Hea juhataja! Head kolleegid! Poliitikas on harjumuspärane, et maksumaksjale tullakse kosja tema enda rahaga. Sina maksad makse, ja palun, riik pakub sulle selle eest vastavat teenust. Aga automaks on selles vallas uskumatu erand. Autoomanikult nõutakse raha, aga vastutasuks ei pakuta midagi. Eesti maksusüsteemi kujunemise käigus on enamasti hoitud joont, et laekuvad summad suunatakse vähemalt mingis osas tagasi samasse valdkonda. Sotsiaalmaksu eest peetakse üleval tervise‑ ja töötukassat, hasartmängumaksust laekuvad summad aitavad võidelda sõltuvusega, kütuseaktsiisi eest peaks hoidma korras teid ja nii edasi. Selline süsteem on olnud selge ehk inimestel on olnud arusaam, millisel eesmärgil neid maksustatakse. Viimased aastad, mil rahandusministriportfell on kuulunud Reformierakonnale, on toonud kaasa selle süsteemi hägustumise. Räägitakse, kuidas riigieelarve on üks suur tervik, ja pole vaja, et sinna laekuvad rahasummad oleksid fikseeritud kindlate projektidega. Teedeehitus seoti kütuseaktsiisist lahti 2014, kui riiki juhiti koos sotsidega. Hasartmängumaksuraha suunati mujale kaks aastat tagasi koostöös Keskerakonnaga. Selle tulemusel on kõik need sektorid kaotanud miljoneid, tegelikult kümneid ja kümneid miljoneid eurosid. Automaks on viinud maksuanarhia uutesse kõrgustesse. Tänasel valitsusel ei ole vahet, kas raha kogutakse auto võimsuse või selle süsinikuheite pealt, kuniks täidetud saab maksu peamine eesmärk: riigikassasse peab laekuma sadu ja sadu miljoneid eurosid, et teha kõrgepalgalistele tulumaksu[soodustus]. Nagu haigusele kohane, puuduvad ka sel sellega kaasnevad positiivsed nähud. Juba koalitsioonileppest nähtub, et järgnevatel aastatel ei kavatse valitsus panustada täiendavaid vahendeid Eesti teedele. Seda vaatamata faktile, et maksutõusude kobaras on pandud neljaks aastaks kirja ka kütuseaktsiisi tõus. Sõitke ja makske! Aga kui palju te aukus teede tõttu peate autosid remontima, see valitsejaid ei huvita. Ilmselt ongi neil parem, kui kiiresti Tallinnast Tartusse või Pärnusse ei saa, sest siis kulub rohkem aega ja kütust ning maksate veel rohkem. Väiksemate teede kõvakatte alla viimisest me ei räägigi. Jah, ja kui auto kõige selle tõttu ära laguneb, maksate uue ostmise eest. Maksutõusud on sellest vaatest hea haigus, et selle vastu on olemas lollikindel rohi: kaine mõistus. Eestis me nimetame seda ka maamehetarkuseks ja seetõttu näib see linnainimestest oravatele võõras olevat. Seega olgu must valgel kirjas: keset majanduslangust, vohavat inflatsiooni ja elukalliduse tõusu ei tohi niigi hädas inimestele lajatada maksudega. Vastupidi, praegu peaks kokkutõmbamise asemel tegelema investeerimisega, et luua inimestele uued võimalused liikumiseks ja elavdada ettevõtete konkurentsivõimet. Kui mujal Euroopas elavdatakse aktiivselt riigi tasandil majandust, siis meie ei saa endale lubada käte laiutamist, sest nii surevad siinsed ettevõtted välja, me jääme sabassörkijaks ning hakkab taas toimuma inimeste väljavool. Praegused maksutõusud ning uued jõustunud ja jõustuvad maksud viivad Eesti ajas kümme aastat tagasi ja toovad kaasa toonased probleemid. Kellele seda vaja on?! Automaksu näol on tegemist