Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (505 SE) esimene lugemine

Tänane viimane eelnõu on Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 505 esimene lugemine. Ettekandjaks on justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta. Palun!

Austatud juhataja! Hea Riigikogu! Teie ees on eelnõu, mis kajastab 2024. aasta versiooni koalitsioonilepingust. Selle järgi muudeti osa ministeeriumide vastutusvaldkondi. Vastav peaministri korraldus tehti 12. augustil ja sealt edasi on eelnõu liikunud kooskõlastusringile ja jõudnud siia teie ette. Tutvustan lühidalt neid muudatusi, mis ees seisavad. Esiteks, Justiitsministeerium nimetatakse Justiits- ja Digiministeeriumiks. Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalasse liiguvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist digiarengu valdkonna need ülesanded, mis puudutavad digiühiskonda, avalike e-teenuste arendamist, nendest teavitamise koordineerimist, digiarengu ja küberturvalisuse üleriigilist korraldamist ja järelevalvet, riigi infosüsteemide, sealhulgas andmepoliitika kujundamist ja koordineerimist ning kesksete võrgu- ja infosüsteemide arendamise koordineerimist. Samuti [kuulub sinna] telekommunikatsiooni korraldamine. Ühtlasi liiguvad üle Riigi Infosüsteemi Amet, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus ja Eesti Interneti Sihtasutus. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse liiguvad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist järgmised ülesanded: ligipääsetavuse edendamine ja koordineerimine, maakasutuspoliitika kavandamine ja elluviimine, ruumilise planeerimise korraldamine ning maa- ja ruumivaldkonna ülesannete täitmine. Praeguse Maa-ameti põhjal loodav Maa- ja Ruumiamet liigub samuti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse. Selle liikumisega kaasneb ka üks erisus. Nimelt, kuna maakasutuspoliitika liigub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse, siis kehtestatakse nõue, et riigile kuuluva kinnisasja võib kasutusse anda või võõrandada üksnes Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nõusolekul sellisel juhul, kui tegemist on põllumajanduslikul otstarbel kasutatava maatulundusmaa sihtotstarbega maaga või kui kinnisasi on asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul talle vajalik avalike ülesannete täitmiseks. Üks kindlasti kõiki Eesti inimesi puudutav muudatus on see, et Siseministeeriumi valitsemisala täiendatakse uue ülesandega, milleks on elanikkonnakaitse valdkond. Ja üks tehnilist laadi muudatus veel. Meil on olnud 1995. aastast riigisekretäri ametikohal juriidilise kõrghariduse nõue. 30 aasta jooksul on Riigikantselei ülesanded oluliselt muutunud. Riigisekretärist on saanud tippjuht, kelle roll tänapäeval eeldab ulatuslikke teadmisi mitte ainult õigusalal, vaid palju laiemalt. Samuti on kasvanud õigusekspertiisi osa või õigusteadmised Riigikantseleis laiemalt, nii et seda haridusnõude muutmist saab lugeda põhjendatuks. See on lühidalt selle eelnõuga kaasas käivate muudatuste tutvustus.

Teile on ka küsimused. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Hea justiitsminister! Kahjuks riigisekretäri haridusnõuete muutmine väga hea välja ei näe. Tuleb uus peaminister ametisse ja soovib panna riigisekretäriks oma inimese, aga avastab, et see inimene ei vasta haridusnõuetele, mis on kehtivas seaduses sätestatud. Ja siis selle jaoks [tahetakse] muuta tervet seadust ja tuuakse see eelnõu siia Riigikogu ette. Nüüd siis räägitakse, et riigisekretäril on üldse teine roll, et tema on tippjuht, tema on mänedžer. Mul on küsimus: kas muudetakse ka Vabariigi Valitsuse seadust, kus on sätestatud riigisekretäri ülesanded, [mille hulgas] on ka põhiseaduslikkuse järelevalve ja analüüsimine, kas eelnõud ja õigusaktid vastavad põhiseadusele? Kas seda ka muudetakse?

Aitäh! Selle spekulatsiooniga on mul selles mõttes raske kaasa minna, et meil on olnud mittejuristist väga hea riigisekretär Ülo Kaevats, kes oli riigisekretär aastatel 1992–1995. Ja võib ka vastupidi spekuleerida, et kas 1995. aastal seati see nõue millegi muutmiseks. See ei ole minu arust kohane. Küll aga tuletan ka meelde, et Justiitsministeeriumil on samasugune ülesanne, aga justiitsministrile juriidilise kõrghariduse nõuet ei ole. Samuti ei ole juriidilise kõrghariduse nõuet näiteks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule, kes riigi nimel annab tasuta õigusnõu ja lahendab õigusalaseid küsimusi. Nii et selline teatud tüüpi hariduse nõue nendel ametikohtadel, kus, ma ütleksin, kantakse suuremal määral õiguslikku koormat, tegelikult ei ole seni otstarbekaks osutunud.

Tiit Maran, palun!

Aitäh, auväärt eesistuja! Hea ettekandja! Te väga ilusasti rääkisite, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse läheb ligipääsetavuse edendamine, koordineerimine, maakasutuspoliitika kavandamine ja elluviimine, ruumiline planeerimine, maa- ja ruumivaldkonna ülesannete täitmine, Maa-amet ja nii edasi. Samal ajal, kui me loeme, mis on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsusalas, siis seal on muu hulgas regionaalpoliitika areng, kohaliku omavalitsuse poliitika ja nii edasi. Kas teile ei tundu täiesti meelevaldne viia väga olulised instrumendid, mis tegelikult oleks vajalikud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis oma valdkonnas toimimise tagamisel, teise ministeeriumi alla?

Aitäh! Nii nagu ma sissejuhatust alustades ütlesin, tegemist on koalitsioonileppest tuleneva eelnõuga ehk sellise jaotusega, mis koalitsioonileppes kokku lepiti. Nüüd ma lisaksin juurde, et kui me vaatame sisulise poole pealt, siis ma isiklikult pean neid lahendusi, mis on välja pakutud, küll väga heaks. See, et me justiits- ja digivaldkonna kokku paneme, võimaldab meil palju kiiremini edasi liikuda digiinnovatsiooniga, lahendades, kui inimesed on samas ruumis, palju õiguslikke küsimusi, mida digitaalse arengu võib-olla mõnikord ka pärssimiseks või takistuseks on peetud. Ja samamoodi, kui me räägime majandusküsimustest, maakasutuspoliitikast, ruumilisest planeerimisest ja mõtleme peamistele ruumilise planeerimise ülesannetele Eesti Vabariigis, siis need puudutavad ju väga suurt hulka erinevaid ministeeriume. Aga ruumilise planeerimise kõige otsesemad mõjud on ikkagi seotud majandusega. Võib-olla lihtne ettekujutus tekib sellest, kui me mõtleme, kus on Eestis kõige suuremad ja uhkemad mõisakompleksid järjest reas: need on rajatud pärast seda ruumilise planeerimise otsust, kui otsustati teha raudtee Peterburi. Ja see ruumilise planeerimise otsus võimaldas selle raudtee ümbruses majandusel enneolematul moel kasvada. Sotsiaalsed mõjud on kindlasti olemas, ka keskkonnamõjud on kindlasti olemas, aga kui me mõtleme suures pildis, siis kõige suurem seos maakasutuspoliitikal ja ruumilisel planeerimisel on ikkagi majanduse ja inimeste toimetulekuga, sealhulgas töö ja sissetulekuga. Nii et ma pean seda mõistlikuks. Samal ajal regionaalarenguga peavad kindlasti tegelema absoluutselt kõik valitsuse liikmed. See on selline oluline teema, mis püsib meeles nii kaitseministril kui ka justiitsküsimuste ja digiküsimuste puhul.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Äkki sa selgitad. Ma loen seda seaduseelnõu ja seletuskirja ja siin on kirjutatud: Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala eelarvest tõstetakse Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarvesse üle kokku umbes 21,8 miljonit eurot, sealhulgas Maa-amet. Järgmine lause: prognoositavad tulud on tänu sellele umbes 28 miljonit järgmine aasta. Kuidas ühe ameti ühest ministeeriumist teise ümbertõstmine toob kokku 28 miljonit eurot tulu? See on päris huvitav. Et sul natuke lihtsam oleks, see on [seaduseelnõu seletuskirja] 15. lehekülje teine lõik. Seletuskirjas võiks lahti kirjutada, ma tahaks ettevõtjana ka teada, kuidas on võimalik, et kui ma [üksuse] ühest ettevõttest teise kannan, mis toob tegelikult kaasa kulusid, mis on järgmise rea peal näidatud – kui ma oma arvuti viin ühest ruumist teise, siis see kulu on 1000 eurot näiteks –, siis siin on hoopis [kirjas], et 28 miljonit tuleb tulu.

Aitäh! Kui ma loen seda lehekülg 15 teist lõiku, siis siin on minu arusaama mööda kõik õige. Riigieelarve koosneb tuluridadest ja kuluridadest. Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala tulud tõusevad ümber tõstetavate ministeeriumi osakondade või töötajate tõttu, samuti selle Maa-ameti tõttu. Ja tõenäoliselt, kuna siin on öeldud, et tegelikult ümber tõstetavad summad võivad olla [teistsugused], kuna täpsed andmed veel puuduvad, saldoandmikke ei ole kokku pandud, siis seal võivad olla veel mingid Euroopa Liidu rahad või toetuste rahad, mis kokku annavad selle 28 miljonit. Aga Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarve tulupool selle võrra tõesti kasvab.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Naljaga pooleks võib öelda, et siis võiks ju iga kuu sellise seaduseelnõu siia tuua ja vastavalt vajadusele ühte või teist ministeeriumit ülekantavate vahenditega poputada. Aga kui tõsiselt rääkida, siis eks need vangerdused ole küllaltki keerulised. Loodetavasti ministrid ikka saavad aru, mis valdkonna eest nad täpselt seisavad. Mina võin öelda, et kui tavainimeste käest küsida, siis nemad kindlasti suurt aru ei saa, mis minister mis valdkonna eest seisab. Aga see eelnõu teine pool – tahes-tahtmata tundub ikkagi, et praegu luuakse ühte töökohta vastavalt peaministri soovile, et see muutus on ka sellest tingitud. Kas ikkagi järjepidevus, riigi süsteemi järjepidevus ei muutu selle riigisekretäri [puudutava muudatuse tõttu] teie arvates halvemaks?

