Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (509 SE) esimene lugemine

Saame minna teise [päevakorrapunkti] juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 509 esimene lugemine. Palun taas kord Riigikogu kõnetooli auväärt rahandusministri Jürgen Ligi.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Esitlen teile tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse [ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu]. Kõigepealt taustast. Eelarveprognoos näitas, et 2025. aasta on Eesti riigi rahandusele kaheksa aastat kuhjunud katteta kulude ning Venemaa agressioonisõja tõttu väga raske. Kulukärbetest ega väikestest maksutõusudest ei piisa, et jõuda kas või Maastrichti kriteeriumi täitmiseni. Prognoositud 4,4%‑lisest nominaalsest defitsiidist 3%‑ni jõudmiseks on tarvis katet umbes 600 miljonile eurole. Seetõttu teeme Riigikogule ettepaneku üheks suureks maksutõusuks seniste plaanidega võrreldes. Me esitame eelnõu, mille järgi kõrgem tulumaks kahaneva maksuvaba tulu ehk maksuküüru näol kehtiks veel ka 2025. aastal. Ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas jõustuks sel juhul 2026. aasta 1. jaanuaril. Maksuküür säästab tuleval aastal riigieelarve kulusid 476 miljonit eurot, mis aitab meid eelarve tasakaalule lähemale ligi 1,1% SKP‑st. Kuid tunnistame, et kõrgem tulumaks ei ole võit majandusele ega kodanike ostuvõimele. Eesti Pank on näiteks oma sügiseses majandusprognoosis öelnud, et maksuküüru kaotamise edasilükkamine on peamine 2025. aasta majanduskasvu negatiivselt mõjutav otsus. Maksuküür on ilmekas näide, miks maksusüsteemi keerukusi tuleb vältida ja kuidas neid saab poliitiliselt kuritarvitada. Kahanev maksuvaba miinimum on ühetaolise tulumaksu puhul väärmoodustis, mis tabab praeguses seisus suvalise 34%‑lise tulumaksumääraga suvalist 1200–2100-eurost tuluvahemikku, kus paikneb nii keskmine palk, aritmeetiline keskmine, kui ka mediaan[palk] ehk ilmselt kõige suurem arv palku. Poliitiliselt manipuleeriti – meenutan selle saali ajalugu – siin sõnumitega, kohe selle kahaneva maksuvaba miinimumi kehtestamise ajal räägiti 500 eurost kõigile. Tegelikult osalt võeti ära, sealhulgas eriti töötavatelt pensionäridelt, aastate möödudes aina enamatelt ja enamuselt, kui võrrelda alternatiivi, maksuvaba miinimumi tõstmisega. Manipuleeriv oli selgitus ka selle poolest, et esimese aasta "võite" ei võrreldud isegi mitte juba seadustatud miinimummääraga, milleks oli muide 205 eurot, vaid 180 euroga. Ei arvestatud teiste maksuerandite kadumisega ega tunnistatud, et keskmine pension ning kiiresti ka alla keskmise pension lähevad tulumaksu alla. Keskmise pensioni saime me ühiselt lõpuks tulumaksust vabastada 2023. aastal. Kuid aastateks miinimumi külmutamine on teinud eelarvesse pinge, millele valutut lahendust enam ei ole. Aga selle eelnõuga muudame ka muid ajale jalgu jäänud piirmäärasid. Kuigi need muudatused on väikesed, on ettevõtjad neid pikalt oodanud. Nende otsustega kaasnev eelarve miinus ei ületa 2 miljonit eurot, küll aga võib eeldada, et muudatused on ettevõtlusele vähemalt moraalselt ergutavad. Ajakohastame maksuvabad määrad välislähetuste päevaraha, töötajate majutamise kulude, laeva‑ ja lennukimeeskonna toitlustamise, vastuvõtukulude, reklaamkingituste, mittetulundusühingute kingitud meenete ja isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise puhul. Veel ühe positiivse muudatusena lisame paindlikkust tööandjapoolsesse tervisekulude hüvitamise regulatsiooni. Töötajate tervise edendamiseks tehtavate kulutuste 400-eurone piirmäär muudetakse aastapõhiseks. Aktsepteeritavate kulutuste loetellu lisatakse massaaž ning tervishoiutöötaja ja erialast pädevust omava spetsialisti osutatud teenused. Muudatused on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril. Aitäh!

Suur tänu! Aivar Kokk, palun, küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Kõigepealt tänan, et ilusti kõik ette lugesite. Kuigi ma pean tunnistama, vaadates seda eelnõu, et eelnõu sees palju asju ei ole. Seletuskirjas on igasuguseid numbreid, mida siin ei ole. Aga ma küsin. Ma loen seda eelnõu, siin kirjutatakse, et krediidiasutuste avansiliste maksete maksumäär tõstetakse 15%‑lt 18%‑le. Kas siin ei ole mingi eksimus? Minu teada täna kehtib maksumäär 14%.

Mul läks nüüd kõrvust mööda, mis protsendiga …

Krediidiasutuste avansiliste maksete maksumäär, mida tulu pealt makstakse – minu arusaamise järgi täna kehtib 14%, aga siia on kirjutatud, et see tõuseb 15%‑lt 18%‑le.

Aa, jah, ma mõtlesin, kas ma kuulsin õieti. Ma ei usu oma kõrvu ega silmi, kui see nii on. Minu arust on teil õigus. Ja eriti ma tunnustan teid selle eest, et te tunnustate siiski maksuküüru kaotamist ja et me ei läinud siin vaidlema.

Suur tänu! Rohkem … Rain Epler pääses napilt. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Ma saan aru, et suurim rahaline mõju järgmisele aastale on maksuküüru kaotamise edasilükkamisel, aga ma ei leidnud seletuskirjast, milline umbes on see kulu seoses päevarahade muudatustega ja muude limiitide tõstmisega. Mis suurusjärkudest me siin räägime?

