Julgeolekumaksu seaduse eelnõu (512 SE) esimene lugemine

Läheme viienda päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud julgeolekumaksu seaduse eelnõu 512 esimene lugemine. Ettekandja on rahandusminister Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! See seaduseelnõu on teie ees kahel põhjusel. Esimene põhjus on muidugi Venemaa agressioonisõda. See pani Eesti ja meie liitlased julgeolekut kiirendatud korras tugevdama. Eesti sõjalised kulud on 2022. aasta 2,1%‑lt kasvanud vähemalt 3,3%‑ni, lähiaastail on need kohati kõrgemad, sel aastal juba 3,4%. Teine põhjus on Eesti riigi kaheksa aastat kestnud võlgu elamine, mis on lõhkunud riigirahanduse tugevusvaru, ei võimalda kriisidele valutumalt reageerida ega katta julgeolekukulusid ja sõjakahjusid ilma makse tõstmata. Julgeolekumaks on tähtajaline ja laiapõhjaline kombinatsioon mitmest maksust eesmärgiga katta juba lisandunud ja lisanduvaid julgeolekukulusid tähtajaliselt, 2028. aastani. Siiski katab see maks laiapindse julgeoleku lisakulusid vaid osaliselt ja ei tasakaalusta kuidagi meie eelarvet muus osas. Maksu peaks nelja aastaga laekuma 2,3 miljardit, kaitsekulude kasv on 3,3 miljardit ja lisanduvad laia julgeoleku lisakulud, nagu piiri[valve] ja muu sisejulgeoleku taristu ja võimete, vastuluure, politsei lisarelvastuse, droonivastase võimekuse [kulud] ja muu seesugune. Ma võin lisada, et maksuamet sai natukene lisaraha, kuna nende töö on üksjagu seotud ka julgeolekuga ja maksunduses tekkivate uute survetega. Eelnõu ja see maks ise koosnevad kolmest osast. Esiteks, 2%‑line käibemaksumäära tõus. See rakendub 2025. aasta 1. juulist. Teiseks, 2%‑line maks füüsiliste isikute tuludelt alates 1. jaanuarist 2026. 2%‑line julgeolekumaksu komponent äriühingute kasumilt [rakendub] samuti alates 1. jaanuarist 2026. Järgneval kolmel aastal kogume me tulu suurusjärgus 740–780 miljonit eurot aastas. Sellise mudeli idee on see, et julgeolek on kõigi asi, see on ka riigi alusfunktsioon ning see maks peab seetõttu olema võimalikult laiapõhjaline. Siiski peab see maks silmas ka maksevõimet, nii et inimeste koormus varieerub absoluutsummas suurusjärgu võrra, jõukam maksab ikkagi kohati 100 või 1000 korda rohkem kui vaene. Lähemalt siis maksukomponentidest veel. Käibemaksumäär tõuseb 22%‑lt 24%‑le alates 1. juulist [2025]. Tuleval aastal on käibemaksu standardmäära mõju riigieelarve lisatuluna hinnanguliselt 88 miljonit. Aastatel 2026–2028 suureneb maksutulu vastavalt 225, 199 ja 209 miljonit eurot võrreldes Rahandusministeeriumi tänavuse suveprognoosiga. Teiseks on füüsilise isiku tulumaksustamise [muudatus]. See järgib suuresti tulumaksu reeglistikku, see tähendab, et maksuobjekt suuresti kattub, aga tema baas on samas laiem. Maksustatakse ka osa maksuvabasid tulusid, sealhulgas kõik esimese, teise ja kolmanda samba väljamaksed. Ei maksustata tulusid, mis ei ole tulumaksuseaduse mõttes füüsilise isiku tulud, nagu erisoodustused ja Eestis saadud dividendid. Maksustatavast tulust ei tehta mahaarvamisi ja maks kohaldub alates esimesest eurost. Seda maksavad ka mitteresidendid, kes saavad Eestis tulumaksuga maksustatavat tulu. Maks kogutakse kokku eelkõige kinnipidamise teel, nagu praegugi tööjõumaksudega on. Maks hakkab kehtima 2026. aasta 1. jaanuaril ja peetakse kinni alates sellest kuupäevast tehtavatelt väljamaksetelt. Eeldatav laekumine on 360 miljonit 2026‑ndal, 379 miljonit 2027‑ndal ja 398 miljonit 2028. aastal. Lõpuks, äriühingu kasumi maksustamine. Julgeolekumaksuga maksustatakse ka äriühingu majandusaasta kasum, mida raamatupidamisaruandes nimetatakse maksueelseks kasumiks. Seda kasumit ei korrigeerita, välja arvatud topeltmaksustamise vältimisega seotud korrigeerimised. Kui äriühing on kahjumis, siis julgeolekumaksukohustust ei teki ja eelmiste perioodide kahjumit ei saa kanda edasi ega tagasi. Maksustamisperiood on majandusaasta ja lõplik maksukohustus arvutatakse kord aastas. Aga kuna lisatuludega on meil kiire, tuleb kvartaalseid makseid tasuda juba 2026. aastal, mida saab lõplikust maksukohustusest maha arvata. Maks on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2026 ja kehtima 2028. aasta lõpuni, nagu ka ülejäänud [muudatused]. Eeldatav maksulaekumine 2026. aastal on 157 miljonit, 2027. aastal 164 miljonit ja 2028. aastal 173 miljonit. Mõjuhinnangus on eeldatud tulumaksu 5%‑list vähenemist ja [raamatu]pidamisliku kasumi 20%‑list peitmist. Muidugi on tegemist halva uudisega maksumaksjale, kui ta riigi huvidele ei keskendu, aga lohutuseks ütlen, et 2025. aastal tõuseb järgmise aasta maksumuudatuste tõttu maksukoormus küll 35,8%‑ni SKP‑st, aga seal kandis on ta ka varem olnud ja palju ei ole tegelikult vahet ka selle aasta prognoosiga, mis on 35% kandis. Endiselt jääb see määr alla Euroopa keskmist, mis on erinevatel hetkedel ja hinnangutel 40–41% SKP‑st. Nii et meie konkurentsivõimele kindlasti mingit väga saatuslikku hoopi ei tule, aga me tunnistame, et see maksutõus siiski pärsib ka majanduskasvu, aga pole parata. Julgeolek jällegi lisab majanduskasvu. Saan veel üle korrata, et see ei ole mitte ajutine, vaid tähtajaline maks. See tähendab, et see lõpeb vaikimisi koos 2028. aastaga. Kui Riigikogu otsustab enne või pärast midagi muud, siis minu hinnangul eeldab maksusüsteemi loogika, et sealtpeale on asi reeglipärasem ja pigem peaksid tulema sellesse tuluritta ka sisulised muudatused. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Igasugune maksutõus avaldab majandusele negatiivset mõju. Siit ka küsimus: kas on oht, et see seadus nõrgendab meie majanduslikku julgeolekut?

Aitäh! Kui te mõtlesite "meie" all Eestit, siis ei, see maks ikkagi tugevdab teda. Aga see tees, et igasugune maksutõus majandust pidurdab, päris tõsi ei ole. OECD hinnang, mis on küll mõni aasta vana ja millega on ka vaieldud, aga millest mina julgen lähtuda, on see, et maksudel on hierarhia. Mõju järgi majandusele on kõige halvem või kõige rohkem majandust pärssiv ettevõtte tulumaks. See maksustab otseselt kasumlikumat osa majandusest ehk tõmbab majandusel üsna hoogu maha. Järgmised on tööjõumaksud, mis on sarnase mõjuga. Tööjõud on komponent, mille hinna tõus kindlasti konkurentsivõimele hea ei ole. Käibemaksu hindas OECD majandusele neutraalseks, [selle tõus] ei mõjuta selle uuringu järgi majandust, kuigi selleteemaline poliitiline hüsteeria on muidugi hästi häälekas. Kõik räägivad hindadest, aga kui riik on olemas, siis riiki tuleb rahastada ja selles mõttes on see maksuliik süütu. Riik ise toetab oma olemasoluga ju majanduse võimet tsiviliseeritud moel eksisteerida. Nii et mina küll ühinen nende vaatega. Majandusele lausa kasulikuks on nad pidanud maamaksu ja kinnisvaramaksu. Maa on piiratud ressurss ja selline kivistunud maaomand kivistab ka majandustehinguid, võimalusi midagi arendada. Nii et see on majandusele pigem hea, kui [maa ressursina] on turul ja põhjustab omanikule ka otsest kulu, peale selle, et saadakse tulu. See on OECD hinnang: mõni maks on nende hinnangul lausa positiivne ja mõni on neutraalne.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Sa ei olnud saalis, kui ma kiitsin sind eelmise eelnõu arutelul, et sa vastasid ausalt. Ma sooviksin, et sa jätkaks samamoodi, ja ma küsingi. Julgeolekumaksuga korjatakse aastas suurusjärgus natuke üle 800 miljoni euro, nii vähemalt eelnõu ju näitab. Aga me teame, et järgmine aasta ei tule sealt nii palju raha, eelarves on ainult natuke üle 70 miljoni laskemoona ostmiseks, ka järgnevatel aastatel on RES-is kõik aastad alla 200 miljoni. Mis selle ülejäänud 600 miljoniga siis tehakse? See ei ole ju siis julgeolekumaks, kui ülejäänud raha läheb millekski muuks.

Aitäh! Ma kuhugi peitsin ära selle tabeli, kus on need täpsed laekumised – äkki see ongi? –, et saaks kontrollida teie numbrite täpsust. Julgeolekumaksu jagunemine: tuleval aastal, ma loen siit välja, on 356 [miljonit] ja nelja aastaga 3858 [miljonit]. Ma ei välista, et need andmed on mul vananenud, mul miski siin kripeldab. Kuid kulud julgeolekule, lisandunud kulud on üle 4000 [miljoni]. Ega ma mitte ilmaasjata ei rõhuta kogu aeg, et see on ikkagi kate juba võetud kohustustele ja edasi kasvavatele kohustustele, see ei ole mitte mingisuguse laskemoonakoguse eest maksmiseks. Ei, laskemoona lisandumine kuludele on tõesti hästi põhimõtteline, see kaugmaa laskemoona ilmumine. See on hästi kallis kaup, hästi suur strateegiline tähtsus on sellel. Aga eelarves on otseselt kaitsekulud ikkagi kasvanud 2,1%‑lt 3,4%‑le. See ei ole mingisugune paarsada miljonit, vaid ikka rohkem. Laiapindse julgeoleku kuludes on ka väga militaarse iseloomuga asju, piiril näiteks, rääkimata sellistest asjadest nagu kapo ja nii edasi. Kogukulud julgeolekule on ikkagi kasvanud rohkem, kui me selle maksuga suudame kokku koguda.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Härra minister! Küsimus on natuke seotud Aivari küsimusega. Siin on olnud juttu, et julgeolekumaks on maksu nimi, aga otseselt kogu kokkukogutav raha julgeolekule ei lähe. Siis mõtlesingi, et võib-olla oleks hea, kui te selle aegrea sellisena ette loete, mis need laekumised on 2025, 2026, 2027, 2028, millised on nende aastate eraldised julgeolekule ja kui palju läheb mujale. Siis jääb ka stenogrammi selline hea lihtne numbrite rida ja sealt saab alati kontrollida.

Aitäh! Kaitsekuludega on küll nii, et nad ei ole kõik nii avalikud, et ma tahaksin detaili minna. Aga ma jään nende sõnade juurde. Üks, millest ma nüüd olen vahepeal tabelit põrnitses aru saanud, on see, miks see üldsumma 3858 [miljonit] nii suur on laekumise mõttes. Siia on juba otsa liidetud ka 2024. aasta käibemaks. Eks me seda ka niimoodi markeerisime, kui käibemaksu tõsteti. Ja eks otstarve ole seal ikkagi julgeolek olnud. Aga jah, need lisamaksud ei kata lisandunud julgeolekukulusid, rääkimata eelarve defitsiidist. Me oleme julgeolekukulusid lisanud sügava defitsiidi oludes ilma katteta. Paraku on vaja kogu seda paletti vaadata ja rahaliselt katta.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma arvan, et nii kõik siin saalis olijad kui ka enamus meie riigis elavaid inimesi saavad aru, et julgeolek on praegu tegelikult selline teema, kus ei ole kahte mõtet, kas seda toetada või mitte. Aga küsimus on selles, et kui kokkuvõttes tahetakse selle eelnõuga, selle meetmega lisada eelarvesse peaaegu 2,5 miljardit, siis kuidas saavad inimesed olla kindlad selles, et kogu see raha läheb just julgeoleku tagamisele, et valitsus mitte ei lapi sellega lihtsalt eelarveauke, kasutades seda ilusat loosungit, teades, et sellele inimesed reageerivad paremini kui sellele, et öeldakse, et tahetakse kuidagimoodi tervishoidu turgutada.

Aitäh! Mul ei ole küll midagi selle vastu, kui inimesed arvavad, et maksuga kaetakse tervishoiu[kulutusi]. Nad kindlasti ei kurjustaks selle pärast. Aga see jutt või see nõudmine, et raha kindlasti sinna läheks, on ka üks põhjus, miks me oleme niimoodi selle asja raamistanud. Eelarveauk on ka kuludega katmata tervishoiukulu, eks ole, ja selle lappimine ei ole ebamoraalne. Aga siin on piiritletud üks osa eelarvest ja laiema toetuse saamiseks siis räägitakse sellest lisanduvast maksust julgeolekumaksu nime all. Aga riigi julgeolek tähendab ju tegelikult ka korras rahandust. Rahandus on meil korrast ära ja see on probleem. Praegu oleme selles olukorras, kus me näeme, et me ei saa kriisidele reageeritud ilma makse tõstmata, sest kaheksa aastat on üle jõu elatud. Ja minu algatus see ei ole.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Teate, see on juba teist korda, kui teie jutt tegelikult ei lähe kokku selle seaduse seletuskirjaga. Ma loen lihtsalt seaduse seletuskirja punktist 2, mis on selle seaduse eesmärk: "Julgeolekumaksu seaduse eesmärk on koguda täiendavat riigieelarvelist maksutulu kaitsevõime arendamiseks ja julgeolekuinvesteeringuteks." Nüüd on küsimus. Vaadates Kaitseministeeriumi eelarvet, siis on näha arve alates 2025. aastast kuni 2028. aastani, kokku on see 6,5 miljardit. Neid vahendeid, mis kogutakse vastavalt sellele seaduseelnõule, on kokku peaaegu 2,5 miljardit. Kui vaadata nüüd Kaitseministeeriumi arvudele sisse, siis tegelikult ainult sellest 2,5 miljardist läheb sinna 659 miljonit ehk 2,5 miljardist lahutame 659 miljonit ja me saame päris suure summa, umbes 1 miljard 800 [miljonit]. Küsimus ongi selles, kuhu see raha läheb.