Aitäh! No kui me räägime siin ajaloolisest järjepidevusest, siis see on olnud ilma juriidilise kõrghariduse nõudeta koht.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Viimased 30 aastat on siiski see nõue kehtinud ja nüüd on huvitav, et tuuakse välja, et see seadus on ajale jalgu jäänud. Huvitav, miks just praegu see seadus on ajale jalgu jäänud. Seda oli võimalik muuta 30 aastat, aga just nüüd avastati, just nüüd, kui uuel peaministril on vaja riigisekretäri ametisse panna uus inimene, kellel juriidilist haridust ei ole. Tegelikult see ju loob väga ohtliku pretsedendi ja ka tippkohtade politiseerimise, mida me ju tahaksime üldjuhul vältida. Kas teie ei näe siin sellist ohtu?

Kindlasti ma nõustun teiega selles osas, et tippametikohtade politiseerimine ei ole hea ega õige suund. Antud juhul ma nende spekulatsioonidega kahjuks või õnneks kaasa tulla ei saa. Juriidilise kõrghariduse nõude kaotamine riigisekretäri ametikoha puhul on põhjendatud sisuliste argumentidega. Ma veel kord rõhutan, et meil on Eesti Vabariigis sellised ametikohad, mis eeldavad õigusnõustamist, õiguslike küsimuste lahendamist, näiteks justiitsministri ametikoht, Justiitsministeeriumi kantsleri ametikoht ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametikoht, [mida täitev inimene] täiskohaga annabki õigusalast nõu ja lahendab õigusalaseid küsimusi. Ühelgi nendest kohtadest, [kuigi need inimesed] on kättpidi sees õiguslike küsimuste lahendamises ja [tegelevad] põhiseaduslikkuse teemadega, juriidilise kõrghariduse nõuet ei ole. Täpselt samamoodi kehtib see kogu õigusloome eest, õigusloome kvaliteedi eest vastutava justiitsministri puhul. Lisaksin juurde vahest ka selle argumendi, et kaasajal on juriidilise kõrghariduse sisu oluliselt muutunud võrreldes sellega, mis ta oli 30 aastat tagasi. Ka Eestis on võimalik omandada õigusalane kõrgharidus üksnes [õppides] IT-valdkonna õigust, näiteks Tallinna Tehnikaülikoolis, või üksnes rahvusvahelist inimõiguste kaitset, nagu on see võimalik Tallinna Ülikoolis. Sellisel klassikalisel kujul õigusharidus, nagu ta oli olemas 30 aastat tagasi – tänapäeval on võimalik õigusalane diplom saada hoopis teistsuguste teadmistega, mis ei vasta ehk sellele ootusele, mis siin kunagi on olnud.

Tere, Liisa! Uskumatu seljanka! Meil on nii, ma saan aru, et Justiitsministeerium hakkab tegelema televiisorite ja telefonidega, majandusministeerium maaga, põllumajandusministeerium postiga, kirjade liigutamisega. Ja tegelikult, kui vaadata seletuskirja lehekülg 18, siis [näeme seal] hinnangut mõjude kohta, et sellega kaasneb nendes organisatsioonides ärevus ja stress, mida ametnikud ise on välja toonud. See hõlmab ligi 1400 inimest. Aga minu küsimus puudutab seda, see ongi küsimus sulle kui telekommunikatsiooni eest vastutavale ministrile, et suvel telekommunikatsiooni liit juhtis tähelepanu kavatsusele suurendada sidevaldkonnaga tegelevate TTJA ametnike arvu 44%. Millest see kavatsus oli tingitud ja mis on sinu hinnang kõigi nende televiisorite ja telefonide eest vastutava ministrina sellele visioonile?

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Kõigepealt ma täpsustan, et televiisorite ja telefonidega ei tegele ma praegu ega ka alates 1. jaanuarist mitte. Jutt käib sellest sidest ehk sellest signaalist, mis ühte või teise aparaati jõuab, mitte aparaatidest endist. Ja sellel on kaunis oluline vahe. Tarbijakaitse ja tootega, kui teil tekib mure televiisoriga, palun pöörduda hea kolleegi majandusministri poole, kes vastutab tarbijakaitseküsimuste eest. Aga põhjus, miks see sidevaldkond kaasa liikus: me vaatasime hea kolleegi Keldoga valdkondade jagunemist mitte selle pilguga, kes mida soovib, vaid selle pilguga, et kui me oleksime mõlemad konsultandid, mis oleks pikas plaanis Eestile kõige parem lahendus. Sidevaldkonna üle liikumine oli mõistlik kahel põhjusel. Esiteks see on väga seotud küberturvalisusega ja kõikide nende teemadega, mis me peame lahendama. Ja teiseks on see seotud väga [suures ulatuses] Euroopa Liidu õigusega, õigusloomega, mis ka uue Euroopa Komisjoni poolt on tööplaanis ette nähtud. Muu hulgas me ikkagi räägime täna ju ka sideandmetest, eks ole, põhiõiguste kaitsest ja kõigest sellest. Tundus mõistlik, et see liigub sidevaldkonnaga kaasa. Lisaks ei ole sidevaldkond ammu enam üksnes torud ja kaablid, vaid väga palju liigub ka õhu kaudu. Nii et tundus mõistlik, et see liigub kaasa. Nüüd, küsimus lehekülg 18 kohta, kus on toodud välja nii negatiivseid kui positiivseid külgi. Negatiivse poole pealt on tõepoolest ärevus ja stress ehk töötajatele kaasa tulemas. Aga positiivse külje pealt on needsamad töötajad välja toonud paremat koostööd, suhtlust uute kolleegidega, töökoha asukohta, professionaalseid eeliseid ning valdkonna mõju suurenemist. Mina ei naeraks selle üle, mida inimesed ise on öelnud "Avaliku teenistuse aastaraamatu 2023" küsitlustes. Ma ei naeruvääristaks inimeste seisukohti. Kui ma vaatan konkreetselt digivaldkonna ja justiitsvaldkonna kokkupanemist, siis see tõesti annab seninägematud võimalused, et me saaksime digiinnovatsiooniga palju kiiremini edasi liikuda, lahendades piltlikult öeldes käigu pealt erinevaid põhiõiguste kaitsega seotud küsimusi. Kui me vaatame terve Euroopa Liidu konkurentsivõimet ja terve Euroopa Liidu võimekust käia kaasas globaalse innovatsiooniga, siis [see annab võimaluse] mitte jääda kinni [valdkonna] kinnireguleerimisse, vaid ikkagi keskenduda majanduse arendamisele, ka näiteks kaitsetööstuse arendamisele. Väga mõistlik kombinatsioon! Aga nüüd ma väga vabandan küsija ees selle pika sissejuhatuse juures. Ausalt, mul läks meelest ära praeguse küsimuse tuum. Kui hea koosoleku juhataja lubab küsimust korrata, siis ma olen väga tänulik, kui saan selle piinliku vea parandada.

Urmas Reinsalu pani juba soovi sisse, aga Tiit Maran, palun järgmisena. (Urmas Reinsalu räägib koha pealt.)

Mina olen nõus, kui ta töö korras küsib. Minu viga.

Ei ole. Vabandust! Tiit Maran praegu. (Urmas Reinsalu räägib edasi.) Me ei saa nii teha, et kui sul on küsimus sisse pandud, sa saad protseduurilise alati panna.

Saada mulle kirjalikult.

Aga Tiit Maran, palun!

Aitäh! Vastus minu küsimusele oli kõike muud kui ammendav. Ma kindlasti ei saa nõustuda sellega, et planeerimist on võimalik taandada IT-lahendustele ja majanduse arendamisele. Seal on ka lokaalsed kultuurilised aspektid ja keskkonnaaspektid. Ja ikkagi jääb lahtiseks, kuidas on võimalik regionaalpoliitikat ja -arengut tekitada Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis, kui planeerimine viiakse sealt välja. Täpne küsimuse siia juurde on see: kuhu läheb rohekoridoride planeerimine ja arendamine? Kas see läheb ka majandusministeeriumi alla või see jääb regionaalministeeriumile?

Aitäh! Ma mõistan seda muret. Mure on võib-olla seda arusaadavam, kui me mõtleme, kuidas planeeringute osa on üldse olnud Eesti Vabariigis erinevate ministeeriumide all. Ta on olnud väga erinevates kohtades. Enne regionaalministeeriumi – parandage mind, kui ma eksin – oli see vist Rahandusministeeriumis. Enne seda oli see Siseministeeriumis ja enne seda majandusministeeriumis. Ehk ta jõuab koju tagasi, olles katsetanud erinevaid versioone, erinevaid variante. Mis puudutab rohekoridori ettevõtjatele, Eestile vajalike investeeringute jaoks nii-öelda kiirema sisselaskmise koridori loomist ehk seda, kuidas riik aitab suurematel investeeringutel kergemini riiki siseneda, siis see jääb majandusministeeriumi alla, samamoodi nagu planeeringud, muidugi tihedas koostöös Kliimaministeeriumiga. Ma söandan kinnitada, et kindlasti kliimainimesed jälgivad keskkonnaaspekti planeeringutes täie tähelepanuga edasi, nii nagu nad on seda senimaani teinud. Ja samamoodi on ka regionaalministeerium sellega hõlmatud. Ja kui hea koosoleku juhataja lubab, siis vastan nüüd ära ka Urmas Reinsalu küsimusele, miks võtab Justiitsministeerium infotehnoloogia liidu hinnangul TTJA-sse tööle 44% rohkem sideinimesi. See plaan on seotud sellega – juhul kui see eelnõuks vormub ja tuleb Riigikogu ette –, et arutelu käib selle üle, kas sarnaselt teiste riikidega Eestis sideettevõtted võiksid osaleda selles Euroopa Liidu poolt ette nähtud massiivses järelevalvetöös kulude katmisel, mis praeguste inimressurssidega ei ole ettenähtud mahus võimalik. Aga veel kord rõhutan: seda juhul, kui see plaan küpseb. See ei ole veel eelnõuna siiapoole teel. Aga kui ta siia jõuab, siis kindlasti saab seda Riigikogus ka põhjalikult arutada.