Ma arvan, et see on seletuskirjas olemas. Ma mainisin, et eelarve kaotab sellest suurusjärgus 2 miljonit, aga siis maksumaksjad säästavad. Need määrad on jäänud pikalt püsima ja inflatsioon on oma töö teinud, nii et sellepärast neid tõstetakse.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Jürgen! Hea juhataja! Ei, kindlasti me ei toeta kõrgepalgaliste tulumaksuvabastust sel lihtsal põhjusel, et sa enda ettekandes ütlesid väga selgelt välja, et selle kulu on pea pool miljardit eurot. Aga ma küsin su käest ikkagi seda. Pikk oli lugu, mis sa ette kandsid, aga häid asju, mis siia kirja on pandud, ei ole tegelikult selles tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduses ning tulumaksuseaduse muutmise seaduses endas sees, vaid need on seletuskirjas. Kuidas sa seda kommenteerid? Kas ametnikud on unustanud mõned leheküljed eelnõule lisada? Seletuskiri on üks tore asi, aga kehtib ainult seaduseleht.

Aitäh! No kõigepealt teie sissejuhatus – mulle tundus, et siin oli mõningast mõttesegadust. See ligi 500 miljonit kulu on tegelikult kulu maksumaksjale. Ja teie olete olnud ju teravad maksutõusude kriitikud. Maksutõusuga maksuküüru puhul tegemist on. Maksuküür, nagu sai öeldud, maksustab suvalise 34%‑ga suvalist 1200–2100-eurost tuluvahemikku. Siin ei ole maksupoliitilist õigustust, miks selline asi on meie ühetaolisse tulumaksu sisse kirjutatud. Mul on hea meel, et te tegelikult ikkagi ei vaidlusta seda. Te olete ka ise pakkunud eelnõus, et maksuküür tuleks kaotada, te lihtsalt arvate, et natukene hiljem. Eelarves – see on meie vastutus – me peame sellega hakkama saama ja me peame sellega elama. Maksusüsteemi korrastamine maksab riigile, aga maksumaksjale see on võit ja majandusele on see ka tegelikult turgutus. Sellele ma viitasin. Eesti Pank on oma prognoosides korduvalt öelnud nii seda, et maksuküüru kaotamine on oluline majanduskasvu stiimul, kui ka seda, et nüüd selle kaotamise edasilükkamine pidurdab majanduskasvu. Aga noh, eelarvelistest põhjustest, mille tõttu me peame seda tegema, oleme rääkinud. Mis puudutab nüüd selle eelnõu ülejäänud teksti, siis ma olen täiesti veendunud, et vajalikud numbrid on eelnõus olemas ja seletuskiri seletab neid. Aga kui teil on mingisuguseid fakte, et midagi on eelnõust välja jäänud, siis me peame need vead kahe lugemise vahel koos ära parandama. Mina arvan, et vigu seal ei ole, ma ei tea ühtegi.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Ma endalegi üllatuseks pean teiega nõustuma, et eks Reformierakonna juhitud valitsuste otsuste ja otsustamatuse tulemusena tekkinud kas või rekordilised inflatsiooninumbrid on tõesti sellised, et mõistlik on piirmäärasid lähetuste puhul, isikliku sõiduauto kasutamise puhul ja nii edasi muuta. Aga lihtsalt protokolli huvides: te ütlesite, et te arvate, et seletuskirjas on mõju eelarvele ka kvantifitseeritud, kuid ma lugesin igaks juhuks need mõjude kohad veel läbi ja tegelikult see numbriliselt ikkagi kvantifitseeritud ei ole. Nii et hea, et me saime selle suurusjärgu vestluse käigus enam-vähem paika.

Nii. See oli nüüd küsimus ilma küsimärgita, aga ma siis kommenteerin. Mul iseenesest on üksmeele üle alati hea meel, aga mõningad asjad ma pean ära parandama. Eesti hinnatõusude valdavad põhjused, kui nüüd rääkida ökonomistide analüüsidest, on siiski Putini valitsuse loodud: sõda ja energiasõda. Energiasõda algas aasta enne sõda. Sealt tulevad meie suured inflatsiooninumbrid. Ja veel enne seda olid mitte Reformierakonna valitsuse, vaid Reformierakonna valitsuste eelsete valitsuste otsused, millest on Eesti [kiire] inflatsiooni põhjustena nimetatud kahte. Üks on pensionisamba lammutamine, see tähendab, et sadade miljonite eurode korraga tarbimisse saatmine, kuigi need olid mõeldud pensionieas kasutamiseks. Ja teiseks, eelarve defitsiit. Eelarvepoliitika järsk muutus toimus 2016. aasta lõpus. Viimane tasakaalus eelarve oli 2015. aastal. Ja ei ole midagi parata, selle põhjustega, selle [eelarvepoliitika] hoidmisega on seotud teised erakonnad. Eelarve defitsiiti ei saa kindlasti pidada Reformierakonna algatuseks ega sooviks.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Täpsustuse huvides küsin selle kohta, et eelnevalt [anti] kvartaalselt 100 eurot töötaja tervise edendamiseks, nüüd on see [tehtud] hinnapõhiseks, et 400 eurot mitte kvartalis, vaid aastas. Kas seda hakatakse arvestama inimesepõhiselt või ettevõtjapõhiselt? Kui inimene töötab pool aastat ühes ettevõttes, võtab 400 eurot ära ja mingil põhjusel vahetab töökohta, kas siis teisel poolaastal saab ta teises ettevõttes ka 400 eurot kasutada? Kuidas on arvestatud ja planeeritud selle järelevalve osa?

Küsimus on põhjendatud. Tegu on erisoodustusega, mis on olemuselt ettevõtte kulu, mitte konkreetse töötaja tulu. Aga see arvestus on ikkagi töötaja kohta ja ma usun, et ei ole raskusi töötaja kaudu seda aastapõhist kulu välja arvutada, arvestades mingisugust keskmist töötajate arvu. Ma ei ole kindel, et see muutub massiivseks järelevalve objektiks. See on ikkagi raamatupidamise kunst välja arvutada, kui palju seda soodustust töötaja kohta igal hetkel tekib. Hüve saaja on konkreetne anonüümne töötaja, aga see arvestus tõepoolest ei ole isikupõhine.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Hea Jürgen! Sa seletasid, et majanduslanguse ja hinnatõusu põhjus on Putini rünnak Ukraina vastu. Samas, Eesti on ainuke Euroopa Liidu ja Euroopa riik, mille majandus see aasta langeb. Kas sa arvad, et see majanduslik rünnak Euroopa Liidu vastu õnnestus just Eestis kõige paremini, või sa näed, et on ikkagi mingid teised põhjused, miks teised Euroopa Liidu majandused kasvavad ja Eesti oma langeb juba kolm aastat?

