Olukord riigis

Jõuame teise küsimuse juurde. Ka see on peaminister Kristen Michalile. Küsimuse esitaja on hea kolleeg Helle-Moonika Helme. Palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea peaminister! Esmaspäev, meie kõige suurema ja olulisema liitlase, nagu te olete ise jõudnud ka sedastada, USA presidendi Donald Trumpi esimene tööpäev tõi kaasa terve rea märgilisi otsuseid. Trump kavatseb tugevdada sõnavabaduse kaitset ja loobuda taastuvenergeetika toetustest, astuda välja WHO-st ning lõpetada ametiasutustes igasugune niinimetatud mitmekesisuse poliitika. Samuti peatas Trump avamere tuuleparkide planeeringud, põhjendades seda asjaoluga, et need on kallid ja elusloodust kahjustavad, mida nad ka on. Seda oleme ka meie siin Eestis kogu aeg rääkinud. Ta viis koheselt Ameerika välja Pariisi kliimaleppest, sest see kahjustab riigi majandust ning inimeste toimetulekut ja heaolu. See on kõigile normaalselt mõtlevatele inimestele, mitte väärideoloogiate viljelejatele, kogu aeg selge olnud. Samuti tühistas ta Bideni jampsliku korralduse, mille kohaselt pooled uutest sõidukitest pidanuks 2030. aastaks olema elektrimootoriga. Igaüks võib osta endale täpselt sellise auto, nagu ta soovib, ütles ta oma kõnes ja rahvas juubeldas. Ameerikast äsja naasnuna võin kinnitada, et seal tõepoolest ei kiusata inimest selle alusel, kas ja millise autoga ta sõidab. Autokasutajaid ei diskrimineerita mitte mingil moel. Ühiskond on selle võrra vägagi elutervem ning sõbralikum. Igasuguste sooidentiteetide kohta ütles Trump oma kõnes, et tema juhitav valitsus kavatseb tunnustada vaid kahte sugu: mehi ja naisi. See sai kõige suurema ja kõige pikema aplausi osaliseks, mis omakorda näitab, et rahval on ebanormaalsustest kõrini. Need on need väärtused ja väärtusruum, kus meie suurim liitlane hakkab toimetama järgmised neli aastat, ja ma olen kindel, et ka kauem. Kas ja millal kavatseb Eesti praegune valitsus, kes on ennastunustavalt põhjendanud iga oma tegevust sellega, et me peame tegutsema suurima liitlase väärtusruumiga sünkroonis, hakata ümber hindama oma tegevust energeetikas, aga ka immigratsiooni …

Aitäh!

… ja eriti muidugi ebamoraalsete ja ebanormaalsete sooideoloogiate osas?