Muidugi, kirjalike küsimuste saatmine võiks olla suuliselt. Aga, Aivar Kokk, palun!

(Saalist öeldakse midagi.) Digiminister lähenes ka paindlikult. Ma olen väga tänulik koosoleku juhatajale selle vastutuleku eest. Nii, Aivar Kokk.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Läheme selle teemaga edasi. Ma vaatan, et sinu ministeeriumisse tuleb 66 töökohta juurde ja ühe teenistuja isiklike asjade ja arvutikomplekti kolimine on 1000 eurot ehk 66 000 eurot läheb selle kuludeks. Majasisesed sildid – 4000, hoonel asetsevad sildid – 4000, visiitkaardid, vapipitsat, digiarengu valdkonna vanade domeenide ja kaubamärkide ületoomine … Ja me räägime eelarvest, et no raha ei ole. Ma küsin, kust see raha tuleb. Te räägite ju, et 2025. aasta 1. jaanuaril peab kõik tehtud olema. Kas see sünnib nüüd 2024. aasta eelarve ümbertegemisel, mis tuleb meil järgmine päev siia arutellu, või kus koha pealt need rahade ümbertõstmised tekivad? Tegelikult peavad need eelarves toimuma enne, kui selle seadus vastu võetakse.

Aitäh! Väga õige küsimus, aga õnneks on mul sellele ka väga hea vastus. Nimelt, realistlik kulu on 8000 eurot, mis on nende siltide vahetamisega seotud. Kõik ülejäänud kulud jäävad ära, sellepärast et inimesed füüsiliselt ei koli, arvutitöökoht jääb ka sama koha peale. Ja mis puudutab visiitkaarte ja muid selliseid asju, siis neid jõuab välja vahetada selles järjekorras, nagu nad ära kuluvad. Seda, kas inimese visiitkaardi peal on üks nimi või teine nimi ministeeriumi koha peal, on headel kolleegidel võimalik kas või käsitsi ära muuta. Selle pärast mina ei muretseks. (Saalist öeldakse midagi.) Seal on antud võimalikud kulud kokku. Võimalik, et näiteks mõne töökoha kolimine sellegipoolest ette tuleb, aga minu arust küll 1000 eurot ühe töökoha kolimise peale ma ei suudaks kokku panna. Ma arvan, et see on pisut ülepaisutatud.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Proua minister! Te ütlesite, et tehniline eelnõu, aga arutelu on üsna sisuliseks läinud. No kõigepealt ma ütlen, et seda mina küll ei usu, et te Keldoga arutasite, mis Eestile parem oleks. Kui seda valitsuse üldist tegevust vaadata, on raske uskuda, et te Keldoga kuidagi mustrist erinete. Teiseks, teie kommentaar Eesti kõrgharidussüsteemi kohta oli päris huvitav ausalt öeldes. Te ütlesite, et Tallinna Ülikoolist võib saada diplomi, kuhu on "juura" peale kirjutatud, aga tegelikult see ikka ei ole päris see. Lihtsalt markeerin kommentaarina. Aga minu küsimus on, et kas teil valitsuses selle riigisekretäri osas tegelikult oli ka sellist arutelu, et astuks võib-olla ühe sammu veel edasi ja kaotaks nõuded formaalsena ära. Siis saab valitsus peaministri ettepanekul edaspidi otsustada, et on hea inimene, kaalusime, ja nüüd ta on riigisekretär. Kas on olnud sellist arutelu ka, et teha veel paindlikumaks seda süsteemi?

Aitäh selle küsimuse eest! Noh, pisut helget optimismi muidugi teeks meie kõigi päeva paremaks, aga eks igaüks usub seda, mida ta tahab uskuda. Ma igaks juhuks korrigeerin ka selle ära, et mitte mis tahes [õppe puhul] ei saa justiitstemplit peale. Õigusalane kõrgharidus on nii Eestis kui ka mujal maailmas osas ülikoolides üsna spetsialiseerunud. Sellist laia õigusharidust, nagu ta oli 30 aastat tagasi, kui sa ilma viieaastase õppeajata ja kõiki kohustusliku spektri aineid läbimata ei saanud diplomit, enam ei ole. Täna on võimalik saada kõrgharidus kolme aastaga ja teiseks on see võimalik saada üksnes kitsa, väga kitsa spetsialiseerumisega. Nüüd küsimus, kas kõik nõuded üleüldse ära kaotada. Ma arvan, et see on suund, kuhu me mingil moel tegelikult liigume. Sellepärast et me vaatame sedasama, mis haridusmaailmas toimub. Meil on mitmesugused e-kursused, meil on väga palju erinevaid võimalusi, kuidas ennast harida ja kuidas elus edasi liikuda. See, ma usun, on Eesti suund pikas perspektiivis küll, et neid nõudeid üldiselt nagu vähendada.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Austatud minister! Antud eelnõu kohaselt muutuvad riigisekretäri ametikoha haridusnõuded, see tähendab, et juriidiline haridus pole nii tähtis nagu varem. Aga palun anna oma kui justiitsministri hinnang. Kas lähitulevikus me liigume sinnapoole, et valla‑ ja linnasekretäridel juriidilise hariduse nõue kaob või sul on midagi veel pakkuda sellele ametikohale? Mul praegu puudub üldse arusaam, mis haridusega inimene võiks töötada nendel ametikohtadel. Aga haritud inimene on ikka haritud inimene ja ma ei kujuta ette, kuidas ilma selleta saab oma ülesandeid täita.

Aitäh! Võrdlus valla- ja linnasekretäriga oli kindlasti väga asjakohane, aga ma tuletan meelde, et tegelikult ka selles valdkonnas on juba muudatusi tehtud. Minu isikliku arvamuse kohaselt näiteks oli väga sümpaatne, kuidas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart tegelikult asendas senise süsteemi, mille puhul linnasekretär juhtis tervet linnakantseleid, sellisel moel, et ta tõi kõrvale – mis see täpne nimetus oli – linnakantsleri või ühesõnaga strateegiajuhi, kes tegelikult võttis suure osa sellest tööst üle. Tal ei olnud juriidilise kõrghariduse nõuet. See paralleel Tallinna linnaga võib-olla sobitub hästi ka selle riigisekretäri ameti juurde. Ka Tallinnas jäi ju alles õigusosakond, kes tegelebki õigusalase nõustamise ja kontrolliga, aga strateegilisem arendustöö muutus tegelikult teistsuguseks ja seda asus juhtima väga tubli inimene, aga ilma juriidilise kõrghariduseta. Minu arust oli ta majandusalase kõrgharidusega inimene.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Liisa! Tähendab, küsimus sellest riigisekretärist: haridus[nõue selles ametis]. Ma olen nõus, et selle üle võib polemiseerida, kas õigusalane haridus või mitte. See on täiesti legitiimne diskussioonikoht ja valikukoht. Kuid minu jaoks asetub see nagu teise konteksti, sest meil on inimpõlve jooksul riigisekretär olnud ikkagi oma tegevuselt neutraalne ametiisik. Praegu on meedia avaldanud jooksvalt hinnanguid selle kohta ja ma palun teie käsitlust. Mis teie informatsioon on, kas härra Keit Kasemets võiks olla uus riigisekretär? Ta osales oma puhkuse ajast, nagu tuli välja, koalitsiooniläbirääkimistel, mis on ametniku puhul pretsedent, see oli esimest korda. Ja küsimus on, et kuna temal ei ole õigusalast kõrgharidust, siis kas, nagu ajakirjandus viitab, selle inimese järgi õmmeldakse seadus. Niisugust ametisse nimetamise praktikat meil tegelikult Eestis varasemalt ei ole olnud. Proua justiitsminister, kas te võite parlamendile kinnitada, et Keit Kasemets ei ole see isik, kelle järgi seda seadust praegu tehakse? Kas see kavatsus, mida ajakirjandus on kuid kirjeldanud, ei vasta tõele?

Ma alustan vastust sellega, et veel kord: erinevate spekulatsioonidega ei ole mul siin põhjust kaasa minna. Mina kaitsen eelnõu puhul neid argumente, mis on toodud selleks, et seda hariduse nõuet muuta. Lükkan ümber ka selle, et tegemist on justkui esmakordse pretsedendiga, kui ametnik on osalenud koalitsiooniläbirääkimistel. Ma ei ole mingit statistikat pidanud, aga ka mind on ametnikuna töötamise ajal kutsutud koalitsiooniläbirääkimistele nii-öelda spetsialisti nõu andma. Mul on isiklik kogemus sellest, nii et järelikult ei saa kindlasti olla tegemist pretsedendiga. Me tugineme siin praegu sisulistele argumentidele riigisekretäri ametikohal juriidilise [hariduse] nõude kaotamiseks.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te püüate küll praegu Urmas Reinsalule vastata siin väga viisakalt selle riigisekretäri hariduse kohta, aga mina ei ole nii viisakas. Mina ütlen kohe ära: see on teil sobing. Ei ole saladus – kõik saladused tulevad välja –, et tegelikult te valmistate seda kohta ette Keit Kasemetsale. Küsimus on selles. Tal ei ole ilmselt [erialast] kõrgharidust, muidu te seda ei teeks. Aga kuidas saab see isik olla riigisekretär, kui tema tööülesannete hulka kuulub tagada valitsuse õigusaktide ja eelnõude põhiseadusele ja teistele seadustele vastavus? See on sama, kui me võime panna ükskõik millise ajaloolase või mingi tervishoiutöötaja, kellel on kõrgharidus, sellesama ametikoha peale. See on ju võimatu, ta ei suuda teha kvaliteetset tööd.

