Elektrivarustatus

Tänane teine küsimus on samuti siseminister Lauri Läänemetsale peaministri ülesannetes, küsib Riigikogu liige Aivar Kokk ja teema on elektrivarustatus. Aivar Kokk, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea Lauri, see ei ole küll otseselt sinu teema, aga ma tean, et teie erakond on alati toetanud pelletitootjaid, ja ma räägin ka natukene elektrist. Meil on nüüd kümne aastaga juhtunud see, et Eesti ise ei suuda enam elektrit nii palju toota, kui tarbib, ja tippkoormus on meil olnud hullematel aegadel 1600 megavatti. Sealt tekibki küsimus. Tegelikult Narvas on vanad põlevkivikatlad, mis praktiliselt seisavad. Ja me teame, et pelleteid toodetakse Eestis üle miljoni tonni. Kui Narvas vanad põlevkivikatlad pelletite [kasutamise] peale ümber ehitada, siis spetsialistid ütlevad, et see maksab umbes 80 miljonit, mitte näiteks 2 miljardit, mida tahetakse tuuleparkidesse panna. Ja selle jaoks oleks pelleteid vaja seal 800 000 tonni ehk siis kolm neljandikku sellest, mis Eestis toodetakse. Kas on teil valitsuses olnud juttu sellest variandist? Sest see on roheenergia ja see oleks meil juhitav energia ning eriti just talvel, kui ei ole päikeseparkides elektri tootmise võimekust ja tihti tuult ei ole, oleks see koht, kus me garanteeriks oma tarbijatele mõistliku hinna ja elektrivoo. Ma olen tänasele peaministrile, kui ta oli kliimaministri ametis, seda selle aasta kevadel rääkinud, aga ma ei ole vastust saanud. Kuidas sulle tundub, kas võiks mõelda seda, et pelleteid ei viida mitte Euroopa seitsmesse-kaheksasse riiki, vaid võiks neid tarbida siin Eestis elektri tootmises. Samasuguseid katlaid on ümber ehitatud paljudes Euroopa riikides.

Aitäh selle küsimuse eest! Energeetikaküsimused on väga olulised teemad meil valitsuses praegu tõesti, arutelud käivad, mismoodi neid lahendada. Ma pean alustuseks ära ütlema, et Kliimaministeerium ei ole sellist ettepanekut teinud ja valitsuse liikmeid sellisest võimalusest ei ole teavitatud. Ma ei oska öelda, mis selle taga on, kas see päriselus võimalik on või mitte. Ma saan aru, et põlevkivikatlad on tehtud eelkõige selle jaoks, et seal põlevkivi põletada, ja puidu põletamine – vahet ei ole, kas ta on pelleti või mingil muul kujul – on ebaefektiivne. Te ütlete, et seda on võimalik ümber teha efektiivsemaks – võib-olla on, ma ei ole sellega kursis. Ma natuke kahtlen, vähemalt nende vanemate katelde puhul. Seal on üldse küsimus selles, et kui me tahaks neid täisvõimsusega töös hoida, siis me ikka peaks rääkima mitte ümbertegemisest, vaid suure tõenäosusega sellest, et me peame tegema investeeringu uute katelde ehitamiseks. Mina vähemalt olen nii aru saanud. Ja see siis ei ole enam 100 miljonit eurot, vaid me räägime lõpuks ikka miljarditest eurodest. Tihti meil ka energeetikadebatis kipub minema niimoodi, et räägitakse tuuleenergia maksumusest ja siis tuuakse juurde näide, et vaadake, põlevkivi hind on selline ja saaksime hakkama. Aga unustatakse ära, et kui me tahaks põlevkiviga jätkata, siis peale selle, et on keskkonnatasud, mis teevad hinna liiga kalliks, on ka vaja teha miljardites investeeringuid. Aga üldiselt meil tänane suund on ikka taastuvenergia, see tähendab, nii maa‑ kui ka meretuul, päikeseenergia ja loomulikult juhitavad võimsused sinna juurde. Mis puudutab gaasijaamu, gaasijaamade koha pealt me peaks sihtima seda, et need gaasijaamad tuleks ja nad töötaks ka biogaasi peal, sest see on meie majandusele, meie põllumeestele kasulik. Me teame seda, et Euroopas võib juhtuda, et siin toodetav biometaan ei pruugi ühel hetkel enam Euroopa reeglite järgi sobida kõigisse masinatesse, ta ei ole sinna sobiv, ehk siis küsimus on selles turus, et turg püsiks ka biometaani tootjatele või biogaasi tootjatele. Selles mõttes mulle esialgse tunde järgi tundub, et meil on mõttekas sinnapoole vaadata.

