puhul kool päris kinni ei lähe. Nüüd, Ida-Virumaa puhul õiglase ülemineku fondi ressursid ei ole püsivalt eelarvesse kirjutatud, need on teatud perioodiks. Ma väga loodan, et ka siin majas toimub arutelu, kuidas me tulevikus võiksime keskkonnatasusid ümber jaotada nii, et need oleks õiglasemad ja et lisaks sellele, et meil praegu on võimalus kasutada õiglase ülemineku raha, on meil tulevikus võimalik rohkem kasutada ka keskkonnatasudest tulevaid ressursse selleks, et elukeskkonda seal parandada. Siin toodi välja, et 2,5 miljardi ulatuses läheb erinevaid ÜPP meetmeid põllumajandussektori ja [laiemalt] maaelu [arendamiseks]. Siin on erinevad fondid, mis selle ressursi sees on. Kui me räägime ÜPP ressurssidest, siis see summa on 1,6 miljardit. Veel toodi siin PRIA näide. Kindlasti minu palve ja üleskutse on, et kui te näete meie asutuste puhul parandamiskohti, ka PRIA ja PTA puhul, siis kindlasti pöörduge meie poole väga konkreetsete teemade ja murekohtadega. PRIA-s tehakse päris suuri ja kardinaalseid ümberkorraldusi, üha rohkem pööratakse nägu ettevõtjate poole ja mõeldakse nendega kaasa. Oleme saanud juba ka positiivset tagasisidet, et need ümberkorraldused on oma mõju avaldanud. Aga väga hea on, kui tulevad konkreetsed küsimused, siis saame nendega tegeleda. Ja lõpuks [tahan öelda], et kui me mõtleme regionaalpoliitikale, siis on kolm olulist sammast, millel see seisab: on head, kvaliteetsed avalikud teenused, kohalike omavalitsuste võimekus ja lõpuks [toetav] suhtumine. Kui me vaatame teatud andmeid, siis näiteks Kagu-Eesti väga paljudesse väikestesse kohtadesse on tulnud noored pered ja luuakse uusi ettevõtteid, aga kui inimestega suhelda, siis on nende tunnetus see, et riik ei ole nende jaoks olemas. Nii et ma arvan, et see kolmas, [toetav] suhtumine on see, millega me väga selgelt ka tegelema peame, ja jään siin lootma kõigi teie kaasabile. Aitäh!

Suur tänu, auväärt minister! Oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.