Aitäh selle küsimuse eest! Ma lükkaks ümber mitu toodud eeldust. Ma andsin mõned head päevad tagasi üle "Õiguse eest seisja" auhinna proua Liia Hännile, kes on kahtlemata üks – ma arvan, et terve saal nõustub – Eesti õigusloome käilakujusid, üks meie põhiseaduslike väärtuste esimesi hoidjaid, kaitsjaid ja loojaid. Ka temal ei ole õigusalast kõrgharidust. Ometi sai ta juristkonnalt marulise aplausi, sest kõik tunnustavad tema pädevust just õigusküsimustes väga kõrgelt. Samal üritusel ehk õigusteadlaste päevadel kohtusin ka Jüri Adamsiga, kellel samuti ei ole õigusalast haridust. Ja juba olen siin toonud seda näidet, et meil on olnud suurepärane riigisekretär Ülo Kaevats, kellel samuti ei olnud õigusalast haridust. Meie üldine lähenemine riigikorralduses – kordan seda, nagu ma heale kolleegile Eplerile juba vastasin – võiks olla selline, et me hindame inimesi nende pädevuste ja oskuste järgi, selle järgi, mida inimene suudab Eesti heaks teha, aga mitte pelgalt paberi järgi. Kindlasti näiteks, ma ei tea, sügaval Nõukogude ajal omandatud õigusalane diplom võiks olla tänase Riigikantselei juhtimisel mõneti väärtusetu, ehkki formaalselt oleks õigushariduse nõue täidetud.

Urmas Reinsalu, küsimus istungi juhatajale.

Härra Aller, te olete asjatundlik mees. Riigikogu juhatus võtab menetlusse seaduseelnõu, nagu ka selle praeguse valitsuse algatatud [Vabariigi] Valitsuse [seaduse] ja [sellega] seonduvate seaduste muutmise seaduse [eelnõu]. Õigusloomes kehtib ka niisugune, ma ütleks, Ockhami habemenoa põhimõte, et kui eesmärk on võimalik saavutada võimalikult ratsionaalselt, siis tuleks seda kaaluda. [Tuleks kaaluda] võimalikult lühikese definitsiooniga teadusliku mõiste määratlemist. Praegu mulle tundub, et vähemalt ajakirjandusel on kahtlus, et siin tehakse ühe inimese järgi seadust seoses ühe võimaliku nõude [mittetäitmisega]. Kui see nii ei ole, siis ma loodan, et proua minister järgnevas küsimuste-vastuste voorus lükkab selle tagasi. Kas äkki ratsionaalsem ei oleks üldise kaudu üksikule läheneda? Kas juhatus seda kaalus eelnõu menetlusse võtmisel, et ei kõrvaldaks riigisekretäri ameti puhul juriidilise [hariduse] nõuet, vaid pigem teeks tagurpidi, omistaks Keit Kasemetsale õigusteaduse magistri kraadi seaduse rakendussättega? See lahendaks ju probleemi palju ratsionaalsemalt ära. Kas juhatus kaalus seda?

Ei, juhatus pole sellist asja kaalunud. Kalle Grünthal, palun küsimus istungi juhatajale.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Siin on ikkagi tõusetunud praegu see küsimus, et tehakse praegu soovitud isikule sooja kohta. Sellise seaduse menetlus, kus riigisekretäril kaotatakse ära juriidilise kõrghariduse nõue, on ikkagi põhimõtteliselt vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Ei ole ju võimalik – ma toon elust lihtsaid näiteid siia juurde –, näiteks kohtumenetluses sa võid olla ükskõik kui tark, aga kui sul ei ole dokumenti, mis tõendab, et sa oled [sel alal] läbinud näiteks bakalaureuseõppe, siis sul ei lasta menetluses esindajana, kaitsjana osaleda. See on nõue, see annab nii-öelda baasvundamendi. Praegusel hetkel ma näen küsimust, et tegelikult sellessamas Riigikantseleis, kes peab tagama valitsuse õigusaktide ja eelnõude põhiseadusele ja teistele seadustele vastavuse, seda nõuet rikutakse. Ja kuidas on võimalik, lugupeetud istungi juhataja, et selline nii-öelda – ma nimetaks nii – korruptsioonihõnguline eelnõu on jõudnud siia saali? Ma olen nõus sellega, et justiitsminister püüab praegu seda musta pesu valgeks pesta, mis on nii rokane, et seda ei saa isegi Arieliga puhtaks. Aga kuidas on võimalik, et Riigikogu juhatus laseb sellise eelnõu üldse läbi?

Kuna küsimus oli vist siiski mulle ...

See on küsimus istungi juhatajale. Kuna käsi oli üleval, siis paraku te peate ootama järjekorda, kuni teilt küsitakse. Aga mis ma oskan öelda? Meil läks see seaduseelnõu ju põhiseaduskomisjoni arutelule ja põhiseaduskomisjoni esimees peale ministrit saab kajastada komisjonis toimunud arutelu. Kas seal ka tõusetusid need küsimused, seda me kuuleme põhiseaduskomisjoni esimeest kuulates. Aga Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt minister! Minu küsimus puudutab ikka Justiitsministeeriumi muutmist digiministeeriumiks, milleks minu arvates ei ole Justiitsministeeriumis täna üldse valmisolekut ja kompetentsi. See toob kaasa tegelikult dubleerimise, killustatuse ja kindlasti juhtimiskvaliteedi halvenemise. Aga teie vastustest tulenevalt ma esitan täpsustava küsimuse. Ma vaatan siin tarku selgitavaid sõnaraamatuid. Telekommunikatsioon, ka elektrooniline side, kaugside tähendab informatsiooni edastamist ja sidepidamist pikemate vahemaade taha. Tänapäeval kasutatakse telekommunikatsiooniks elektrilisi seadmeid: telegraafe, telefone, teleprintereid, raadiosidet, kiudoptikat, orbitaalsatelliite ja internetti. Milline osa telekommunikatsioonist siis jääb Justiitsministeeriumile ja milline osa teistele ministeeriumidele, kui üldse jääb?

Aitäh! Side- ja kommunikatsioonivaldkond sellisel kujul, nagu te üles lugesite, jaguneb alates 1. jaanuarist Justiits- ja Digiministeeriumi ja osaliselt Kaitseministeeriumi vahel. Vaat telegraafi kohta ma ei tea, kas äkki Muinsuskaitseamet tegeleb sellega või keegi muu.

Aitäh, hea istungi juhataja! Proua minister! Kõigepealt sellest helgest optimismist, mida te soovisite meile kõigile. Siin just paar eelnõu tagasi võeti kodus olevatelt emadelt haiguskindlustus ehk haigekassakaart, ütleme niimoodi. Ja tehti üht-teist muudki. Nii et ei paista seda helget optimismi. Nüüd, natuke oli ikkagi demagoogiat teie vastuses, kui te Urmas Reinsalule vastates ütlesite, et teie olete ise ametnikuna osalenud. Aga Kasemets ju just võttis puhkuse, et osaleda mitte ametnikuna. (Saalist hõigatakse midagi.) Ta minu arust isegi rõhutas seda, et ta on ametnik, aga ta oli puhkusel ja ta osales mitte ametnikuna. Ja nüüd mu küsimus teile on. Kas te olete nõus, et kui see tippametnik võtab puhkuse ja osaleb koalitsiooniläbirääkimistel, siis [on veidi kummaline,] et need päädivad sellega, et muu hulgas otsustatakse nõudeid riigisekretärile muuta? Ja kui nüüd mõne aja pärast realiseerubki see, mida teie nimetasite praegu spekulatsiooniks – ja raske on teiega vaielda –, ja ta saabki riigisekretäriks, kas siis see asi näeb ikkagi natuke halb välja? [Meil on nagu] selline banaanivabariik, et tuli üks mees ja ütles, et tehke seadus, nii et ma saaks riigisekretäriks.

Rain Epler, palun!

See, kuidas see asi välja näeb, paistab kindlasti erinev erinevatele silmapaaridele. Aga konkreetne eelnõu tegeleb argumentidega, mitte väljanägemisega.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Teate, minister, mispärast seda muudetakse? Väga lihtsal põhjusel: sest praegune riigisekretär Taimar Peterkop lasi ju tegelikult kliimaseaduse eelnõu auklikuks. Ja siin on kättemaksuaktsioon praegu: "Ahaa, tulid meie vastu, siis me lööme su minema sealt!" See ei ole korrektne käitumine. Aga ma jään ikkagi selle juurde, et riigisekretäriks te olete planeerinud Keit Kasemetsa. Te olete siiamaani seda praegu eitanud, nagu ma olen aru saanud, te ei tea midagi. Aga kui Keit Kasemets pannaksegi riigisekretäriks, kas te olete valmis tagasi astuma, tõendamaks, et te mitte midagi ei teadnud?

Vastuseks ma kostaks niimoodi, et esiteks, igaüks mõtleb oma rikutuse piirides. Mina kahjuks ei saa kuidagi teiega ühte meelt olla mingite kättemaksuaktsioonide osas. Või õnneks ei saa olla ühte meelt. Mis puudutab küsimuse teist poolt, siis vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele ei tegele justiitsminister ega ka mitte justiits- ja digiminister riigisekretäri valikuga, ei osale selles. Ta ei tegele personaliküsimustega väljaspool oma haldusala. Riigisekretär jääb väljaspoole justiits- ja digiministri haldusala. Mina kaitsen siin neid sisulisi argumente, mis on eelnõu seletuskirjas toodud selle haridusnõude kaotamiseks.

Riina Solman, palun!

Aitäh, Riigikogu aseesimees! Lugupeetud justiits- ja digiminister! Te olete nüüd siit puldist korduvalt meie kahtlusi hajutanud ja öelnud küsijatele, et te ei saa spekulatsioonidega kaasa minna ega midagi kinnitada. Mõistan teid. Aga ometi on suurel osal ühiskonnast arusaam, et see eelnõu riigisekretäri haridusnõuete leevendamiseks on tugevalt ühe isiku huvides, kes on praegune Kliimaministeeriumi kantsler ja endine poliitikahuviline, kes on kaasa elanud üsnagi agressiivsele rohepöördele ja Riigikogu valimistel 2023 üles astunud õige erakonna poliitdebattide moderaatorina ning olnud otsene koostööpartner mõtlejategrupiga SALK, kes nõustas keelatud annetusena kõiki tänaseid koalitsioonierakondi. Ja kui nüüd selgub, et Keit Kasemets tõesti saab tänu seadusemuudatusele riigisekretäriks, kas te siis miinimumina oleksite nõus siitsamast puldist tunnistama, et see asi lõhnas halvasti, ja tunnistama, et täna teie kaitstava eelnõu kohta küsimusi esitanud poliitikutel oli õigus?