Aitäh! Ma ei usu, et te tegelikult ei oska lugeda. Te loete sihilikult valesti ja umbusaldate meeleheitlikult. See klišee, nagu raha läheks kuhugi mujale, on tegelikult ju mõttetu. Ärme kordame seda kogu aeg. Julgeolekumaksust jääb puudu, et katta kaitsekulude tõus 2,1%‑lt 3,4%‑le ja lisandunud laiapindse riigikaitse kulud. Seal ei ole öeldud, et täiendavate kulude katteks, vaid "täiendavat maksutulu". Täiendav maksutulu lapib paratamatult ka seda vana eelarveauku, mis on rebenenud kaitsekulude ja julgeolekukulude tõttu. Te oskate lugeda küll, mõelge veel üle.

Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu! Hea Jürgen, ma küsin võib-olla lihtsamini, kui Lauri küsis. Seal tõepoolest oli palju numbreid, ma ise ei jaksanud jälgida. Aga meil rahanduskomisjonis käis kaitseminister Hanno Pevkur, kes ütles, et kogu kogutud julgeolekumaks läheb tema valdkonda. Vahepeal parempoolsete erakond, kes parlamendis praegu ei ole, rääkis, et ainult 27% sellest summast läheb Hanno Pevkuri valdkonda. Aga kuulates teie vastust Vadim Belobrovtsevile, mulle tundus, et õigus oli tegelikult parempoolsetel, mitte Hanno Pevkuril. Kas me tõepoolest ei saa usaldada kaitseministrit? Kas teie saate siit puldist kinnitada, et kogu julgeolekumaks tõepoolest lähebki riigikaitsesse ja mitte laias mõistes riigikaitsesse, vaid konkreetselt riigikaitsesse Hanno Pevkuri vastutuse alla?

See on teie vaba valik, kas te usute kõige ebakompetentsemaid, kes Riigikogusse ei kuulu ega vastuta mitte millegi eest. Jutt, mida parempoolsed räägivad, ei vasta elementaarselt tõele, see on valelik jutt. Nad ei saa sellest lahti, nad korrutavad seda. See on teie valik, kui te tahate seda korrutada. Nad on ennast nurka mänginud ja räägivad seda. Mul on ka sotsiaalmeedias nendega kokkupuuteid olnud, ma näen seda ja see on piinlik. Aga me võime teile kirjalikult need numbrid esitada. Tuletan meelde seaduse pealkirja, seal on julgeolekumaks, mitte Kaitseministeeriumi maks. Julgeolek on laiapindne, valdav osa sellest läheb kasvanud ja kasvavate kaitsekulude katteks. Kui keegi tahab nimetada seda eelarveaugu lappimiseks, siis ma olen täiesti nõus, sest me lapime sellega eelarveauku, mis on tekkinud sõja tagajärjel või rebenenud suuremaks sõja tagajärjel. Aga see ei kata ülejäänud auku, vaid sellest kattest jääb isegi puudu julgeoleku lisakulude katmiseks. Need tabelid on, ma arvan, rahanduskomisjoni aseesimehele väga hästi kättesaadavad. Tsiteerida mulle kedagi kolmandat selleks, et midagi minu käest küsida, ei maksa. Ma ei saa kontrollida, kas inimene nii ütles ja mida ta mõtles. Küsige minu käest, ärge viidake kellelegi, kes on rääkinud millestki muust kuskil mujal.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Ma nüüd küsin, Jürgen, otse ja ainult sinu käest. Julgeolekumaks on suurusjärgus 800+ miljonit. Järgmise aasta riigieelarves on riigikaitsekulud väiksemad kui 2024. aastal. Kas minu arvamus on õige, et julgeolekumaks on loodud tegelikult selleks, et üks väike osa läheks riigikaitsekuludeks ja suur osa läheks Reformierakonna valimislubaduse täitmiseks ehk kõrgepalgaliste tulumaksuvabastuseks?

Nii. Vastus on ei. See läheb kaitsekuludeks. Kui mõni erakond täidab valimislubadusi, siis on ju hästi, seda ei peaks me ka julgeolekuohuks nimetama, see on ju demokraatia seisukohalt hea. Aga praegu on jutt konkreetsest kulust ja konkreetsest tulust ja selle järjekindlast seostamisest just nimelt julgeolekuga. Korduvalt on vastatud. Prognoositud maksulaekumisest ei piisa, et lisandunud ja lisanduvatele kuludele katet leida. Tõele ei vasta see, et järgmine aasta kaitsekulud vähenevad. Nad kasvavad. See, kui palju on täpne protsent SKP-st ühel ja teisel aastal, sõltub eelkõige hangete ajastusest ja siin on hea vastaja ikkagi kaitseminister. Nii palju kui ta tohib, nii palju ta teile vastab, avalikult ka, eks ole. Mitteavalikult on teil kindlasti infole juurdepääs veel suurem.

Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh! Austatud rahandusminister! Ma küsin pisut avarama küsimuse, üldse julgeoleku‑ ja kaitsekulude rahastamise kohta. Teile valitsuse liikmena on kindlasti tutvustatud NATO kaitseplaanide uuendamisest tingitud muutusi, mis puudutavad NATO ootusi, muu hulgas seda, mida nad tulevikus Eestilt ootavad, ja sellega kaasnevaid võimalikke täiendavaid kulutusi, millega me praegu ei ole arvestanud mitte üheski oma eelarvedokumendis. Te olete öelnud, et ei, sellist kaitsekulutuste tõstmist te rahuajal ette ei kujuta. Mul on kaks küsimust. Esiteks, kas me elame praegu rahuajal? Teiseks, mis on teie sisuline ettepanek, kui me ühel hetkel jõuame sinna, et NATO ootused on konkretiseeritud, kas me siis vastame NATO‑le, et meil pole kavas neid täita ja minge metsa? Või mis siis Eesti ametlik vastus on, mis välja läheb?

Ma igaks juhuks ütlen, et Eesti on ise ka NATO. NATO ei ole meie ülemus, ta on kokkulepe, ja neid kokkuleppeid, mis Eesti on sõlminud, ta täidab teistest riikidest reeglina paremini. Eesti kaitsekulud on praegu NATO-s kohal nr 2, need on suuremad kui USA‑l. Midagi häbeneda meil ei ole. Olen ise olnud selles ametis, kus selliseid asju räägitakse. Kogu aeg on probleem, et hulk riike jääb maha ja ei kuluta [nii palju kui vaja]. Aga Eesti ei ole nende riikide hulgas olnud, ta on alati olnud teistelt nõudja ja eeskuju näitaja. Seda on ta ka tulevikus. Aga tõepoolest, demokraatia oludes tuleb kogu aeg vaadata seda, et vinti üle ei keera. Isegi keskkonnakaitses me kuuleme kogu aeg mingisugust hurjutamist, et tuleb inimese eest hoolitseda, mitte keskkonna eest hoolitseda. Siis kompromiteeritakse inimkonna kõige fundamentaalsemaid ohte, öeldes, et ei, me siin paneme samamoodi edasi, meist ei sõltu midagi. Riigikaitses sõltub ka meist tegelikult palju vähem, kui me tunnistame, aga me kollektiivsesse kaitsesse panustame rohkem kui teised. Eesmärk on, et tugevneks kollektiiv, mitte ainult meie ise.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Hea rahandusminister! Julgeolekumaksust rääkides on alati toodud välja, et ühiskond peab olema solidaarne ja julgeolekusse panustama. Millegipärast, kui räägitakse solidaarsusest, mõeldakse selle all just vähem kindlustatud ja vähem teenivaid inimesi, kelle pihta kahjuks seesama julgeolekumaks ning seesama käibemaksu ja tulumaksu tõus [kõige rohkem] löövad. Miks ei pea solidaarsed olema pangad, kes on teeninud hiigelkasumeid meie inimeste arvelt, või digihiiud, kes teenivad kasumeid meie inimeste andmete pealt? Nendele solidaarsusmaksu kehtestada ei soovita. Ometigi on näiteks Leedu rakendanud ajutist solidaarsusmaksu pankadele ja täna infotunnis siseminister Läänemets ka kiitis seda ideed.

Mina siseminister Läänemetsa kiitust ei kiida, sest ta ei ole hästi kursis, mis on pankade reaktsioon sellele. Üldiselt on ka ettevõtluskeskkond julgeolekukomponent ja selline voluntaristlik maksustamine ei ole riigi jaoks väärikas. Kui pankadel lähebki praegu paremini, siis mingil hetkel läheb neil halvemini. Kokkuvõttes on pankade tulumaksukoormust juba tõstetud. Ka praegu me ju tõstame seda, me tõstame pankade avansilist maksu. Esiteks, neil üldse on avansiline maks ja nad ei saa enam automaatselt sellisel määral investeerida nagu teised ettevõtted. Neil tõuseb see avansilise makse määr 14%‑lt 18%‑le. Nii et jah, nad maksavad seda. Peale selle, nad maksid tõepoolest nagu juhuse järgi, kui valitsusega, eelmise valitsusega sõlmiti kokkulepe, või isegi üle-eelmisega, et nad võtavad välja erakorralisi dividende. Öelda, et see on nende jaoks väga muretu olukord, kus raha ära võetakse, on vale. Finantsinspektsiooni nõukogu esimehena võin ma kinnitada, et see on tugevasti ahistanud nende laenuvõimet ja kapitalibaasi. Ei ole niisama, et pangas on raha küll, lähme võtame ära. Ei maksa ka poe puhul mõelda, et kui seal raha on, siis tuleb see ära võtta. Muide, seda on teinud Ungari, et võtab sealt, kus on, sealhulgas kaubandusfirmadelt diskrimineerivat maksu. Ungari on järjest vaesem riik teistega võrreldes.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma lihtsalt toon välja, et te enne mainisite, et kogu maksukoormus on 35,8% SKP‑st. Ma juhiksin tähelepanu, et mis puudutab käibemaksu, siis käibemaksu osakaal SKP‑s küündib Eestis juba 9,2%‑ni. Kui me räägime üleüldiselt tarbimismaksude osakaalust maksulaekumises, siis see on juba 41%. See on tegelikult hästi suur koorem, just nimelt tarbimismaksude koorem meie inimestele, ehk see hakkab otseselt mõjutama meie inimeste toimetulekut. Selle üle ju vaidlust ei olegi. Kui me vaatame Euroopa keskmist tarbimismaksude osakaalu, siis näeme, et see on 30%. Me oleme seda tublisti ületanud. Nüüd jõuan tagasi hea kolleegi Anastassia küsimuse juurde. Vaadates neid maksukogumisi, mida te tahate 2025. aastal teha, on näha, et tegelikult saaks suurel määral kõik selle ikkagi pangamaksuga ära tehtud. Miks te siis lähete praegu tavainimese tasku [kallale]?

Aitäh! Pangas töötavad ka täiesti tavalised inimesed ja tegelikult maksavadki nad rohkem maksu nii oma palgalt kui ka tulumaksusüsteemi järgi. Ei maksa arvata, et see populaarne pankade tümitamine majandusele hea on. Ma mitte ilmaasjata ei viidanud OECD uuringule, mis nimetab erinevate maksude mõju majandusele väga erinevaks. Käibemaks on ohutu viis riigile raha koguda. Kui dünaamikat jälgida, siis on näha, et tegelikult riigid selle järgi ka käituvad. Kiiresti on tõstetud käibemaksumäärasid peaaegu kogu Euroopas. Hinnad ei ole sealjuures kõige tähtsamad, vaid tähtis on maksukogumise viis, mis majandust kõige vähem häiriks. Antud juhul oleks madalam maks ju parem küll, aga kui eeldada, et riiki on vaja rahastada, siis käibemaks on parem viis riigi rahastamiseks kui tulumaks. Seda ma ei rääkinud kogemata. Eesti konkurentsivõime üks kõige järjepidevam eelis on olnud just nimelt maksusüsteem. Nii et mina olen küll rahul, et tarbimismaksudel on suurem osakaal ja et me selle tõttu oleme ekspertide hinnangul konkurentsivõimelisemad. Meil on muud probleemid, aga maksusüsteemi struktuur ei ole probleem. See on meie eelis.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Jürgen, oma sissejuhatavas kõnes sa ütlesid, et üks põhjus, miks selle maksu peab kehtestama, on see, et Eesti riik on kaheksa aastat võlgu elanud. Ma eeldan, et sa ei mõelnud just eelnevat kaheksat aastat, vaid neid aastaid, kui Reformierakond võimul ei olnud. Andrus Ansip muidugi ütles, et nii ei tasu teha, aga see arutelu on meil juba toimunud. Ma küsin, kuidas sa seda täpselt hindad. Me väljusime koroonakriisist Euroopa Liidu tipus, me olime kolmandad majanduskasvu poolest. Võlakoormus on meil ka täna üsna madal, kuigi kiiresti kasvav. Kuidas niimoodi juhtus, et sellisest seisust läks kõik hästi kiiresti allamäge? Mis see eelnevate valitsuste pomm oli, mis plahvatas just praegu Reformierakonna käes?

