Кризис демократии

Tänane kolmas küsimus on samamoodi peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Lauri Laats ja teema on demokraatia kriis. Lauri Laats, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Eelmine nädal ei olnud meil kõige parem nädal. See arutelu, mis kolmapäeval [toimus], ei näidanud Riigikogu liikmeid ja eeskätt ministrit [eriti] heast küljest. Ma vaatasin viimaseid küsitlusi, mille on läbi viinud Turu-uuringute Aktsiaselts, ja pilt ei ole üldse kena. Ma [loodan], et te olete end sellega kurssi viinud. Nimelt, kui juunis näitasid uuringud, et usaldus Riigikogu vastu oli 41%, siis septembris oli see langenud 27%-le. Ka usaldus valitsuse vastu on inimeste silmis vähenenud juunikuuga võrreldes: juunikuus oli see 39%, septembris lausa 31%. Rahvas ei usalda meid. Ei usalda valitsust, ei usalda Riigikogu, ja Riigikogu tervikuna, ei tehta vahet, kas sa oled opositsioonis või koalitsioonis. See näitab tegelikult, et inimestel on mure. Need otsused, mis te olete koalitsioonis teinud ja siinsamas Riigikogu saalis ka ära koputanud – erinevad maksutõusud ja muud otsused –, tõenäoliselt ongi inimeste usalduse alla viinud. Suurim probleem on inimeste toimetulek. Kui me vaatame üleüldist aktiivset kaitsetahet, siis näeme, et ka see on tegelikult langenud. Kas te ei näe siin seost, et need otsused, mis te olete teinud, on seotud nende [näitajatega] ja see on tulemus, väga negatiivne tulemus? Kui ikkagi rahvas ei usalda ei Riigikogu ega valitsust ja pole ka kaitsetahet, siis mis te sel puhul ette võtate? Selline on minu küsimus.

Aitäh! Ma arvan, et küsimus institutsioonide usaldusväärsusest ja hoiakutest nende suhtes on kindlasti aktuaalne. Ma olen ka ise neid numbreid vaadanud – läbi aastate – ja küsimus on eeskätt trendis. See, et Riigikogu ja Riigikogu maine on erinevate sündmuste tõttu pihta saanud, on kahtlemata problemaatiline. See on laienenud ka valitsusele, ja isegi presidendi usaldusväärsus on veidi pihta saanud. See tuleb ju nendest küsitlustest välja. Ma arvan, et [lahendus] on kindluse loomine, üheskoos, nii koalitsioon kui ka opositsioon. Ma kutsuks opositsiooni tervikuna ja Riigikogu üles mitte käituma EKRE moodi ja valimatute siltidega ründama, vaid pidama sisulist debatti, nii eelarve üle kui ka muudel teemadel. Kõige suurem mure, mis nendest küsitlustest vastu vaatab, on maksupoliitika – küsimus, kas nüüd on kõik paigas. Hea uudis on see, et kui me selle eelarve ära teeme, kui me need otsused ära teeme, siis aastani 2027 on maksurahu. See on vist kõige olulisem sõnum, mida inimesed tahavad [kuulda] nii koalitsioonilt kui ka opositsioonilt. Kui siin kolleeg Urmas Reinsalu üritab igal pöördel rääkida uutest maksudest, siis see ei loo kindlust, vaid tekitab ebakindlust. Ma saan aru, et opositsioonil on oma taktika, aga see selleks. Ma arvan, et kindluse loomine, arusaadav poliitika, selle sisuline selgitamine, sisuline debatt nii opositsiooni kui ka koalitsiooni poole pealt on see, mis [toob kasu] nii Riigikogu mainele, valitsuse mainele kui ka kõigile osapooltele. Ma soovitan kõigil parlamendis olevatel erakondadel institutsioonide maine [küsimust] võtta tõsiselt, just selle pärast, et see annab riigile tugevuse kriisides vastu pidada. Kaitsetahte kohta ütlen, et see on küsitluste põhjal ikkagi kõrge, Eesti inimesed on valmis Eesti riiki kaitsma. Seda tuleb kindlasti kiita ja selle eest tänulik olla.

