Ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (458 SE) teine lugemine

Oleme jõudnud kuuenda päevakorrapunktini. See on sotsiaalkomisjoni algatatud ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 458 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, sotsiaalkomisjoni esimehe Madis Timpsoni.

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Teie ees oleva eelnõu komisjoni [arutelu] teise lugemise [eel] toimus 15. oktoobril. Eelneval päeval oli saatnud kirja meile ka Eesti Ravimihulgimüüjate Liit, kes arvas, et neid on jäetud aruteludest välja. Ütlen, et meil olid [arutelule] kutsutud Sotsiaalministeeriumist vastav inimene, kes aitas seda eelnõu koostada, ehk Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna juhataja Nikita Panjuškin ja Terviseameti peadirektori asetäitja Ragnar Vaiknemets. Nii Nikita Panjuškin kui ka Ragnar Vaiknemets kinnitasid, et vaatamata Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu vastuolulisele väitele kaasamise osas neid siiski kaasati ja nendega kohtuti nii eraldi kui ka teiste osapoolte osalusel. Karmen Joller [ütles], et Eesti Ravimihulgimüüjate Liit väidab, et neid pannakse ebavõrdsesse olukorda, [ja küsis,] kas nende olukord halveneb. Nikita Panjuškin kinnitas, et nende olukord antud eelnõuga ei halvene. Eero Merilind uuris, et kui varud soetab riik ja neid säilitatakse haiglas, siis kes vastutab õnnetuse korral – näiteks kuulsa külmla õnnetusjuhtumi puhul – ravimite kahju eest. Sellele sai ta vastuse, et varud lähevad haigla omandisse ja haiglad on kohustatud oma vara eest ise hoolitsema. Aseesimees Riina Solman soovis teada, et kui ravimihulgimüüjad näevad eelnõu vastuvõtmisel liigset kiirustamist, siis kas see on kuidagi põhjendatud ja kas Sotsiaalministeeriumil on ohuhinnang, kuna sarnaselt Ukrainaga võidakse Eestit rünnata ja meil on vaja hädaolukorraks tagavara. Nikita Panjuškin vastas, et ohuhinnangud on viimasel ajal tõepoolest natukene punasemad, aga antud eelnõu jõudis eelkõige menetlusse selle pärast, et Riigikontrollil olid juriidilised märkused. Riigikontroll leidis, et senine korraldus, et varude omanik on Terviseamet, aga varude haldamine on Tartu Ülikooli Kliinikumi korraldada, ei ole õiguspärane. Eero Merilind [märkis], et hetkel on Riigikogu menetluses ka eelnõu, millega antakse haiglaapteekidele õigus ravimeid sisse osta. Ta soovis teada, et kui haiglaapteegid juurdehindlust teha ei tohi, siis kas riik plaanib tervishoiuvarusid osta ilma juurdehindluseta haiglaapteekidest. Selle peale sai ta vastuseks, et haigla ei osta ravimeid haiglaapteegi käest, vaid hulgimüüjatelt. Riina Solman küsis veel, kas Eesti Ravimihulgimüüjate Liit kardab, et neilt võetakse taas midagi ära. Ja vastus oli see, et tegelikult suuri muudatusi ei [tehta]. Edaspidi kasutatakse juba loodud mudelit, see viiakse lihtsalt õigusruumiga kooskõlla. Ja Kert Kingo lausus – ta ei küsinud, vaid lausus –, et ravimihulgimüügifirmad närveerivad, kuna kardavad, et mingi tulu jääb saamata. Tegemist ei ole turu solkimisega. Sellega meie diskussioon antud eelnõu raames teise lugemise [eel] ka piirdus. Komisjoni esimees pani hääletusele menetluslikud otsused. Otsustati järgnevat. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 23. oktoobril 2024. See otsus tehti konsensusega. Teiseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Ka see otsus tehti konsensusega. Kolmandaks, kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 6. novembril. Ka see otsus võeti vastu konsensusega. Ja neljandaks, volitada komisjoni esimeest allkirjastama kolmanda lugemise menetlusdokumendid. Mina lõpetan. Aitäh!

Aitäh! Kolleeg Riina Solmanil on teile küsimus.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Mina saan aru, et on hiline õhtutund ja võib-olla tahaks koju minna, aga mina ei poolda seda praktikat, et kolleeg Eero Merilind ei vasta puldist minu täitsa loogilisele küsimusele. Ta vaid napisõnaliselt ütles, et seda me arutasime komisjonis. Mina tahaksin, et jääks stenogrammi see vastus ja meie jälgijad ja lugejad, kes ka praegu võib-olla meid kuulavad, saaksid aru, mida me siin ajame, mitte [ei aruta vaid] omakeskis komisjonis. Ma seepärast küsin ka teie käest, mis ravimite nimekiri täpselt liigub Terviseametist piirkondlike haiglate alla, mille suhtes võib olla tõesti hulgimüügifirmadel teatud ärevus, et jääb mingi tulu saamata.

Aitäh! Te ise olite ka sellel komisjoni istungil ja komisjonis ju ei käsitletud, mis need nimed nimekirjas olid.

Aitäh! Riina Solman, teine küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Austatud ettekandja! Ma siiski seda diskussiooni just nimelt avalikkuse silme all praegu peangi. Võib-olla me avame, miks meil oli tarvis seda niimoodi korraldada. Eraldi vaadatuna ei saa ju kuidagi vastu olla sellele eelnõule. Miks siis siiamaani Terviseametis hoitud ravimid lähevad haiglate alla?

Aitäh! Sellest ei olnud juttu komisjoni istungil, aga sellest oli juttu esimesel lugemisel. Kui mu mälupilt õige on, siis praegu hoiab neid Tartu Ülikooli Kliinikum ja [need on] Terviseameti omanduses. Nüüd, riigikontrolör leidis, et see ei ole kooskõlas õigusega, ja sellepärast see eelnõu siia on ka jõudnud. Ma arvan, et olukord läheb paremaks. Ühe haigla asemel on kaks – see on ka riskide maandamine. Ja ma arvan ka, et juriidiliselt on see tee õige.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kuna seda soovi ei ole, siis sulgen samal hetkel läbirääkimised. Käesoleva eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 458 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.