Jah. Ma ei arva, ma toetun analüüsidele ja faktidele. Tõepoolest, Eesti majandus on selle sõja ajal kannatanud kõige rohkem. Üks, matemaatiline põhjus on muidugi, et meil eelnes sellele väga kiire majandustõus ja sealt tagasitulek on suhteliselt lihtne. Väikses riigis on majandus volatiilne. Eesti väiksus on üks, aga mitte peamine põhjus. Teine on Eesti naabrus. Venemaa piiri ääres kannatab majandus kahtlemata rohkem, eriti väiksel riigil. Siis on mõistetav võrrelda meid teiste Balti riikidega. Jah, Eesti kannatas rohkem oma ekspordistruktuuri pärast. Eesti eksport on olnud haavatavam struktuuri poolest ja sihtkoha poolest. Eesti eksport on seotud rohkem Põhjamaadega, kus majanduse seis on olnud väga kehv. Ja meile on see tulnud tagasi võimendusega, sest selle mõju osakaal on niivõrd suur. Eriti Leedu on väga teistsuguste sihtturgudega. Eraldi tuleks öelda, et Eesti katkestas Venemaaga suhted järsemalt kui enamik riike. Suur osa Eesti majandusest kukkus ära selle pärast. Eestil on naaber Läti, kellel samuti läheb väga halvasti. Leedul on aga naaber Poola, kellel läheb paremini. Eesti erasektor on väga tugevalt – väga tugevalt on palju öeldud, aga [teistest] tugevamalt seotud euribori laenudega. Meil on erasektori laenukoormus suurem, kui on meie Balti naabritel, aga meil on ka kõrge euriboriga seotus. Euribori kasv pidurdab laenude võtmist ja kulude tõttu takistab ka majandust, neid, kes on juba laenu võtnud. Nii et põhjusi on palju. Need langevad praegu ebameeldivalt kokku ja nende mõju ei ole kadunud. Aga üks põhjus on muidugi seesama, mida teie küsimuseski oli [tunda]. Kuigi te küsisite kenasti, käisite enne siin puldis tegelikult Eesti olusid siunamas ja andmas jällegi hoogu virisemisele. Mida rohkem eestlane kuuleb virisemist, seda madalam on majandusaktiivsus. Inimesed ei julge tarbida, inimesed ei julge investeerida, inimesed ei julge muide ka järelkasvu muretseda. See väljendub isegi iibenumbris. Iseenda stigmatiseerimine ja olude halvustamine mõjub majandust pidurdavalt, nii et ma ei soovita selliseid sõnumeid laiali saata, eriti oludes, kus majanduskasv on läbi, kus Eesti riigi süü on marginaalne ja minevikus ning kus tegelikult on prognoosid juba positiivsemad. Tegeleme sellega, et majanduskasv taastuks.

Andrei Korobeinik, teine küsimus, palun!

Aitäh! On muidugi võimalik, et madal sündimus on tingitud minu sõnavõttudest. Ma siiski loodan, et mitte. Aga mul on teine küsimus sinu sõnavõttude kohta. Lisaks Putinile on üks majanduslanguse põhjus sinu arvates eelnevate valitsuste poliitika. Samas, Andrus Ansip ütles, et kui sa oled võimul nii kaua, siis on aeg lõpetada teiste süüdistamine ja vaadata peeglisse. Kas sulle tundub, et see peeglisse vaatamise aeg on saabunud või see on alles ees?

Aitäh! Peeglisse vaatamine on sihuke isiklik küsimus. Eneseimetlemist ma ei soovita ka teile. Te siin mõnulete, aga selle asemel – kui iibest rääkida – võiksite mõelda, kuidas te saaksite panustada. Mina ei ole tegelikult omistanud teile madala iibe süüd. Ma omistasin selle sellele nähtusele, mis on üldine negatiivne foon, mida eestlased kipuvad ise looma avalikkuses, sealhulgas poliitikud. Eesti olude, Eesti majandusolukorra selgitamise asemel te käite sajatamas ja süüdistamas. Täna käisite ka. Ärge tehke seda! Positiivne foon mõjub iibele hästi, negatiivne mõjub halvasti. Inimesed ei julge peret luua, kui kogu aeg räägitakse, et kõik läheb aina halvemaks. Kõik ei lähe halvemaks. Eestlaste ostujõud on samas ju kogu aeg kasvanud. Jah, mitte kogu aeg, see kukkus kriisi ajal, aga sõja ajal on kaks aastat eestlaste ostujõud kiiresti kasvanud. Aga mida me kuuleme avalikkuses, kaasa arvatud poliitikute suust, on lakkamatu virisemine. Inimesed kardavad, et nad ei suuda oma peret üleval pidada, ja see hoiab neid tagasi. See hoiab neid tagasi ka ettevõtluses. Ärme seda tee! Mis puudutab eelkäijate süüdistamist, siis ma olen selle tegelikult jätnud tegemata. Ma võiksin seda teha, ma võiksin näidata näpuga, mis on valesti tehtud. Aga ma nimetasin ainult suuremaid eelarve defitsiidi põhjusi ja selgitasin, mis on majanduslangus. Ühtegi süüdlast ma oma arust nimeliselt ei ole esile toonud.

See on hea. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea minister! Härra Korobeinik küsis peeglisse vaatamise kohta ja mulle meenus, et mul isa ütles kunagi, kui ma veel laps olin, et ta näeb korra päevas intelligentset, kõige targemat inimest – siis, kui ta hommikuti habet ajades peeglisse vaatab. Aga milline on see positiivne foon, mida me, poliitikud, peaksime rahvale näitama või millest rääkima, mis praegu Eesti majanduses toimub? Äkki kirjeldate, mis need positiivsed sammud on, kas maksude tõstmine, aktsiiside tõstmine, toetuste vähendamine? Milline on see positiivne foon, mis looks eeldused perekondadele kindlustunde andmiseks, et meil oleks seda iibe kasvu, millele te just viitasite?