Kõik ei läinud allamäge. Ka näiteks majanduslanguse ajal on meie palgad ja pensionid reaalväärtuses kiiresti kasvanud, meie tööhõive on väga hea. Inimesed tegelikult ei tunneta seda, vähemalt valusalt mitte, et on statistiline majanduslangus. Üks põhjus on see, et nominaalne kasv on väga korralik, tunduvalt kõrgem kui näiteks Lätis. Muidugi viitasin ma viimasele kaheksale aastale, mitte valikuliselt ajale, kui keegi on võimul olnud. Muidugi, aga 2016. aasta lõpus teie erakonna vedamisel, õieti teie endise esimehe ja praeguse isamaalase vedamisel ju see eelarve kannapööre tehti. See on probleem. Ma võin teile saata need numbrid, mis näitavad, kuidas siinkõneleja esitas ainult struktuurses ülejäägis eelarveid ja kuidas siis järgmine valitsus hakkas esitama ainult struktuurses miinuses eelarveid. Sealt see probleem tekkis. Näiliselt ei võetud ka laenu, vaid löödi laiaks reserve. Kui ühel hetkel selgus, et reservid on viimase piiri peal, siis hakati ka laenu võtma. Laenukoormus on kolmekordistunud, aga see ei ole tõesti meie kõige nõrgem näitaja. Meie nõrk näitaja on kulude inerts. Seda on väga keeruline peatada. Ka see eelarve, mida me hakkame järgmises punktis lugema, on näide, kui raske on demokraatias tegelikult kulude inertsi peatada. Alati on keegi tee peal ees ja ütleb, et seda ei tohi teha, ja alati on ka endal valus. Parem on hoida eelarvet jooksvalt tasakaalu lähedal ja reeglid paigas, mitte neid lõdvendada.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma arvan, et te suudate aru saada, miks me oleme siin ebausklikud ja kahtleme selles, et kogu see raha, mida valitsus selle meetmega tahab koguda, läheb konkreetselt julgeolekule, sest kolm viimast valitsust, kaasa arvatud see viimane, on Reformierakonna eestvedamisel midagi lubanud ja siis teinud risti vastupidist. "Maksud ei tõuse" – seda me mäletame kõik. Ma arvan, et praegu kõlab see lihtsalt koomiliselt, sest me tõstame kolme maksu järjest. Oli tulumaksuvaba pension, mis nüüd on jälle tulumaksuga maksustatud. "Maksufestival lõpeb ära" – ma saan aru, et see alles algab. Minu küsimus on selle kohta, et te ütlesite, et eelarvesse on tekkinud augud selle pärast, et kaheksa aastat elati kriisis ja ei tõstetud makse. Siis te ütlesite Lauri Laatsile, kui ma ei eksi, et tegelikult on augud eelarves tekkinud just nende julgeolekuvajaduste katmise tõttu. Kuidas need eelarveaugud ikkagi tekkisid?

Ah oli mingi küsimus ka lõpus või? Ma vaatasin, et minutisse ja rohkemasse pressiti tohutul hulgal pooltõdesid. Võimatu on sellele kõigele vastata. Ma olen öelnud, et eelarve läks käest siis, kui eelarveid hakati esitama struktuurses miinuses ja hakati seda juttu rääkima. Sven Sester oli ennast täiesti ümber pööranud. Kui mina olin rahandusminister, käis ta siin ja kiitis takka, kui vastutustundlik on hoida eelarvet tasakaalus, rääkis, kuidas see tuleb kirjutada ka põhiseadusse. Niipea, kui Jüri Ratas aidati peaministriks, see jutt radikaalselt muutus, pöördus selleks, et meid majanduskasv ei rahulda ja hakkame seda ergutama eelarve defitsiidiga. No lõppes halvasti see asi, me oleme nüüd selles olukorras. Lõppes halvasti! Nii et ma soovitan ümber mõelda. Ja kõik see muu, need pooltõed – katsuge keskenduda, kui te küsite.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma olen nüüd pikalt kuulanud teie vastuseid nii siin saalis kui ka kabinetis viibides. Ma pean tunnistama, et ega suuremat selgust küll ei teki, pigem kasvab segadus. Teie selgitused on olnud mitmel puhul ikka täiesti vastuolulised. Näiteks küsimusele selle kohta, kas kogu see raha, mida nende maksutõusudega kogutakse, läheb ikkagi julgeolekukulutuste katmiseks, olen ma kuulnud vähemalt kolme erinevat vastust. Ühelt poolt olete te öelnud, et kõik läheb selleks ja kes väidavad vastupidist, need valetavad, eks, et parempoolsed valetavad, et ei lähe. Siis te olete rääkinud, et te polegi väitnud, et kõik läheb. Ja siis ma olen kuulnud väidet, et see läheb ka aukude lappimiseks. Need kolm väidet üksteist ju täiesti välistavad. Mul oleks küll hea meel, kui te ei piirduks selle selgitusega, et süvenege rohkem, et te kindlasti oskate lugeda ja olete suutelised. See ongi üks süvenemise vorm, kui ma teie käest küsin. Palun selgitage, kas kogu raha läheb julgeolekukulutusteks, või kui ei lähe, siis kui palju seda selleks läheb. Nagu Rain Epler enne küsis, öelge aastate kaupa, kui palju kogutakse konkreetsel aastal ja kui palju sellest läheb konkreetsel aastal julgeolekukulutusteks.

Aitäh! Ma mõtlen, et kui ma olin esimest korda Riigikogus, ega ma ka ei saanud asjadest aru. Aga kui ikka väga palju kordi on korrutatud, siis võiks aru saada ja mitte vastajale erinevaid väiteid omistada. See on halb komme. See on moraaliküsimus. (Varro Vooglaid räägib saalist.) Ei, see on ebamoraalne, kui te küsimused esitate sellises vormis, et kõik on räägitud segaselt ja on olnud erinevaid väiteid. Ma olen kogu aeg öelnud, et seda raha kogutakse juba suurenenud ja veel suurenevate kaitsekulude katteks, ja sellest tuleb puudu ka. Aga kuidas keegi seda nimetab, kas eelarveaugu täiteks või mitte? Mul ükskõik. Jah, kui te tahate, nimetage seda aukude lappimiseks. Ma olen nõus, et kaitsekulud tekitavad riigieelarvesse augu, nende kasv jäeti katteta ja nad kasvavad edasi. Sellest maksust jääb puudu, et lisandunud julgeolekukulusid katta. Ma olen seda öelnud vähemalt seitse korda. Nii et ärge kogu aeg omistage … See on tänase õhtu üks ebameeldivaid külgi, et on pikk sissejuhatus, milles kõigepealt kommenteeritakse vastajat ja omistatakse talle midagi, mida ta ei ole öelnud.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra minister! Ma ei tee pikka sissejuhatust ja küsin ka konkreetse teema kohta. 2009. aasta oli see, kui Reformierakonna valitsus tõstis ajutiselt käibemaksu. Ka täna te oma ettekandes ütlesite, et julgeolekumaks on ajutine. Minu küsimus ongi: öelge siis, millal see ajutine periood lõpeb. Kas teie omalt poolt saate täna siin lubada, et see tõepoolest on ajutine, mitte ei lähe nii, nagu läks selle 2009. aasta tõusuga, et tõsteti ära ja sinna ta jäi?

Kaks valet ühes küsimuses, väga raske on üldse kokku võtta. Kõigepealt lükkan need ümber. Ei lubatud 2009, et käibemaksu [tõus] on ajutine, mitte kunagi ei ole seda lubatud. Selle on kontrollinud üle ka too pühapäevane [saade], "Poliitikaguru" on selle saate nimi, parim jutusaade, mis meil on, kõige asjatundlikum. Ka nemad kippusid seda [väitma], aga see on see kuulujutt, mida levitavad valdavalt uhhuu-uudised ja need, kes iseennast kuulavad. See on üldiselt nii EKRE kultuuris, et mõeldakse midagi välja, siis õpitakse iseendalt ja ei kuulata, mis on tegelikkus. Teine asi on see, et selle maksu iseloom on tähtajalisus. Kas ta on ajutine või mitte, selgub mõne aasta pärast. Mida otsustab … (Hääl saalist.) Ma nimetasin tähtajalisust, see on teine asi kui ajutisus. Need ongi erinevad asjad, teie juristist naaber ilmaasjata irvitab. Tähtajalisus tähendab seda, et ta vaikides kaob, ajutisus on õhku visatud lubadus. Mina ei tea, kas ta on ajutine, mina ei tea, mida järgmine Riigikogu otsustab või mida lubatakse järgmistel valimistel. Seda ma puudutasin ka oma kõnes. Kui te viitsite kuulata, siis kuulake. See vaikimisi kaob. Minu enda soov on, et kui me ei suuda kulusid ohjeldada, mida ma julgen karta, siis asemele peaks tulema reeglipärasem asi kui kõigi tulude maksustamine või diskrimineeriv ettevõtluse maksustamine. Igal juhul peaks maksusüsteemi lihtsus ja korrapära, selle taastamine olema järgmise Riigikogu eesmärk.

Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh! Austatud rahandusminister! Te saate ise ka aru, et meil pole mõtet võrrelda ennast teiste NATO riikidega, kes ka kõik kulutavad liiga vähe. Võrrelda tuleb ikkagi tegelike vajadustega, mis on teile ka hästi teada, näiteks laskemoona osas. Pole ka mõtet tulla Riigikogu ette selliste loosungitega, et meie oleme NATO. Mu küsimus puudutabki kaitseplaane, mida Eesti Vabariik on samuti NATO tippkohtumisel kinnitanud. Nende elluviimiseks vajalikke kulutusi on teie enda erakonnakaaslane Hanno Pevkur hinnanud nii, et meil teatud hetkedel võib olla vaja tõsta kaitsekulutused 5%‑ni SKP‑st. Selle kohta teie ütlesite, et ei, see ei tule rahuajal mitte mingil juhul kõne alla. Mu küsimus oli, kas praegu meil on tõesti Euroopas rahuaeg. Ja mida te siis pakute? Kas me jätame kaitseplaanide meie osa, selle, mille me oleme ise kinnitanud, ellu viimata ja teatame oma NATO‑partneritele, käpad püsti, et meil raha pole, midagi teha pole, sest praegu on rahuaeg ja võtke rahulikult, puhake jalga? Mis see teie sõnum on?

Minu esimene sõnum on, et ärge rünnake mind loosungitega. Pole mõtet pilduda loosungeid, kasutage sõnu täpselt. Te ise rääkisite sellest, et me oleme lubanud NATO‑le justkui millelegi väljaspool olevale. Jah, me oleme NATO‑s lubanud, et me liigume sinnapoole, aga me ei ole võtnud mingeid riiklikke kohustusi, et kindlasti kulutame 5% või 6% SKP‑st. Vaatame ringi: meie endi pingutusest sõltub meie julgeolek vähem kui sellest, kui me suudame panna NATO paremini, sünkroonselt tegutsema ja teised riigid kulusid kasvatama. See on ju pikk traditsioon NATO‑s, et ehitatakse paberarmeesid, lubatakse midagi, mida tegelikult ei tehta, kaitsekulutuste 2% on täitmata. See on ju reaalsus. Olla seal see eestvedaja ja kõiki rahaliselt üle trumbata meil ei õnnestu ja sellest ka julgeolekut väga palju ei lisandu. Aga meie kollektiivne tegevus NATO‑s [peab tagama], et kõik riigid tõstaksid oma kaitsekulusid kiiremini. Kõik pole neid minu teadmise järgi üldse tõstnud, mis on väga suur probleem.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Austatud minister! Oma intervjuus Eesti Rahvusringhäälingule te ütlesite, et julgeolekumaksuga kogutav raha ei kata vajalikke kaitsekulutusi. Ma teen järelduse, et teie hinnangul on meie menetluses olev eelnõu puudulik ja ei täida püstitatud eesmärki julgeoleku tagamisel. Kas te oskate nimetada numbreid, mis tegelikkuses peaksid olema antud eelnõus, et tagada julgeolekuvajadus täies mahus? Näiteks, mitte 2% protsenti, vaid 3% või?

Ma saan aru, et soov oli, et me tõstaksime maksu rohkem. Te saate teha sellise ettepaneku, et me kõik näeksime, mida te tegelikult soovite. Praegu räägitakse ikkagi nii, et on justkui mingi maksutõusukaskaad ja raha pannakse kuhugi mujale. Ei panda! Olen neid suurusjärke juba nimetanud. Vahe lisandunud ja lisanduvate julgeolekukulude ja julgeolekumaksuga kogutava raha vahel on suurusjärgus 100 miljonit, kui mitte 200 miljonit. Ma natukene kahtlen selle ühe tabeli ajakohasuses, mis mul ees on. Mulle tundub mälu järgi, et äkki see paber on uuendamata, ja ma ei hakka teile täpseid [arve] nimetama. Aga me saame kirjalikult esitada need arvud, mis on selle arvestuse alus. Aga kinnitan, et lisakulud on suuremad kui lisatulud.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! No eks ma tean, et ükskõik, mis ma teilt küsin, vastuseks saan ikka seda, et ma võiksin natukene nutikam olla ja nii edasi. Seda ma juba tean, ärge seda rohkem rääkige. Aga ma arvan, et üks põhiprobleemidest selle maksu kehtestamisega seonduvalt ongi ju see, et keegi ei usu, et see on tähtaegne, nagu seadus ise ette näeb. Te hakkasite Rain Epleri küsimusele vastates rääkima mingisugust üsna segast juttu sellest, et te ei ole öelnud, et see on ajutine, vaid see on tähtaegne. Mina küll ei saa aru, mis seal vahet on. Tähtaegne ongi ajutine, lihtsalt selles mõttes ajutine, et on määratud konkreetne aeg, mis ajani see ajutisus kehtib. Aga ega keegi seda ei usu. Kuidas me peaksime suutma olla veendunud selles, et see maks ka päriselt osutub tähtaegseks ning kui see tähtaeg kukub, siis pööratakse need maksutõusud kõik tagasi? Vastasel juhul ei ole ju üldse mõtet selle tähtaja kehtestamisel, võiks kehtestada [selle maksu] alalisena, jättes võimaluse alati makse uuesti langetada. Saate te selgitada, millele tuginedes me peaksime uskuma, et see ka päriselt on tähtaegne?