Teil on kindlasti õigus neid küsimusi esitada, sellele ma kirjutan kohe alla. Selles mitte mingisugust kõhklust ei ole. Siin enne kõlas ütlus, et pealtnäha tehniline eelnõu on kaasa toonud suure sisulise arutelu. Ja selle eest olen ma tänulik. On väga oluline, et Riigikogu liikmed saavad eelnõu kõikide aspektide kohta küsida ja oma kahtlusi väljendada. Ma ei lähe kaasa sellega, et me arutame siin ühe konkreetse persooni üle. Selle persooni küsimus siin eelnõus ei kajastu. Ja igaks juhuks nimetan üle, et kui mõni erakond küsib mõne ametniku nõu või ekspertiisiabi, siis see tuleneb juba ametniku eetikakoodeksist, et ametnikud nõustavad poliitikuid enne eelnõude vastuvõtmist. Tegemist ei ole mingil juhul keelatud annetusega. Et see oleks ka täitsa selge.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt minister! Ega ma oma eelmisele küsimusele ausalt öelda vastust ei saanud, et kuidas ikkagi see telekommunikatsioon erinevate ministeeriumide vahel nendesamade konkreetsete valdkondade lõikes, mis ma ette lugesin, jaguneb. Aga ma jätkan küsimust. Ma vaatan, et Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumile läheb postiside, ja nagu ma olen aru saanud, Omniva ongi juba selle ministri haldusalasse viidud. Mis siis kogu sellest side- ja kommunikatsiooni valdkonnast üldse majandusministeeriumisse kui sellisesse alles jääb? Mingi osa läheb Justiitsministeeriumile, tõllad ja post ja ümbrikud ja margid ja pakid hakkavad käima põllumajandusministeeriumi kaudu. Kas majandusministeeriumis see valdkond üldse likvideerub või jääb sinna midagi ikka alles?

Aitäh! Kordan igaks juhuks veel eelmine kord sellele küsimusele antud vastust. Sideteemad, nii nagu te üles lugesite, tulevad valdavalt Justiits‑ ja Digiministeeriumisse nii, nagu nad praegu on. Sideosakond liigub üle, ta füüsiliselt ei koli, lihtsalt tuleb Justiits‑ ja Digiministeeriumi alla. Osa sideküsimusi on ka Kaitseministeeriumi haldusalas, selles osas muudatusi ei tule. Kui te küsisite, kuidas edaspidi jääb, siis ma vastasin ka eelmine kord, et edaspidi jääb nii, et väiksema osaga sidest tegeleb Kaitseministeerium ja tsiviilsidega tegeleb Justiits‑ ja Digiministeerium. Nüüd, mis puudutab seda, mis üldse jääb Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi alla, siis kui te vaatate praegust Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi struktuuri, siis te näete seal nelja valdkonda, nelja asekantslerit. Nendest neljast suurest valdkonnast liigub Justiits‑ ja Digiministeeriumisse üle üksnes üks. Terve suur tulp Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumist, mis puudutab planeeringuid, maakasutust ja kõike seda, liigub omakorda Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumisse. Nii et valdav osa nendest küsimustest, millega majandusministeerium täna tegeleb, jääb sinna alles ja ainult üks tulp neljast liigub üle Justiits- ja Digiministeeriumisse. Aga postiside, see, mis puudutab marke, Omnivat ja paberil saadetavat posti, jääb regionaalministeeriumisse.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Te siin enne ütlesite, et üks persoon siin eelnõus ei puutu asjasse. Tegelikult ikka puutub küll. Tegelikult võiks rahumeeli nimetada selle Keit Kasemetsa eelnõuks või seaduseks. Kui teie seda kuidagi ei taju või ei märka, siis on küll paha lugu. Ma ei saa ka tegelikult aru, miks te üldse selle seadusega siia tulite. Tänane valitsus ju rikub rutiinselt Eesti põhiseadust ja teisi seadusi, Riigikogu juhatus täpselt samamoodi. Te oleks võinud selle Keit Kasemetsa sinna ära panna ebaseaduslikult ja Riigikohus oleks templi peale löönud ja öelnud, et nii võib küll, sest nii aidatakse hoida EKRE-t võimult eemal. Aga meil on siin tihtilugu, kord aastas käinud õiguskantsler, kes seletab meile, et seadusi ei tohi teha üksikjuhtumite lahendamiseks, vaid üldjuhtumite lahendamiseks. Ja nüüd me siin lahendame üksikisiku üksikjuhtumit. Ja mina lihtsalt küsin: miks te ometi justiitsministrina sellisele halvale õigusloomele alla kirjutate?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma kindlasti ei nõustu nende küsimuses toodud eeldustega, aga vastuseks teie sisulisele küsimusele: see seaduseelnõu muudab oluliselt mitme ministeeriumi haldusalasid ehk tegemist ei ole sugugi üksikküsimuse lahendamisega. Nüüd, mis puudutab klassifitseerimist üksikküsimuse ja üldküsimuse vahel, siis tegelikult saab seda mõista ka niimoodi, et me ühtlustame selle haridusnõude kaotamisega nendele ametikohtadele seatud nõudeid, kus tavapäraselt inimestel võib olla eeldus, et seal oleks vaja juriidilist kõrgharidust. Ma veel kord kordan. Näiteks justiitsminister on siiamaani ka vastutanud samasuguste õigusalaste kontrollide eest ja sellel ametikohal ei ole õigusalase hariduse nõuet. Isegi ministeeriumi kantsleril ei ole õigusalase hariduse nõuet. Samuti ei ole õigusalase hariduse nõuet näiteks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikul, kelle töö on õigusalaste küsimuste lahendamine, õigusalane nõustamine ja õiguslike seisukohtade väljastamine. Aga õigusalase hariduse nõuet seal ei ole. Tegemist on ühtlustamisega.

Aitäh! Riina Solman, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Ma kasutan lihtsalt võimalust, et teil on siin seaduseelnõus ära toodud Maa- ja Ruumiameti toimingud. Ma olen omal ajal sellele riigihalduse ministrina väga kaasa elanud ja soovinud Maa-ametit ja Ruumiametit kokku liita. Toona tundus see üsna võimatu ja kaelamurdev ülesanne – tundus, et ülesanded on nii erinevad. Ma näen küll, et teil on siin eelnõus sellised paragrahvid nagu "Maakatastri dokumendi väljastamine", "Maakorraldustööde tegevuslitsentsi andmise ja kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamine" ja nii edasi, aga ma küsin pigem selle uue ameti hingeelu kohta. Te olete seal valitsuses ja näete rohkem. Kas sealt on saanud ka kokkuhoidu, koondamist ja kuidas need kaks erinevat valdkonda kokku kõlama on hakanud, mille puhul enne tundus, et neid kuidagi üheks ei saada?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma usun, et kõik Riigikogu fraktsioonid on selle arenguga kursis olnud või ennast kursis hoidnud ja uue ameti loomisel silma peal hoidnud, saanud kõik oma küsimused nendel esitlustel küsida. Minul ei ole infot selle kohta, et seal oleks midagi väga halvasti. Küll on aga infot selle kohta – sain selle ise Riigikogu liikmena vastavate ametnikega vesteldes ja neid kuulates –, et tõesti, see annab peamiselt sisulist efekti ja paremaid ruumilahendusi Eestile. Kokkuhoid sealt veidi tekib, aga see on teisejärguline.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te tõite rea näiteid, et juriidilisi küsimusi lahendavad inimesed ei oma juriidilist haridust. Ja tõite näite, et õigusalaste ülesannete täitmisel saab riigisekretär toetuda Riigikantselei õigusekspertidele. Minul on küsimus: kas õigusekspertidel on juriidiline haridus või ei ole seal kohal ka seda vaja?

Aitäh! Vastuseks sellele küsimusele: iga juht avalikus sektoris peab kindlasti tagama selle, et tema tööks vajalikud pädevused on tal meeskonnas olemas. Kuidas ta seda täpselt tagab, see on iga juhi enda korraldada. Tõin siin eelnevalt ka näiteid Eesti õigusajalukku ennast kirjutanud suurkujudest, kellel ei ole juriidilist kõrgharidust.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mind teeb murelikuks see, et Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist [viiakse praegune] Maa-amet ja selle ruumilise planeerimise osakond mujale. Tegelikult maa on ressurss, mida kasutatakse [Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsusalas]. [Seal] oleks hea võimalus regionaalarengut parandada ja maaelu ja põllumajandust aktiviseerida ja viia riiki siit Tallinnast, sellest ühishoonest, kus toimub see arvutikomplektide kolimine 1000 euro eest, ka kaugemale. See võiks olla hoopis kohapeal. Aga ma võtsin ette tabeli, kus on riigi kokkuhoid, või mitte isegi riigi kokkuhoid, vaid ümbertõstmised. Justiitsministeeriumisse luuakse [ametikohti] juurde. Kas on teada, et kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist kaob 23 ametikohta, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist 42 kohta ja Justiitsministeeriumisse tuleb juurde 66 kohta, kust tuleb siis see kokkuhoid?