Härra Maastik, ma ei tundnud teie isa, aga minu teada ta oli intelligentne inimene. Lihtsalt see peeglisse vaatamise kujund on lame ja kulunud, nii naljavormis, et üks kord päevas näed ometi ka tarka inimest, kui ka osutamisena, et vaata peeglisse. Rääkigem asjast, ärgem liialdagem selliste sõnamängudega kogu aeg. Positiivseid asju, mida Eestis esile tõsta, majanduses väga palju ei ole, aga prognoos siiski on positiivne. Kasutagem võimalust öelda, et raskemad ajad majanduses on möödas. Aga eelkõige ei ole küsimus plussis või miinuses, jutt on ikkagi aususest. Ma esitasin teile hulga analüüside tulemusi selle kohta, mis on olnud Eesti majanduslanguse põhjused. Ma esitasin teile ka paar statistilist näidet, mis võiks inimestega rääkides nende meeleolu parandada: need on reaalpensionide ja reaalpalkade kasv. Inimeste ostujõud on kasvanud. Isegi järgmisel aastal ostujõud kasvab, kuigi reaalpalga kohta [näitavad] täpsed arvutused pisikest langust maksuküüru kaotamise edasilükkamise mõjul. Siiani arvestasime, et juba järgmisel aastal hakkab keskmine reaalpalk kasvama, aga nüüd, kui maksuküür siiski säilib, reaalpalk veidi väheneb. Aga positiivne pool: euribor langeb, pensionid tõusevad. Reaalpensionid tõusevad, euribor langeb. See tähendab, et inimeste kasutusse jääv rahahulk siiski suureneb. Inimeste kasutatav rahahulk suureneb – seda võib nimetada ka ostuvõimeks. Palga ostuvõime kübeke langeb, kuna maksuküür jääb. Aga pensionäride ja laenuvõtjate ostuvõime on suurem, selle kasv on suurem kui maksuküüru mõju palga saajatele. Nii et positiivset on. Mina soovitan kõige positiivsema asjana rääkida, et meil on vaba riik. See aeg, kus partei ja valitsus otsustasid heaolu üle, on õnneks läbi. See on teie kätes. Vabas riigis tuleb olla konkreetne, kui valitsusele etteheiteid tehakse, ja olla ka muidugi asjatundlik. Kui partei ja valitsus tõed lihtsalt ette ütlesid, see aeg on läbi. Majandust ei juhi ka enam partei ja valitsus, välja arvatud muidugi Vene valitsus, kes on vallandanud sõja ja juhib paljude riikide majandust. Vene valitsus on tegelikult ka meie maksutõusude suurim põhjus. Putin maksustab kogu Euroopat praegu kaitsekulude näol, majanduslanguse näol, see tähendab kasvu pidurdamise näol. See ei ole asi, milles [tuleks] süüdistada Eesti Toompead. Seda teeb tegelikult Kreml.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud minister! Ma kuulsin, et te ütlesite, et inimesed kardavad, et ei suuda peret üleval pidada, ja tõite veel välja, et opositsiooni sõnavõtud mõjuvad iibele negatiivselt. Kas te pole kordagi mõelnud, et see kartus, mis on peredel tekkinud, eriti noorperedel, et nad ei suuda peret üleval pidada, on teie valitsuse poliitika tulem? Käibemaksu ja tulumaksu uus tõstmine; elektri‑ ja kütuseaktsiisi tõus, mis tuleb kohe järgmises päevakorrapunktis; automaks; lastetoetuste vähendamine; hinnad meil jätkuvalt tõusevad – võib-olla ikkagi tuleks peeglisse vaadata.

Aitäh! Ma ei ole kordagi kasutanud sõna "opositsioon". Ma rääkisin poliitikutest, kes ühinevad vingumiskooriga, et sellega avalikkuse poolehoidu võita. Aga kogu see negatiivne foon tegelikult pidurdab nii majandust kui ka hoiab tagasi inimeste isiklikke otsuseid. See on fakt. Ebakindlatel aegadel iive tõepoolest langeb. See [põhjus] on ebakindlus. Poliitika poolest, ma kordan üle, need maksutõusud on paratamatus aastaid kestnud lõdva eelarvepoliitika järel ja sõja tõttu. Tegelikult tõstab neid makse Putin, sest lõdva eelarvepoliitika tagajärgi, defitsiiti me ei likvideeri nende maksutõusudega. Maksutõusude mõju on alla 1% SKP‑st, sõja mõju majandusele on tunduvalt suurem kui 1% SKP‑st. Järgmisel aastal on maksukoormus 35,8% SKP‑st. See ei ole võrreldav Euroopa keskmisega, mis on [suurem]: räägitakse erinevatest numbritest, kord 41,1%‑st, kord 40,2%‑st.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ma vist kuulsin õigesti, et te ütlesite, et Putin maksustab kogu Euroopat, kõiki teisi riike. Samal ajal ma siin uudistest lugesin, et Venemaa välisvõlg on langenud kõigi aegade kõige madalamale tasemele ja väliskaubandusbilanss on priskelt plussis. Kas see on siis ka selle tulemus, et ta on oskuslikult osanud kogu ülejäänud Euroopa ära maksustada, või kuidas te seda seletate?

Aitäh! See, et Putin maksustab – ma võib-olla oleks pidanud jutumärke kasutama siin – kogu Euroopat, on fakt. Makse tõstetakse suuresti ainult sellepärast, et riigid ei suuda enam oma võetud kohustusi täita ja peavad võtma uusi kohustusi kaitsekulude näol, üldiselt julgeolekukulude näol. Nii et see formuleering oli teadlik ja täpne. Putin maksustab kogu Euroopat, kusjuures Eestit kõrgemalt. Soome [kesk]pank hindab, et sõja mõju Euroopale on 2% SKP-st. Seda võib nimetada ka maksustamiseks, ja ma nimetasingi. Eestile on see mõju kahtlemata suurem. Eesti majandus on väiksem, ebastabiilsem, Vene piirile lähemal. Me oleme tõstnud rohkem kaitsekulusid, mille üldine hüve ei ole nii suure protsendiga kui muude riiklike kulude puhul. Aga Venemaa majandus on muidugi omaette nähtus. Tõesti, suured numbrid, mida nad esitavad, on kohati isegi kadestamisväärsed, aga selle taga on muidugi sõjamajandus ja naftatulud. See ei ole asi, mida Venemaa kodanik tegelikult vajab, kui ta ei taha elada selles šovinismiuimas, milles ta praegu elab.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, teine küsimus, palun!