suurejoonelise valijate petmisega, kuna ükski valitsuskoalitsiooni erakond ei lubanud enne valimisi sellise maksu kehtestamist. Reformierakond lubas enne valimisi oma programmis, et nad hoiavad maksukoormuse nii madalal kui võimalik ja ühiste kulude rahastamiseks hädavajalik, sest maksusüsteem peab koormama kodanikke ja majandust võimalikult vähe ning motiveerima riiki oma tulusid targalt kasutama. Eesti 200 kinnitas enne valimisi, et ei, automaksu ei kehtestata, me ei karista oma autoomanikke maksudega, vaid loome head, toimivad lahendused. Nüüd on aga uut poliitikat ja pikka plaani lubanud erakond hakanud oma sõnu süües inimesi ja ettevõtteid just automaksuga karistama. Tänane valitsuskoalitsioon eirab fakti, et Eestis on juba varasemalt kehtestatud mootorsõidukimaks, selleks on kütuseaktsiis. Kütuseaktsiis on oma olemuselt kõige loogilisem maksustamisviis, sest mida rohkem sõidad, seda rohkem maksad. Valitsuskoalitsioon maksustab tänaseid ja tulevasi autoomanikke seega sisuliselt kahekordselt, mis ei ole majanduslikult põhjendatud ning on sotsiaalselt ebaõiglane. Tuletame meelde, et juba eelmise aasta mais tõusis diislikütuseaktsiis [7%], maagaasiaktsiis lausa [20%] ning elektriaktsiis 45%. Samasugused aktsiisitõusud ootavad meid ees selle aasta 1. mail. Isamaa on olnud automaksu vastu ja leiab, et selle jõustamisest tuleks loobuda. Eriti valusalt mõjub automaks lastega peredele ja maapiirkondade elanikele. Kahetsusväärselt pole Vabariigi Valitsus pidanud vajalikuks analüüsida automaksu mõjusid isegi mitte lastega peredele. Just maapiirkondades, kus ühistranspordivõrk on hõre või puudub sootuks, on auto sageli ainus võimalus laste kooli ja huviringi viimiseks. Hakata sellises olukorras auto omamist maksustama on äärmiselt rumal ja ebaõiglane. Ka ettevõtete maksukoormuse automaksuga kasvatamine on vale otsus. Olukorras, kus majandus langeb juba pikka aega ja tööpuudus suureneb, peaks Vabariigi Valitsus rakendama meetmeid majanduse kasvule pööramiseks, mitte karistama ettevõtjaid uue maksuga. On ilmselge, et maksutõusudega ja uute maksude kehtestamisega ei ole võimalik Eesti majandust kasvule pöörata ja riigi rahandust korrastada, mida koalitsioon vähemasti sõnades teha soovib. Eesti valitsus peaks maksutõusude asemel suunama oma tähelepanu kulude kärpimisele, bürokraatia vähendamisele ja riigi efektiivsuse suurendamisele. Samuti on automaksu vastu võtnud sõna paljud kodaniku‑ ning ettevõtlusorganisatsioonid: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Lasterikaste Perede Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda ja paljud teised. Eesti Autoomanike Liit kogus mootorsõidukimaksu kehtestamise vastu üle 70 000 allkirja, mis on ka Riigikogule üle antud. Esimesed automaksuteated on Eesti inimestele laiali [saadetud] ning saadud tagasiside näitab selgelt, et Isamaa fraktsiooni põhimõtteline vastuseis automaksule on olnud õigustatud. Vanemate autode omanikud, kes soovivad soetada endale säästlikuma sõiduvahendi – sellise käitumise soodustamine olevat väidetavalt üks seaduse eesmärke – ei saa oma tänast autot võõrandada, sest küsitav registreerimistasu on suurem kui sõiduki väärtus. Kõik