Eesti välispoliitiline kurss

Tänane viies küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev ja teema on Eesti välispoliitiline kurss. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Minu küsimus on seotud teemaga, mis lööb laineid Eesti välispoliitikas juba mitmendat nädalat ja puudutab Eesti hääletamist ÜRO Peaassambleel 12. septembril, kui võeti vastu Lähis-Ida-teemaline resolutsioon, mis on tegelikult hästi vastuoluline ja põhimõtteliselt ultimatiivne Iisraeli riigi suunas. Eesti teatavasti hääletas resolutsiooni poolt, nagu tegid seda näiteks Põhja-Korea, Venemaa ja Valgevene. Samal ajal meie oluline partner ja liitlane USA oli vastu ja enamus Euroopa Liidu riike seda resolutsiooni ei toetanud. Oleme sellest teiega siin saalis juba tegelikult rääkinud. Tookord mainisite, et varsti tuleb välisminister valitsuse ette sel teemal aru andma. 7. oktoobril käis Margus Tsahkna samal teemal rääkimas ka Riigikogu väliskomisjonis, kus tema seletustega rahule kahjuks ei jäädud, nagu saime meediast teada. Kas teie jäite ministri selgitustega rahule? See on küsimus number üks. Küsimus number kaks on see: kuidas te kommenteerite seda, et välisminister valetas, kui ütles Eesti Rahvusringhäälingule antud intervjuus, et Eesti hääletas ÜRO Peaassambleel nii nagu valdav osa Euroopa Liidu riike? Tegelikult ei olnud see niimoodi. Nagu ma ütlesin, enamus Euroopa Liidu riike seda resolutsiooni ei toetanud. Järelikult minister valetas. Tahaks teie kommentaari selle kohta kuulda.

Aitäh, hea küsija! Tõepoolest, pärast meie eelmist kahekõnet, debatti siin saalis välisminister ja Välisministeeriumi kantsler käisid selle teemaga valitsuskabinetis. Ma arvan, et sedasama positsiooni nad tutvustasid ka teile väliskomisjonis. Ma eeldan, et te olite väliskomisjonis. Ei olnud? Selge, siis teie kolleegidele väliskomisjonis tutvustati seda. Te ütlete, et meedias öeldi, et ei jäädud rahule. Mina nägin meedias ka neid, kes ütlesid, et arusaadav, järgmine kord teeme otsused sellisel viisil, et nii valitsus, üldsus kui ka Riigikogu väliskomisjon on enne keerukaid otsuseid rohkem asja pühendatud. See võiks olla ka valitsuse arutelu kokkuvõte, et edaspidi – kuna keerulisi otsuseid tuleb ja tuleb paljudel riikidel, sarnased debatid on käimas ka teistes riikides meedias nähtuva põhjal – toimuks debatt enne, mitte pärast. See oli see põhiline printsiip ning välisminister ja Välisministeeriumi kantsler on selle printsiibiga väga päri. Mulle tundub, et see võikski olla kokkuvõte, mis sealt tuli. Et 12. küsimuseni jõudmise unistus elus püsiks, nagu ütles austatud Riigikogu esimees, ma püüan kogu aega mitte ära kasutades kiiresti mainida, kuidas teised riigid hääletasid. Põhjala-Balti [regiooni] puhul on see nii, et poolt oli 5 riiki: Eesti, Läti, Soome, Norra ja Island. Erapooletuid oli 3: Leedu, Rootsi ja Taani. Vastu ei olnud kedagi. Euroopa Liidust poolt oli 13: Belgia, Luksemburg, Eesti, Läti, Küpros, Soome, Kreeka, Prantsusmaa, Portugal, Sloveenia, Hispaania, Iirimaa ja Malta. Erapooletuid oli 12 ehk üks vähem: Austria, Bulgaaria, Taani, Horvaatia, Saksamaa, Itaalia, Leedu, Holland, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Rootsi. Vastu oli 2: Tšehhi ja Ungari. Nii et ilmselt sellele võis välisminister teie viidatud uudises viidata. Seda uudist ma ise näinud ei ole.

Aitäh! Järgnevalt lisaküsimus, Lauri Laats, palun!

