Riigikogu! President! Kallis Lauri! Riigikogu liikmed! Lugupeetud Ukraina kogukonna esindajad Eestis! Kallid sõbrad! (Aplaus.) Tänan teid mulle antud võimaluse eest esineda Riigikogus, Eesti demokraatia südames. [Järgneb tõlge.] See süda varustab Eesti omariikluse verd vabaduse, patriotismi ja solidaarsuse hapnikuga. Just siin hoitakse mälestust Eesti rahva kangelaslikust minevikust, just siin pannakse paika plaanid õnneliku tuleviku kindlustamiseks Eesti rahvale: rahvale, kellele mu tänane pöördumine pühendatud on. Ja just siin, head sõbrad, teie parlamendis peaksid kõlama esimesed tänusõnad kogu selle toetuse ja abi eest, mida Eesti on vankumatult Ukrainale osutanud juba peaaegu kolme aasta jooksul. Esiteks sooviksin südamest tänada teid selle eest, et olete alati olnud meie kõrval. Ma mäletan väga hästi president Alar Karise ajaloolist visiiti Kiievisse kaks päeva enne täiemahulist sissetungi. Tol päeval, 22. veebruaril 2022. aastal, ütles ta nii: "Me oleme Ukrainaga solidaarsed. Me ei põgene kuhugi ja toetame teid igakülgselt ka edaspidi." Ja nii ongi. Te ei pööranud selga, ei põgenenud ja jätkate vankumatult meie abistamist ka praegu. Tahan pühendada selle kummarduse ja aplausi teile ning kõigile eestlastele, head sõbrad! Ma tänan teid! (Aplaus.) Teie olite nende väheste seas, kes meile tol ajal esimesi relvi andsid, isegi enne täiemahulise sissetungi algust. Teie antud Javelinid peatasid 2022. aasta talvel vaenlase Tšernihivi ja Kiievi lähistel. Otsus anda meile kõik Eestis olemas olevad haubitsad tugevdas meie kaitset idas ja lõunas. Teie õhutõrjesüsteemid Mistral tegid Ukraina taeva palju ohutumaks ja aitasid päästa paljude ukrainlaste elusid. Teie kehtestatud sanktsioonid pidurdasid Putini sõjamasinat ja hindamatu Eesti humanitaarabi võimaldas hävitatud linnades elavatel inimestel üle elada külmad ilmad. Kümned tuhanded Ukraina naised, lapsed ja eakad leidsid ajutise varjupaiga, töö ja hariduse Eestis. Selliseid asju ei unustata, need jäävad igaveseks meelde. Eraldi sooviksin tähelepanu juhtida Riigikogu rollile. Sooviksin südamest tänada teid, sõbrad ja kolleegid, nende üheksa Ukraina toetuseks vastu võetud võimsa avalduse eest, igaühe eest eraldi. Ma tänan, et te ei lase maailmal Ukraina vastu algatatud sõda ära unustada. Ma tänan, et räägite sellest nii valjusti, et olete selles võitluses koos meiega ja et veenate partnereid ja neid, kes ikka veel kõhklevad. Teie viimati vastu võetud otsus tunnistada krimmitatarlaste 1944. aasta suurküüditamine genotsiidiaktiks on meie arust üks väga kindlameelne samm teel õigluse taastamiseni. (Aplaus.) 16. oktoobril te ütlesite üksmeelselt, et Krimm on Ukraina, Vene agressioon on kuritegu ja küüditamine on krimmitatarlaste genotsiid ja et Venemaa praegused teod on genotsiidipoliitika jätkamine ning kõik süüdlased tuleb võtta vastutusele. Meie jaoks on see kristalne selgus eriti oluline käesoleval aastal, mil ukrainlased ja krimmitatarlased meenutavad 80 aasta möödumist küüditamisest ja mälestavad selle ohvreid. Head sõbrad, me peame lõpetama mitte ainult genotsiidipraktika, vaid ka poolikute ütlemiste, poolikute hinnangute ja poolikute järelduste tegemise praktika. Kõike tuleb nimetada õige sõnaga: kurjust tuleb kutsuda kurjuseks, mõrtsukaid mõrtsukateks, genotsiidi genotsiidiks, agressorit agressoriks ja agressiooni ohvrit ohvriks. Ma loodan, et Riigikogu avaldus on eeskujuks ka teistele parlamentidele üle maailma ja paneb neid heaks kiitma õiglaseid otsuseid. Ja praegu on meil vaja kiireid ja tõhusaid otsuseid. Meil on vaja Ukraina sõjalise toetuse suurendamist. Meil on äärmiselt vaja õhutõrjesüsteeme, et me saaksime lõpuks ometi sulgeda taeva Ukraina kohal ja kaitsta meie inimesi. Ma palun teid aidata kaasa õhukilbi loomisele