Нордика

Tänane kaheksas küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja teema on Nordica. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Täna käsitles korruptsioonivastane erikomisjon Nordica teemat. Muidugi soovis komisjon väga teid näha istungil, saatsime teile ka vastava kutse välja, aga kahjuks teie büroost vastati meile, et te ei ole enam selle teemaga seotud, ja kutse adresseeriti taristuminister Vladimir Svetile, kes ka tänasel istungil osales. Kahju, et te ei saanud osaleda, aga kui on võimalik, siis esitan mõned küsimused infotunni raames. Mul on selline küsimus, et kuidas juhtus see, et riik kaotab juba teist riiklikku lennufirmat põhimõtteliselt samadel põhjustel: vead lennufirma juhtimises, vead ministeeriumis, valitsuse huvi puudumine selles osas, millega lennufirma tegeleb, kuidas seal asju juhitakse, aga mis kõige olulisem, strateegiliste sihtide puudumine. Milleks siis üldse rahvuslikku lennufirmat vaja on? Ja muidugi puudub ka kontroll, kuidas neid strateegilisi sihte täidetakse. Nordica puhul on ju erikontroll ka välja toonud, et juhatuselt näiteks küsiti teavet, aga oli tavapärane, et nõukogu ei lugenud läbi kõiki dokumente, mida juhatus saatis, või nõukogu tutvus enne lepingute heakskiitmist mingite põhitingimustega, aga teised tingimused jäeti tähelepanuta või see informatsioon tuli hiljem välja. Kas te saaksite öelda, kuidas need asjad olid võimalikud? Kui palju te näete paralleeli Estonian Airiga? Kas kordagi ei äratanud kahtlust, et see, mis Nordicas toimub, ei ole Eesti riigi ja Eesti maksumaksja huvides?

Aitäh, hea küsija! Tõepoolest, hea, et komisjon sai teada, et Kristen Michal ei ole enam kliimaminister. Sellest ametist mind tõepoolest vabastati. Nii on juhtunud ja Nordica eest vastutab nüüd teine minister, kes istub minu kõrval. Ma püüan neile küsimustele võimalikult kiiresti vastata, et järg ka temani jõuaks ja ta saaks erinevatele küsimustele vastata, aga ta kindlasti käis seda [teemat] komisjonis kirjeldamas. Nüüd, mis puudutab Nordica käekäiku, siis ma meenutan, et selle asutamise loogika oli, et tagataks Eestist lendamine, et Eesti inimesed saaksid lennata, et Eesti majanduse jaoks vajalikud ühendused oleks hoitud ja [ettevõte] saaks majanduslikult ise hakkama. Sel ajal, kui mina kliimaministriks [sain] ja probleemid paljastusid, oli ettevõtte juhtkonna ainukene ettepanek anda täiendavalt sinna maksumaksja raha, millest mina keeldusin. Valitsus [minu] positsiooni ka toetas ning me täiendavalt maksumaksja raha sinna ei andnud. Pärast seda – ma olen selle ka välja öelnud – on selle ettevõtte saatus kas ise hakkama saada – ettevõtte juhatus teeb seal uut äriplaani, kas neil see õnnestub? – või see ettevõte lõpetatakse ja lennunduse varad, mis on õnneks teises ettevõttes, Transpordi Varahalduses, lähevad seejärel müüki. Seda olen ma korduvalt uudistekanalites, kõikides foorumites kõigile soovijatele juba korduvalt rääkinud, nii et seal midagi salapärast ei ole. Teiseks, olnuna ka kliimaminister, kes nendest probleemidest teada saanuna algatas erikontrolli, ma arvan, et selle erikontrolli avaldamata osa, see osa, mis on parlamendiliikmetele kättesaadav – ja tollal me jagasime selle kätte kõigile parlamendiliikmetele korruptsioonivastases erikomisjonis ja riigieelarve kontrolli erikomisjonis lugemiseks, kõik, kes soovisid, käisid seda lugemas –, on ikkagi väga valgustav lugemine. Ja selle väga valgustava lugemise tulemusena on Riigiprokuratuur asunud seal ettevõttes toimunut menetlema ja hindama, kas seal toimuv on olnud seaduslik, ja [otsustama,] kuidas seda üldse hindama peaks. Prokuratuur on sõltumatu asutus, ta ei juhindu täitevvõimust ega kellestki teisest, tema teeb oma otsused ja hinnangud iseseisvalt. Nii et ütleme, et Nordica täna, tegelikult täpsemalt öeldes juba aastast 2019, ei ole Eesti riigi jaoks kuidagi strateegiline ettevõte. Ministreid on olnud palju, mõne ajal laieneti, mõne ajal otsustati Tallinnast lendamine lõpetada. See on ikkagi jõudnud sellesse olukorda, kus ta peab ise hakkama saama või see ettevõte tuleb lõpetada, sest tegemist ei ole Eesti riigi jaoks strateegiliselt vajaliku ettevõttega. Ma olen öelnud seda ka varem, et kui meil on valitsuses valida, kas me anname selle lisaraha Tallinna lennujaamale lennuühenduste pidamiseks või maksame Nordicale, et Rootsis või Saksamaal mingite ettevedude tegemine kinni maksta, siis me kindlasti anname selle raha parem lennujaamale. Me olemegi lennujaamale 14,5 miljonit eurot spetsiaalselt juurde andnud ja iga aasta anname julgestuseks. Nii et see on see valik.

