Rahandusministri avaldused

Tänane neljas küsimus on siseminister Lauri Läänemetsale peaministri ülesannetes. Küsib Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin ja teema on rahandusministri avaldused. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma ei hakka küsima, mis ajast Eesti riigi maksupoliitikaga tegeleb Vladimir Putin. No rumalus on rumalus. Aga mul on ka teised küsimused. Valitsuse pressikonverentsil ütles rahandusminister järgmist: "Kreml teeb aplausi kõigile, kes valitsust kritiseerivad." Kas ma saan õigesti aru, et valitsuse kriitika on nüüd riigivastane tegevus? Ja mida peaksime sel juhul tegema parlamendi opositsiooniga?

Jah, aitäh! Üldiselt kõige mõistlikum on rahandusministri enda käest küsida, mida ta ühe või teise avaldusega mõelnud on. Mina ei ole Jürgen Ligiga nõus, et valitsusevastane kriitika on midagi halba. Eriti kui see on konstruktiivne, mitte täiesti suvaline, kriitika kriitika pärast. Demokraatlikus ühiskonnas on meil reegel selline, et nende üle, kes teostavad võimu, valvavad need, kes on opositsioonis, kui me räägime poliitikutest. Ja see tähendab seda, et opositsiooni töö selles demokraatia loogikas ongi ette nähtud nii, et pakutakse alternatiivseid lahendusi ja tuuakse välja probleeme võimu teostajate tegevuses. Nii et minu arvates on tegemist täiesti normaalse ja mõistliku asjaga. Võib-olla Jürgen Ligi millegi koha pealt, ma ei tea, ärritus, ma ei oska seda öelda, seda tuleb tema enda käest küsida, aga ma ütlen, et tõesti hästi palju infomüra on olnud selle riigieelarve puhul. Ma tooks näiteks kas või sellesama tervishoiu küsimuse, mida siin Riina Sikkut just praegu Kert Kingole vastates selgitas. Küsimus ei ole ju mitte selles, et valitsuses kellelgi oleks suur tahtmine või vähemalt, ma saan öelda, sotsiaaldemokraatidel oleks suur tahtmine tõsta arsti juurde mineku, selle visiiditasu hinda. Aga kui sul on valik, et tervishoiusüsteemis on puudu 200 miljonit eurot, ja sul on valik, et inimene ei saagi arsti juurde, siis vahet ei ole, kui palju tal omaosalus oleks – 50 eurot, null eurot või midagi nii. Täna on ju küsimus selles, et mis probleemi me lahendame – [probleem] number üks on, et inimene üldse arsti juurde pääseks. Tervishoiusüsteemist on 200 miljonit igal aastal puudu. Me otsime sinna lahendust. Ja kui me saame sellest aru, et see on see põhiküsimus, ja nüüd me leiame võimalusi, kuidas seda puudujääki katta ühte, teist ja kolmandat moodi, siis tegelikult me ju anname neile inimestele võimaluse. Sest kui tekib olukord, et arsti juurde pääsevad vähemad inimesed ja ravijärjekorrad pikenevad, siis sellest kaotab keskmine Eesti pere kõige rohkem. Ükstapuha kui palju see visiiditasu on, 10 eurot või 20 eurot – kui sa arsti juurde ei saa, pead sa veel rohkem maksma. See on see meie pingutus, et keskmisel Eesti perel tegelikult oleks võimalus. Ja eakamate inimeste poole pealt me ju toome hindu alla, nii nagu just terviseminister ka seletas. Võib-olla mõtles Jürgen Ligi seda, et sellised asjad ei paista välja ja ilma nii-öelda sisusse minemata keegi kritiseerib. Äkki ta siis pingutas üle.

Aitäh! Ja nüüd täpsustav küsimus. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Rahandusminister ütles, et hindade tõusu taustal on ta sunnitud toidu pealt kokku hoidma ja konserve sööma. Me kõik teame, mis palka minister saab. Kuidas peaksid pensionärid ja miinimumpalga saajad sellesse sõnumisse suhtuma?