See on täpne tsitaat, mis te ütlesite: te ütlesite, et makse tõstab Putin. Kes siis ikkagi meil juhib riiki? Kes juhib valitsust, kas meie peaminister Michal või Putin? Ja kas teie arvates sellised laused ei tekita inimestele ja peredele hirmu, kui saadakse teada, et kõik otsused ei tule mitte meie peaministrilt Michalilt, vaid mõjutaja on hoopis Putin?

Aitäh! Riigipea on tegelikult Alar Karis. Aga makse tõstab Putin. Ma juba ütlesin, et "maks" on siin ülekantud tähenduses. Ma juba viitasin ka Soome [kesk]panga analüüsile, mis hindab Putini sõja mõju Euroopa SKP‑le 2%‑le, ja et Eestile on see mõju kindlasti suurem kui 2%. Seda võib nimetada maksuks ja nii seda üldjoontes, tihti ka nimetatakse. Ei ole mõtet pead liiva alla pista. Ma arvan, et teie poolt ei ole eriti mõistlik asuda Putini advokaadi poolele. See ei näe hea välja. Sõda on siiski majandusraskuste valdav allikas. Eelarve defitsiidist ma juba rääkisin. Eelarve defitsiit algas Jüri Ratase valitsuse ajal sellega, et muudeti ära eelarvereeglid, ja sellega, et lasti eelarve miinusesse. Viimane riigieelarve, mis oli ülejäägis, oli 2015. aastal. Kuni selle pöördeni, aastatel 2010–2015 esitas Eesti kõik eelarved struktuurses ülejäägis. Struktuurses ülejäägis, vastavalt oludele ja majandusele jõukohaselt. See on väga suur muutus, et edaspidi on olnud ainult miinus. Ja selle ainus põhjus ei ole olnud järjestikused kriisid. Miinust on toodetud täiesti teadlikult ja püsivalt kriiside varjus.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te ütlesite, et Putin on kõikide maksutõusude taga. Samas me teame, et majanduse piduriks on ka kõrged energia hinnad ja energia hinna teeb kõrgeks taastuvenergia tasu. Kas võib öelda, et Putin on ka taastuvenergia tasu hinna taga või?

Aitäh! Ka teil ei ole vist mõistlik asuda Putini advokaadi rolli. Mina ei ole öelnud, et kõikide hinnatõusude või maksutõusude taga on Putin, küll aga seda, et Putin maksustab Euroopat selle sõjaga, ülekantud tähenduses. See väljendub väiksemas SKP‑s, see väljendub Eesti puhul suuremas SKP languses. Ja taastuvenergia kohta võin teile kinnitada, et taastuvenergia on odavam kui fossiilenergia. See on seda selgem, mida rohkem me arvestame energia tootmise tegelikke kulusid, sealhulgas keskkonnakoormust. Nii et ma soovitan teil asuda taastuvenergia toetajate leeri. Taastuvenergia toetused tehakse eesmärgil, et fossiilenergeetikast vabaneda ja võimaldada investeerida odavamasse energia tootmisse.

Mart Maastik, teine küsimus, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ma kõigepealt tahtsin teid informeerida. Te ütlesite, et te ei tundnud minu isa. Ma võin teda tutvustada, ta veel õnneks elab.

Ma vabandan.

Ei ole hullu. Aga ma tahtsin küsida sellise küsimuse. Te väitsite, et Putini poolt on justkui tehtud maksud, mis mõjutavad Eesti majandust. Kas teil on andmeid, et need maksud on kuidagi erinevad meie lähinaabritel, kes elavad ka siin Venemaa naabruses? Nende majandus tõuseb, aga meie majandus langeb.

Aitäh! Mul on neid andmeid, neid andmeid ma ka esitasin. Lätil ei lähe palju paremini, Leedul läheb paremini teistsuguse naabruse tõttu, näiteks ka teistsuguse migratsioonipoliitika tõttu, teistsuguse ekspordistruktuuri tõttu. Aga Eestil on tõepoolest naabrid, ekspordipartnerid, kellel endal [ei lähe hästi]. Ja ma juba mainisin, et ekspordi ärakukkumine mõjub väikeses riigis võimendusega. Eesti ekspordistruktuur ja majandussidemed ei ole olnud majandusele abiks, vastupidi. Ära on kukkunud Venemaa – järsemalt kui enamikul Euroopal –, me oleme järsult katkestanud sealt energia ostmise. Kõik ei ole seda katkestanud. Meil on üldine ebakindlus, me kannatame rohkem kõrgema euribori pärast. Tõsi, [kõrge] euribori taga on siiamaani natukene ka COVID-i ja Euroopa Keskpanga rahapoliitika mõjud. Aga siiski, meie laenukoormus on erasektoris kõrgem kui nendel teie vihjatud naabritel ja euriboriga seotus on ka suur. Selliseid tegureid ma mitu tükki mainisin. Aga ma tõesti vabandan, et ma kasutasin isa puhul minevikuvormi. Minul endal ei ole isa juba ammu enam. Ju ma siis meie suhteliselt sarnase põlvkonna [tõttu] mõtlesin kuidagi alateadlikult valesti.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu teile, auväärt minister! Rahanduskomisjoni arutelu ja otsuseid tutvustab meile taas rahanduskomisjoni esimees, hea kolleeg Annely Akkermann. Palun!

Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu nr 509, tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 1. oktoobril. Eelnõu sisust andis juba väga põhjaliku ülevaate minister, seetõttu ma selle sisu lähemalt ei tutvusta. Komisjonis tõusetusid küsimused. Andrei Korobeinik uuris, et kui maksuküüru kaotamine on nii hea asi, miks seda siis ikka edasi lükatakse. Minister vastas, et riigi rahanduslik olukord nõuab seda, riigi rahanduse [korraldamise] mõte on tagada riigi [rahastuse] jätkusuutlikkus ja kulude katmine. Mart Võrklaev rõhutas, et maksuküüru [kaotamise] edasilükkamine on järgmise aasta kõige suurem maksutõus. Samuti puudutati sellist küsimust, nimelt Andrei Korobeinik arvas, et käibemaksu mõju on suurem kui maksuküüru [kaotamise] edasilükkamisega kaasnev mõju. Aga Jürgen Ligi vastas komisjonis, et selle muudatuse ehk maksuküüru [kaotamise] edasilükkamise mõju järgmisel aastal on 474 miljonit eurot, kuid käibemaksu mõju on 113 miljonit eurot. Need igasugused maksuvabalt tehtavate kulude hüvitiste või ettevõtlusega seotud kulude maksustamisele kuuluvast osast mahaarvamise määrade tõstmised, mis selles eelnõus on, puudutavad uusi määrasid lähetuse päevaraha, laeva‑ ja lennukimeeskonna toitlustamise, vastuvõtukulu, reklaamkingituste, töötaja majutamise ja töötaja tervise edendamiseks tehtavate kulutuste puhul. Nende üle suuremat arutelu ei olnud. Nende kohta on põhjalikud selgitused seletuskirjas ja seletuskirjast saab ka näha, et neid on korrigeeritud ülespoole üsna sarnaselt inflatsiooniga, mis on olnud viimasest määra sätestamisest möödunud aja jooksul. Komisjon võttis loomulikult vastu menetluslikud otsused. Komisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada, võtta eelnõu päevakorda täna ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. Päevakorda võtmine ja juhtivkomisjoni esindaja määramine otsustati konsensuslikult, aga esimese lugemise lõpetamise poolt hääletas 7 rahanduskomisjoni liiget. Vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg kümme päeva. Kui esimene lugemine lõpetatakse täna, siis täitub kümme päeva 29. oktoobril kell 17.15 ja see on siis muudatusettepanekute esitamise tähtaeg. See on minu poolt lühidalt kõik.

Aitäh! Juhatajana on mul palve. Sa mainisid, et 7 hääletas esimese lugemise lõpetamise poolt, aga palju oli siis vastu? Äkki on oluline informatsioon.

Vastu oli 2: Martin Helme ja Aivar Kokk. Erapooletuid ei olnud.

Aitäh! Nüüd on küsimused saalist. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas komisjonis arutati küsimust, miks valitsus kogu aeg võtab raha vaestelt ja kingib seda rikastele?

Eelnõu seletuskirjas on tabelid ja nendest tabelitest nähtub, et selle seaduse [jõustumise] edasilükkamine mõjutab 2200-eurose palgaga inimesi 21,2% ja 1200-eurose palgaga inimesi 9%. See eelnõu mõjutab kõige rohkem 2200-eurost või selle piiril palka saavate inimeste maksukoormust, maksuvaba osa läheb nulli.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Te ütlesite, et minister oli komisjonis [eelnõu] väga põhjalikult selgitanud. Kas seal tuli juttu ka sellest, et Putin nagu maksustab meid ja [seetõttu] tema siis peab seda ellu viima? Ja lähtuvalt sellest ma vaatasin lisa 1, kus on organisatsioonide ettepanekud. Seal lisas 1 ei ole arvestatud mitte ühegi organisatsiooni ettepanekut, välja arvatud üks, mis on tehniline muudatus: muudatus tuleb sisse viia ka valitsuse 2006. aasta määrusse. Kas teil oli arutelu all ka see, miks ei arvestatud huvigruppide tehtud ettepanekuid selle seaduse [kohta] selle muudatusettepanekute paketi näol?

Sellest komisjonis juttu ei olnud. Komisjonis väga pikalt seda eelnõu ei arutatud, ma tegelikult ütlesin, et siin saalis enne mind minister tutvustas seda mu meelest ikka väga põhjalikult. Ja sellessamas lisas, kus on muudatusettepanekud, on ka selgitused, miks neid ei arvestatud. Aga selle eelnõu kaasamiskoosolekud meil muidugi alles tulevad ja kaks kirja oleme sihtgrupilt juba saanud. Üks [ütleb], et – ma saan kirjast aru nii – nende teenuste loetelus, mida võib ettevõtlustulu teenimiseks vajalike kuludena, tervisekuludena arvestada, võiks olla ka mindfulness. Ja teine on Eesti Tööandjate Keskliidult, kes annab teada, et nad toetavad väga muudatust, millega maksuvaba terviseedenduse [teenuste] loetellu lisanduvad tervishoiukorralduse infosüsteemi kantud tervishoiutöötaja ja kutset või erialast pädevust omava spetsialisti osutatud teenused. Ja nad soovivad loomulikult, et tervisekulusid lubataks veelgi rohkem, suuremas määras ettevõtlustulust maha arvestada enne tulumaksu arvestamist.

Rohkem teile küsimusi ei ole. Väga suur tänu! Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma olen hea kolleegi Annelyga nõus, rahandusministri ettekanne oli põhjalik. Oma sõnavõttudes keskendus ta küll peamiselt Putinile. Mulle tuli meelde üks teine Venemaa president, Dmitri Medvedev, kelle käest üks Venemaa kodanik küsis, millal majandusel hakkab paremini minema, mille peale Medvedev ütles, et raha pole, aga pidage vastu. Sama optimistlik oli ka Jürgen oma sõnavõttudes. Ta arvas, et poliitikute negatiivne meelestus on põhjustanud madala sündimuse ja võimendab majanduslangust, sest inimesed lihtsalt ei julge poest endale süüa osta, kui nad vaatavad Riigikogu otseülekannet ja näevad, kui kehvasti asjad on. Mulle tundub, et põhjus on pigem selles, et valitsus, mitte Putin, vaid Kristen Michal võtab näiteks tudengitelt ära stipendiumi ja üksikpensionäridelt toetuse. Ta maksustab automaksuga maal elavaid inimesi, kes varsti ei saagi lapsi kooli viia. Ja see võib tõepoolest olla üks järelemõtlemise [koht]: kas nad julgevad lapsi sünnitada olukorras, kus nad ei saa pakkuda neile maal adekvaatset elutaset? Järgmise aasta eelarve on mõeldud selleks, et koguda raha rikaste soodustuse rakendamiseks. Jah, kahtlemata on positiivne, et see soodustus ei rakendu 1. jaanuarist 2025, aga ei ole üldse positiivne, et see rakendub ülejärgmisest aastast. Olukorras, kus Eesti majandus langeb – Eesti majandus ei lange mitte Putini pärast, vaid Reformierakonna ebaõnnestunud majanduspoliitika pärast –, on täiesti mõeldamatu, et vaesemate käest kogutakse raha selleks, et jagada seda näiteks Riigikogu liikmetele ja ministritele. See ei ole inimlik poliitika ja ma väga toetan seda, et valitsus on aru saanud, et praegu ei ole õige aeg selle väljamõeldud maksuküüru kaotamiseks. Aga ma väga loodan, et järgmise aasta jooksul valitsus jõuab järeldusele, et see lihtsalt ei olegi hea idee. Kriisi ajal peab riik inimestele appi tulema, kriisi ajal peab riik mõtlema just nende peale, kellel on niigi raske, mitte võtma nende käest ära viimast raha. Ja selle tõttu me kindlasti järgmise aasta eelarvet ei toeta. Selle initsiatiivi vastu me ei ole, kindlasti on parem, kui vaesemate käest võetud raha suunatakse rikkamatele aasta pärast, mitte kohe. Aga ma loodan, et Jürgen Ligi on piisavalt mõistlik inimene, et aastaga ta saab aru, et inimesed ei tunne ennast kehvasti mitte poliitikute sõnavõttude pärast, vaid sellepärast, et valitsus lihtsalt röövib neid. Aitäh!