valitsusliidu õigustused automaksule on osutunud valeks. Siseminister Lauri Läänemets paljastas möödunud nädalal sotsiaalmeedias selle kehtestamise tegeliku põhjuse. Laekuvat raha on tarvis Reformierakonna soovitud kõrgepalgaliste maksusoodustuse rahastamiseks. Kui jätta ära [see soodustus], mille hinnalipik on üle 0,5 miljardi euro aastas, poleks Eestis vaja ka automaksu, mis koormab ebaproportsionaalselt meie peresid ja maapiirkondade elanikke. Isamaa on kindlalt automaksu vastu ja soovib selgelt seda tühistada. Me loeme viimastel päevadel sotsiaalmeedias postitusi, et kuue lapsega pere, et kogu perega koos [liikuma pääseda], on soetanud väikebussi ja neile on tulnud automaksuarve, mis läheneb 900 eurole. Me oleme suurperede toetusi vähendanud 200 euro võrra kuus ja teistpidi püüame nüüd ka automaksuga veel koormata neid peresid, kes kasvatavad lapsi. Me vähendame sellel aastal pensioneid 17 miljoni euro ulatuses – 17 miljoni euro ulatuses! – ja maksustame lisaks pensionäre, kellel on auto, automaksuga. Siin puldis räägitakse pidevalt, et see koalitsioon ei ole läinud pensionide kallale, mis on üks ilus, aga kahjuks suur vale. 17 miljonit hoitakse sellel aastal pensionäride tasku arvel kokku seoses sellega, et sellest aastast ei ole keskmine pension enam tulumaksuvaba. See teeb 2027. aastal 76 miljonit eurot, mis võetakse ära meie vanemate taskust. Samas me lajatame automaksuga, rääkimata sellest, et tulumaks tõuseb 20%, käibemaks on tõusnud ja tõusmas kokku 20%. [Tõusevad] erinevad aktsiisid, millest te millegipärast kõva häälega ei julge rääkida. Aga kui me vaatame gaasi‑ ja elektriaktsiisi tõusu, mis on kokku lepitud, ka bensiini‑ ja diislikütuseaktsiisi [tõusu sel] aastal ja järgneval kolmel aastal, kui elektriaktsiisi tõus on igal aastal üle 40%, siis me küsime, kuidas saavad hakkama meie eakad, kelle pensionid riigieelarve numbreid vaadates tõusevad aprillist 5,3%, aga kulude [tõus] on 10% juures. Ehk igalt pensionärilt võetakse maksudega ära vähemalt ühe kuu pensioniraha. Eriti raskes olukorras on üksi elavad pensionärid, kes peavad üksi kommunaalkulusid ja ka kõiki teisi makse maksma. Aga tuleme noorperede juurde, kes on uskunud Eesti riiki ja eelnevaid valitsusi. Isamaa eestvedamisel on läbi aastate toetatud laste kasvatamist ning suurperedes laste soetamist ja kasvatamist. Nüüd oleme viinud need pered olukorda, kus tekib küsimus, kas nad suudavad maksta kommunaalkulusid, kas nad suudavad poest osta kvaliteetset ja värsket toitu, kas nad peale automaksu maksmist suudavad oma lastele pakkuda huviharidust, mille [toetamist] riik sellest aastast on tugevalt kärpinud. Riik on otsustanud kohalike omavalitsuste tulubaasi vähendada võrreldes sellega, milline oli kokkulepe Isamaa, EKRE ja Keskerakonna valitsemise ajal, kui iga aasta pidi omavalitsuste tulubaas järk-järgult suurenema. Sama raha kanditakse ümber: alla 20 omavalitsuselt on raha ära võetud ja see sõrmeotsaga ülejäänutele jagatud. Tegelikult on olukord selline, kus ettevõtjad on loobumas oma ettevõtetest, 60‑aastaseks saanud inimesed otsustavad minna juba eelpensionile, sest neil ei ole võimalik enam ettevõtjana maksta omale kas või