Aitäh! Väga hea küsimus. Siin on tegemist tegelikult kahe paralleelse tegevusega ehk kõik ministeeriumid täidavad kärpeülesannet ja samal ajal toimub ümberpaigutus. Selleks, kuidas täpselt see kärpeülesanne täita nende ümbertõstmiste kõrval, tuleb kindlasti enne 1. jaanuari head lahendused leida. Tuleb [välja käia] struktuurimuudatused, mis on vaja teha selleks, et see sünergia ja koostöö kõige paremaid tulemusi annaks. Kahjuks ma hetkel väga palju detailsemat vastust anda ei saa. See töö seisab ees.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Enne, kui me läheme juhtivkomisjonis toimunud arutelu juurde, on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh, austatud härra Riigikogu esimees! Ma pöördun teie poole kui Riigikogu esimehe, aga samas ka kui Eesti 200 niisuguse poliitilise büroo liikme poole, juhttuumiku liikme poole. Me arutasime väga tõsist küsimust, mis on seotud ka parlamendi juhatuse töökorraldusega, puudutades parlamendi informeerimist. Justiitsminister oli arusaadavalt kimbatuses, mis puudutab seda võimalikku riski, et, nagu meedia on öelnud, seadust tehakse ühe inimese või persooni jaoks. Võimalik, et see nii on, kuna ajakirjanduses see väide on kõlanud ja otsesõnu keegi valitsusringkondades pole seda ümber lükanud. Juba 8. augustil peaminister Kristen Michal ütles, et riigisekretäri haridusnõue tuleb ära võtta, sest ärimehed on sellekohase ettepaneku teinud. Mul on küsimus, kas teie olete teadlik, millised ärimehed tegid peaministrile ettepaneku selle haridusnõude kõrvaldamise kohta. On väga huvitav, et just ärimehed selle ettepaneku tegid 8. augusti uudise kohaselt. Ja teiseks: millal Eesti 200 sai teada, et teie minister peab selle seaduse nii ära muutma? Millal teid sellest informeeriti ja kas see oli peaminister või keegi teine? Paluks anda niisugust värskendavat juhtimisinfot parlamendile. Ma arvan, et see küsimus on piisavalt oluline, et sellest mitte kergekäeliselt üle libiseda nii-öelda mittevastuste keskkonnas. Ma loodan teie ...

Aitäh, hea kolleeg! Nagu te isegi aru saate, see ei ole kuidagi küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta – mitte ühestki otsast. See küsimus ... (Saalist kommenteeritakse.) See küsimus on kindlasti kõikidele asjaomastele inimestele, kes menetlevad seda seadust sisuliselt. Riigikogu juhatus kaalus normitehniliselt selle eelnõu menetlusse võtmist ja leidis, et see eelnõu võetakse Riigikogu menetlusse. See on ka vastus teie küsimusele. Minule need asjaolud, mida teie välja tõite, ei ole teada. Ja Riigikogu juhatus selliseid asjaolusid ei kaalu. Ja selle väga konkreetse seisukohaga on mul hea meel kutsuda siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Terras, et tutvustada Riigikogu põhiseaduskomisjonis toimunud arutelu. Hendrik Terras, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Annan ülevaate põhiseaduskomisjonis toimunud arutelust. Teemasid oli laias laastus kolm. Esiteks see, mis juhtub praktikas, kui Riigikogu seda eelnõu heaks ei kiida. Tegelikult juba toimuvad tegevused, et liita vastutusalad kokku, ja inimesed ka füüsiliselt on juba kolinud ning see järjestuse mõttes ei ole võib-olla kõige õigem. Kuid oli ka komisjoni liikmeid, kes olid seisukohal, et see praktiline väärtus, kui viiakse ellu poliitilist tahet, selles olukorras on üle normitehnika. Teine oli täna siin saalis väga populaarseks aruteluteemaks saanud riigisekretäri haridusnõude kaotamine. Oli argumente mõlemalt poolelt. Ühte poolt oleme siin palju kuulnud, et see peaks jääma, kuna see inimene teostab põhiseaduslikkuspärasuse kontrolli valitsuse eelnõude puhul. Kuid oli ka komisjoni liikmeid, kes leidsid, et kuna tegemist on ühega riigi tippjuhtidest, siis on oluline tema juhtimisalane kvaliteet, mitte nii väga juuraharidus. Ja riigisekretäri roll on aastate jooksul oma olemuselt tunduvalt muutunud, ta ei ole ainult Eesti esijurist, vaid haldab bürood. Seega leiti, et juhiomadused on olulisemad kui haridus. Samuti oli arutelu riigisekretäri poliitilise vastutuse üle. Ta saab eelnõusid [Riigikokku saata], kuid otseselt poliitiliselt ei vastuta. Oli kriitikat ka selles osas, et iga koalitsioonivahetusega, mida on viimastel aastatel väga mitmeid olnud, korraldatakse ministeeriumide töö ümber. Seda ei peetud alati kooskõlas olevaks riigis toimuvate muudatustega, vaid pigem, ütleme, mitte väga hästi põhjendatud ümberjaotamistega. Kuid oli ka teistsuguseid arvamusi neilt, kes peavad seda vajalikuks, selleks et tõmmata tähelepanu just koalitsioonilepingusse pandud teemadele. Lisaks arutati ka seda, kas poliitikute puhul peaks kehtima kõrgharidusnõuded. Näiteks, kas justiitsministril peaks olema juriidiline kõrgharidus ning kas ka Riigikogu liikmetel ja teistel poliitikutel võiks olla kõrgharidus. Siiski leiti, et demokraatia huvides ei ole see vajalik ja hetkel teostatav. (Saalist kommenteeritakse.) Praegu seda nõuet ei ole ja ärme seda nõuet demokraatia huvides ka kehtesta. Kokkuvõttes otsustati teha ettepanek esimene lugemine lõpetada – 4 poolt- ja 2 vastuhäält. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtaeg kümme tööpäeva. Ma tänan!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Martin Helme, palun!

Kõigepealt, vastavalt kodukorraseadusele määrab muudatusettepanekute tähtaja spiiker ja mitte keegi teine. Komisjon teeb ettepaneku. Ma tahtsin nüüd, ma ei tea kohe, sa ütlesid ilusti, rääkisid, lobisesid välja, et tegelikult on juba kõik need muudatused ära tehtud, mis see seadus siin meile nüüd ette paneb, ja meie asi on lihtsalt see asi ära vormistada. Ma küsin umbes sama asja, mida ma küsisin minister Pakostalt. Mis te ikka siin näete vaeva selle seaduse muutmisega, saab ka lihtsamalt: saab ju seadust rikkuda, nii nagu kogu aeg rikutakse! Ja küllap Riigikohus ka pärast ütleb, et kõik on okei. Kuidas see sinu meelest sobib ühele normaalsele, demokraatlikule, põhiseaduskorda järgivale riigile, parlamentaarsele riigile, et valitsus juba tegelikult tõstab kõik need asutused sinna, kuhu tal vaja on, ja juba töötab niimoodi, ja kui pärast aega üle jääb ja Riigikogus ei ole liiga suurt obstruktsioonivalli enam ees, siis tuleb selle vormistamisega ka lagedale? Tagurpidi ju!

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Kõigepealt mainin ära, et seadust ei tohi rikkuda ja praegusel hetkel, ma arvan, et seadust ka ei rikuta. Me ei saa alati lähtuda ainult sellest, mis on nii-öelda normitehniliselt kõige korrektsem. Ka see ei ole lõplik. Ka see ei ole lõplik, sellepärast et ministeeriumide elu käib nii, et ministeerium töötab kogu aeg. Ja ma arvan, et see on mõistlik, et tegevus jätkub, et riik ei seisa selle taga, et koostatakse eelnõusid, mis võtavad aega.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Me saime aru, et komisjonis oli valdav arvamus, et juhiomadused on olulisemad kui haridus. Võib-olla tõesti. Võib-olla tõesti meil ongi liiga palju liiga haritud inimesi, et asjad on nii pekki läinud, nagu nad Eesti riigis on. Aga kas komisjon tervikuna arutas ka seda teemat, et me teame, et kui mõnda aega tagasi olid ühe kõrge riigiametniku valimised, siis tema tugevus nagu oli just see, et ta valdkonnast mitte midagi ei tea. Ta osutus tänu sellele valituks, et tal ei olnud ühtegi segavat asjaolu tema hariduse näol. Kas komisjon arutas ka suuremat pilti riigis, et võib-olla olekski mõistlik, et kõikide elualade juhid ei teaks mitte midagi oma valdkonnast ega oleks neil vaja piisavat erialast haridust? Äkki see aitaks riiki kuidagi paremini juhtida? Praegu mulle tundub küll, et me oleme selgelt sellel kursil, ja teie ettekanne komisjonis toimunust ka lubab seda arvata. Kas ongi selline suund, et äkki peakski panema asutusi juhtima rohkem inimesi, kes ei tea valdkonnast mitte midagi?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Ma arvan, et see ei ole baaskriteerium, et oleks juhitavale asutusele vastav haridus. Ilmselgelt tuleb see kasuks ja aitab valdkonda paremini mõista, aga see ei ole selle aluseks. Kuigi iseenesest ma seda väga toetan, et inimestel oleks vastav haridus, kindlasti teeb see tööd lihtsamaks. Aga kas see peaks kriteerium olema? Seda ma ei arva ja seda ei leidnud ka mitmed teised komisjoni liikmed.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea komisjoni arutelust ettekandja! Väga huvitav on kuulata selle arutelu käiku. Võib-olla ühe osana tasuks mõelda – ma ei tea, kas sa ei maininud seda või kas teil oli üldse arutelu sellel teemal –, et ehk saata see seaduseelnõu valitsusele tagasi, et nad nagu korrigeeriksid oma seisukohti, on ta siis kõrghariduse nõude osas või juriidilise kõrghariduse osas. Võib-olla anda sinna juurde ka komisjoni ettepanekud tulevikuks. Teiseks ma tahtsin uurida seda. Ma loen eelnõu seletuskirja. Kas oli jutuks ka see, et [eelnõu] saadeti kooskõlastamiseks ainult kahele organisatsioonile ehk Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutusele ja Eesti Interneti Sihtasutusele. Kas tekkis kellelgi huvi, miks ainult info‑ ja kommunikatsiooniasutustele ja mitte näiteks Maa-ameti ja ruumilise planeerimise valdkonna sihtasutustele?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Meil komisjonis ei tehtud seda ettepanekut ja ka ei kaalutud eelnõu tagasisaatmist. Komisjonis ei tulnud arutelu alla nende asutuste [loetelu], kellele see kooskõlastuseks saadeti.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Loen [valitsuse tegevusprogrammi] punkti 10.1.9: "Koalitsioon võtab eesmärgiks Riigikogu ja üldise poliitilise töökultuuri parandamise." Mul nüüd tekib küsimus, et järjest rohkem te teete niimoodi, et kõigepealt teete asja ära ja siis tagantjärgi oma enamushäältega kõik vormistate ära. Kas see ongi see, mille te eesmärgiks olete võtnud ja mida hakkate ellu viima? Kas see on uus poliitiline töökultuur?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Me põhiseaduskomisjonis arutasime selle eelnõu sisu ja poliitiline kultuur kui selline otseselt kajastust arutelus ei leidnud. Ma arvan, et see ei ole ka väga suur poliitilise kultuuri rikkumine.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kuna enam ei ole nõuet, kui see seadus jõustub, et riigisekretäril oleks õigusalane haridus, kas siis kaasneb ka lisakulu Riigikantseleile õigusekspertide juurde palkamisel ja muud sellist?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Riigikantseleis töötab juriste rohkem kui ainult riigisekretär. Nad saavad kindlasti enda tööga väga hästi hakkama. Ning eelarveküsimusi me ei arutanud.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan veel kord, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te ei arutanud poliitilist töökultuuri, aga samas te ise juhite põhiseaduskomisjoni. Ma sain teie jutust aru, et tegelikult enam ei ole see põhimõte oluline, et kõigepealt teeme seaduse, siis hakkame seadust täitma. Nüüd on see suund, et kõigepealt teeme ära ja siis tagantjärgi hakkame vormistama seadusi. Selle eelnõu puhul tuleb see välja. Olen ma õieti aru saanud?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Kui otsustatakse teha mõni muudatus, siis keegi peab selle muudatuse ette valmistama. Justiitsministeerium valmistas eelnõu ette. Aga selleks, et efektiivselt riigi huvides töötada, ei saa me, käed rüpes, oodata, kuni eelnõu ette valmistatakse. Kuna see [muudatus] on kokku lepitud koalitsioonilepingus, on tõenäosus, et see leiab Riigikogus toetust. Ja kui ei leia, siis on võimalik tagantjärgi korrektuure teha. Mina arvan, et on mõistlik niimoodi edasi toimetada, et riigi elu ei jää seisma, kuni eelnõu ette valmistatakse ja Riigikogus menetluse läbib. Ma ei näe seal suurt rikkumist.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Nii, aga enne, kui me läheme läbirääkimiste juurde, on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Rain Epler, palun!