Aitäh! Nüüd on mul võimalus ennast natukene rehabiliteerida, andes sõna Rain Eplerile Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel.

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma ka plaanisin alustada tänusõnadega teile, et te selles punktis ei leidnud põhjust mind siia kõnelema mitte lasta. (Juhataja naerab.) Head kolleegid! Head inimesed! Markeerin mõnesid mõtteid, millest minister meile siin täna rääkis. Tegelikult paistsid Eesti otsused energeetika vallas ikkagi selgelt silma, ja kahjuks mitte positiivses mõttes. Need eristusid teistest Euroopa riikidest selle niinimetatud energiakriisi ajal. Me toona ennustasime, et see vale poliitika viib hüperinflatsiooni ja majanduslanguseni, ja sinna me välja jõudsimegi. Eesti on tegelikult, arvestades meie väiksust, Euroopas väga unikaalses positsioonis. Meil on ajalooliselt olnud väga tugev energiatootmisvõimekus. See on nüüd ideoloogilistest otsustest kantuna nõrgenenud. Aga ma siiski väidan mitte ainult seda, et me oleks võinud ettevõtjaid ja majapidamisi energiakriisi ajal toetada, [vaid ka seda, et] üks vahend oleks olnud Euroopa CO2-kaubanduses osalemise ajutine peatamine. See oleks andnud meile võimaluse põlevkivist väga mõistliku hinnaga elektrit toota. Kui keegi tuleb ütlema, et see ei ole võimalik, siis vaadakem kas või viimaste nädalate uudiseid. Holland, Poola ja Ungari on teatanud, et nemad ei kavatsegi täita Euroopa rändelepet, sest nende enda riigi seisukohalt on see liiga suur oht julgeolekule. Nii et riigid ikkagi saavad otsuseid teha. Minister [kasutas] siin sellist piltlikku väljendit, justkui Putin maksustaks Euroopat. Ma arvan, et võib-olla õigem piltlik paralleel on, et ta võtab dividendi. Ja ta võtab dividendi sellelt, et aastakümnete jooksul, ma julgen öelda, tehti Euroopas valeotsuseid energeetika vallas. See suur rohepööre, mida siin on edendatud, [tegigi] Euroopa Venemaast sõltuvaks. Ja ärgem unustagem seda, et kõik need rohelised aktivistid, kes räägivad meile maailma päästmisest … Jällegi, Saksamaa näide on hea. Me mäletame neid Saksamaa tippotsustajaid, kes maandusid hiljem Gazpromi palgale. Ja see andiski Putinile võimaluse Euroopat energeetikaga kägistada, kui nii võib öelda. Ministriga võib ju nõustuda, et kui üldine meeleolu ühiskonnas on nukker ja tulevikuperspektiiv pehmelt öeldes mitte eriti roosiline, siis on kindlasti majandusaktiivsus väiksem. Aga ma ei ole nõus sellega, et kui valitsuse otsuseid kritiseerida, siis selle saab panna kategooriasse "vingumine". Selliselt me ei peaks asjadele lähenema. Olgu kriitikat [väärivana] välja toodud kas või valitsuse tehtud maksutõusud majanduslanguse ajal või perede ja laste vastu suunatud poliitika, mis kindlasti kindlustunnet vähendab. Nii et sellega ei saa nõustuda, et opositsiooni kriitika on madalama majandusaktiivsuse põhjus. Siin on ikkagi valitsuse otsused taga. Aga ma lõpetan optimistlikult, et ministrile rõõmu teha. Lootus ei ole kadunud, opositsiooni tegevus hakkab vilja kandma. Kui vesi tilgub kivi peale, siis pikapeale ta uuristab sinna augu. Möödunud nädalal võttis koalitsioon tänu opositsiooni tegevusele tagasi eelnõu, kus taheti muuta lastekaitseseadust ja seonduvaid seadusi selliselt, et inimesed, kes on sooritanud väga ränkasid kuritegusid, muu hulgas laste vastu, saaksid lastega taas töötada, kui karistus on ära kantud. Kehtivas seaduses seda võimalust ei ole. See eelnõu võeti tagasi. Nüüd, mis me täna kuulsime? Aasta või poolteist on opositsioon rääkinud, et ärge tehke seda niinimetatud maksuküüru kaotamist, see on liiga suure kuluga. Ja täna me näeme, et see lükatakse edasi. Ma julgen olla optimistlik, et küllap me aasta pärast kuuleme, et see lükatakse veel edasi. Kui me vaatame, et Saksamaa just teatas, et majanduskasvu prognoos korrigeeriti majanduslanguse prognoosiks, britid kukkusid välja maailma kümne suurima tööstusriigi hulgast ja nii edasi, siis Euroopas midagi nii roosilist ei paista, et saaks täituda see, nagu Ligi ütles, et majandus hakkab meil mühinal kasvama. Küllap tuleb ka järgmisel aastal Ligil siia tulla, kui ta veel minister on, ja mõru pill alla neelata ning öelda, et lükkame selle veel edasi või jätame üldse ära. Aitäh!