Suur tänu, härra minister! Täpsustav küsimus, Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Aitäh vastuse eest, aga ma soovitan – näiteks Graanul Investil on neli tehast Eestis – nende poole pöörduda. Ma tean, et eelmised omanikud olid heas mõttes teie erakonna toetajad. Tegelikult näiteks Inglismaal on kivisöeahjud just ümber ehitatud ja Eesti pellet lähebki sinna. Eestis toodetakse pelleteid tunduvalt rohkem, kui Eestil endal vaja oleks. Küsimus on just juhitavas elektris ja tippkoormuses. Ei tuulepargid ega päikesepargid ole juhitavad. Täna kahjuks ma peangi tunnistama, et võib-olla pelletiinimesed ei ole seda lobitööd sellisena teinud. Pelleteid toodetakse Eestis nii‑ või naapidi. See on roheenergia Euroopa Liidu direktiivide järgi. Meil on just juhitavat elektrit vaja. Aga ma küsin teise küsimuse. Eesti Energia kasutab puiduhaket, et CO2 emissiooni vähendada ja selle võrra CO2 kvoodi raha vähem maksta, aga puiduhakke müüjad kurdavad, et tegelikult seal ei toimi väga õiglaselt ja korralikult riigihanked. Kuidagi sõidavad sisse teatud ettevõtted otse ja natuke kallima hinna eest – võib-olla on nende kvaliteet parem, ei oska seda vaielda, aga mure on. Kas sa oled nõus valitsuse aruteludel korra võtma selle hakkepuidu poole ja pelleti teema laua peale? Kui te otsustate, et ei ole juhitavat elektrit Eestis vaja, siis on see teie otsus, aga selge on see, et Eesti ilma juhitava elektrita ei ole konkurentsivõimeline. Ainult kaabliühendustega me seda sada protsenti ei suuda garanteerida.

Aitäh selle täpsustava küsimuse eest! Jaa, seda informatsiooni või neid kaebusi, kus palutakse üle vaadata hakkega seotud küsimusi, olen ka mina kuulnud. Ma tean isiklikult, et meie fraktsiooni liikmed ka Eesti Energiaga suhtlevad sellel teemal ja sellega tegelevad. Minu teada on see informatsioon jõudnud ka ministeeriumisse ehk selle küsimusega tegeldakse. Sellist asja ei saa endale keegi lubada, loomulikult selline asi tuleb ära lõpetada, kui midagi taolist peaks toimuma. Siin on tegelikult teine küsimus veel, mitte ainult energeetikaküsimus, selles mõttes, et juhitavad võimsused ei pea olema kindlasti pelleti baasil. Juhitav võimsus võib olla ka gaasijaam, nagu ma ütlesin, biometaan. Ma ütleksin nii, et põllumajanduses tekkiv läga või sõnnik, millest seda biogaasi toodetakse, on kindlasti olulisem ära kasutada energia tootmiseks kui kasvav mets. Ja mets on lisaks majanduslikule ressursile ka loodusressurss. Meil hästi palju räägitakse sellest, et miks meil tehakse uusi kaitsealasid. Täiesti õige küsimus: miks tehakse uusi kaitsealasid? Ei olegi vaja neid niisama teha, uusi kaitsealasid tehakse iga kord, kui mõni liik satub ohtu. Küsimus ei ole mitte ainult lendoravas, vaid väga palju kaitstavaid liike tuleb kogu aeg juurde. Mida rohkem me metsa raiume, seda rohkem satuvad mingid liigid löögi alla. Aveliina Helm on minu arvates väga hästi toonud ühe lihtsa näite – kullerkupp. Enam sisuliselt ei ole Eestis kullerkuppu, me peame hakkama kullerkupu kaitsealasid tegema. Me oleme lihtsalt suutnud oma majandustegevusega mõjutada seda taimeliiki väga palju. Kõik me, ma arvan, lapsepõlvest teame, oleme näinud neid kullerkupuväljasid igal pool Eestis – neid on nüüd vähestes kohtades. Niimoodi ta looduskaitseliselt hakkab teistmoodi majandust piirama. Kui me tahame loodust säilitada, siis võib-olla pole kõige mõistlikum metsa raiumine ainult või peamiselt tööstuslikuks energiatootmiseks, ei välismaale ega Eestis müümiseks. See, et väikesed, kohalikud katlamajad puidugraanuli peal on, see on ja jääb, aga kui me räägime väga suurtest võimsustest, siis see võib-olla pole mõistlik. Ma rääkisin seda ka siis, kui me teiega koalitsiooni tegime siin mõned aastad tagasi, see oli minu ettepanek ka, et me peaksime panema oluliselt rohkem ressurssi sellesse, et väiksema raiemahu juures looksime sama suurt lisandväärtust ja toodaksime sama palju SKP-d või rohkem. Me võidame sellest kõik igas loogikas – energeetikas, looduskaitselises ja majanduslikus mõttes.