Aitäh! Konkreetse istungi kohta võib-olla vähem, aga üldisemalt selle protseduuri kohta, kuidas riiki juhitakse, ja Riigikogu ja valitsuse suhete kohta. Nagu te ise ka kuulsite, ettekandja ütles puldist täna, et seadust ei tohi rikkuda, aga alati ei saa seadust täita. Ministeerium töötab kogu aeg ja vaat seadused ei jõua selle tempoga kaasas käia. Minu arvates see ei ole päris õige lähenemine ja mul on ettepanek teile kui Riigikogu [esimehele]. Võib-olla te juhatuses arutate, et ehk võiks siiski Riigikogu poolt valitsusele saata märgukirja, et tegelikult peaks asi käima niimoodi, et enne on ikkagi asi seadustatud ja siis ministeerium töötab vastavalt sellele, mida on seadustatud. Praegu puldist öeldi otse maha, et noh, ministeerium juba töötab, aga siin Riigikogu pole järgi jõudnud. Minu arvates see ei ole õige. Ma loodan, et te nõustute ja võtate selle asja arutlusele.

Aitäh! Ma ei saa lugeda seda protseduuriliseks küsimuseks. Aga kindlasti Riigikogu juhatus suhtleb ka Vabariigi Valitsusega, mis puudutab õigusloomet ja seda, kuidas Eesti Vabariigis seadusi täidetakse. Kert Kingo, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh võimaluse eest! Ma võtaksin [komisjoni esindaja] sõnasabast kinni: ta märkis, et koalitsioonilepingus oli kokku lepitud. Kas meil on see tava, et lepitakse koalitsioonilepingus kokku, et see inimene peab saama järgmiseks riigisekretäriks, ja vastavalt temale me nüüd siis muudame teatud tingimusi? Kas nüüd ongi nii, et meil niimoodi tehakse neid asju?

Aitäh, Kert Kingo! Ent see ei ole küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Ma ei saa seda lugeda selliseks küsimuseks. Aga, head kolleegid, me oleme jõudnud läbirääkimisteni. Avan läbirääkimised ja palun kõigepealt Riigikogu kõnetooli Riigikogu keskfraktsiooni nimel kõnelema Anastassia Kovalenko-Kõlvarti. Palun!