Teie aeg!

Meie siin subsideerima ei hakka.

Aitäh! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Austatud peaminister, mind huvitab ka teie nägemus sellest, kuidas sai võimalikuks, et sama inimene, kes viis pankrotti Estonian Airi, Jan Palmér, pandi ka Nordica ette. Ta [viis] ka Nordica kahjumisse. Võib-olla [annate] teie enda vaate selle kohta. Täna [ütles] asekantsler ka [midagi] natukene sarnast, mis te ütlesite, et peamine strateegiline suund [pidi olema see], et peaksid olema otseliinid Tallinnast. Aga lõppude lõpuks neid strateegilisi otsuseid ju ei täidetud päris mitu aastat. Kuidas sai juhtuda nii, et üks hetk otsustati, et Nordica enam Eestist ei lenda, ja põhimõtteliselt viimased viis-kuus aastat ei olegi olnud ühtegi otseliini Eestist? Hakati otsima muid kasumlikke suundasid, mis olid väljaspool Eestit, ja kokkuvõttes tuli välja, et see oli hoopis veelgi kahjumlikum. Ehk siis me jõudsime sinna, et ühtegi otselendu Eestist ei olnud ja lõpuks jõudis ettevõte kahjumisse, mis oli üle 20 miljoni euro. Ja nüüd on huvitav see, et taristuminister ütleb, et aga meil ei olegi vaja oma lennufirmat ja tulekski investeerida ainult lennujaama. Kas selleks, et jõuda otsuseni, et Eesti riigil ei ole oma lennufirmat vaja, oli tõesti vaja põhja lasta kaks riiklikku lennufirmat? Mul on küsimus, kas te olete täna sellel seisukohal, et Eestil ei ole vaja üldse riiklikku lennufirmat, või on teie seisukoht see, et just Nordica ei peaks jääma Eestile?