Aitäh! Ma pean tunnistama, et ma ei ole eriti religioosne inimene. Mina usun moraali ja aususesse rohkem kui jumalasse. Kellegi kummardamine lihtsalt sellepärast, et ta on keegi, ei ole mulle omane. Teie tahate kõike pöörata usu peale, aga olles ise ka jurist, te peaksite mõistma, et kui seaduse kehtivuse aeg on kuupäevaliselt kirjas, siis vaikimisi, nagu ma korduvalt olen öelnud, see ka töötab: see maks kaob tol kuupäeval, uut ei tule. Kui Riigikogu tahab uut [maksu] – sellele võimalusele ma ju viitasin – või tahab selle [maksu kehtimist] pikendada, siis see on tema otsus. See ei ole usuküsimus, et demokraatia niimoodi töötab. See ei ole usuküsimus ega jumalaküsimus. Moraali‑ ja aususeküsimus on see, et te küsiksite nii, et te ei teeks nägu, nagu te ei saaks aru, kui te tegelikult saate aru. Ja see defineerimine, ajutine või tähtajaline – ma ju tean, et tähtajalisus tähendab ka ajutisust. Aga ajutisus ei tähenda tingimata tähtajalisust, see on see loogika erinevus. Te püüate mulle omistada seda, nagu ma oleksin midagi ebaloogilist rääkinud. Ei, ma rääkisin väga loogiliselt. Seaduse [kehtimisel] on tähtaeg. Kõik. Sellest, kas seda pikendatakse või mitte, sõltub see, kas ta on ka ajutine.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Julgeolekumaks, see kõlab muidugi uhkelt. Aga ma natuke guugeldasin. Mul on praegu siin see ingliskeelne tekst ees, ma panen selle eesti keelde ümber. Käesoleva aasta märtsikuu seisuga – märtsikuu, me oleme praegu oktoobri keskel – olid lääneriigid andnud Ukrainale abi 380 miljardit dollarit – 380 miljardit dollarit! –, selle sees on 118 miljardit otsest sõjalist abi. Miks ma sellised numbrid välja toon? Selleks, et osundada, kas me ei ole mitte väga hiljaks jäänud selle julgeolekumaksu kehtestamisega. Kas sellest ei ole tehtud lihtsalt selline tohutu poliitiline trummilöömise instrument, et näe, vaata, nüüd me paneme sellised rahad huugama, et miski ja keski meid enam ei ähvarda? Ma mäletan, te olete olnud siin ministrina, kaitseministrina ju ka selle eest väljas, et meil üldse ei oleks ajateenistust, oleks ainult kutseline armee.

Teie aeg!

Kogu aeg on olnud ju see jutt – ma mäletan, kui ma ise siin saalis olin esimest koosseisu, siis Rõivas seda ütles –, et Eesti ei valmistu sõjaks. No ei valmistunudki sõjaks, aga nüüd äkki valmistume. Kui palju miljardeid me siis nüüd kokku kraabime? Kui palju miljardeid me kokku kraabime praegu, et Eesti oleks kaitstud ja meie julgeolek tagatud?

Aitäh! See jutt oli küll väga keeruline, edasi-tagasi. Mis ma siin vastama pean? Ei ole vaja kolmandaid isikuid tsiteerida, ma ei tea, kas need kolmandad isikud on midagi sellist öelnud. Küsige minu käest, ärge tsiteerige inimesi, kes ei saa [oma sõnu] täpsustada. Aga mina mäletan teie enda väga erinevaid sõnavõtte, kui te ütlesite, et Ukrainaga on kõik ja teda ei ole mõtet aidata. Kas see on nüüd osa sellest või? Teie erakond hakkas 2022. aasta alguses viivitamatult kiruma relvade andmist Ukrainale. Viivitamatult! Teie isiklikult ja teie poeg. See oli väga võigas. Mida te siis praegu teete? Saage pidama, ärge rääkige sellest kogu aeg! Kas pannakse suured summad huugama? Jah, Eesti on olnud algusest peale üks suuremaid abistajaid. Ma olen mitu korda öelnud, et need on suuresti juba tehtud kulutused ehk juba huugama pandud raha, juba huugama pandud varustus, juba huugama pandud laskemoon. Eesti on andnud abi rohkem kui enamik riike per SKP. Mul ei ole põhjust siin sellega uhkustada, sest see pole tulnud minu isiklikust armust, vaid Eesti julgeolekupoliitilise otsusena, mida ma küll toetan, loomulikult. Kahju, et te olete nii rahulolematu selle abistamise koha pealt kogu aeg.

Mart Helme, teil on küsimus istungi juhatajale.

Mu küsimus ei puudutanud absoluutselt minu persooni ega seda, mida mina olen varem kunagi arvanud või mitte arvanud, vaid küsimus oli, kui palju miljardeid meie kraabime kokku oma selle aasta eelarvest, aga võib-olla ka järgmiste aastate eelarvetest selleks, et me oleksime kaitstud. See oli küsimus ja sellele ma vastust ei saanud. Mis puutub relvade äraandmisse, mis toodi siin suure süüdistusena esile, siis kui me neid ei oleks ära andnud, lugupeetud minister, siis meil ei oleks vaja [uusi] asemele osta. Kui te annate ära oma auto, aga tahate autoga sõita, siis te peate ju uue auto ostma. Kas nii lihtne loogika on teile arusaadav? Me saame aru, et me oleme kõik teist rumalamad, aga vähemalt mina saan aru, et kui ma tahan autoga sõita, aga oma auto ära annan, siis ma pean uue ostma.

Aitäh! Küsimus oli istungi juhatajale. Vahepeal küll viitasite ministrile, aga minister kahjuks ei saa sellele vastata. Selles suhtes tõi minister ka välja mingid numbrid, aga miljardeid tõesti ei mainitud. Nii et tema sõnavõtust numbrid läbi jooksid. Kalle Grünthal, palun!

Väga austatud rahandusminister Jürgen Ligi! Meie peaminister Kristen Michal osales mõni aeg tagasi Berliinis WHO investeerimisvooru rahastuse allkirjastamisel, 1 miljard dollarit läheb tervise toetuseks. Mind huvitab, kas see raha, mille [eraldamiseks] peaminister allkirja andis – kuna te olete rahandusminister, te peaksite teadma –, on seotud ka selle maksuga.

Aitäh! Ma ei taha vandenõuteooriate piirimailgi liikuda. Meie peaministril nagu kõigil peaministritel on omad volitused ja kui nad annavad mingisuguseid allkirju ja lubadusi, siis sellega on arvestatud ka riigi rahanduses. Aga WHO jah ei ole minu jaoks see tont, et ma peaksin hulluma ja nägema siin mingisugust salakavalat asja. See protseduuriline küsimus tegelikult oli justkui ikkagi mulle, et kas ma saan aru ja nii edasi, et kui palju miljardeid. Mina eeldan, et ma ei pea elementaarselt rääkima. Kui Eesti kaitsekulud, nagu ma ütlesin, on tänavu 3,4% SKP‑st ja SKP on 40 miljardit, siis on ju lihtne kokku arvestada, et seda on üks koma [millegagi], seda, nagu te ütlete, kokkukraabitud raha. Aga noh, enam ei ole vist kuulajat. Kuulajat see väga palju ei huvita. Kuulajat ei huvita mitte vastus, vaid äraküsimine ja süüdistamine.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ilmselgelt kahju on vaadata, kuidas te põlgate igasugust intellektuaalset sisulist debatti ja kasutate lihtsalt odavat demagoogiat, võttes küsimusest mingi suvalise sõna ja väänates seda täiesti suvalises suunas küsija vastu. Enne te siin teistele vastates väitsite, et elu läheb kogu aeg paremaks, et Eesti inimesed ei tunne ega tunneta kuidagi, et neil läheks rahaliselt raskemaks. Kui inimesed virisevadki nii palju, siis äkki te vastuoksa toote välja viis asja, mis praegu Eesti inimestel ja ettevõtetel paremaks läheb. Öelge mulle päriselt ja sisuliselt, mis need viis head asja on. Kui liiga palju virisetakse ja inimesed ei tunne, et läheks halvemaks, siis öelge need viis asja, mis teie juhtimisel paremaks lähevad.

Aitäh! Tegelikult ma olen neid nimetanud ja kohe ka hakkan nimetama. Aga te valetate, kui te ütlete, et ma nopin mingeid suvalisi sõnu välja ja sinna ümber midagi ehitan. Olen rahulolematu sellega, et küsimused algavad kõik vastaja ja tema vastuste halvustamisega. Tegelikult on väga-väga vähe selliseid sõnavõtte, mis keskenduvad teadasaamisele. Osa teie küsimusest seekord oli selline, ma selle eest teid tunnustan, aga mitte küsimuse esimese poole eest. Siin on muidugi see probleem, et ma seda kõike juba rääkisin, aga võin üle korrata. Reaalpalgad ja reaalpensionid on kaks aastat väga kiiresti kasvanud. Kuigi majandus on kukkunud, on reaalpalgad ja reaalpensionid tõusnud, rääkimata nominaalnäitajatest. Eestlane on välismaal olles tegelikult tunduvalt jõukam, kui ta oli varem. Palgakasv on nominaalselt väga kiire, aga ta on korralik ka reaalselt. Euribor langeb. See on hea asi. Kui järgmine aasta maksuküür lämmatab reaalpalga kasvu, siis euribori langus on paljudele peredele jällegi suur kergendus. Kõige vaesemad ei liisi ega saa laenu, nende jaoks on vajalikud muud leevendused, aga jah, euribori [langus] on asi, mis parandab inimeste ostujõudu. Loomulikult tuleb riigieelarve erinevate eraldiste abil tegelda nendega, kes hakkama ei saa, ja tegeletaksegi. [Keskmine] pension kasvab järgmise aastal, kui ma ei eksi, 814 euroni. See on päris korralik number, mina viis aastat tagasi ausalt öeldes ei uskunud, et pension nii kõrgele tõuseb. See on hea uudis. Nii et häid uudiseid on ka. Hea uudis on ka see, et osa inimesi enam ei vingu, vaid nad saavad aru, et julgeolek on hea asi, mida nad [maksuraha eest] saavad. See, et Eesti on järsult tõstnud kaitsekulusid ja on oluliseks jõuks muutunud, on ka tegelikult hea. Hea on ka see, et inimeste riik muutub rahaliselt tõhusamaks ja jätkusuutlikumaks. See on ka hea uudis. Sai vist viis kokku.

Suur tänu! Jürgen Ligi, mul on teile palve: kas te saaksite mikrofonid natukene ülespoole kergitada, siis oleks teie häält paremini kuulda.

Äkki sellepärast ei saadagi mu vastustest aru. Siis ma vabandan.

(Naerab.) No nii, aga praegu oli igatahes oluliselt paremini kuulda. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt minister! Miks valitsus ei tulnud välja julgeolekumaksuga, mis oleks sihtotstarbeline? See ju võtaks ära need küsimused, etteheited, süüdistused, kõhklused, kahtlustused, mis iganes, et see läheb eelarveaukude katteks. See oleks ju arusaadavam ja läbipaistvam, ausam, nagu te olete siin nimetanud, ja ma arvan, et avalikkus ka mõistaks seda paremini. See kindlasti suurendaks usaldust, kui öeldaks, et meil on spetsiifiliselt tähtajaline ja nii-öelda erakorraline julgeolekumaks teatud perioodiks, mis läheb ka sihtotstarbeliselt vastavate kulude katteks riigieelarvesse ja mida me saame näidata. See kindlasti suurendaks läbipaistvust ja usaldust. Ärge nüüd hakake vastuses rääkima paindlikkusest. Ma saan üldeelarve koostamise loogikast ja sellest, et täitevvõimule on vaja paindlikkust, ka aru. Aga see on erakorraline üks osa ja see oleks avalikkusele sel juhul heas mõttes kindlasti palju paremini mahamüüdav.

Ma tunnustan teie küsimuse sisulisust ja konstruktiivsust. Aga ma arvan selle osa kohta, kus te arvasite, et kuidagi on võimalik siin umbusaldamised üle trumbata, et vaatamata minu kannatlikule seletamisele näeb üks kant siin ikka põhjust küsida ära kõik oma küsimused ja pidada maha kõik oma kõned, süüdistamaks vastajat, kuigi see on asja puust ja punaseks teinud ja võib ka kirjalikult neid numbreid esitada. Aga need, kes ei taha uskuda, [selliseks] jäävad, ja [neid pole] mitte ainult poliitikute hulgas. See on tegelikult kompromiss. Ütleme, rahanduslikult on see sihtotstarbelisus probleem. Probleem ka muide sellepärast, et ta ei kata kogu seda asja. Selles mõttes see sildi külge panemine on ühtlasi ka selline libe tee. Me peaksime kogu aeg võitlema sihtotstarbeliste kulude vastu, kui ei ole tegemist sotsiaalkindlustusmaksetega. Aga maksude kui selliste sihtotstarbelisus on üks meie rahanduse pikaajalisi probleeme, me oleme püüdnud seda ikkagi vähendada. See pretsedendi loomine, suure pretsedendi loomine on tegelikult sedapidi väga halb. Teine asi, et mida me siis maksustame? Algusest peale hakati inimestelt ju küsima, kas te olete nõus julgeolekumaksuga. Täitsa positiivne oldi. Aga mida me siis maksustame? Julgeolekut me ju ei maksusta. Ikkagi on vaja maksuobjekti, ikkagi on vaja kogumise mehhanismi, ikkagi on küsimus, kas me koormame mingit valdkonda liigselt või teeme asja tasakaalustatult. Me valisime tasakaalustatuse selleks, et [see maks] vähem ahistaks, vähem ahistaks tuluteenimist, vähem ahistaks tarbimist ja vähem ahistaks ettevõtteid, võrreldes sellega, kui kogu raha kogutaks ainult ühest kohast. Laiapõhjalisus ja madalad määrad on üks maksusüsteemi kvaliteedi tunnusmärke ja me oleme seda järginud. Aga see on selles mõttes kompromiss. Seda propagandistlikku jauru, mida me oleme nii palju kuulnud, täna ka siin, et ei, raha läheb kuhugi mujale, ei, ei, te ikka valetate ja te ei taha öelda, seda loba lõpuni ära ei kannata, eks ole, või ära ei muuda. Aga ma olen pidanud ka sellist intervjuud andma, kus muidu intelligentne ajakirjanik raius kogu aeg, et ai, mina tahan, et see raha läheks ainult sinna. Hakkad rääkima, et aga kuule, kas sa ei taha, et maksudest kogutud raha läheks tervishoidu, haridusse, siis lõigatakse jutt lihtsalt [läbi, see jääb] must valgel pooleli. Lihtsalt on oma versioon pähe võetud, tingimata on vaja olla umbusklik, süüdistada valitsust milleski ebaausas. Seda ei ole, me oleme väga sirgjoonelised oma selgitustes ja võime need numbrid [esitada]. Aga ma tänan veel kord, et see küsimus oli sisuline ja viisakas.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! No nüüd oli nagu vastupidi, sest enamuse ajast te rääkisite, kuidas kõik teid kiusavad ja kuidas keegi millestki aru ei saa ja isegi ajakirjanikud tahavad teada, kuhu see raha läheb. Ma küsiksin selle eelnõu kohta. Kes on siis see maksumaksja? Residendist äriühing – keda on mõeldud äriühingu all? Kas seal all on ka füüsilisest isikust ettevõtjad? On seal all tulundusühistud või on seal arvestatud ainult osaühinguid ja aktsiaseltse? Keda on mõeldud äriühingute all? Eraldi ei ole välja toodud, et on juriidilised isikud, vaid on äriühingud. Oskate te öelda, keda on äriühingute all mõeldud?