Lauri Laats, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Eelnevatele küsimustele te vastasite selliselt, et selle asemel, et tegeleda eelarve menetlusega, me oleme esitanud Jürgen Ligile umbusaldusavalduse. Võime selle kokku võtta ka [niiviisi], et tõenäoliselt on see selline opositsiooni poliittehnoloogiline võte. Ma ei saa sellega nõustuda, juba sellest lähtudes, et [isegi] kui me opositsioonis seda [niiviisi] käsitleks, siis poliittehnoloogiliselt oleks see praegu väga vale. Juba seetõttu vale, et kuna me oleme esitanud – täna esitame – Jürgen Ligile umbusaldusavalduse, siis on meedia pilgud praegu ainult Jürgen Ligil ja sellel konfliktil, mis siin on. Seega, sellest lähtudes me seda kindlasti ei ole teinud. Aga miks me seda tegime? Just sellesama eelmise nädala istungi pärast, kus me tegelikult ei saanud rahandusministrilt sisulisi vastuseid. Ta jäi sisuliste vastuste andmisel reaalselt hätta, ja nagu kolleegid siin juba eelnevalt [ütlesid], riivas ta oma väljendustega nii seinapoolseid kui ka aknapoolseid fraktsioone. See on ju tõsi! See on stenogrammis täiesti olemas. Kas me võiksime teilt saada vähemalt selle kindlustunde, et kui selline käitumine ühe või teise ministri puhul siin saalis [kordub], siis te ikkagi ütlete sõna sekka ja teete oma kabinetis vastavad korrektuurid? See on küsimuse esimene pool. Ja teine pool. Tahaks veel kord kuulda teilt kinnitust, et nüüd aastani 2028 rohkem maksutõuse ei tule. See puudutab teenuseid ja teenus[tasude] tõstmist riigiettevõtetes – kas need teenus[tasud] võivad tõusta? – ja loomulikult ka kõiki aktsiise ja muid makse. Kas te saate kindla veendumusega öelda, et 2028. aastani enam mingisuguseid [maksu]tõuse ei tule?

Aitäh! Ma ei ole päris kindel, kas ma sain aru, mida te teenuste all mõtlesite, aga me saame seda hiljem täpsustada. (Saalis räägitakse.) Jah, mina olen selle välja öelnud ja mulle tundub, et valitsuskabineti liikmed on selle signaali ka kätte saanud, et kuni 2027. aasta valimisteni on maksurahu. See tähendab seda, et iga erakond, olgu ta siis vasak- või parempoolne, saab minna valimistele ja kirjeldada valijatele – ja saada ka selle alusel mandaadi –, milline on tema maksuplaan tulevikuks, kuidas ta kavatseb tulevikus Eesti riigi rahaasju ja maksuasju korraldada. Kodanikele annab kindluse teadmine, et maksurahu kehtib, ja ettevõtlusele see, et [maksud on] etteaimatavad. Ma arvan, et see on ka vastus Eesti inimeste kõige suuremale murele, mis nendestsamadest teie mainitud küsitlustest välja tuleb. Meil on pikka aega kestnud maksufestival. Iga kuu, iga kvartal on maksuentusiastid välja pakkunud uusi asju ja [inimestele] pole selge, mis edasi saab. Et nüüd oleks selge: valitsus uusi makse ei kehtesta! Lai julgeolekumaks on see, mille me kehtestame. Aktsiisitõusud ja ka kõik muud maksu[tõusud] on praegustes eelarveotsustes ja maksuotsustes sees ja needsamad eelnõud on siinsamas parlamendis [menetluses]. Aktsiisitõusude puhul me loomulikult jälgime piirikaubanduse riski. Seda me oleme ka avalikult välja öelnud, see ei ole uudis. Kõik muu: suhkrumaksu võtsime – kuidas öelda? – tagasi või laualt maha; ummikumaks, mis on välja pakutud, jääb selle väljatöötaja lauale; pakendiaktsiisi kohta ütles taristuminister Vladimir Svet, et seda sellisel kujul ei tule. Ma ennustan, et eks neid mõtteid tuleb veel, ja need tuleb rahulikult läbi arutada. Aga Eesti inimestel on oluline teada, et valitsuses on otsus tehtud: peale laia julgeolekumaksu uusi makse ei tule. Selle eelarvega, nende maksuseadustega me teeme otsused ära ja pärast seda on maksurahu aastani 2027.

Aitäh! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, lisaküsimus, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Tõesti, viimastel nädalatel on väga teravalt üleval olnud debatt riigieelarve läbipaistvusest ja Riigikogu rollist eelarve menetlemisel. Rahandusministril on siin muidugi päris konkreetne seisukoht, mille kohaselt Riigikogu liikmetel ei peakski olema rohkem sõnaõigust ja [suuremat] kontrollivõimalust. Samas olete te koalitsioonileppes kokku leppinud, et muudate riigieelarve läbipaistvamaks. Nüüd on valitsus Riigikokku [toonud] ka vastava eelnõu, mida riigikontrolör ja õiguskantsler on juba päris teravalt kritiseerinud. Ma loen riigikontrolör Janar Holmi tänahommikust kommentaari selle eelnõu kohta: kasutu, näiline ega tee eelarvet läbipaistvamaks. Keskerakonna fraktsioon on esitanud oma eelnõu, mis muudaks riigieelarve baasseadust, nii et kõik kulu- ja tuluread oleksid maksimaalselt nähtavad ja lahti kirjutatud, aga kahjuks ei soovi teie erakonna esindaja seda eelnõu rahanduskomisjonis isegi päevakorda panna. Noh, see selleks. Aga teie eelnõusse on sisse kirjutatud üks väga oluline, aga ohtlik aspekt: igal ministril on iga hetk võimalik teha eelarves oma valdkonnas muudatusi. Seda saab teha isegi siis, kui Riigikogu liige on esitanud oma muudatusettepaneku, muudatusettepanek on läbi läinud ja eelarves sees – isegi siis võib minister teha muudatuse. See tähendab, et liigutakse selles suunas, et riigieelarve puhul võtab otsuseid vastu ainult üks isik, minister, selle valdkonna minister, ja Riigikogu roll riigieelarve menetlemisel põhimõtteliselt muudetakse näilikuks. Ma tuletan siiski meelde, et põhiseadus näeb ette seda – ma usun, et te nõustute –, et riigieelarve puhul teeb otsuseid siiski Riigikogu. Neid otsuseid ei saa delegeerida täitevvõimule, nagu seda praegu üritatakse teha. Mul ongi teile küsimus: milline on teie seisukoht parlamendi rollist riigieelarve menetlemisel? Kas te jagate rahandusministri seisukohta, mida ta on meiega jaganud?