üle Ukraina lääneosa. Euroopa Liidu ja NATO naaberriikidel on olemas ju kõik võimalused lasta alla vaenlase raketid ja droonid. Me palume teie abi, et võetaks maha kõik Ukrainale kehtestatud piirangud seoses kauglaskesüsteemide kasutamisega selleks, et hävitada Venemaa Föderatsiooni territooriumil asuvaid sõjaväelisi objekte ja sihtmärke, mis on võtmetähtsusega agressiooni elluviimisel. Meil on vaja hävituslennukeid ja vastavat väljaõpet meie pilootidele. Ukraina energeetikasektor vajab ka toetamist. Me palume teilt, meie sõbrad, edaspidist eestkõnelemist nimetatud küsimuste arutamisel partneritega. Me oleme täis kindlameelsust lõpetada see sõda meie võiduga, et saaksime rahus edasi elada. Just eelmisel nädalal esitas president Volodõmõr Zelenskõi Ülemraada kõnetoolist võiduplaani Ukraina rahvale. Lubage mul seda teile esitleda. See koosneb viiest punktist, mis üksteist vastastikku täiendavad ja tugevdavad, nagu viis sõrme käel, mis on valmis end rusikasse suruma. Esiteks, me ootame kiiret kutset Ukrainale NATO-ga liitumiseks. Pole kahtlust, et selle kutse fakt iseenesest saab rahu fundamentaalseks aluseks. See on esialgne võiduplaani lähtepunkt. Teine punkt keskendub Ukraina kaitsevõime tugevdamisele. Selle punkti realiseerimine eeldab Ukraina relvajõudude operatsioonide jätkamist teatud Vene Föderatsiooni piirkondades, Ukraina positsioonide tugevdamist ja Venemaa ründepotentsiaali hävitamist okupeeritud territooriumitel. Selle eelduseks on ka partneritelt abi saamine, sealhulgas Ukraina relvajõudude kiireloomuliste ja spetsiifiliste vajaduste täitmine. Kolmas punkt puudutab agressori heidutamist. Teeme ettepaneku paigaldada meie territooriumile kompleksne mittetuumaalane strateegiline heidutuspakett, mis oleks piisav riigi kaitsmiseks Venemaa mis tahes sõjalise ohu eest. Heidutuspaketi eesmärk on hävitada agressori motivatsioon sõda eskaleerida ja tuua ta tagasi läbirääkimislaua taha. Neljas punkt käsitleb strateegilist majanduslikku potentsiaali. Ukrainas on suured mitmesuguste kriitiliselt oluliste maavarade, näiteks uraani, titaani, liitiumi ja grafiidi leiukohad. Teeme ettepaneku sõlmida erilepe nende kriitiliste ressursside ühise kaitsmise ning kaevandamise kohta ja neist kasu saamiseks. See on maailmatasemel potentsiaal ja me eeldame, et nende ressursside rahumeelseks ja ohutuks kasutamiseks leitakse strateegiline lähenemisviis. Lõpuks viies punkt, mis on mõeldud elluviimiseks peale sõda. Euroopa ja maailma jaoks on julgeolek vajalik mitte ainult täna, vaid ka homme. Seetõttu on Ukraina sõjaväelased valmis sõjajärgses Euroopas asendama teatud olemasolevaid sõjaväekontingente. Meie armeel on reaalne kaasaegse sõjapidamise kogemus. Nad oskavad kasutada lääne relvastust ja on valmis tõhusaks koostööks NATO partneritega. Võiduplaan on asendamatu selleks, head sõbrad, et luua vajalikud tingimused Ukraina rahuplaani täiemahuliseks elluviimiseks, mis leidis laia toetuse Eestis ja Eesti parlamendis. Me hindame seda toetust, nii nagu ka Eesti osalemist esimesel ülemaailmsel rahutippkohtumisel. Me valmistume juba teise korraldamiseks. Täna siin kõrgest kõnepuldist rääkides palun ma teid, kallid sõbrad, toetada Ukraina võiduplaani ja aidata see ellu viia. Koos me rajame teed õiglase rahuni vaba maailma tingimustel. 