Aitäh! Võib-olla ma teen veidi musta huumorit – väga vabandan –, aga selleks, et aru saada, et mingit asja on vaja paremini teha, on mõnikord seda mitu korda vaja teha. Ma ei viita magistritööle, vaid viitan haridusele elus. Eesti riik on erinevates valitsustes proovinud oma ettekujutust [luua] lennuettevõtte pidamisest. [Ettevõte] loodi aastatel 2015–2016 ikkagi selle printsiibi alusel, et ta peab Eesti jaoks vajalikke ühendusi ja saab ise majanduslikult hakkama. Seda ta ei saa. Selle tõttu ta ei kvalifitseeru ka täna strateegiliseks ettevõtteks. Nii lihtne see ongi. Ja kui te küsite, kas me peaksime teda täna subsideerima romantilise ettekujutuse põhjal, et meil oleks riiklik lennufirma – no mille poolest see ettevõte siis riiklik on? Ta kuulub riigile ja tegeleb mujal ettevedamisega. Sellisena ta kindlasti ei kvalifitseeru. Mul ei ole teada täpset hetke, millal Jan Palmér sinna ettevõttesse tagasi tuli, aga Jan Palméri ja tollase juhatuse ainukene pakkumine, kui nad tulid Kliimaministeeriumisse ja majandusraskused välja tulid, mille järel ma algatasin selles ettevõttes erikontrolli, mida ma juba kirjeldasin ja mis on tänaseks viinud kriminaalmenetluseni, [oli see], et maksumaksja paneks sinna raha juurde. See kindlasti ei ole lahendus. See ettevõte on suutnud tänu vahepealsele tegutsemisele püsida püsti, maksta tööjõumakse, ära pidada oma lepingulised suhted. Kas ta seda tulevikus suudab, seda saab kirjeldada juba tänane nõukogu ja juhatus. Ma ei ole enam detailides kursis, kuidas neil kliendisuhted on ja mis nende perspektiivid on. Kui see pilt on selge, siis taristuminister toob ettepanekud valitsusse ja me teeme oma otsused. Hea uudis on ka see, et juba asutamisel me lahutasime opereerimise riskid ehk siis [lahutasime] Nordica ja varade omamise ehk lennukite omamise, mis on Transpordi Varahalduses. Transpordi Varahalduses olevad lennukid saab müüa hoolimata sellest, kuidas Nordica oma asjadega hakkama saab – läheb ta lõpetamisele, toimetab ta edasi, kuidas iganes see asjade käik on. Nii et seetõttu, jah, ma soovitan see ajalugu üksipulgi selgeks teha ja vaadata juhtimisraportit. See kirjeldab, kuhu see vahepeal jõudis. Ja ettekujutus, et peaminister või isegi taristuminister, olgu ta nii võimekas kui tahes, juhib seda ettevõtet – noh, vaadake, seal on ikkagi läbi aastate olnud päris kõrgepalgalised juhatuse liikmed, kes seda ettevõtet on juhtinud. Ja miks omal ajal, vist 2019. aastal otsustati, et otseühendusi ei ole [vaja] pidada, seda saate küsida tollaste nõukogu või juhatuse liikmete käest.

Aitäh! Varro Vooglaid, täpsustav küsimus, palun!

Suur tänu! Ma tegelikult jätkaksin sealt, kus kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart lõpetas. Ma juhin tähelepanu asjaolule, et juba teine riiklik lennufirma läheb pankrotti. Ja nagu ma aru olen saanud, on kogu selle protsessi käigus maksumaksjate raha tuulde lastud suurusjärgus 300 miljonit eurot. Täpne number ei olegi ju oluline, aga suurusjärgud, ma arvan, on adekvaatsed. Hiljuti saime lugeda ajaleheuudise pealkirja "Nordica juhid: SASi leping on toonud vähem kui 1,5 aastaga 22 miljonit kahjumit". Ja lisaks sellele muidugi tuleb kahju, mis on tekitatud teistele lennuettevõtjatele läbi turu solkimise, eks. Kui riiklikult subsideeritud lennufirma tuleb turule, siis see kahtlemata solgib turgu ja selle tõttu kannatavad ka teised ettevõtjad, kes tegutsevad selles sektoris. See on täiesti ilmselge. Põhiline asi, mis mind ja ilmselt ka paljusid teisi inimesi kogu selle asja juures häirib, on see, et ei vastuta kogu selle asja eest justkui mitte keegi. Te küll räägite, et nüüd on viinud see asi kriminaalmenetluse algatamiseni ja nii edasi. Loomulikult, mingite süüdimõistvate otsusteni ei ole menetlus jõudnud, suure tõenäosusega ei jõua ka, nagu näiteks Tallinna Sadama asjas ei ole seda jõudnud. Ja mitte keegi ei vastuta! Sajad miljonid eurod on läinud selles toiduahelas paremale-vasakule, üles-alla. See ei ole ju saladus, et paljud on kasu saanud sellest. Siin on nii palju maksumaksjate raha läinud. Ja ei vastuta ei Nordica juhtkonnas ega ka Eesti Vabariigi bürokraatlikus süsteemis mitte keegi, olgugi et avaliku teenistuse seaduse § 80 ütleb ju väga selgelt, et kui ametnik – ma eeldan, et on olemas mingid ametnikud, kes peaksid hoolitsema selle eest, et riiklikud lennufirmad järjepanu pankrotti ei läheks, ja vaatama, et suuri juhtimisvigu ei oleks ja nii edasi – on teenistuskohustuste süülise rikkumisega tekitanud ametiasutusele varalist kahju, on ta kohustatud selle kahju hüvitama. Mina ei tea, et üldse 25 aasta jooksul oleks ükski ametnik millegi eest pidanud vastutama. Ehk mu küsimus kokkuvõtlikult on see ...