Aitäh! Teie reportaaž on muidugi kahtlemata huvitav. Ma arvan, et seda tasub täitsa jagada, sest see kirjeldab hästi, mismoodi me maailma arengut näeme. Ja eks me näeme seda vist veidi erinevalt. Mis puudutab meie julgeolekupartnerit Ameerika Ühendriike, siis ta on meie partner, olenemata sellest, kes on administratsioonis. Needsamad sõnumid pingete kasvust, mis puudutavad Venemaad, Venemaa ohust ja kaitsekulude kasvu vajadusest – ma arvan, et kui ajas tagasi kerida, siis leiate teiegi, et minu soovitus oli kaitsekulude kasvu trajektoori arvestada ka tulevikus [kõrgemana], sellepärast et ega Venemaa ei muutu kuidagi pehmemaks. Mis puudutab erinevaid otsuseid energeetikas, siis mina ütleksin, et me peaksime lähtuma sellest, mis on meie majandusele ja tarbijatele vajalik. Eesti majandus on teadupärast eksportiv majandus, mis tähendab seda, et kui sa tahad tooteid oma peamistele turgudele Euroopas eksportida, siis energia peab olema selline, millega sa saad seda eksporti teha. Aga sellest mitte vähem oluline ei ole soov, et energia hind, elektri hind oleks võimalikult taskukohane, lisaks sellele, et see on olemas ja puhas. Selleks sobivad kõige paremini uued taastuvenergeetikavõimalused. Need on oluliselt soodsamad ja nagu teame, siis sedasama kriteeriumit on hinna poolest ka järgi proovitud. Enefit Power, kes meile reserve tagab täna ja tulevikus samamoodi, kirjeldab kenasti, et oma toodetega selle hinnaga nemad energiaturule täna ei pääse. Juba eelmisel aastal tõi energia tuuleparkidest, nagu ilmselt ka energia päikeseparkidest, keskmist energia hinda allapoole ja toob ka tulevikus. Ma arvan, et selles me vist jääme eri [arvamustele], mismoodi see energeetika tulevik peaks välja nägema. Olen minagi aimu saanud nii uudistest, ajakirjanduse vahendusel kui ka muudest debattidest, et EKRE ja EKRE-st eraldunud killuke, mis minu arvates, samamoodi nagu teiegi vist arvate, kaob poliitikamaastikult kiiresti, üritavad luua fooni taastuvenergia arenduste vastu. Mina olen teisel poolel ja arvan, et meie huvi peab olema puhas ja soodne energia. Seda on vaja nii kodumajapidamistel kui ka tööstusel. Eks me saame seda debatti siis pidada. Tuul, päike ja kõik sellised ressursid toovad hinda alla ja annavad võimalusi. Järgmised arendused lisaks sellele, et meil on reservid põlevkivikatelde näol, mida Enefit Power hoiab kenasti korras, hooldatuna ja valmis igasugusteks sündmusteks, muu hulgas Venemaast lahti ühendamiseks, on ilmselt gaasi- ja vesinikujaamad ning tulevikus ilmselt on oma koht ka tuumajaamal.

Täpsustav küsimus, Helle-Moonika Helme, palun!

No ma mõistan, et teil on aeg-ajalt raske olla. Aga üleüldises mõttes te üritate jäärapäiselt ikka elada teises universumis, kuigi maailma üks suurimaid majandusi kavatseb hakata elama. Ja eriti nüüd, kui president Trump on pidanud oma kõne, mis kohati oli justnagu EKRE programmist maha kirjutatud. Ta on konservatiiv nagu meie ja on eelkõige oma riigi patrioot nagu meie. Teie vastusest hoolimata ma ikkagi sooviksin teada, kuidas Eesti teie kui peaministri juhtimisel hakkab nüüd selles uues maailmas edasi liikuma. Ameerikas näiteks ennistatakse tööle kõik sõjaväelased, kes täiesti ebaõiglaselt vabastati töölt, kuna nad keeldusid end vaktsineerimast ainetega, mis ei olnud läbinud senini vaktsiinide puhul nõutud teadusuuringuid. Nad ennistatakse tööle ja neile makstakse välja ka kogu saamata jäänud palk selle aja eest. Ma küsin, kas meil kavatsetakse sama teha ja see taevani kisendav ebaõiglus hüvitada inimestele, kes oma põhiseaduslikke õigusi järgides keeldusid end süstimast ning seetõttu vallandati – kaitseväelased, aga ka politseinikud, õpetajad, meedikud ja paljud teised, kelle senine elu ja teenistus hävitati riiklikul tasemel. Ja selle terrori läbiviijaid premeeriti, näiteks tolleaegset Kaitseväe juhatajat Heremit kohaga relvatööstuses, kuhu praegu ka riik plaanib suunata ja suunab tohutult maksumaksja raha. Ja lõpuks, te olete haaranud kinni sellest ainsast õlekõrrest, mis võiks kuidagi sobituda USA presidendi Trumpi plaanidega, ja selleks on julgeolek. Räägite 5% SKP-st kulutamisest julgeolekule. Samas, Eesti on kogu aeg täitnud neid kriteeriume, mida NATO liikmelisus nõuab, erinevalt teistest Euroopa riikidest. See siiski ei ole takistanud näiteks president Ilvest kindlas kõneviisis väitmast, et kui me vikerkaarelippu vardasse ei tõmba ja homoabielu ei seadusta, siis NATO meid ei kaitse. Kuidas sellega siis on? Kas hakkame ka nüüd lähtuma poliitikast, et on ainult kaks sugu, sest muidu NATO meid ei kaitse? Astume WHO-st ja Pariisi kliimaleppest välja, sest muidu ameeriklased meid ei kaitse, või kuidas? Meie muidugi teeksime seda kõike, aga teie?