Aitäh! Ma soovitan, et ärge laske latti alla. Mina küll ei ole kusagil öelnud, et mind kiusatakse. Ma olen siin puldis hea meelega ja vastan küsimustele. Isegi siis, kui need on lollid ja pahatahtlikud, ma ikkagi vastan hea meelega. Mulle see formaat tegelikult meeldib. Aga ma tahaks kogu aeg parandada poliitilist kultuuri ja sellepärast ma jään vahel pikemalt seletama. Latist ma räägin teie puhul sellepärast, et eelmisele istungi juhatajale ma oleks tahtnud – aga ma seda ei saanud teha – teha komplimendi. Ta oli selline, nagu üks istungi juhataja peab olema. Kui oma partei püüdis teda panna vastajat hurjutama, siis ta käitus nagu Riigikogu istungi juhataja ega olnud erapoolik. Ilma naljata, te saite hästi hakkama. Ma ei teadnud, et te nii hästi hakkama saate. Jah, mina ei ole küll kuidagi öelnud, et mind kiusatakse. Aga küsimus oli teil äriühingute kohta. Ühing on ühing. Aktsiaselts on ühing, füüsilisest isikust ettevõtja ei ole. Füüsilisest isikust ettevõtja maksab ikkagi oma tulude pealt ja aktsiaselts oma tulude pealt. See on juriidiliselt korrektselt kirjas. Aga ma ei välista, et selle seaduse puhul on veel lahtisi otsi, sest seda tuli hästi kiiresti kokku panna. Hästi rasked olid need vaidlused selle üle, kus oleks maksukadu kõige väiksem, manipuleerimise võimalus kõige väiksem ja baas võimalikult lai. Valiti see kui arusaadavam viis. Kas see on täiuslik? Ma arvan, et kindlasti ei ole. Sellepärast mainisingi, et tähtajalisuse tõttu tuleb meil juba kolme aasta pärast teada, mis me edasi teeme, kas me suudame kulusid kokku hoida või leiame reeglipärasema lahenduse või ei leia.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Üks tuntud riigijuht läänemaailmast on öelnud sellise lause: "Riigi kõige suurem julgeolekutagatis on see, kui inimestel on selles riigis hea elada." Mina vaatan, et meie riigis ei ole kõigil hea elada. Alles eile oli siin teatriliidu meeleavaldus, millega olid ühinenud ka haridustöötajad. Eesti Raudtee plaanib streiki. Need on märgid, mis viitavad sellele, et inimesed ei ole valitsuse tegevusega rahul. Minu küsimus teile, konkreetne küsimus: kuidas teie arvates on, kas Eesti inimestel on siin riigis hea elada?

Aitäh! Mul on muidugi hea meel, et te olete selline poliitik, kelle tegevusega inimesed väga rahul on. Mina olen harjunud, et kõik poliitikud on enamasti selles mõttes vähemuses, et nad meeldivad alati vähemusele, ja siis on küsimus, kas neid, kes põlgavad ja vihkavad, on suurem arv kui neid, kes toetavad. Mina tean, et mul on mõlemad pooled väga eredalt esindatud, isegi aktiivsed poolehoidjad on siiski olemas, olgu ma nii ebameeldiv inimene kui tahes. Kas Eestis on inimestel hea elada? Mina arvan küll ja ütlen, et Eesti on hästi õnnestunud riik. Aga üheski hästi õnnestunud riigis ei ole kõigil inimestel hea elada. "Hea" ongi selline suhteline mõiste. "Hea" on keskmisest parem. Niimoodi see asi käib. Need on suhtelised näitajad. Sellepärast ma selle teise suhte väljatoomisega püüan seda dilemmat kuidagi lahendada ja ütlen, et Eesti on keskmisest palju paremini õnnestunud riik.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Ma olen ka kabinetis ja siin saalis kuulanud, Jürgen, seda, kuidas kõik on siin rumalad ja puupead. No katsume ära kannatada. Aga teadupärast, kui valitsus erinevaid asju arutab, ka seaduseelnõusid ja makse, siis ei ole hea tava see, et kuidagi võetakse aluseks üks või kaks ettevõtet. Kuulu järgi olla sotsiaaldemokraatide juht Läänemets toonud maksutõusude arutelu juurde kahe-kolme ettevõtte bilansid ja kasumiaruanded ning nende alusel teinud kiired arvutused, kui palju riik eelarvesse raha saab. Kas selline asi leidis aset, vastab see tõele?

Aitäh! Ainus kriitika, mis ma siin olen saali poole saatnud, ei ole kordagi olnud inimeste, vaid lihtsalt küsimise viisi aadressil. Praegu ka teie alustasite mulle millegi omistamisega. Aga ma ütlen, et kui te olete kuskil kuulnud, et kõik on puupead ja nii edasi, siis tasuks mõelda, et kui te seda kogu aeg kuulete, siis kontrollige, et äkki oletegi. Minu arust ei ole ja mina ei ole seda öelnud. Mina ei ole seda öelnud, ausõna ei ole öelnud! Ma ei ole ühegi inimese kohta siin saalis niimoodi öelnud, mitte kunagi ei ole. Ma olen kogu aeg kritiseerinud seda küsimise viisi, kui eesmärk ei ole küsida, vaid eesmärk on iseloomustada, halvustada. Isegi teie ei saanud ilma läbi. Mis see näide oli? Justkui Läänemetsa mingist käsitlusest maksulaekumise … (Hääl saalist.) Ei, ausalt, mina ei ole teda tuppa lasknud ega ole lasknud tal ühegi bilansiga opereerida. Ta võis kolme ettevõtte bilansiga tegelda, aga maksu disainimisel ta ei osalenud. See on loomulik, siseministri asi see ei ole. Me vaatasime loomulikult erinevaid variante, nagu sai kirjeldatud, mis oleksid kõige vähem koormavad ja kõige efektiivsemad. Tõdesime, et ühtegi head varianti ei ole. Suur kokkulepe on, et ka ettevõtjad peavad ekstra maksu maksma. Mina ei oleks seda teinud, sest ettevõtted koosnevad inimestest ja on majanduse ülevalhoidjad, eks ole. Aga selline kokkulepe on ja ma respekteerin seda. Ma jäin lõpuks selle juurde, kus etteaimatavus on kõige suurem, prognoositavus on kõige suurem ja reeglite olemasolu siiski leevendab asja. See tavapärane tulumaksusüsteem on siiski osadel inimestel veel mälus ja isegi käes. Need koolitused ilmselt tulevad ka raamatupidajatele. Aga jah, ma ei ole selle süsteemi nautija olnud.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh! Hästi konkreetne, lühike ja sisuline küsimus: kas selles seaduses äriühingute mõiste all ikkagi käsitletakse ka FIE‑sid või mitte?

Aitäh! FIE ei ole ühing, niipalju kui mina jurist olen [ja tean], olles vanasti äri õppinud. Ma ei usu, et seda on muudetud. FIE on füüsiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja, ja tema maksustamine käib teisiti. Ma ei usu, et see põhiasi on muutunud. On mingisugused ühingud, kui ma ei eksi, vist täisühing, mida juriidiliseks isikuks ei loeta. Aga üldiselt on ühing ikkagi aktsiaselts, osaühing ja sellised asjad, juriidilised isikud.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud minister! Julgeolekumaksu maksab residendist füüsiline isik. Aga kas renditööjõud ei maksa julgeolekumaksu?

Huvitav küsimus. Iseenesest see ettevõte, kes rendib, maksab kindlasti. Ma peaksin täpsemalt teadma, kuidas nende raamatupidamine välja näeb. Ma kahtlustan, et rent võib raamatupidamises olla üks eraldi kulu, tööjõu rent, aga tõenäoliselt, kuna seal on ilmselt olemas ka konkreetsete inimeste andmed, siis ma pigem kaldun arvama, et nad peaksid maksma ja et nad maksavad. Aga ma kontrollin üle. See on huvitav küsimus.

Siin on üks konkreetne teema. Nimelt ei ole päris aru saada, kes need maksumaksjad on. Kas te olete ka füüsilisest isikust ettevõtjad selgelt välja toonud? Kas teile on selge, et nad on ka maksumaksjad selle seaduse mõistes?

Anti Poolamets, palun!

Aitäh! Nad on seda päris kindlasti. Ma jään selle juurde, et FIE on füüsiline isik, ta maksab füüsilise isiku moel. Maksu võetakse isegi ettevõtluskonto tuludelt, kui sealt tehakse väljamakset. Ettevõtluskonto on ju ka midagi, mis on eripärane. Minu arust on see seaduses ka kirjas. Ma [loodan, et ma] ei aja nüüd segi arutelude tulemust ja fakti, aga ma arvan, et ettevõtluskonto pealt võetakse ka [maksu], kui sealt [midagi] välja makstakse.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aga võib-olla et ka ilma välja maksmata. Ma kontrollin selle üle. Vabandust!

Aitäh! Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma ikkagi tuleksin tagasi selle juurde, et selle julgeolekumaksu kohta kogu aeg räägitakse, et seda on vaja kehtestada, sest meie julgeolek on ohus ja meil on vaja ressurssi selleks, et tagada meie julgeolek. Aga juba on siit igalt poolt läbi käinud, et väidetavalt kogutakse kokku või tahetakse koguda kokku 1,6 miljardit, kuid ka kaitsevaldkonnas töötavad inimesed on öelnud, et nemad saavad sellest ju ainult väga väikese osa. Mina ikkagi küsin, miks te seda siis nimetate julgeolekumaksuks. See oleks umbes sama, kui te teeksite mingisuguse uue maksu, kõigi inimeste heaolu maksu, millest ikkagi inimeste heaoluks läheks väike osa. Praegu te unustate üldse inimeste heaolu ära, aga see suurem osa läheb kusagile, ei tea kuhu, ja küsida ka ei tohi, sest see on tänitamine ja siis on kõik rumalad. Miks te ikkagi nimetate seda julgeolekumaksuks ja miks me arutame seda eelnõu siin praegu niimoodi, et me arutame mingit julgeolekumaksu? See raha ei lähe ju tegelikult julgeolekusse. Te ütlesite enne ise ka siin kellelegi teisele vastates seda.

Aitäh! Aga katsuge niimoodi küsida, et tekiks dialoog, et te lihtsalt ei tänitaks. Praegu ka. Te alustate uuesti, hakkate iseloomustama inimest, selle asemel et fokuseerida küsimusele ja vastusele. (Hääl saalist.) Jah, aga ma olen seda palju rääkinud. Teil on eelpool juba nii mitu sellist valeväidet ja iseloomustust, mida mina olen teinud või kes ma olen, iga kord. Seda nimetatakse tänitamiseks. Peame dialoogi! Ma olen korduvalt nimetanud ka neid numbreid, kui palju kogutakse, aga te räägite ikka mingist 1,6 miljardist. Te tegelikult ei kuula ju vastuseid. Mis 1,6? Ei ole sellist numbrit, tulureal ei ole sellist numbrit. Ei ole sellist numbrit! 1,6 miljardit tululahtris ei ole. (Hääl saalist.) No see ei ole tõsi. Kui te tahate tegelikult dialoogi pidada, siis küsige nii, et kõik saavad aru, et te tegelikult tahate küsida ja vastust ka saada, mitte ainult lihtsalt küsida ja iseloomustada teist inimest.

Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjonis toimunud arutelu tutvustama Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Maris Lauri. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Teen ülevaate rahanduskomisjonis enne [eelnõu] siia saali jõudmist toimunud arutelust. Arutelu toimus 1. oktoobril erakorralisel istungil. Kohal olid rahandusminister Jürgen Ligi ning Rahandusministeeriumi maksu‑ ja tollipoliitika osakonna juhataja Erle Kõomets. Minister tutvustas eelnõu. Järgnesid küsimused, vastused ja selgitused. Märkimisväärse osa nendest kuulsite te ära siin ministri kõne ajal ja ka küsimuste-vastuste voorus, aga ma mõnda kohta veel täpsustan. Arutelu käigus kinnitati üle, et eraisikute puhul hakatakse tulu maksustama esimesest eurost, enne maksuvaba määra rakendamist. Maksustatakse ka intresse, nagu ka praegu, tulu mõttes. Maksustamise alla ei lähe riiklikud toetused, aga pension ei ole toetus, tulenevalt tulumaksuseaduse paragrahvidest, mis käsitlevad seda, mis on maksustatav tulu. Maksustamine puudutab ka väljamakseid teisest ja kolmandast sambast. Rohkem oli tõesti küsimusi ettevõtete ja äriühingute kohta. Veel kord rõhutame seda, et äriühingud on osaühingud ja aktsiaseltsid. Sihtasutused seda ei ole ja neid ei maksustata. Selgitati praktilist poolt, millal äriühingud hakkavad maksma, ja seda, kuidas jääb majandusaasta aruandega. Kui seda ei ole õigeks ajaks esitatud, siis kasutatakse maksu määramiseks viimast olemasolevat majandusaasta aruannet. Kui majandusaasta aruannet veel ei ole, kuna ettevõte on nii noor, siis see kohustus tuleb hiljem. Samas osutati ka sellele, et ettevõte ei pea venitama maksu tasumisega ja majandusaasta aruande esitamisega aruande lõpptähtajani, mis on aasta keskel, vaid võib seda teha ka varem. Oli küsimus ka selle kohta, kas võidakse panna toime pettusi. See puudutas mahaarvamisi, mis klassikalise tulumaksu puhul kehtivad, ja mida siin ei ole. Tõesti võib olla risk, et mõned ettevõtted hakkavad oma kasumit peitma. Samas osutati sellele, et ettevõtet puudutav raamatupidamise seadus nõuab seda, et kõik ettevõtte tulud ja kulud tuleb objektiivselt kajastada, ei tohi luua põhjendamatut reservi ja varasid meelevaldselt üles-alla hinnata. Mõnes sektoris ja mõnel ettevõttel on olemas ka audiitori [hinnangu] kohustus, mis aitab tagada, et nende kasumiaruanne on objektiivne. Siiski on tulude prognoosimisel eeldatud, et võib-olla 20% kasumist siiski peidetakse. Komisjon langetas menetluslikud otsused. Otsustati võtta eelnõu täiskogu päevakorda 16. oktoobril ehk täna. See oli konsensuslik ettepanek, see sai toetuse. Ettepanek esimene lugemine lõpetada sai 5 poolthäält ja 3 vastuhäält. Konsensuslikult määrati juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni liige Maris Lauri. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on kümme tööpäeva. Vahepealsel ajal on komisjon ootuspäraselt saatnud välja ka kirjad ja palub huvigruppidelt, turuosalistelt tagasisidet. Loetelu on piisavalt pikk ja loodame, et 28. oktoobriks see tagasiside ka laekub. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minister ei osanud vastata renditööjõu kohta. Kas teil oli komisjonis jutuks, kuidas ja kas maksustatakse, kui toimub tööjõu rentimine?