Aitäh! Ma suunduks tegelikult hoopis teise valdkonda. Euroopa Liidu liikmesriigid kiitsid heaks Euroopa Komisjoni ettepaneku kehtestada Hiinast pärit elektrisõidukitele täiendav tollimaks. Ja kui vaadata, kuidas hääletasid Euroopa Liidu liikmesriigid, siis on olukord päris huvitav: 10 riiki olid tollimaksu poolt, erapooletuid oli 12 riiki ja vastu oli 5 riiki, nende seas ka Saksamaa, mis on tõenäoliselt kõige suurem autotootja Euroopa Liidus. Iseenesest on ju väga huvitav poliitiline olukord selles küsimuses ja minu arust peaks Saksamaa poliitiline käik ka meie valitsusel tekitama mingisuguse küsimuse, arutelu- ja ka analüüsivajaduse, et miks just sellisel viisil see hääletus toimus, mis põhjusel üks või teine riik otsustas üht- või teistmoodi. See on tegelikult väga oluline hääletus, väga oluline statement, mis on sellest hääletusest välja tulnud. Kuidas teie peaministrina seda näete ja kas te olete juba seda otsust valitsuses kuidagi analüüsinud?

Aitäh! Sellega läks täpselt nii, nagu ma kirjeldasin, et võikski asjadega minna, et enne otsustamist arutatakse – me arutasime enne. Eesti Vabariigi positsioon kujuneski selle arutelu käigus just lähtuvalt sellest, mida Euroopa Komisjon on kirjeldanud: võimalikud turumoonutused, subsideerimine, võimalikud keskkonnanormid, riskid ja nii edasi. Nii et nendest lähtuvalt Eesti ka positsioonile asus. Detailsemalt hääletuste üksikasju ja seda, millised on võimalikud tariifid, mis puudutavad Hiina autosid, aga ka teisi autotootjaid, saab teile majandus- ja tööstusminister kasvõi majanduskomisjonis või kuskil [mujal] kirjeldada.

Suur tänu! Ja täpsustava küsimuse saab [esitada] Vadim Belobrovtsev. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Lisaküsimus on mul ikka samal teemal. Mul on selline tunne, et meil on Eestis tekkinud mitte kõige parem, kui mitte öelda muret tekitav olukord, kus välisminister Margus Tsahkna arvab, et Eesti peab hääletama ÜRO Peaassambleel taoliste resolutsioonide poolt, millest me siin rääkisime. Samal ajal Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, muide, teie erakonnakaaslane, arvab täiesti teistmoodi ja on seda ka avalikult väljendanud. Tema ütles, et tema oleks jäänud sellest hääletusest eemale. Välisministri arvamusega ei ole nõus ka Eesti-Iisraeli parlamendirühma esimees Eerik-Niiles Kross, samamoodi teie erakonnakaaslane. Minu küsimus teile ongi päris lihtne. Keda te siis rohkem selles küsimuses usaldate, kas teie juhitud valitsuse liiget, välisminister Margus Tsahknat või teie erakonnakaaslasi, välispoliitika eksperte Marko Mihkelsoni ja Eerik-Niiles Krossi?

Aitäh! Mul ei ole usalduse defitsiiti kellegi suhtes. Usaldus tihtipeale ei käi ka, muuseas, ainult erakondlikku liini pidi. Ma saan aru, et seda võib olla kontseptsioonina keeruline käsitleda, aga usaldada võib rohkemaid inimesi kui ainult oma erakonnast. Välisminister, nagu ma kirjeldasin, ja Välisministeeriumi kantsler edaspidi lähtuvad sellest, et keeruliste otsuste tegemisel tullakse arutelu enne valitsusse pidama ja vajaduse korral ka väliskomisjoni, et hoida välispoliitika ühtsust. Ja ma veidi jahutaks indu teha sellest suuremat asja, [kui see on]. Mitte et see otsus ise oleks kuidagi ebatähtis või teema oleks ebatähtis, aga keerulisi valikuid tuleb Eestil veel paljudes teemades [teha]. Loeb see, kuidas me neist üle saame ja kuidas me neid koos teeme. Ja parim viis neid koos teha on need läbi arutada enne, mitte pärast. Antud juhul oleks olnud parem, kui arutelu [oleks olnud] enne nagu Hiina autotariifide puhul, mille arutelu, nagu me tuvastasime, toimus enne.

Suur tänu! Ma lõpetan meie tänase viienda küsimuse käsitlemise.