Suur tänu! Nii, ja nüüd lisaküsimus. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Riik maksab rohelise energia tootjatele igal aastal sadu miljoneid eurosid. Samas sõltub rohelise energia tootmine ilmast. Kas usute tõsiselt, et kuue aasta pärast suudab Eesti endale piisava hulga rohelist energiat pakkuda taskukohase hinnaga?

Aitäh! Mina usun seda, et me kindlasti suudame rohkem rohelist energiat tulevikus pakkuda, ja selle nimel valitsus tegutseb ja see on ju ka Riigikogu soov olnud. Meil on võetud siht, et aastal 2030 me toodaks 100% elektrienergiast, mis me tarbime, siin Eestis. Kui me vaatame, mida teised riigid Euroopas teevad, siis kõik teevad seda ja sinnapoole liiguvad. Ma ei usu, et saab öelda, et suurem osa Euroopast on kuidagi valel teel. Vaevalt et nii enesehävituslik programm igaühel oleks võimalik teha olnud ja et oleks keegi lobist lihtsalt igas riigis selle idee kellelegi maha müünud. Ei. Taastuvenergia tootmine on võimalik. Ja lõpuks ei ole küsimus ju ainult selles, mis on taastuvenergia tasu suurus, vaid küsimus on selles, mis on teie elektri hind lõpuks ja kui palju te kokku maksate, kui palju te maksate taastuvenergia tasu ja elektri hinda. See on tegelikult kõige olulisem küsimus. Ja kui me maksame väikest taastuvenergia tasu või üldse ei maksa, siis meie elektri hind võib väga kõrge olla. Need arvutused tuleb ka ära teha. Tihti keskendutakse ainult taastuvenergia tasu suurusele, mis on väga ühekülgne lähenemine. Ja lõpuks me peame mõistma … Meedia on täis olnud [arvamusi], viimasel aastal veel eriti, nii-öelda kliimamuutuste mõjude kohta. Seda hinda me maksame Eesti ühiskonnana, Euroopana, terve maailmana ja see on ka välja arvutatud või teadlaste poolt juba ammu öeldud, et lõpuks see hind, mis tuleb ka [meie kõigi] rahakotist kinni maksta – tegeleda üleujutustega, tormide, metsatulekahjude, surmade, kõige muuga –, on oluliselt suurem kui taastuvenergiale ülemineku hind või mõned muud tegevused, mis peaksid aitama saavutada kliimaneutraalsust ka majandustegevuses. Kõiki asju tuleb alati vaadata koos ja nii-öelda kontekstis. Kui me räägime ainult elektrienergiast, siis niimoodi, jah, võib tunduda üks asi kuidagi lihtsam või õigem, aga kontekst on tähtis. Ja muidugi mure on selles, et miks elektri hind praegu kallis on. Ma vaatasin, aastal 2015 – või oli 2014, vabandust! – üks sotsiaaldemokraat pidas siin parlamendi ees kõne ja ütles, et kui me tegeleme ainult Auvere elektrijaamaga ja tuuleparkidega ei tegele, siis juhtub kõik see, ja ta luges need asjad ette, stenogrammis on kenasti kirjas – kõik see tänaseks on juhtunud. Ehk siis, õigel ajal tuleb õigeid asju teha. Väga palju oli poliitilisi jõude, kes tegelikult tuuleenergia arendamist kümme aastat takistasid.

Suur tänu, härra minister! Lõpetan meie tänase teise küsimuse käsitlemise.