Konkreetne teema ei olnud arutelul. Aga kui see renditööjõud on välismaine tööjõud, siis võib öelda, et mitteresidendid maksustatakse täpselt samade reeglite järgi, nagu ka praegu tulude puhul kehtivad. Meil on tulumaksuseaduses reeglistik, kuidas neid rakendatakse. Kuna tulud on määratud tulumaksuseaduse järgi, siis need tulud ka renditööjõu puhul [maksustatakse] vastavalt tulumaksuseadusele: kui nad praegu maksavad tulumaksu, siis nad maksavad ka edaspidi, ja kui nad ei maksa praegu, siis nad ei maksa ka edaspidi.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Tõepoolest, komisjoni istungil räägitakse palju. Teie rääkisite suhteliselt lühidalt, aga puudutasite ka seda maksude optimeerimise teemat ja ettevõtjate nõusoleku teemat. Me teame, et mõned suured ettevõtted ja suured firmad seda [maksu] sõnades justkui toetavad. Me teame, et nad oskavad oma makse juba kenasti optimeerida, mõni teeb seda juba ammu Iirimaal ja mujal hargmaiselt, ja neil on lihtsalt nii kõvad juristid, et nende käest ei saagi midagi kätte. Okei, nad maksavad siis edaspidi näpuotsaga ikkagi midagi ära ja taovad endale vastu rinda, et oh, kuidas ma toetan julgeolekut. Aga väikesed ettevõtted ja ettevõtjad, kes tegelikult meie majandusmootorit käigus hoiavad, lähevad pankrotti. Kas oli jutuks ka see, kas mingisugunegi algeline mõjuanalüüs ära tehti, et kas me ikka saame lõpuks sellise julgeoleku, nagu me ootame ja tahame, või äkki ikka ei saa? Äkki neid makse ei laekugi lõpuks nii palju, lõpuks ei olegi enam ettevõtteid, kes makse maksavad?

Aitäh! Nagu ma oma ülevaates osutasin, seda teemat puudutati. Prognoosides on arvestatud, et 20% kasumist võidakse peita. Konkreetsed arvutused on seletuskirjas olemas.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt, head kolleegid, avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel kõnelema palun siia Riigikogu kõnetooli Aivar Koka. Palun!

Hea juhataja, hea minister ja head kolleegid! No ütleme ilma keerutamata, et julgeolekumaksu asemel me räägime praegu ikkagi Reformierakonna valimislubaduse maksust. Ja see on ilma keerutamata õige. Kui minister rääkis siin, et kuni 2015. aastani oli kõik hästi ja pärast seda läks kõik halvaks, siis tuleb lihtsalt meelde tuletada seda, et kahjuks on riik tänaseni jätnud tegemata väga paljud investeeringud, mida oleks pidanud tegema juba kümneid aastaid tagasi. Alustame kas või 2 + 2 maanteedest Tartust ja Pärnust Tallinnasse. Me ei ole täna veel poole teegi peal või oleme jõudnud poolele teele, aga pikk tee on veel käia, kuigi Euroopa Liidule oleme lubanud, et 2030 on need valmis. Kui me oleks need ehitanud sajandi alguses, siis selle raha eest saaks tänapäeval umbes 10 kilomeetrit teid ehitada. Aga valmis oleks need võinud olla aastaid tagasi. No siin öeldi ka, et pensionid tõusevad ja mingit mõju siin ei ole, aga tegelikkuses on mõju juba järgmise aasta riigieelarves: 17 miljonit võetakse pensionäride taskust ära ainult tänu sellele, et keskmine pension ei ole järgmisest aastast enam tulumaksuvaba. Aga räägime siis ka sellest nõndanimetatud julgeolekumaksust. Tegelikult esimesest eurost [alates] võetakse ju 2% ära. Siin on rääkimata jäänud ka see, et see 2% võetakse brutopalgalt, millelt enne ei saa maha arvestada mitte mingisuguseid muid makse. Täna ei räägitud eelnõu kaitsmisel ühtegi sõna sellest, et julgeolekumaksuga hakatakse maksustama ka teisest või kolmandast pensionisambast väljavõetavat raha. Ehk luuakse täiesti ebavõrdne olukord, võrreldes nendega, kes on sealt raha juba välja võtnud. Selle eelnõuga ei ole kaasnenud analüüsi, kui suur võiks olla järgmisel aastal teisest pensionisambast lahkujate arv, kuna inimesed hakkavad ühel hetkel arvutama ja näevad, et need protsendid, mis siia otsa tulevad, võtavad päris palju raha ära, eriti pensionäridelt. Pensionäril on raha väljavõtmise korral [maks] 10% ja kui sinna 2% otsa läheb, siis see mõjutab väga tugevalt. Kui me vaatame julgeolekumaksu ja seda summat, mida on planeeritud 2026 maksudest saada, siis näeme, et see summa on üle 800 miljoni euro. Vaatame RES‑i ja RES‑is väljaarvutatud numbrit, kui palju peaks olema lisavahendeid vaja selleks, et osta laskemoona ja relvi. Järgneval kolmel aastal on see number alla 200 miljoni. Julgeolekumaks on tehtud ja välja käidud ju väga selgelt selle arusaamisega, et riigil on vaja kiirendatud korras järgneva nelja aasta jooksul investeerida 1,6 miljardit eurot laskemoona ja lahinguseadmete ostmiseks. RES näitab seda, et ei saada kätte ka ühe aasta 800 miljonit, vaid see summa jääb sinna 500 miljoni ja 600 miljoni vahele. See on selgelt valetav eelnõu. See eelnõu on tehtud ainult ühel [põhjusel]: 2026. aastal soovib tänane koalitsioon [kehtestada] kõrgepalgaliste tulumaksu[soodustuse], mis vajab 500 miljonit eurot. Tõesti, ülejäänud 300 miljonit eurot [lähevad] teoreetiliselt kaitsekuludesse, kuigi RES‑ist, ma vaatan, 200 miljonit eurot ei lähe. Riigikogu liikmed esitasid siin väga täpseid ja vajalikke küsimusi, miks siis seda tehakse. Kas tõesti tänases majandusolukorras …

Kas soovite lisaaega?

Jaa, palun kolm minitut.

Kolm minutit lisaaega.

… kus me oleme varsti juba kolmandat aastat majanduslanguses, püüame me Eesti majandust maksudega turgutada? Ma olen siin kõnepuldis mitmel korral toonud hea näite. Kui 2020. aastal, koroonaajal, oli selge, et majandus kukub kokku ning Eesti Pank ja kõik teised targad prognoosisid, et Eesti majandus on järgnevatel aastatel suures defitsiidis, siis me vähendasime makse ja aktsiise, toetasime ettevõtjaid kolme kuu jooksul palgatoetusega ning 2021 ja 2022 oli Eesti Euroopas kõige kiiremini kasvava majandusega riik. Nüüd me püüame juba teist aastat järjest tegeleda ainult maksude tõstmisega, majanduse elavdamise asemel majanduse surutisse lükkamisega. Me ei räägi kordagi sellest, milline oli riigieelarve näiteks aastal 2019: see oli siis suurusjärgus 11 miljardit ja natukene peale. Me räägime 2025. aasta eelarvest, kus tulude pool on peaaegu 18 miljardit. Selle lühikese ajaga on riigieelarve kasvanud rohkem kui 50%. Ja siis me ütleme, et me ei saa kuludega hakkama. Kui kodus kasvab kulu tulust rohkem, siis me hoiame millegi pealt kokku. Isamaa on teinud väga selged ettepanekud, kuidas miljard eurot kokku hoida. Jätame lõplikult ära selle kõrgepalgaliste tulumaksu[soodustuse], sellega saame pool miljardit kokku hoida. Vähendame valgekraede ehk maksumaksja palgal olevate töötajate arvu, neid on 23 000 ja koma [millegagi], saame 300 miljonit. Vajaduse korral jätame ära ka teise pensionisamba riigipoolsed maksed, mis ei too küll väga suurt lisa riigieelarve plusspoolele, aga see oleks solidaarne, kui inimestel jääks esimene sammas täies mahus sel juhul alles. Kui nad soovivad maksta, siis saavad järgmisest aastast maksta 2–6% ka teise sambasse, nii et nad ei kaota midagi. Aga kahjuks ei ole tänane koalitsioon neid ettepanekuid isegi arutanud. Seoses sellega, et Isamaa Erakond on väga selgelt aru saanud, et maksude tõus viib meie inimesed veelgi rohkem vaesusesse ja ettevõtted majandusraskustesse, teeme ettepaneku lükata Vabariigi Valitsuse algatatud julgeolekumaksu seaduse eelnõu 512 esimesel lugemisel tagasi. Aitäh!

Eesti 200 fraktsiooni nimel Riigikogu kõnetooli kõnelema palun kolleeg Kalev Stoicescu. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Alustan, tänades maksumaksjaid, kõiki Eestimaa inimesi, kes suhtuvad väga mõistvalt ning aitavad kaasa Eesti laia riigikaitse arendamisele ja tugevdamisele. NATO kollektiivkaitse Põhjala-Balti piirkonna kontekstis on saavutanud ideaalilähedase seisundi peale seda, kui Soome ja Rootsi alliansiga liitusid ning NATO kiitis heaks regionaalse kaitse plaanid. Eesti kulutab sõjalisele kaitsele tänavu umbes 3,5% SKP‑st, mis peale Poolat on kõrgeim näitaja NATO‑s. Õnneks on paljud liitlased lõpuks jõudnud või jõudmas 2% lävendile, mis lepiti NATO‑s kokku 2014. aastal, kuid on ka neid liitlasriike, kes ei saa üle isegi 1,5%‑lisest näitajast. Ma olen korduvalt öelnud, et ka teised liitlased peavad rohkem pingutama ja panustama, sealhulgas Balti riikidesse ja teistesse äärealariikidesse, kes on Venemaa naabrid. Me oleme ju esimene kaitseliin: me kaitseme mitte ainult iseennast, vaid ka Venemaast kaugemal asuvaid liitlasriike. Valitsuskoalitsioon – Eesti 200, Reformierakond ja SDE – on eelmise aasta aprillist alates olnud pühendunud riigikaitsele, kulutades sõjalisele kaitsele vähemalt 3% SKP‑st. Üha rohkem kulutame ka laia riigikaitse tsiviilvõimetele, sealhulgas elanikkonnakaitsele. Me õpime Ukraina kogemustest. Kuid nendest kulutustest jääb väheks, arvestades julgeolekuolukorda, mis võib veelgi halveneda. Me peame koos oma liitlastega rohkem pingutama Venemaa heidutamiseks ja kaitsevõime demonstreerimiseks. Seetõttu, arvestades Kaitseväe juhataja nõuannet, võtsime tänavu juulis vastu otsuse, et me peame tegema ühekordse suure süsti sõjalisse riigikaitsesse erinevat tüüpi laskemoona ja relvastuse soetamiseks ja ka tsiviilvõimete tugevdamiseks. Riigi sõjalisse kaitsesse investeerime kuni 2031. aastani lisaks 1,6 miljardit eurot, mis tagab, et sõjalise kaitse eelarve püsib üle 3% SKP‑st. Lisaks kinnitas Vabariigi Valitsus laia riigikaitse ja julgeolekuinvesteeringute programmi aastateks 2025–2027 kogumahus 219 miljonit eurot, mis on mõeldud näiteks PPA relvastuse uuendamiseks, kriisireservi loomiseks ning drooniseire ja droonitõrjevõime [tugevdamiseks], samuti idapiiri väljaehitamiseks ja Sisekaitseakadeemia arendamiseks. Sellele otsusele eelnes küllalt põhjalik debatt, mis on vabas ja demokraatlikus riigis täiesti loomulik. Erinevad küsitlused on näidanud, et rahva enamus pooldab kaitsekulutuste kõrgel tasemel hoidmist või nende suurendamist. Inimesed saavad aru, et need investeeringud on vajalikud ja õigeaegsed. Soovin Erakond Eesti 200 nimel rõhutada, et julgeolekumaksu näol on viimase kogutud euroni tegemist sihtotstarbelise, kuid ka ühekordse erakorralise meetmega. Kordan: julgeolekumaksu näol on viimase kogutud euroni tegemist sihtotstarbelise, kuid ka ühekordse erakorralise meetmega. Nii on see kirjas koalitsioonileppes 2024–2027 ja Erakond Eesti 200 peab sellest kokkuleppest kinni. Lähevad mõned aastad, kuni julgeolekumaksu kogutakse ja reaalsed mõjud Eesti riigikaitsele, sealhulgas tsiviilpoolel, saavad olema selgelt tajutavad. Kuid see aeg tuleb ja Eesti kaitse muutub tugevamaks. Tänan veel kord Eesti inimesi valmiduse eest panustada riigikaitsesse ka julgeolekumaksu kaudu, sest see toimub meie rahva tuleviku kindlustamise nimel. Aitäh!

