Sisseränne

Tänane kümnes küsimus on samuti teile, härra peaminister. Küsib Riigikogu liige Anti Poolamets ja teema on sisseränne. Anti Poolamets, palun!

Tänan, juhataja! Lugupeetud peaminister! Üks küsimus, õigupoolest juba kolm küsimust sellel teemal oli, aga teema on pakiline, sellepärast tahan mina sellel teemal jätkata. Nimelt, mulle oli ehmatav seesama uudis: kolmekordne sisserände piirarvu tõstmine. See on ikkagi asi, mis on lubamatu, olukorras, kus meil on niivõrd mastaapne sisseränne – tõepoolest, nagu Martin Helme ütles, aegade kõige massilisem sisseränne. Stalini ajal ei tulnud ka nii kiiresti nii palju uusi inimesi juurde. Sellepärast mulle tundub, et teil on väga vastutustundetu lähenemine, et lööme veel kusagil uksed pärani. Te ei ole suutnud kümnetele tuhandetele Ukrainast tulnud inimestele eesti keeltki ära õpetada, te ei ole neile töökohti leidnud, aga juba järgmine uks lüüakse lahti. Ise te aeg-ajalt esitlete ennast vist laulva revolutsiooni lapsena, et te mäletate midagi sellest ajast, aga mulle tundub, et te ei mäleta mitte midagi ja teil ei ole mingit kogemust. Tollel ajal oli meil väga selge loosung: "Peatage Lasnamäe!" Eesti lihtsalt ujutati võõrastega üle ja me olime oma pealinnas vähemuses. Tundub, et midagi sarnast on praegu käsil Reformierakonna ja teie koalitsiooni juhtimisel, et eestlased peavad oma pealinnas vähemusse jääma. Kõik märgid viitavad sellele. Ja küsimus on selles, kelle survel te tegelikult selle otsuse tegite, et kolm korda tõsta sisserände piirarvu. Millised olid tööandjate rühmad, kes tulid loosungiga, et teeme kõik uksed veel kord pärani?

Aitäh! No vot, kahju, et te vahepeal ära olite. Tõnis Lukas küsis selle küsimuse ja ma kirjeldasin talle neid trende. Aga küsimused ei pea ainult talle vastatud saama. Saavad teilegi! Kõigepealt, väide rahvastiku osakaalust. 1989. aastal oli venelaste, valgevenelaste ja ukrainlaste osakaal Eestis 34,94%, [peaaegu] 35%. 1. jaanuaril 2023 oli see 27%. Nii et see näitab teie esimese väite tõele mittevastavust. Teiseks, sisserändetrendid, nagu ma ka teie kolleegidele ütlesin, on alates eelmisest aastast muutunud. Seadusliku rände taotluste arv, eelkõige lühiajalise töötamise osas, on olulises languses. Ma saan aru, et see võib tulla teile šokina, aga see on see olukord praegu. [Ei ole] kõigi aegade suurim sisseränne või kuidas iganes see slogan teil oli. Nüüd numbreid ka selle kõigi aegade suurimast sisserändest. Sisseränne Eestisse on vähenenud. 2022. aastal rändas Eestisse 49 414 inimest. 2023. aastal oli see näitaja 26 399 inimest. Noh, ei klapi teil see jutt.

Suur tänu! Anti Poolamets, täpsustav küsimus, palun!