Aitäh! Teie seisukohad on ju selged, see on väga hea. Mina ei jaga teiega seda vaktsineerimisvastasust, eriti kui vaadata seda, mis praegu uudistes on, kuidas Eestis on erinevad haigused levima hakanud. Seda esiteks. Teiseks, Eesti õiguskorda muudatusi ju ei tehta selle pärast, et meil mõnel liitlasel tekib uus juhtkond [või tehakse] uut poliitikat. Aga kaitsekulutuste osas mina arvan, et kaitsekulutustesse panustamine, hoolimata maailmavaatest, võiks olla üleväljaeesmärk, sest selles me oleme ilmselt kõik koos. Kui me ei suuda tagada Eesti iseseisvust, siis mida me õigupoolest tagada suudame? Nii et olenemata sellest, et ma ei jaga neid väärtusi, mille kohta te ütlesite, et tundub nagu EKRE programmist maha kirjutatud, ma arvan, et see sõnum julgeoleku kohta, et Euroopa kui jõukas ja tugev piirkond peabki ise rohkem kaitsesse panustama, on minu meeles mõistlik. Eesti on ju – ma ei tea, kas see on õige väljend – peaaegu ninast veri väljas pingutanud, et tõsta kaitsekulutusi. Me oleme makse kasvatanud, me oleme tõmmanud kokku erinevaid valdkondi. Me teeme seda veel, kõik koos. Ja ma olen väga tänulik ja hindan kõigi panust, kes sellesse panustavad. Tuleviku võimalused peaksid olema eeskätt seotud sellega, et me saame Euroopast keskset rahastust selle jaoks ja saame kasutada laenu tingimusel, et see Euroopa Liidu eelarvereegleid [ei riku]. Ja kärpeid [tuleks] loomulikult jätkata. Eriti meeldis mulle see teie lause, et igaüks võib osta sellise auto, mis ta tahab, ja inimesed aplodeerisid. Eestis on sama lugu.

Aitäh! Ja üks lisaküsimus saalist. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Tõesti, nagu minu kolleeg Lauri Laats mainis, olete te Nordica teemal mitu korda öelnud, et te pole täiendavalt maksumaksja [raha] Nordicale andnud, et kõik need otsused on tulnud eelnevatelt valitsustelt. Aga probleem on selles – mida ka [Eesti] Ekspress eraldi rõhutab –, et 2024. aastal poleks KredEx pooleteise miljoni suurust väljamakset saanud teha ilma valitsuse täiendava nõusolekuta. Ehk te oleksite saanud laenu [väljamakset] mitte lubada ja juba siis leppida pankrotiga. Kahjuks otsustati Nordicat edasi üleval hoida ja maksumaksja raha edasi põletada. Aga mul on siit tulenevalt teine küsimus, millele ma püüdsin vastust saada juba eelmises infotunnis. Kuidas on võimalik, et pärast eelmise tegevjuhi ootamatut lahkumist alustas Nordica koostööd konsultatsioonifirmaga, mis on Itaalias kriminaaluurimise all petturliku pankroti eest, ja koostöö nendega maksis iga kuu 190 000 eurot? Ja jätkuvalt on arusaamatu, kust see leping tuli! Hanget ei olnud. Ja mis kõige olulisem, seda surus läbi üks Nordica nõukogu liige, kes oli ühtlasi selle konsultatsioonifirma partner, ehk siis tal olid isiklikud huvid seal mängus. Ja mul ongi küsimus. Sel hetkel, kui te saite teada – see oli oktoober 2023 – selle konsultatsioonifirma taustast, et see on kriminaaluurimise all, miks te siis koheselt ei reageerinud ega palunud, et see leping lõpetataks? Miks need inimesed jätkasid Nordica juhtimist? Nordica peale kulutati veel maksumaksja raha ja hoiti teda kunstlikult elus edasi. Lõpuks lõppes kõik ikkagi pankrotiga.