Suur tänu! Palun siia Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel kõnelema kolleeg Raimond Kaljulaidi. Palun!

Austatud istungi juhataja! Austatud kolleegid! See on ülitõsine teema, millest me täna räägime. Meie eesmärk on see, et Eesti ei peaks tulevikus eraldama vahendeid filmi "Nimed marmortahvlil. 2" lavastamiseks, filmimiseks ja kinoteatritesse [saatmiseks]. Siin on korduvalt kõlanud küsimus, kas julgeolekumaks läheb julgeolekusse. Läheb. Iga eurosent sellest, võin teile kinnitada, läheb julgeolekusse, ja tegelikult jääb ikka veel puudu. Eesti kaitsekulutused olid 2022. aastal, siis, kui sotsiaaldemokraadid valitsusse tulid, 778 miljonit eurot. Järgmise aasta eelarves on kaitsekulutusteks planeeritud 1,4 miljardit ja 2028. aastaks jõuavad need ümardatult 1,7 miljardi piirini. 2022. aastal olid kaitsekulutused 2,1% SKP‑st, nüüd oleme 3,4% juures. Siia lisanduvad veel pikaajalised otsused, mis puudutavad ka siin selles arutelus kõlanud moonaoste 1,6 miljardi ulatuses. Ei maksa unustada ka näiteks laiapindse riigikaitse kulutusi, millest riigikaitsekomisjon sai sel esmaspäeval väga põhjaliku ülevaate. Mõned näited. Politsei‑ ja Piirivalveamet teatavasti uuendab oma relvastust, ta saab muu hulgas raskerelvad, millega on võimalik tõhusamalt tõrjuda idasuunalt tulevaid võimalikke ründeid. Ainuüksi see meede maksab 26 miljonit eurot. Moodustatakse kriisireserv 1000 inimesest. See on see, millest EKRE omal ajal rääkis, nüüd teeb sotsiaaldemokraadist siseminister Lauri Läänemets selle päriselt ära: 30 miljonit eurot, isegi üle selle. Droonikaitse, millest näiteks meie hea kolleeg Peeter Tali on väga palju rääkinud, ka avalikult, maksab ligi 16 miljonit eurot. [Nende kulutuste] sees on idapiir, seal on sees haiglate traumavarud, kui peaks siiski mõni vaenlase rünnak läbi minema. Need kõik on üliolulised kulutused. Seda debatti kuulates tekkisid mõned tähelepanekud. Opositsioon on sisuliselt võtnud positsiooni, et kui me räägime kulutustest riigikaitsele, siis tuleb teha rohkem, tuleb teha kiiremini, moona tuleb osta kohe, kõiki asju tuleb teha kohe, aga samal ajal mitte ühtegi selleks vajalikku nii-öelda maksutuluotsust langetada ei tohi, sest need kõik on väga halvad ja kahjustavad Eesti majandust. See positsioon on loomulikult absoluutselt ja täielikult populistlik ega ole tõsiselt võetav. Sellele on siin korduvalt tähelepanu juhitud. Ühtegi ettepanekut ise ei tehta. Aga samal ajal paneb mind imestama võib-olla ka mõnede teiste kolleegide ettekujutus, kes räägivad sellest kõigest siiski nii, et see on selline ühekordne asi, nüüd me ostame moona[laod] täis ja siis võime minna maksude langetamisega edasi. Sõbrad, kas te siis kujutate ette, et kuigi me oleme planeerinud, et riigikaitsekulutused on 3,4%, me nelja-viie aasta pärast oleme olukorras, kus me selle asemel hakkame neid kärpima, sest need maksumuudatused on aegunud ja uutes pole suudetud kokku leppida? Täpselt nii, nagu need erakonnad, kes enne valimisi rääkisid, et mingeid maksumuudatusi vaja ei ole, lihtsalt valetasid Eesti inimestele ja said oma hääled nende valede abil kätte, täpselt samamoodi valetavad nad nüüd, väites, et mingeid maksumuudatusi pole vaja tulevikus teha. Viimane asi, millele ma tahaksin tähelepanu juhtida, on see. Kahjuks küll paistab, et rahandusministrit ja seeläbi ka valitsust valitsuse eelnõu üle toimuv arutelu siin saalis nagu ei huvita. Eks loodetakse, et küllap ikka kummitempel vajutab kummitempli alla, et pole vaja ministril ju ometi siin kuulata, mida Riigikogu liikmed asjast arvavad, see nagu ei puutu temasse. Aga küll ma tahaksin öelda, et kuidagi ikkagi veel on tunda seda vaimu, mida Leo Kunnas, minu hea kolleeg Leo Kunnas riigikaitsekomisjonist, on nimetanud jõukohaseks riigikaitseks. Jõukohaseks riigikaitseks! Teeme nii palju, kui meil taskupõhjas seda rahakest on, proovime kuidagi läbi ajada ja kui vaja, siis teeme ka NATO‑le selgeks, et meil lihtsalt ei ole praegu nii palju raha, kui kaitseplaanide teostamine ette näeb, aga pole hullu midagi, ajame kuidagi läbi, vingerdame läbi, teeme rehepappi. Kas ma tohin küsida juurde ühe minuti lisaaega?

Annan kaks. Kaks minutit lisaaega, palun!

Ma muidugi ei küsinud kahte, ma küsisin ühte.

Aeg on teie päralt, Raimond Kaljulaid.

Aitäh! Siis lubage ma seletan. Praegu on saalis, kuna see on väga oluline küsimus, kolleege erinevatest komisjonidest. Ma seletan teile võib-olla riigikaitsekulutuste erilist rolli riigi kulude ja riigieelarve üldises kontekstis. Me teame näiteks seda, et Eesti riik paneb praegu olude sunnil liiga vähe raha taristusse, see tähendab taristu ehitusse ja taristu uuendamisse. See on lihtsalt fakt, me teame seda. Sellel on loomulikult negatiivsed tagajärjed: kehvad teed lõhuvad autosid, kõvakattega teed ei vii inimeste kodudeni, see põhjustab ebamugavusi, kiirused on väiksemad, logistikaga [on probleeme]. Sellel on oma majanduslik mõju. Aga see ei ole lõpuks eksistentsiaalne probleem, riik saab hakkama. Kuid kui me riigikaitsekulutustes lähtume sellest, mis on – nagu mu hea kolleeg Leo Kunnas ütleb – jõukohane, mitte sellest, mida on vaja, tegelikult vaja, siis see on riigi jaoks eksistentsiaalne küsimus, see tähendab, et me võime oma riigist ilma jääda. Seetõttu me peame riigikaitsekulutuste puhul vaatama, mis on tegelikud vajadused ja mis on nende tegelik maksumus, ning lähtuma sellest. [Ei tohi teha] vastupidi, et võtame nii-öelda kokku, mis tundub hetkel poliitiliselt kuidagiviisi tehtav, siis püüame neid vajadusi mingis osas rahuldada ja teeme näo, et see nüüd ongi see tulemus. Igal juhul ma usun, et me selle julgeolekumaksu eelnõuga võime edasi minna. Ma kardan, et me tulevikus tuleme nende teemade juurde veel tagasi. Aitäh!

Suur tänu, Raimond Kaljulaid! Kahe minuti andmine oli siiski põhjendatud. (Naerab.) Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel siia Riigikogu kõnetooli kõnelema palun Rain Epleri. Palun!

Aitäh, härra esimees! Head kolleegid! Kõigepealt loen ette mõned fragmendid selle eelnõu seletuskirjast. Näiteks, äriühingutele kavandatava kasumimaksu kohta öeldakse, et mõju ulatus on suur ja kuigi määr 2% on madal, siis äriühingud maksavad praegu ja lähiaastatel ligi 900 miljonit eurot juriidilise isiku tulumaksu aastas. Seega on maksutõus 16%, kui oodatav täiendav maksutulu on 145 miljonit eurot aastas. Lisaks öeldakse, et ebasoovitavate mõjude risk on suur, kuna julgeolekumaks kasumilt motiveerib äriühinguid kasumeid peitma või kulusid suuremana näitama. Lisaks öeldakse näiteks seda, et tarbimise efektiivne maksumäär küündis Eestis 2022. aastal 22% lähedale, mis võrreldes ligi 17%‑ga, mis on Euroopa Liidu keskmine, on päris suur. Selles võrdluses oleme me tipus. Tarbimismaksude osakaal kogu maksulaekumises on 41%. See on samuti väga kõrge. See ütleb meile seda – nagu me teame, siis väiksema sissetulekuga inimesed kulutavad igapäevastele ostudele, tarbimisele proportsionaalselt rohkem –, et kuigi räägitakse solidaarsusest, siis siin kindlasti seda ei ole. Siis öeldaksegi, et alates 2025. aastast tuleb tarbijal käibemaksu tõusu ja kerkinud hindadega kohaneda kas säästude abil või tarbimiskorvi kohandades. Eile sai lehest lugeda, et isegi suured ärimehed käivad Grossi poes kollaste hinna[siltidega] kaupu ostmas. Leibkondade toimetuleku [kindlustamise] ning madala sissetulekuga perede lisakoormuse [leevendamise] jaoks on olemas toetuste süsteem. Seda me oleme siin nüüd hoogsalt pooleteise aasta jooksul vähendanud. Täiendavate meetmete vajalikkuse hindamine on Sotsiaalministeeriumi pädevuses. Kui Sotsiaalministeeriumist tuleb siia Signe Riisalo – täna ta ka vist tuleb –, siis me jälle kuuleme, kuidas süsteem töötab selles suunas, et midagi vähemaks võtta. Lõpetuseks. Võib-olla kõige olulisem selle eelnõu seletuskirjas on see, et on olemas riskid. Lõunanaabritel Lätis ja Leedus kehtib järgmisel aastal 21%‑line standardmäär, ma käibemaksust räägin. Samuti on Läti ja Leedu inflatsioon ja hinnakasv juba Eesti omadest madalam, seega peaks lisaks piirikaubanduse hoogustumise riskile võtma arvesse majanduskeskkonna üldise konkurentsieelise kadu, mille Eesti kõrgem hinnatase võib kaasa tuua. Nii et riskid on sellised, et vähekindlustatud inimeste toimetulek halveneb, mis kindlasti julgeolekule ja patriotismile hästi ei mõju. Aga lisaks, kui riik ka konkurentsivõimes kaotab, eriti lähinaabritele, siis meie majanduse üldine tervis võib halveneda nii palju, et raha on lõpuks vähem, kui plaaniti. Kolleeg Kaljulaid süüdistas opositsiooni populismis. Ma ütleksin, et ta kasutas ise populistlikke võtteid, rääkides sellest, et opositsioon nõuab riigikaitsekulude suurendamist, aga ei ole nõus maksutõusudega. Raske on nõustuda maksutõusudega, kui meil raha kulub arutult erinevatesse kohtadesse. Sajad miljonid lähevad Rail Balticusse, taastuvenergeetika toetamisse jälle sajad miljonid, siis veel rohelised ja punased MTÜ‑d. Ja nagu siin täna juttu oli, ministeeriumide eelarvetesse on ära peidetud katuseraha. Just eelmises punktis arutasime, et ministeeriumid võivad kulud lahti kirjutada, aga ei pea seda tegema. Nagu me oleme siin kuulnud, osa ministeeriume on valinud selle, et no ei pea. Sinna juurde tuleb pärmi peal kasvanud bürokraatiaaparaat, mis lisaks sellele, et inimeste arv seal kasvab, veab ka palgatõusu. Ärge arvake, et ma pean silmas õpetajaid, politseinikke, päästjaid ja nii edasi. Tavaliselt koalitsiooniesindajad selle jutu peale tulevad siia ja ütlevad, et kas te siis ei tahagi, et koolides oleks õpetajaid. Ma pean silmas ministeeriumide ja [muude] suurte riigiasutuste klaastornides töötavaid inimesi. Vähe sellest, et nende peale palju raha kulub, ka töö kvaliteet ei ole minu arust kiita. Ma toon mõne näite. Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Eile, kui 2024. aasta eelarves ringitõstmisi tehti, sai seletuskirjast lugeda lauset, et Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium oli unustanud 2024. aasta eelarvesse planeerida 69 miljonit eurot finantstehingutelt saadud tulusid. Aga kui 2024. aasta eelarvet tehti, siis need 69 miljonit olid ju kusagilt puudu. Selle tõttu pidi jälle midagi kärpima, olgu siis laste pealt saadavat tulumaksuvabastust või suurte perede toetusi, või pidi tõstma makse. Ja siis nüüd, aasta lõpus, öeldi, et näed, hopp!, unustasime, 69 miljonit on leitud, oleme rõõmsad! Aga teod on juba tehtud. Hiljaaegu ma vaatasin, kui palju riik kulutab avalikkusega suhtlemisele. PR‑töötajatele ja PR‑firmadele, ma arvan, läheb aastas 12–15 miljonit, kolmandik sellest läheb palkadeks, kaks kolmandikku firmadele. Kui sa teed valesid asju, siis ongi palju musta vaja valgeks rääkida. Aga tegelikult see 12–15 miljonit ei olegi nii väike summa. Me teame, et näiteks huvihariduselt kärbitakse miljon, ja me teame, et see lööb huviharidust üsna valusalt. Minul küll ükski lihas ei liiguks, kui ministeeriumides see PR‑kulu kas või nulli tõmmata ja öelda, et kõik need inimesed, kes osakondasid juhivad ja kellelt nõutakse magistrikraadi, peaks olema võimelised ka rääkima sellest, millega nad seal ministeeriumis tegelevad. Muidugi, kui loed nende magistriharidusega inimeste intervjuusid, siis pead jälle kurbusega tunnistama, et tõesti oleks hea, kui keegi ikkagi neile ütleks, mida nad ütlema peaks. Nii et ei ole siin midagi nii üheselt selge, et korjame aga raha ja riiki on vaja kaitsta. Tegelikult oleks vaja riigi kulutused üle vaadata, et need läheksid mõistlikesse kohtadesse. Meie fraktsiooni nimel teen ma ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Suur tänu! Kuna Raimond Kaljulaiu kõnes kõlas ka Leo Kunnase nimi, siis, Leo Kunnas, vastusõnavõtt. Palun!