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Alustame sellest, et minister rääkis kõigest muust, kuid mitte sellest eelnõust, ja komisjonis praktiliselt ei rääkinud suurt midagi. Kui ma vaatan sellele eelnõule otsa, siis pean tunnistama, et minu kogemuse põhjal ei ole sellist eelnõu küll ammu nähtud, kus [seletuskirja] on kirjutatud hästi palju punkte, mida see eelnõu peaks sisaldama, aga tegelikult hästi palju punkte on juba eelnevate seadustega vastu võetud ja siis me ei näegi [eelnõus] nendes punktides numbrite muutust, kuigi seletuskirjas on need märgitud. Miks see sellisena tehtud on? Ei oska öelda. Aga me näeme siin väga selgelt numbreid, mis [näitavad, mida] tähendab kõrgepalgaliste tulumaksuvabastus. See number on siia eelnõusse sisse kirjutatud: järgnevatel aastatel pea pool miljardit. See on sõna otseses mõttes kulu riigieelarvele. Ühelt poolt võib küll öelda, et kõrgepalgalised saavad ju tulumaksuvabastust ja natuke raha juurde. Aga vaatame maksude koormust, kas või kaitsekulude [katmiseks mõeldud] riigikaitsemaksu, millega eelnõu seletuskirja järgi tahetakse inimeste käest kokku korjata üle 800 miljoni euro. Järgmise aasta riigieelarves on kulu aga natukene üle 70 miljoni, ja kui vaadata RES‑i, siis [näeme, et] ühelgi RES‑i aastal ei ole see number 200 miljonit. Minister rääkis, et kõiges on teised süüdi. On väga selge, et meie majanduse langus algas sellel hetkel, kui Reformierakond sai uuesti võimule. 2020. aastal, kui olid Isamaa, Keskerakond ja EKRE võimul, me vähendasime 2020. aasta lisaeelarvega aktsiise ja andsime ettevõtjatele kolme kuu töötasu maksmise võimaluse riigi poolt. Tänu sellele oli järgneval kahel aastal Eesti majandus Euroopa kõige kiiremini kasvav majandus. Aga ei läinud palju [aega] mööda, kui jõudis jälle võimule Reformierakond. Ja peab kurbusega tunnistama, et koos Keskerakonnaga tehti mõned otsused. Esimene oli see, et avati kolmas kõrgepingeliin Läti ja [Eesti] vahel. Vaadake seda kuupäeva novembrikuus: kahe päeva pärast kasvas elektri hind Eestis võrreldes Soomega 20, 30 ja siis juba kordades. Kolmas kõrgepingeliin oleks olnud vaja avada nüüd, kui me tahame ennast Venemaast lahti ühendada ja Euroopa sagedus[alaga] ühineda, aga me tegime seda siis ja elektri hind oli laes. Teine suur otsus oli see: tolleaegne majandusminister ja peaminister otsustasid, et LNG-terminali Eestisse ei ole vaja ja see tuleb teha koos Soomega. See jokutamine ja jamamine tekitasid selle, et 30-eurose megavatt-tunni [hinna] asemel me maksime mõnel kuul 285 eurot. See viis riigieelarvest välja praktiliselt 1,7 miljardit eurot ehk see võeti inimeste taskutest. Elering teenis küll võrgutasude pealt raha, 600 miljonit tuli sealt ka riigieelarvesse. Aga siis tehti aasta lõpus veel otsus, et tuleb maha müüa 2500 vagunit, mis täna teeniksid Kasahstanis sõites iga päev 100 000 eurot. Ongi 2 miljardit! Nüüd hakatakse seda 2 miljardit lappima. Aga sellele 2 miljardile tahetakse otsa panna kõrgepalgaliste tulumaksuvabastus, mis on iga aasta veel pool miljardit, ja siis räägitakse kõikidest muudest meetmetest. [Tuleks] need asjad praegu ära jätta … Kolm minutit palun.

Palun, lisaaeg kolm minutit!

… ja sinna juurde lihtsalt öelda, et riigisektori valgekraede pealt, keda on suurusjärgus 24 000, hoiame kokku 300 miljonit. Nende hulgas ei ole õpetajaid ega politseinikke. [Avaliku sektori töötajaid] on maksumaksja palgal kokku pea 140 000. Nii et sõna otseses [mõttes] valgekraed, nagu meie, kes me siin saalis istume. Ja kui peatada ka riigipoolsed maksed teise pensionisambasse, oleks iga aasta kokkuhoid miljard. Kui keegi ütleb, et meil on vaja tõsta [makse] sellepärast, et kaitsekulusid tõsta, siis see on kõige suurem vale üle pika aja. Raha korjatakse üle 800 miljoni aastas, järgmisel aastal natuke üle 70 miljoni läheb selleks kuluks. Nelja aasta peale kokku ei ole nii palju planeeritud RES‑is, kui ühel aastal maksudega võetakse. Minu arvates mitte ei ole vaja lükata seda kõrgepalgaliste tulumaksuvabastust edasi 2026. aastaks, vaid see tuleks üldse ära jätta. Selles eelnõus on mõned head asjad ka. Mul on ääretult hea meel, et koalitsioon nõustus sellega, mida me kevadel ütlesime, et kaugliiniautojuhtide puhul, kes sõidavad rahvusvahelistel liinidel, võiks olla nii, et päevaraha ei lõppeks 15 päevaga. Seal on tõstetud see esimesel 15 päeval 75 euro peale ja järgmised päevad on 40 euro juures. Nii et nüüd on natukene võrdsemad tingimused konkurentidega. Aga Isamaa Erakonnal on selge arusaamine, kuidas maksude tõstmise asemel on võimalik kulusid kokku hoida, ja me oleme üksmeelselt selgel arusaamisel, et seda kõrgepalgaliste tulumaksuvabastust ei ole mõtet teha. Minister vahest ütleb, et hea, et me aru saame, ja ütleb, et näed, me toetame teid, üks aasta lükkame edasi. Aga saage aru, see pool miljardit eurot on riigieelarves kulupoolel. Nii et jõudu ja jaksu meile selle eelnõu aruteluks komisjonis. Järgmisel kümnel päeval on kõigil võimalik teha muudatusettepanekuid. Siin on häid asju, näiteks et massaaži on võimalik tulumaksuvabalt teha, aga sellegipoolest on siin ka palju asju, mida võiks veel paremini teha. Nii et ootame muudatusettepanekuid ja kindlasti Isamaa Erakond teeb neid ka. Aitäh!

Suur tänu, head kolleegid! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 509 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 29. oktoober kell 17.15. Head kolleegid, mulle on laekunud Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepanek pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Me peame seda ettepanekut hääletama. Et te saaksite planeerida, teeme seda kohe, nii et kuulutan välja hääletamise ettevalmistamise. Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt hääletas 47 Riigikogu liiget, vastu oli 20, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. Tänane istung on pikendatud kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Aitäh!