miinimumpalka ja selle pealt kõiki makse. Maksukoormus on kasvanud üle mõistuse. Küll saab vaadata sotsiaaldemokraatide Facebooki postitusi, kus uhke maasturiga lumehanges sõidetakse ja siis sõimatakse Reformierakonna eelmist rahandusministrit. Aga kui me vaatame sellesama mootorsõidukimaksu eelnõu hääletamist, kui see vastu võeti, siis me ei näe, et koalitsioonipoliitikud oleks selle eelnõu vastu hääletanud. Samad poliitikud, kes poolt hääletasid, kirjutavad nüüd sotsiaalmeedias, et oi, kuidas see nüüd juhtus, et maainimestele tuleb äkki automaks! See on umbes sama näide nagu see, et sotsiaaldemokraadid ei ole vist tänaseni aru saanud, et maamaksuseadusesse kirjutati sisse omavalitsuste kohustus iga aasta maksu vähemalt 10% tõsta. Aga võib ka 100% tõsta, nagu seaduses on. Kuni viimase minutini, kui Isamaa selle muudatusettepaneku tegi, kaitsti siin tribüünil seda, et ei-ei-ei-ei, omavalitsus võib otsustada. Jah, omavalitsus saab mingi perioodi selle maksu koha pealt mängida, aga 2026. aastast on taastatud kodualuse maa maks. [Selle maksu kaotamise nimel] olin mina üldse Riigikokku tulnud. See oli minu tingimus, kui ma ühe erakonnaga liitusin, sest ma olin oma vallas ära teinud selle, et meie inimesed ei pidanud kodualuse maa eest maksma. Tänane koalitsioon kõikide oma maksutõusudega on otsustanud, et kohalik omavalitsus ei ole mitte keegi. Lihtsalt üks erakond, sotsid, on aru saanud, et tuleb maksustada kõike, mida saab maksustada. Nüüd on tekkinud olukord, kus inimeste vaesus on jõudnud selleni, et nad ei jõua enam neid makse maksta. Mul on küll kerge hirm, et kui jaanipäev kätte tuleb ja paljudel tuleb automaksu esimene makse teha, mida siis ikkagi teevad need inimesed, kellel on peres mitu last, kelle vanemad käivad tööl ja kes ei ela tõesti oma töökoha kõrval ja [kelle laste] kool ei ole ka kodu kõrval. Ma olen siit kõnepuldist toonud mitmel korral selle näite, et Tallinnas ma elan prantsuse lütseumi kõrval ja seal on hommikuti sadu autosid, sest lapsevanemad toovad lapsi kooli, seda ka Tallinnas, kus ühistransport on tasuta. Enamikul juhtudel kasutatakse ikkagi isiklikku autot, sest lõpuks ka aeg maksab. Ei ole võimalik, et me maksustame, maksustame ja maksustame ning loodame, et tänu sellele saab riik rikkamaks. Me oleme elanud viimased kolm või neli aastat sellises olukorras, kus kõigepealt tehti Keskerakonna ja Reformierakonna valitsuse ajal mõned sellised otsused, mis viisid energiahinnad lakke ning võtsid Eesti inimeste ja ettevõtjate taskust ära 1,7 miljardit eurot. Sealt laekus küll maksudena 600 miljonit riigieelarvesse, mida 2023. aastaks ka riigieelarves ümber tõsteti ja igasuguseid asju lubati, oli ju ka valimiste aasta. Aga peale seda on tekkinud olukord, kus 2024 võeti Eesti inimeste ja ettevõtjate taskust järjekordne miljard. Kui see 1,7 miljardit ära võeti, siis paljudel oli midagi veel sukasääres. Aga kui eelmine aasta järjekordne miljard maksutõusudega ära võeti, siis enamikul enam sukasääres midagi ei olnud. See aasta ja järgmise aasta jaanuaris kehtima hakkavad ja järgmise aasta mais kehtima hakkavad maksud ja maksutõusud viivad veel ühe miljardi ära. Ehk viimase kolme aastaga …