Kolm minutit lisaaega ka palun.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Siin on kahjuks ehe näide sellest, kuidas tehakse tervet seadust ümber ainult ühe inimese tarbeks. Peaminister otsustas, et ta soovib panna riigisekretäriks oma inimese, keda ta usaldab, kes ei hakka tema kliimaseadust või muid seadusi kritiseerima. Aga kahjuks tuli välja, et kehtivas seaduses olev haridusnõue ei võimalda peaministri valitud inimest riigisekretäriks määrata. Ja mida siis tehakse? Kas hakatakse uut inimest otsima? Ei. Muudetakse seadust, muudetakse nõudeid, peidetakse see kobareelnõusse teiste muudatustega, mis puudutavad üldse ministeeriumide valdkondade muutmist, tuuakse see siia ja 101 Riigikogu liiget peavad arutama ja hääletama ühe inimese haridusnõude muutmist. Sest muul juhul lihtsalt Michal ei saa riigisekretäriks panna seda inimest, kelle ta valis. Ja mida on toodud täna põhjenduseks? Esiteks on öeldud, et seadus on ajale jalgu jäänud, 30 aastaga on palju muutunud, et riigisekretäril ei peagi olema juriidiline haridus, tema roll peab muutuma, tema on juht, tippjuht, tema on mänedžer. Mul on küsimus: kui mingi hetk oli tekkinud selline arusaam riigisekretäri rollist, siis miks pole seda muudatust kordagi varem arutatud? 30 aastat oli aega seda muudatust teha. 30 aastat probleeme ei olnud ja nüüd, kui tuli uus peaminister ametisse, kui tal tekkis soov vahetada riigisekretär välja, tullakse selle eelnõuga siia saali. Vabandust väga, aga see ei näe üldse hea välja. Kui ma vaatan praegu kehtivat Vabariigi Valitsuse seadust, siis mis on riigisekretäri ülesanded? Riigisekretär võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest, jälgib, et Vabariigi Valitsuse eelnõud oleksid vastavuses põhiseaduse ja muude seadustega, ja annab selle kinnituseks oma allkirja. Ehk siis, kui mõni seadus ei vasta põhiseadusele või mõnele muule seadusele, siis ta seda allkirja ei anna. Kuidas ta saab seda teha, kui temal ei ole vastavat haridust? Aga ehk muudetakse Vabariigi Valitsuse seadust, muudetakse riigisekretäri rolli, et tema ei pea enam seda põhiseaduspärasuse analüüsi tegema? Seda ei muudeta. Mul tekkis mõte, et aga võib-olla see ongi uue valitsuse, võib-olla see ongi uue peaministri soov, et oleks selline riigisekretär, kes ei näeks neid vigu, kes ei näeks neid vastuolusid, nagu on näinud näiteks praegune riigisekretär just viimase olulise kliimaseaduse puhul. Justiitsminister tõi välja seda, et näiteks ka tema ametis pole juurahariduse nõuet. Esiteks, ministritel peaks üldse olema vähemalt kõrghariduse nõue, siis võib-olla oleks vähem praakeelnõusid ka siia Riigikogu saali jõudnud ja riigi olukord poleks niivõrd nigel. Aga see on muu arutelu teema. Teiseks, võib-olla varsti peaks üldse justiitsministril olema hoopis IT-hariduse nõue, sest nagu me teame, selle eelnõuga IT-valdkond liigub hoopis Justiitsministeeriumi valdkonda. Ja veel üks oluline asi. Justiitsminister tõi välja, et väga paljud ametnikud, kes töötavad seadustega, ei pea omama juuraharidust. Aga võib-olla see ongi probleem? Võib-olla see ongi tänase õigusloome probleem, et meil järjest töötavad ametnikud seadustega, kirjutavad need seadused valmis, ja neil ei ole juuraharidust. Ja siis me imestame, kust nii palju õiguspraaki tuleb, ja järjest kas president või õiguskantsler viib seadusi Riigikohtusse. See, kuidas täna see eelnõu siia Riigikokku jõudis, siia saali jõudis, ei näe üldse hea välja. Probleem tegelikult ei ole isegi mitte selles haridusnõude muutmises, vaid see, kuidas seda tehakse. Alguses leitakse inimene ja siis otsustatakse, et oleks tema järgi vaja seaduses olevaid nõudeid muuta. See loob väga halva pretsedendi. Kas see tähendab seda, et tulevikus on nii, et iga uus peaminister hakkab korraldama ümber Riigikantselei tööd, hakkab valima uusi inimesi? Iga kord, kui tuleb uus peaminister, tuleb uus riigisekretär, tulevad teised tippametnikud. Ja kas siis ka tulevad uued eelnõud ja muudetakse äkki veel mingeid haridusnõudeid? Võib-olla tuleb uus ametnik, kellel ei ole isegi magistrikraadi ükskõik mis valdkonnas. Kas siis üldse kaotatakse ükskõik mis kõrghariduse nõue? Ja veel üks oluline aspekt: kahjuks sellega kõrgete riigiametnike positsioonid politiseeritakse. Siiamaani on olnud alati seisukoht, et eriti olulised, sellised riiklikud tippametikohad ei peaks olema poliitilised. Ja nüüd me näeme, et see tendents on järjest muutumas. Aga miks on üldse loodud ametnikkond? See on loodud selleks, et tasakaalustada poliitikat, et oleks järjepidevus riigi juhtimises, oleks kriitiline mõtlemine, oleks julgus seda kriitikat avaldada. Ja nüüd seda järjepidevust soovitakse lammutada. Me ju teame, milline meie poliitmaastik on. Iga poolteise aasta tagant valitsus vahetub. Kas meil siis iga poolteise aasta tagant hakkavad vahetuma ka tippametnikud? Ma tahan viidata ka ühele olulisele küsitlusele, mis hiljuti läbi viidi. See oli korruptsiooniteemaline küsitlus ja 54% vastanutest ehk üle poole ütlesid, et nemad ei nõustu selle väitega, et ametiasutuste otsused on vabad onupojapoliitikast. Mida see tähendab? Suur osa ühiskonnast jätkuvalt tunneb, et meil on käimas onupojapoliitika. Kust tekib selline tunnetus ühiskonnas? See tekib just selliste seadusemuudatuste tõttu, mida me ka täna siin arutame. Niimoodi kaobki usaldusväärsus, kui meil leitakse inimene ja siis hakatakse seadust ja muid nõudeid tema järgi kohandama ning tippametikohad täituvad poliitiliste eelistuste järgi. See eelnõu loob väga halva pretsedendi. Just sellel põhjusel teen Keskerakonna fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Suur tänu! Isamaa fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli Helir-Valdor Seedri. Palun! (Helir-Valdor Seeder küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh! Head kolleegid! Jah, peab nõustuma selle kriitikaga, mis siin on korduvalt kõlanud, et suur osa sellest Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse [eelnõust] on valmis kirjutatud ühe inimese jaoks või ühe inimese järgi. Ja see on ääretult kahetsusväärne. Minu tehtud täpsustus siin küsimuste ja vastuste voorus, kus arutleti, kas Keit Kasemets osales seal ametnikuna või poliitikuna või kellegi muuna: see oli siiski pretsedent. Selgub, et ta osales koalitsiooniläbirääkimistel kodanikuna, lihtsalt kodanikuna. Võttis puhkuse ja oma puhkuse ajast tundis, et kodanikukohust on mõistlik täita koalitsiooniläbirääkimistel. Ja nüüd me oleme jälle Keit Kasemetsa juures, kellele kirjutatakse seaduseelnõu – ma ei tea, kas talle kui kodanikule, poliitikule või ametnikule. Nii see kahetsusväärselt on. Ja ei ole olnud veenvad need ministri selgitused siin, et riigisekretäri tööülesanded Eesti Vabariigis on nii tundmatuseni muutunud, et nüüd on vaja seadust kaasajastada ja muuta. Tegelikult aastakümneid tagasi, just nimelt pärast Ülo Kaevatsi sekretäriks olekut, oligi see hetk, kus leiti, et see ei õigustanud ennast, et mõistlik on Eesti Vabariigis kehtestada just nimelt juriidilise kõrghariduse nõue riigisekretärile. Meil oli juba siis, iseseisvas Eesti riigis kaasaegne juristide koolitus olemas Tartu Ülikoolis, hiljem on see laienenud ka teistesse ülikoolidesse. Ja kõik ülikoolid, kes annavad juristiharidust, annavad ka üldise sellealase baashariduse, isegi siis, kui on spetsialiseerutud kitsamale juriidilisele valdkonnale. Riigisekretär on jätkuvalt esijurist Eesti Vabariigis. Ja just seetõttu, et ta peab eelkõige – rõhutan, ta peab eelkõige! – jälgima, et valitsuse õigusaktid oleksid kooskõlas põhiseaduse ja teiste seadustega, et need oleksid vastavuses nendega. Kõik korralduslikud ja organisatoorsed kohustused, mis on talle juurde tulnud, on teisejärgulised selle peamise ülesande juures. See on jätkuvalt kõige olulisem! Nii et Isamaa fraktsiooni nimel võin öelda, et meie peame jätkuvalt seda ülimalt vajalikuks. Teatud mõttes on see ka nii riigisekretäri ametiposti degradeerimine kui ka juristide kui nii-öelda valdkonnaspetsialistide, ekspertide degradeerimine, kui praegu sellisel ametikohal selline nõue ära võetakse. Kutsun üles koalitsioonipoliitikuid siin ikkagi mõtlema riigimehelikult ja kaaluma enne, kui see otsus tehakse. Nüüd, teine küsimus on, mida me siin üldse arutame. Peaministri käskkirjaga – vabandust, peaministri korraldusega, kui täpne olla – on ju need vastutusvaldkonnad täna juba ära jagatud erinevate ministeeriumide vahel. Muudatused ju sisuliselt, de facto, on toimunud. Mina küsisin komisjonis, aga mis siis juhtub, kui nüüd Riigikogu seda seaduseelnõu heaks ei kiida. Aga siis selgus, et mitte midagi ei juhtu. Mitte midagi ei juhtu! Tegelikult ministrid jätkavad oma tööd nii, nagu nad kõik need kuud on teinud, ikkagi tegelevad samade valdkondadega. Noh, riigieelarve read lähevad veidi risti-rästi, seda peab möönma, et riigieelarves neid ridu päris nii lihtsalt ümber tõsta ei saa, aga nad on siis teiste ministeeriumi valdkondade all, aga ega peaminister oma korraldust ei pea muutma. Nii et siin on laiem mõtlemise koht meil. Me tegeleme siin praegu lihtsalt järelhüüdega ja isegi koalitsioonisaadikutest laias plaanis ei sõltu siin mitte midagi selle eelnõu vastuvõtmise puhul. Kolmandaks, mida peab ütlema: kogu see vastutusvaldkondade ümberjagamine erinevate ministeeriumide vahel on ääretult ebaõnnestunud, segane, ebaefektiivne. See toob kaasa täiendavaid kulutusi, täiendavat bürokraatiat, see toob kaasa dubleerimist, nagu te ka täna siin kuulsite. Näiteks seesama telekommunikatsiooni ja side valdkond on jagatud erinevate ministeeriumide vahel, mis tähendab seda, et kõikides nendes ministeeriumides peab olemas olema pädevus, et sellega tegeleda. Sama on loodava Maa- ja Ruumiametiga, kus teatud osa kooskõlastusest jääb jätkuvalt Põllumajandus- ja Regionaalministeeriumile seoses kohalike omavalitsustega, seoses põllumaa kasutusega. Neil peab jääma osaliselt see pädevus alles, aga samal ajal tuleb see tekitada ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis. See on samuti dubleerimine, nii nagu on praegu korraldatud näiteks ühistransport, mis on jagatud mitme erineva ministeeriumi vahel. Ja dubleerimine ongi praktikas toimunud. Põllumajandus- ja regionaalministeeriumis on transpordiga tegelevad ametnikud ja samamoodi on majandusministeeriumis transpordiga tegelevad ametnikud. On tekkinud dubleerimine! Niisugune ülesannete jaotus, nagu siin on praegu tehtud, on täiesti ebapraktiline. Olukorras, kus me räägime selgusest, bürokraatia vähendamisest, liigume me tegelikult vastupidises suunas. Ääretult ebamõistlik lahendus, mis on siin meile välja pakutud! Mina loodan küll, et menetluse käigus, kui praegu see väga toores eelnõu menetlusse jääb, seda väga tõsiselt menetletakse ja vaadatakse ümber, et ta sellisel kujul ei jõua lõpphääletusele. Tegelikult on probleem jällegi üldisem. Viimastel aastatel iga valitsuskoalitsiooni [muutuse] ja isegi valitsuskoalitsiooni ajal muudetakse neid ülesandeid täiesti suvalisel ajal ja suvaliselt, vastavalt sellele, kuidas üks või teine koalitsiooni osapool leiab, et ta vahetab ministreid või muid isikuid. Ja sellest tulenevalt siis muudetakse ka valitsuses vastutusvaldkondi erinevate ministeeriumide vahel. See on läinud sõgedalt tihedaks ja see on külvanud teadmatust ja ebastabiilsust. Keegi enam ei vastuta asjade eest, mis on kolm, neli, viis aastat tagasi toimunud. Öeldakse, aga see oli eelmises ministeeriumis, eelmisel ajal, seda ajalugu me täpselt ei tea, ei mäleta. Elav mälu on täiesti kadunud ja segi paisatud. Samas see on ka osa riigivalitsemisest, väga oluline osa riigi juhtimisest. Kahetsusväärselt, noh, võtame sellesama [tulevase nimega] Maa- ja Ruumiameti. Küll oli Maa-amet Keskkonnaministeeriumis, enne seda oli ta Põllumajandusministeeriumis, hiljem [riigihalduse ministri alluvuses]. Ta on erinevates ministeeriumides olnud. Nüüd viiakse see amet jälle põllumajandus- ja regionaalministeeriumist majandusministeeriumi alla, loksutatakse siia, sinna ja kolmandasse kohta. Mis see siis nüüd on? Justiitsministeeriumist tehakse ka digiministeerium. Loomulikult ei tehta, seda pädevust ei ole seal seni olnud, nüüd see tekitatakse justkui. Ja seda ka osaliselt, kui me vaatame, mida kommunikatsioonivaldkond laiemalt puudutab. Tegelikult toimub jagunemine nelja erineva ministeeriumi vahel. Ühe valdkonna jagunemine nelja erineva ministeeriumi vahel! Ei ole mõistlik, lihtsalt ei ole mõistlik! Ja väita, et see ei too kaasa ei dubleerimist, ei täiendavat segadust – no see on väga eluvõõras. Seetõttu Isamaa saadikurühm teeb ka ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ja kui tulevikus valitsuse seadust tahetakse muuta, siis [võiks seda teha] palju tõsisemalt, palju pikemat perspektiivi silmas pidades – Eesti 200-le ütleksin, pikka plaani silmas pidades – ja suuremat stabiilsust riigi juhtimisel luues. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas proua minister soovib sõna? Ei soovi. Ma sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 505 esimene lugemine lõpetada. Aga, head kolleegid, meile on laekunud kaks ettepanekut: Isamaa fraktsioonilt ja Eesti Keskerakonna fraktsioonilt. Mõlemad teevad ettepaneku Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 505 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 505 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 16, vastu 43, erapooletuid Riigikogu liikmeid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 505 esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 28. oktoober kell 17.15.