19 sõjalise abi paketti väärtusega üle 541 miljoni euro, 1,4% Eesti SKP-st – seda olete teinud teie ja see on tõesti muljetavaldav. Ma tean, et teie võimalused pole lõpmatud, kuid ma tean täpselt, et Eestil on üks ammendamatu ressurss, ja see on võime olla eestvedaja, juht. Nii loodi tänu teile laskemoonakoalitsioon ja IT-koalitsioon. Sündis ka Eesti Ukraina võidustrateegia aastateks 2024–2027. Samuti olete vastu võtnud otsuse Ukraina pikaajalise strateegilise toetamise kohta tasemel 0,25% SKP-st järgmise nelja aasta jooksul. Meil on vaja Eesti eestvedamist, et tugevdada Ukraina kaitsevõimet. Investeerige Ukraina kaitsetööstusse. Hakkame koos ehitama kaitsekilpi Vene agressiooni eest järgmisteks aastakümneteks: alates Sea Baby ja Magura meredroonidest kuni Paljanõtsja rakett-droonini ja tankitõrjekompleksist Stugna-P kuni Bogdana haubitsateni. Eesti võib saada nende arenduste prioriteetseks kasusaajaks, olles oluline partner. Samuti investeerige omaenda tööstusse: meie oleme huvitatud Eesti robotiseeritud platvormidest, seiresüsteemidest ja droonidest. Meile on oluline Eesti eestvedamine julgeolekugarantiide andmisel. Me ei saa endale lubada järjekordset Budapesti memorandumit. Seetõttu sõlmisime käesoleva aasta suvel julgeolekualase koostöö ja pikaajalise toetuse kokkuleppe. Nüüd on aeg see ellu viia. Ma olen sügavalt veendunud, et julgeolekugarantiid on kahesuunaline tee. Mitte ainult Eesti ei garanteeri Ukrainale konkreetse ja viivitamatu abi andmist, vaid ka Ukraina annab need vastavad garantiid Eestile. Meie oleme üksteise julgeolekugarantiiks ja see on oluline müürikivi kogu Euroopa julgeolekuarhitektuuris. Lugupeetud kolleegid! Sõja lõpp on võimalik vaid pärast õigluse taastamist ja kõikide rahvusvahelistes kuritegudes süüdi olevate isikute karistamist. Venemaa tekitatud kahju tuleb hüvitada Venemaa külmutatud varade arvelt. Eesti on ka siin eestvedaja. Te olite esimesed, kes töötasid välja riigisisese mehhanismi, et kasutada Venemaa vahendeid Ukraina ülesehitamiseks. Ma olen Riigikogule tänulik vastava seaduse vastuvõtmise eest 15. mail. Ilma Eesti eestvedamiseta pole võimalik ette kujutada Ukraina ülesehitamist. Eesti oli ka esimene, kes võttis oma hoole alla Žõtomõri oblasti ja alustas tsiviiltaristu ülesehitamist juba sõja ajal. Siis, kui teised veel kardavad, kõhklevad, räägivad, eestlased teevad. Te lubasite ehitada Ovrutši lasteaia ja selle aasta veebruaris avati selle teine järk, te lubasite taastada Malõni silla ja alates eelmise aasta oktoobrist saavad inimesed seda uuesti kasutada. Ees ootab teiste oluliste projektide elluviimine. Oluline on see, et sellised projektid aitavad tõsta inimeste vaimu, loovad tingimused ukrainlaste koju naasmiseks ja näitavad eeskuju teistele riikidele. Head parlamendi liikmed! Hea Eesti rahvas! Ma räägin teiega juhi rollist nii vabalt seetõttu, et tõelisteks juhtideks, eestvedajateks saavad olla vaid need, kes on vabad, vaba rahvas. Ma räägin teiega nii vabalt vabaduse eest võitlemisest ja diktatuuriohu vastu võitlemisest, sest meil on ühine minevik ja me tunneme väga hästi tänapäeva Venemaa šovinistlikku olemust. Ma räägin teiega nii vabalt, kuna ma räägin nende inimeste järeltulijatega, kes 1918. aastal võitlesid vabaduse eest ja lõid esimese Eesti Vabariigi peale 700 aastat kestnud võõrvõimude okupatsiooni. Ma räägin nende inimeste laste ja lastelastega, kes 1991. aastal kaitsesid Tallinna teletorni Pihkva dessantväelaste eest ja tänu kellele säilitati iseseisvus vaatamata diktatuuri survele. Ma räägin inimestega, kes võitlesid oma õiguse eest olla eestlased ja keeldusid pöördumast tagasi Venemaa ideoloogiasse pronksiööl 2007. aastal. Te saate minust väga hästi aru, kui ma ütlen, et me ei saa geograafiat muuta, kuid olen veendunud, et te nõustute, et koos saame tulevikus ajalugu muuta. Me võime teha nii, et mitte kunagi enam ei jääks Ukraina ega Eesti ega mis tahes muu demokraatlik riik sellises võitluses üksi, sest meie soontes voolab vabadus ja vankumatu pürgimine vabaduse poole. Just selle tõttu peame hoidma kokku võitluses türannia vastu, mis tungib meie vabaduse, demokraatia ja Euroopa väärtuste kallale. Ja me kindlasti võidame! Üheskoos me võidame! Slava Ukraini! Elagu Eesti! (Aplaus.)