Jah, mina tean, et Jürgen Ligi on väga tubli spordimees ja ma teda väga hindan. Ja tõega, müts maha selle ees, et inimene on nii heas füüsilises vormis. Ma arvan, et see on väga hea eeskuju meile kõigile. Ma ei tea, kogu aeg konservide söömine ei pruugi füüsilisele vormile hästi mõjuda, aga eks ta teab [paremini]. Siseministrina ma ütlen, et väga hea, kui inimestel konservid kodus on. Me teeme päris suuri kampaaniaid, mis puudutab seitsme päeva varusid, sealhulgas toiduvarusid. Lisaks sellele, et patareidega või akuga raadio oleks kodus, küünlad, tuletegemise võimalused, veepuhastamisvõimalused, sularaha, kõik sellised asjad, peaks olema ka toit, ja üks Päästeameti soovitus tõesti on konservid. Selles mõttes tegemist võib olla ka kriisideks valmistumisega. Aga kui nüüd rääkida sellest olukorrast, mis puudutab Eesti inimesi ja nende toimetulekut, siis teil on täiesti õigus. Päris palju on Eestis neid inimesi, kellel on raskusi sellega. Mind ka häirib see, kui keegi ütleb, et saage kuidagi hakkama või midagi niimoodi. Tegelikult on need reaalsed Eesti inimeste päris probleemid ja see on ka põhjus, miks me, sotsiaaldemokraadid, oleme alati öelnud, et tegelikult ei ole õiglane tõsta makse, käibemaksu näiteks, mis neid inimesi rohkem mõjutab, vaid tegelikult tuleks maksustada rikkust. Rikkus koguneb või koondub Eestis teatud osa ühiskonna kätte. Ja kui keegi ütleb, et see on ebaõiglane, et kuna ta on nüüd jõukam inimene, teenib rohkem, siis teda nagu karistatakse, siis ei, küsimus ei ole mitte karistamises või motivatsioonis, vaid küsimus on selles, et teatud sissetuleku juures, teatud maksukoormuse juures normaalne elu saab otsa. Aga kui me sellele jõukamale osale ühiskonnast makse juurde paneme, siis tema normaalne elu otsa ei saa. Tõesti reaalselt käiakse vähem võib-olla baaris, sünnipäevadel tehakse odavamaid kingitusi, reisitakse [vähem], võib-olla reisil võetakse vähem jooke või mis iganes toredaid tegevusi saab teha väiksema raha eest või siis paigutatakse raha välismaale vähem. Tegelikult on küsimus selles. Ja selles loogikas me ju oleme ka seda maksusüsteemi, maksumuudatusi kokku leppinud. Ei tulnud 4%‑list käibemaksutõusu, nagu meil mõni koalitsioonipartner soovis. Selle asemel tuli võimalus ettevõtetel oma õiglane osa panustada, et ühiskonnas see tasakaal säiliks. Alampalga tõstmine – läbirääkimisi [peetakse] ja see on ka koalitsioonilepingus kirjas, et alampalga tõstmine liiguks oluliselt suuremate sammudega kui keskmise palga tõus – on väga oluline ja ma arvan, et see tuleb täna ära. See aitab väga paljusid inimesi just sissetulekute [tabeli] alumises otsas.

Aitäh! Ja lisaküsimus, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Hea siseminister! Hea meelega küsiksime küsimusi ka rahandusministri käest, aga ta pole siiamaani kordagi infotundi ilmunud kahjuks. Eile oli rahandusminister meil tõesti Riigikogu ees erinevate eelnõudega, aga kogu see arutelu läks veidi lappama, kui ma tohin sellist sõna kasutada. Ma mäletan, et selline sõnasõda on ka teil endal olnud rahandusministriga, ja tundub, et rahandusministril ongi see saanud tavaks, et ta peab sõnasõda lisaks ettevõtjatele ja oma koalitsioonipartneritele nüüd ka kõikide Riigikogu liikmetega. Näiteks eile ütles minister Ligi, et meie sõnavõtud annavad hoogu virisemisele, selle tõttu on ka madalam majandusaktiivsus ja see lõpuks mõjutab ka Eesti iivet negatiivselt. Aga kui ma küsisin rahandusministri käest, kas tema hinnangul pole negatiivne iive tekkinud [siiski mitte] meie sõnavõttudest, vaid perede ebakindlus ja kartus, et ei suudeta peret üleval pidada, on tekkinud praegusest sõjaolukorrast ja praeguse valitsuse poliitika tulemusena, kus meil tõstetakse juba mitmendat korda käibemaksu, tulumaksu, tõstetakse kütuse- ja elektriaktsiisi, tõstetakse arstivisiiditasu, vähendatakse lastetoetuste lage, siis mis ma sain vastuseks? Ma sain vastuseks: makse tõstab Putin ning Putin on terve Euroopa maksustanud. Aga meie naaberriikides Lätis ja Leedus maksud ei tõuse – vastupidi. Seal naerdakse meie üle ja oodatakse, millal järgmised Eesti ettevõtted nende juurde ümber kolivad või meie maksud hakkavad hoopis nendele laekuma. Kuidas on nii, et Putini maksud polegi jõudnud Läti ja Leedu riiki, vaid tõusevad ainult Eestis?