Teie aeg, Varro Vooglaid!

... et kas keegi kuidagi vastutama hakkab.

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Kõigepealt, kolleeg taristuminister vaatas vahepeal järele ühe detaili: Jan Palmér, kelle kohta Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis, läks ettevõttesse 2018. aastal ja NAG-i 2022. aastal. See [info] on avalikest allikatest, nii et kui on soovi täpsustada, saab taristuministrilt täpsustada. Teiseks, lennuettevõttest. Vaadake, mina ei ole Juhan Partsile teinud etteheiteid, et tema majandusministriks oleku ajal Estonian Airi peeti. Võib-olla teie tahate teha, tehke. Ma ei teinud seda ka tollal, sellepärast et Estonian Air vedas Eesti inimesi. NAG-i ja Nordica asutamise loogika oli ju see, et ta peab Eesti jaoks vajalikke ühendusi ja saab majanduslikult ise hakkama. Kui 2019. aastal otsustati, et enam Eesti jaoks vajalikke ühendusi ei peeta, siis säilis see võimalus, ma eeldan, et kui on kriis, siis saab nii hakkama. Aga seda vajadust ei tekkinud. Ja hiljem, kui selgus, et arvandmed, mis on esitatud omanikule ehk Kliimaministeeriumile, ei vasta tõele, ning erikontroll näitas, et otsused on viletsalt tehtud, siis ei saanud ta ka majanduslikult ise hakkama. Eks see [näitab], et ettevõtte sees ettevõtet juhtinud inimesed peavadki vastama nendele küsimustele, mis on selles erikontrolli raportis. Ma arvan, et see on teilegi kättesaadav, kui te tahate seda lugeda. Võib-olla olete juba lugenud, see on päris mahlakas lugemine. Kahtlemata soovitan [lugeda] kõigil, kes on mingite riigile kuuluvate ettevõtetega kokku puutunud. Sealt see vastutus saabki tulla. See erikontroll – ma ei tea, kui palju neid üldse tehtud on, mina selle tellisin – kindlasti näitab seda, kuidas asjad ei peaks käima. Ja veel kord rõhutan seda – see on väga oluline rõhutus! –, et prokuratuur on sõltumatu. See, kui nad hindavad mingeid kahtlusi või küsitavusi, ei tähenda menetluse mingisse etappi jõudmist. Sellest me saame mõlemad juristidena ilmselt aru. Nemad hindavad seda, kas seal on ka vastutust, kas seal on ka süülist käitumist või vähemalt võimalus selleks. Nii et sellest saab see vastutus tulla.

Suur tänu, härra peaminister! Ma lõpetan meie tänase kaheksanda küsimuse käsitlemise. Enne, kui me läheme üheksanda küsimuse juurde, on käsi püsti Anastassia Kovalenko-Kõlvartil. Palun!

Ma tahtsin küsida istungi juhatajalt, mis hetkel peaks istungi juhataja sekkuma. Kas ei peaks [sekkuma] sel hetkel, kui mina küsin küsimuse olulistel riiklikel teemadel ja peaminister mainib midagi minu magistritööde kohta? Ma tegingi need uuesti ära, edukalt ja paremini, erinevalt riigist, kes kahjuks oma vigadest õppida ei suuda ja viib juba teise lennufirma põhja ning tekitab maksumaksjale kümnetes miljonites eurodes kahju.

Aitäh, hea kolleeg! Ma olen teile siin korduvalt varem öelnud, et kui vastus püsib teemas, siis mina ei sekku sisusse. Antud juhul selle kolme minuti jooksul, mida peaminister kasutas küsimusele vastamiseks, ta püsis teemas. Aga meie unistus, et jõuame ka Vladimir Sveti küsimusteni, on veel elus. Selleks tuleb veel neli küsimust vahepeal ära käsitleda.