Aitäh! Härra minister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! Võib-olla ma loen seda olukorda kuidagi valesti, aga minu hinnangul toetavad õiguskantsler ja riigikontrolör seda seisukohta, mis ka minul on, et eelarve peab olema soovijatele arusaadav, see peab olema loetav ja andmed peavad olema läbi aastate võrreldavad. See on alus, et hinnata, kuidas erinevad tulud-kulud kokku langevad, [kas] raha kasutatakse õiglaselt ja kas me tahame teha mingeid muudatusi. See on ka valitsuses kolme osapoole vahel kokku lepitud. Ma ütleks, et opositsioon – kui lubate viisakalt öelda – murrab siin lahtist ust väga kangelaslikult, sellepärast et seda koalitsiooni luues ma ütlesin välja, et minu soov on, et eelarve oleks tulevikus paremini loetav ja arusaadavam, kõigile jälgijatele arusaadav, olgu siis elektroonilisel kujul või paberkujul, kuidas iganes. Elektrooniliselt on ilmselt parem, hoiame puid kokku. Mulle tundub, et õiguskantsler ja Riigikontroll on samal seisukohal, küsimus on lihtsalt selles, kuidas seda teha. Nende sõnum – õiguskantseleri sõnumit olen kuulnud otse ja lugenud ka kirja vahendusel – on ikkagi see, et võib-olla kõige kehvem eelarve, mis tuli, oli 2021. aastal, aga tänaseks on olukord kõvasti paranenud. Ka selle aasta eelarve puhul on Rahandusministeerium pingutanud, et luua paremat ülevaadet. Nii õiguskantsleri kui ka riigikontrolöri positsioon on ju sama, mis meil ka koalitsioonileppes [kirjas] on. Selle aasta eelarve juures on selgitused, mis on vajalikud, et [eelarve] saaks selgemaks, aga järgmise aasta eelarves tulevad juba põhimõttelisemad muudatused. See on koalitsioonis kokku lepitud ning selle viivad ellu rahandusminister ja rahanduskomisjon. Ma tahan teha ühe ajaloolise ekskursiooni [ajas] tagasi. Et teie entusiasmile veidi vastata, siis ma olen kolleegide abiga leidnud ühe tsitaadi. Martin Helme, kes oli tol ajal ilmselt rahandusminister – märgake seda sarnasust tänase debatiga! –, on 30. mail 2019 öelnud nii: "Nüüd, meie üks asi, mida me suudame järgnevatel aastatel ära teha, on see, et me läheme tegevuspõhise riigieelarve juurde. Tegevuspõhine riigieelarve tähendab seda, et me saame eelarvesse infot juurde selle kohta, mida, kuidas raha kasutatakse või mis eesmärgil." Siin on vahepeal veel juttu ja siis [läheb edasi]: "Ehk siis teisisõnu me tegelikult ka saame operatiivselt ja tõhusalt kätte info sellest, kui raha kusagil jõude seisab või kui ta ei lähe, ei kulu sellele tegevusele, milleks teda on algselt planeeritud või välja reklaamitud." Nii et sama heade kavatsustega asuti tollalgi teele ja jõuti täpselt sinna, kus me täna oleme. Me püüame seda parandada.

Suur tänu! Lõpetan tänase kolmanda küsimuse käsitlemise. Aga enne, kui me saame minna neljanda küsimuse juurde, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Mul on selline tunne, et siin oli koht, kus istungi juhataja oleks pidanud sekkuma. Mul oli peaministrile konkreetne küsimus, milline on tema seisukoht parlamendi rollist riigieelarve menetlemisel ja kas ta jagab rahandusministri seisukohta. Millegipärast hakati mulle tsiteerima Martin Helme kommentaare. Minu mäletamist mööda esindan ma jätkuvalt Keskerakonna fraktsiooni ja küsin kui Keskerakonna fraktsiooni esindaja. Oleksin soovinud, et istungi juhataja oleks sekkunud.

Aitäh, hea kolleeg! Te teate, et kui püsitakse teemas, siis istungi juhataja ei sekku. Teema oli "Demokraatia kriis" ja peaminister vastas ka sellele küsimusele, mille teie esitasite. Mina ei saa kuidagi sekkuda peaministri vastuste sisusse, see lihtsalt ei ole minu võimuses.