Tänan! Tegelikult tuleb mõista, kust seesama jõukohane riigikaitse tekkis ja mis selle tagajärjed on. Kümme aastat tagasi oli Krimm juba annekteeritud ja Donbassi sõda käis, aga meie sellele kõigele reageerinud ei olnud või see reaktsioon oli väga vähene. Me tegelesime sellel perioodil peenhäälestamisega ja seetõttu tegematajätmisi kuhjus. Selle doktriini nimi oligi "jõukohane riigikaitse", mina olen pannud selle ümber jutumärgid, aga tegelikult seda siis kasutatigi, iseloomustamaks tegevust Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Ohupilt ei ole iseenesest ju muutunud. Me püüame praegu nelja aastaga teha kümne aasta mahajäämust tasa ja loomulikult on surve kuludele seetõttu väga tugev. Ma olen Raimondiga nõus selles, et tõenäoliselt jääb meile see maks palju pikemaks perioodiks, õigemini, nii kauaks, kuni meie konfrontatsioon Venemaaga kestab. Ma ei näe, et see kuidagi võiks lähiaastatel väheneda või lahtuda. Uus faktor, mis tuleb sisse, on NATO väevõimekuse eesmärgid. Uus tsükkel hakkas just pihta ja me lepime nüüd NATO‑liitlastega selles ulatuses kokku järgmise aasta sügiseks. Ütleks, et vahe sellega, mis oli varasemalt, on umbes kümnekordne. Kui meie käest küsiti enne ühte ümberpaigutatavat pataljoni taktikalist gruppi, siis nüüd küsitakse meie käest mehhaniseeritud jalaväediviisi, miinusega. See on ainult üks näide maaväe kohta. Selleks, et seda täita, ei pea ma väga tõenäoliseks, et meil õnnestuks see maks kaotada 2028. aastal, nii nagu plaanitud. Aitäh!

Suur tänu! Keskerakonna fraktsiooni nimel kõnelema palun siia Riigikogu kõnetooli Lauri Laatsi. Palun! (Lauri Laats küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Julgeolekumaks – iseenesest selles sõnas ja selles mõttes ei ole ju midagi halba ja loomulikult me võiksime seda kontseptsiooni sellisel viisil toetada. Küsimus on selles, mis siis kokkuvõttes seaduses kirjas on ja kuidas see välja näeb ja välja paistab. See on midagi muud. Kui me vaatame sisu, siis näeme, et käibemaksu tõstetakse 2% alates järgmise aasta juulikuust, 2% tõstetakse füüsilise isiku tulumaksu alates 1. jaanuarist 2026 ning 2026. aastast rakendatakse ka ettevõtte tulumaksu 2% ulatuses. Kui vaadata, kui palju siis riik soovib nende maksumäärade tõstmisest tulu saada, siis need numbrid on järgmised. 2026. aastal peaks ettevõtte tulumaks täitma riigikassat 157 miljoni euro ulatuses, käibemaksu peaks olema korjatud 235 miljoni euro eest ja füüsilise isiku tulumaksu määra muutus, mis annab 2% lisa, tähendab 359 miljonit eurot. Kokku 750 miljonit on see summa, mida tegelikult 2026. aastal tahetakse kokku korjata. See on väga suur summa, väga suur summa. Me räägime summast, mis võetakse sisemajanduse käibest välja. Kõige suurema mõjuga on loomulikult käibemaks. Käibemaksust tahakski lähemalt rääkida. See on otsene maks, tarbimismaks, mis mõjutab loomulikult majanduskeskkonda, mõjutab tarbimist ja selle aktiivsust. Mida rohkem ja kõrgemale sa käibemaksu tõstad, seda väiksemaks võib kujuneda tarbimine. Kuidas see käib? Esialgu, kui maksu tõstetakse, lasevad inimesed käiku kõik omad varud, niipalju, kui neil neid varusid on. Kui need varud lõpevad ja ei ole rohkem kuskilt võtta, siis hakkabki tarbimine vähenema ja sealt saab hoo sisse uus majanduslangus. Me oleme niikuinii praegu majanduslanguses. Mis ma tahan sellega öelda? Kindlasti ei ole praegu just nimelt tarbimismaksude ja tulumaksu tõstmine, füüsilise isiku tulumaksu tõstmine õige tee saada see julgeolekumaks kätte. Me oleme Keskerakonnas välja käinud oma ettepaneku, selleks on suures määras pangamaks, mida me võiksime rakendada kaitsevaldkonna tugevdamiseks. Me räägime ka erinevate platvormide maksust. Meil on suured ettevõtted, kontsernid, on need siis Google, YouTube või Facebook, kes siin teenust osutavad, aga samas makse ei maksa. Need on need kohad, kust võiks selle raha võtta, mitte minna inimeste tasku kallale. Eelkõnelejad ja minu arust ka minister on ju selgelt andnud meile signaali, et kui peaminister esialgu ütles, et see julgeolekumaks, mis koosneb kolmest komponendist, kehtib kuni 2028. aastani, kaasa arvatud, siis täna siin saalis on selgunud, et see ei ole nii. Peale 2028. aastat tuleb 2029 ja kindlasti need maksud sellisel viisil jätkuvad. Rääkimata sellest, et need võivad ka tõusta, kui me vaatame valitsuse praegust retoorikat, pidades silmas seda olukorda, kus maksukeskkond ei parane. Kui rääkida veel käibemaksu mõjust ja vaadata statistikat, siis ettevaatlikuks peaks loomulikult tegema järgmised asjaolud. Käibemaksu osakaal SKT‑s juba küündib Eestis 9,2%‑ni. See on väga suur määr. Teiselt poolt, kui me vaatame seda rahandusministri väljaütlemist, et aga meil on maksukoormus ju ainult 35,8% SKP‑st, et see jääb sinna Euroopa keskmiste hulka, isegi allapoole, siis miskipärast ükski minister, absoluutselt mitte ükski minister ei julge rääkida hoopis teisest numbrist, sellest, kui palju kokkuvõttes moodustavad tarbimismaksud osakaaluna maksulaekumistest. See on väga oluline number, praegu on ta 41%. 41% moodustavad meie [riigi] tuludest tarbimismaksud. Mida rohkem see number tõuseb, seda vaesemaks meie rahvas jääb. Nii ta lihtsalt on, nii lihtsalt majanduskeskkond toimib. Me oleme järjepidevalt siinsamas saalis tõstnud erinevaid tarbimismakse: aktsiise, käibemaksu. Minu arust ma peaks osaliselt kiitma kolleeg Raimondit, kes ütles oma kõnes välja, mida ta ühest koalitsioonipartnerist arvab ja kuidas see koalitsioonipartner võimule sai. Puhtalt valedega! Selle eest tuleks Raimondit kiita. Aga teiselt poolt, kui ikkagi koalitsioonipartner ei meeldi ja ei meeldi see viis, kuidas on tuldud võimule, siis võiks olla aus ka oma valijate suhtes ja vähemalt võiks proovida neid olulisi [valimis]platvormi punkte, mis sotsiaaldemokraatidel olid välja toodud, ka rakendada. Kui see ei õnnestu, siis tuleb sealt koalitsioonist lahkuda. See oleks aus valijate suhtes. Seda viisi, seda mustrit on kasutanud ka teised sotsiaaldemokraadid, poliitikud või ministrid: näidatakse näpuga, et Reformierakond on kõiges süüdi, meie teeks küll teisiti, aga praegu ei saa. Lisaks sellele, nagu Raimond ütles, valedega on ka võimule saadud. Aga palun väga, Raimond, julgeolekuteema on väga-väga-väga oluline. Raha tuleb koguda, arusaadav. Nüüd on küsimus, kas raha kogutakse lihtinimestelt käibemaksu tõusu abil, [raskendades] nende toimetulekut ja majanduslikku olukorda, ehk algab majanduse allakäik või see veelgi rohkem hoogustub, või me ikkagi rakendame sellesama pangamaksu, mis on sisse kirjutatud nii Keskerakonna valimisplatvormi kui ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valimisplatvormi. Nii et alternatiive on, kust seda raha saada. Sellisel viisil ja sellisel kujul, kuidas kogu see süsteem praegu on välja toodud, Keskerakond seda seaduseelnõu toetada kindlasti ei saa. Kui siin oleks pangamaksu [kehtestamine] käibemaksu ja tulumaksu [tõusu] asemel, siis loomulikult. Loomulikult me teeme ka tagasilükkamise avalduse. Aitäh!

Palun Reformierakonna fraktsiooni nimel kõnelema siia Riigikogu kõnetooli Maris Lauri. Palun! (Maris Lauri küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Alates 2022. aastast on Eesti oluliselt tõstnud oma kaitsekulutusi. Me teame, et sel ajal tehtust ei piisanud. Nii toimuski plaanitud kaitsekulutuste suurendamine ka järgnevatel aastatel ja seda tuleb teha veel. Kavade kohaselt tõusevad kulutused mõnel aastal peaaegu 4%‑ni SKP‑st, seda varasema pisut enama kui 1% asemel. Kaitsekulutuste tõus sellisel määral ei ole väike tõus, see on väga suur. Need 2022. aastast suurenenud kulutused on vaid osaliselt olnud kaetud täiendava maksutuluga ehk käibemaksumäära tõusuga. See tähendab, et kaitsekulutuste suurenemine on toimunud muude kulutuste arvel või siis laenude toel. See on reaalsus. Kas peaksime muid kulutusi veelgi enam vähendama? Me teeme seda. Muidugi võiks võtta veel rohkem ühest ja teisest kohast. Aga me näeme, et kui me hakkame rääkima, et kärbime siit või sealt, siis tullakse rääkima, et mitte meilt, võtke sealt, teistelt. Sisulisema ja ulatuslikuma kokkuhoiu tegemine on keeruline. Minu üleskutse on tõesti see, et oldaks ausad ja tõesti tuldaks sisuliste ettepanekutega, mitte sellega, et räägitakse, et laseme kõik valgekraed lahti. Aga kas te olete siis nõus kuulama seda, miks ministeeriumis asjad valmis ei saa, miks küsimustele ei vastata, miks seaduse kvaliteet on nii kehv ja nii edasi ja nii edasi? See on puhas demagoogia. See ei tähenda, et asju ei saa teha paremini ja vähema inimjõuga. Kas me peaksime rohkem laenu võtma? Me juba laename, laename ka kaitsekulutuste katmiseks, ka laiemalt laiapindse julgeoleku hüveks. Aga laenuvõtmisel on piir. Kuskilt alates on suur laenukoormus risk riigi julgeolekule. Julgeolekumaks on kõigi Eesti elanike ja siinsete ettevõtete võimalus anda oma panus sellesse, et Eesti suudaks [püsida] ja end kaitsta. Kui ise ei tegutse, siis ei ole ka teistel tahtmist sinu hüvanguks tegutseda. Sul peab olema sõber, oma, lähedane, kes mõistab, kes elab kaasa, kuigi võib-olla alati ei kiida kõiki teguviise heaks. Aga ta näeb, et sa pingutad, püüad, ja siis on ka teistel valmisolekut toetada. Ma olen juba pikemat aega kuulanud ja mõelnud, kas on millegi üle imestada, aga enam ei jaksa imestada, sest rumalat juttu on uskumatult palju, ka siin tänastes viimastes kõnedes selle eelnõu üle. Vahetevahel mõtled, kas ei taheta aru saada või tõesti ei saada aru. Millegipärast ma arvan ja usun, et mängitakse lolli, selleks et omale lühiajalisi poliitilisi punkte saada. Meie majandus ei ole olnud tsüklilises languses, see langus on struktuurne. Struktuursest langusest ei saa välja sellega, et köetakse inflatsiooni. See teeb asjad keerulisemaks. Meile on pakutud, et kaotaks ja lõhuks pensionisüsteemi täielikult ära, sest tulevikku ju ei tule. Nagu me hiljuti ju kuulsime, võib-olla mõned inimesed ei tohikski elada pensionieani. Selline asi on ikka päris kole. Me kuuleme ideid, et investeerimine tuleb muuta kallimaks, et ettevõtted ei kasvaks, et rikkust ei loodaks, et töökohti ei pakutaks. Alati saab asju teha paremaks. Pakkuge sisulisi ideid, pakkuge sisulisi mõtteid! On asju ja kohti, kus vaenulikkus ja vastutöötamine on üdini valed, kus oma isiklike poliitpunktide tagaajamine on inetu. Ma tulin täna IPU kogunemiselt. See kestab veel natuke aega. Kui mõned arvavad, et see on mingi selline meelelahutuslik reisimine, siis see seda ei ole. Me kohtusime teiste Balti riikide, Skandinaavia riikide, Suurbritannia [esindajatega]. Üks küsimus oli alati see: mida te teete, kuidas te hakkama saate, kas me saame teid kuidagi aidata, kus kohas on nõrkused? Väga hea tunne on omada selliseid häid sõpru, sa tunned, et see on meeskond. Ja siis sa lähed sinna suurde saali, kus on parlamentide esindajad üle terve maailma, ja see pilt on väga hirmutav. Ma tõesti tahaksin, et te kõik näeksite, mis seal saalis toimub. Me peame aru saama, et meid ei armasta mitte keegi. Ja ma ei räägi mitte Eestist, ma räägin laiemalt demokraatlikust ühiskonnast. Ma räägin sellest, et Venemaa koos teiste kurjuse telje riikidega vassib, valetab, ässitab, urgitseb. Selleks, et sellele vastu seista, on vaja ühtsust. Demokraatlikud riigid said eilsel hääletamisel väikese võidu, mida me tegelikult väga ei uskunud. See oli väga hea ja väga tunnetuslik. See tuli tänu sellele, et me tegime koostööd teiste riikidega laiemalt. Selle tõttu on ülimalt kurb, et meie siin Eestis, siinsamas saalis üksteisele inetusi ütleme, üksteist alandame ja ei otsi koostööd. Ma loodan, et teis ärkab riigimehelikkus. Aitäh!

Suur tänu! Kõned on peetud ja sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 512 esimene lugemine lõpetada. Aga, head kolleegid, istungi juhatajale on laekunud ka kolm ettepanekut, Isamaa fraktsioonilt, EKRE fraktsioonilt ja Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, ja kõikide nende sisu on ühesugune. Ettepanek on julgeolekumaksu seaduse eelnõu 512 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud julgeolekumaksu seaduse eelnõu 512 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 19 ja vastu 56 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 512 esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 30. oktoober kell 17.15.