Aitäh! Väga hea, et ma saan teile neid asju kirjeldada, ja ma teen seda hea meelega. Vaatan jälle valitsuse korralduse 359 punkti 5, mida ma enne tsiteerisin kolleegidele. Valitsus tegi aastal 2020 otsuse Nordic Aviation Groupile KredExi [kaudu] eraldada 8 miljoni euro ulatuses käibevahendeid kuni aastani 2026. Selle lepingu alusel seda raha eraldati. Valitsus täiendavat otsust selle lepingu sõlmimise [kohta], täiendava raha andmise kohta ei ole ju teinud. Nii et see on esimene faktitäpsustus. Sihtasutus on teinud need väljamaksed aastate peale ja selle otsuse alusel, mille valitsus tegi aastal 2020. See raha, see küsitud raha, millele ma viitasin, läheb väga hästi kokku selle küsimusega. Minu ettekujutus on, nagu ma olen siin infotunnis kirjeldanud … Meenutan, et mina tellisin erikontrolli – väga hea, et see on nüüd avalikkusele täies ulatuses kättesaadav –, mis kirjeldab väga hästi ja täpselt, mis seal ettevõttes toimus, ja mille alusel prokuratuur alustas käimasolevat kriminaalasja. Ma meenutan, et käimas on kriminaalmenetlus uurimaks, mis seal täpselt toimus. Algselt ütles juhatus, et ettevõtte seis on päikseline, kõik on kena, [aga siis] tuli üldkoosoleku juurde, nõukogu juurde ja andis teada, et see seda ei ole. Ja nende ainukene ettepanek oli anda täiendavalt raha ettevõttesse. Seda me otsustasime mitte teha. Mina ütlesin, et mina seda ei poolda, ja selle juurde ma jään. Ma ei poolda seda. Täiendava raha me andsime hoopis Tallinna Lennujaamale investeeringute tegemiseks. Ja tõenäoliselt antakse sinna ka tulevikus lisaraha, et Eesti jaoks vajalikke ühendusi hoida. Ettevõtte muud otsused, juhtimisotsused pärast seda, kui juhtkond raskuste ilmnemisel, nende räägitud jutu ja tegelikkuse mittevastavuse ilmnemisel päevapealt lahkus … Pidi võtma uue üleminekujuhtkonna. Seda, kas seal huvide konflikt on, on sisekontroll ka kajastanud. See on ka leheloos, millele Lauri Laats viitab, kenasti kirjas. Kõik need võimalikud huvide konfliktid on avalikud ja see ongi see viis, kuidas riske maandada. Ja nagu ma kirjeldasin, ülemineku[juhatuse] juhtimine suutis seda ettevõtet hoida pinnal, tuua maksumaksjale rohkem raha tagasi kui selle ettevõtte pankrot. Ja ettevõttega jõudis taristuminister Vladimir Svet ka erastamiseni, kuid kahjuks seda erastamist [lõpuni ei viidud]. Aga nüüd – õnneks meil jätkus asutamisel tarkust operatsioonid ja varad eraldi hoida – me erastame ettevõtte varad ehk siis lennukid ja saame maksumaksja raha tagasi.

Suur tänu! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.