Väga õige, teie numbrid ei klapi. Esiteks, teie ajalooteadmised ei klapi, sellepärast et Nõukogude-aegne statistika näiteks ei arvestanud sisse okupatsiooniarmee 100 000 sõjaväelast, kes siin kõik kohad ära ummistasid. Eesti oli sügavalt venestatud riik, sügavalt koloniseeritud, okupeeritud kõikide kõige hullemate okupatsiooni kaanonite järgi ja ikkagi me ei õppinud sellest mitte midagi. Te viite meid pealinnas vähemusrahvuseks. See on teie poliitika tulemus. Teie vastutate selle eest, Kaja Kallas vastutab selle eest. Ja teine asi, te vastutate ka Ukraina eest, sellepärast et ma näen, et kõik pingutused Ukraina pagulastega seoses on suunatud sellele, et nad siia jääksidki. Teie kogu taktika on sellega seotud, et te lihtsalt kaaperdate Ukrainalt hädavajalikke inimesi, kes peaksid ja võiksid sinna hiljem tagasi pöörduda. See on väga halb trend. Aga läheme praktilise elu juurde, mis siin Tallinna tänavatel toimub. Näiteks on meil eesti keelega väga halb lugu. Möödunud aastal tehti siin üks suurem politseireid ning uuriti, kui palju on illegaalset tööjõudu Tallinnas. Boltis oli neid massiliselt, leiti sadu inimesi, kes tegutsesid illegaalselt Tallinna tööjõuturul. Nad ei osanud eesti keelt. Muidugi, paljud Bolti taksojuhid ei oska seda siiamaani, arvatavasti Wolti toidukullerid ka mitte. Miks te lubate sellel kõigel toimuda ning samal ajal avada veel legaalseid sisserände vorme ja [viia piirmäär] kolmekordseks? Kas te ei näe, et meil on probleem?

Jah, ma nüüd püüan teie küsimustevariale või -ekskursioonile jõudumööda vastata. Jutt tööjõust, mida Eesti vajab, tuleneb Kutsekoja OSKA [uuringust], mis kirjeldab, keda meil vaja on. See puudutab töötajaid, kes saavad keskmist palka, mis on Eestis juba mõni tuhat. Eestis jääb puudu üle 100 tasemeõppe lõpetajast: mehhatroonikud, masinate ja seadmete tehnikud, puittoodete ja konstruktsioonide valmistajad, töömasinate ja tõsteseadmete operaatorid. Üle 50 tasemeõppe lõpetaja jääb aastas puudu metalltoodete ja konstruktsioonide valmistajate, tekstiili-, rõiva- ja jalatsitootjate, muude tööstusoperaatorite, sealhulgas keemiaprotsesside operaatorid, ning tööstuse töödejuhatajate puhul. Toiduainetööstuses on puudus toidutehnoloogidest ning kvaliteedi- ja tootearendusjuhtidest. Need on need inimesed, kellest Eesti tööstus, Eesti ettevõtted tunnevad puudust. Vastab tõele, et erandeid on palju, vähemalt 22 erandit on minu materjali kohaselt. Tõnis Lukasel oli 11 või 13, aga minu [materjalis] on 22. Eks me saame pärast välja selgitada, kumb number tõele lähemal on. Pealegi, kaks kolmandikku pikaajalisest töörändest tuleb Eestisse väljastpoolt seda piirarvu nii või teisiti. Nii et tööjõudu tuleb meil erinevatesse rollidesse väga palju. Me ei räägi odava tööjõu juurdetulemisest. Me räägime sellest, et meile tuleks inimesi, võib-olla lihtsustatult öeldes, kas see on toiduainete tehnoloog või konstruktsioonide valmistaja, kes teeb midagi sellist, mille baasilt kümme Eesti inimest saab teha midagi, millel on kõrgem lisandväärtus ja ekspordivõime. Niimoodi Eesti inimesed kasvataksid oma jõukust. Sellest me räägime. Ettepanek on tulnud loomulikult ettevõtluselt. Kui majandus hakkab kasvama, on tõenäoliselt ettevõtluses järgmine suurem struktuurne probleem pärast nõudluse vähenemise äralangemist oskustööjõu puudus.

Suur tänu, härra peaminister! Siinkohal paneme tänasele infotunnile punkti. Me jäime õige napilt ilma unistusest, et kõik 12 küsimust oleks vastatud ja ka Vladimir Svet oleks saanud küsimustele vastata. Aga ma siiralt, head kolleegid ja lugupeetud valitsuse liikmed, tahan teid tunnustada sisuka ja üksteisest lugupidava diskussiooni eest. Tänane infotund on lõppenud. Me alustame täpselt kell kaks Riigikogu täiskogu istungit.