Suur tänu teile küsimuse eest! See muidugi ei vasta tõele, Läti kindlasti tõstab erinevaid aktsiise ja seal sellised plaanid on olemas. Ja pangamaks on tegelikult Leedus tehtud, see ka vastab tõele. Ei ole niimoodi, et ainult Eestis neid maksumuudatusi tehakse. Muidugi vastab tõele ka see, et kui leiboristid said Suurbritannias läbi ajaloo suurima valimisvõidu, siis nende juht ja tänane Briti peaminister ütles, et avalikke teenuseid nemad kärpima ei lähe, mis tähendab seda, et ka nemad peavad makse tõstma selles olukorras. Ja põhiküsimus on ikka, ma arvan, siin mitte selles, kas maksud tõusevad või mitte, vaid selles, kes maksab. Sest kui me soovime selles julgeolekuolukorras teha julgeoleku‑ või riigikaitsekulutusi, siis selle jaoks on raha vaja. See on fakt, et raha niisama kuskilt ei teki. Ja kui me soovime Põhjamaade tasemel riiki, heaoluriiki, riigi teenuseid inimestele – keskmine inimene võidab sellest kõige rohkem, keskmine Eesti pere –, siis selle jaoks on raha vaja. Ja kui meie maksukoormus on umbes 7% Euroopa keskmisest madalam, siis ilmselgelt kuskilt see raha peab tulema. Nüüd on küsimus selles, kas riigikaitsekulutused peaks keskmine Eesti pere kinni maksma. Minu arvates ei pea. Ei pea! Riigikaitsekulutustesse peaks igaüks panustama, selles mõttes see julgeolekumaks selline on, aga eelkõige peaks sinna ja üldse riigi toimimisse järjest rohkem panustama hakkama need, kelle kätte jõukus koondub. Eesti Panga analüüs eelmisest aastast [näitab]: 59% Eestis olevatest varadest on koondunud 10% Eesti inimeste kätte. Nii et on võimalik raha võtta sealt, kus kohas seda on, mitte sealt, kus kohas seda ei ole. Vaesust maksustades riigieelarveprobleeme ja riigikaitseküsimusi lahendada ei ole võimalik. Ehk siis ma arvan, et see debatt peaks eelkõige seal olema. Minu arvates tegelikult ka teil, kui Keskerakond näiteks ühel hetkel valitsuses oleks, on täpselt sama dilemma, et kust see raha siis tuleb. Opositsioonis on hea rääkida, nii nagu ka Isamaa väga vapralt teeb, et kõik maksumuudatused on halvad. Loomulikult, keegi ei ole [maksumuudatuste üle] õnnelik, mina ei ole ka nende üle õnnelik ja ei tahaks neid teha, kui saaks muud moodi. Aga lõppkokkuvõttes neid tuleb teha, ükspuha, kes valitsuses on, ja siis tegelikult debatt peaks käima selle üle, kes ja kui palju peab Eesti riigi toimimisse panustama. Ja kui me tahame toimivat riiki, siis me ei pea alati makse kartma. Kui me vaatame majanduskonkurentsi edetabelit, maailma edetabelit, siis [näeme, et] Taani, mis on maailma üks kõige kõrgemate maksudega riik, on ka maailma konkurentsi edetabelis top-kolmes. Ehk ei ole nii, et maksud, ettevõtlusmaksud, varamaksud, rikaste maksustamine kuidagi pärsib majanduse arengut – vastupidi, see võib hoopis seda võimestada, kui ühiskond sellest võidab.

Suur tänu, härra minister! Lõpetan meie tänase neljanda küsimuse käsitlemise.