Eesti sõdurite saatmine Ukrainasse

Neljas küsimus on samuti ... Ei ole. Ei ole peaministrile, on hoopis kaitseminister Hanno Pevkurile. Küsib Riigikogu liige Rain Epler ja teema on Eesti sõdurite saatmine Ukrainasse. Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Hea kaitseminister! Tunnustatud geopoliitika analüütik George Friedman kirjutab nii mahukaid analüüse kui ka kajastab igapäevaselt uudiseid selle kohta, mis geopoliitika võtmes olulised on. Ma usun, et te ka ise loete tema kajastusi aeg-ajalt. Kui ma lugesin 3. oktoobril tema igapäevast päevauudiste kokkuvõtet, siis seal muu hulgas kirjutati järgmist. Eesti kaitseministri sõnul kaalub Eesti oma sõdurite saatmist Lääne-Ukrainasse väljaõppemissioonile. Minister lisas, et valitsus peab enne otsuse tegemist kaaluma faktoreid, nagu logistika ja ohutus. Seda tehakse koostöös NATO partneritega. Friedman oma uudises viitab Ukraina uudiseid kajastavale veebilehele censor.net, kes omakorda viitab teie intervjuule Poola raadios. Seal tsiteeritakse teid. Muu hulgas on seal näiteks selline mõtteavaldus, et otsust veel ei ole, valitsus peab teemat arutama ja konsulteerima NATO partneritega, aga kui me näiteks räägime brigaadisuuruse üksuse saatmisest koos varustusega, siis see oleks venelaste jaoks suur sihtmärk. Kuna tegemist on ikkagi respekteeritud allikaga, vähemalt George Friedmani osas, siis ma soovingi, et te räägiksite ka meile, mis siis tegelikult plaanis on nende sõdurite saatmisega ja kaugel te nende aruteludega olete valitsuses ja meie NATO partneritega. Ma mõistan, et te võib-olla ei saa kõigest rääkida, kuna see tekitab ohu, et mõni teie ministeeriumi töötaja teeb kapole jälle teie kohta avalduse, aga minu arust on ikkagi oluline, et Riigikogu liikmed ja ka Eesti inimesed teaksid, kui sellised kaalukad otsused on plaanis või arutuse all.

Aitäh küsimuse eest! Proovin teha kiiresti. Ei, meie positsioonis selles mõttes mingit muutust ei ole olnud. Me oleme kogu aeg öelnud, et me oleme valmis kaaluma erinevaid võimalusi Ukraina abistamiseks ja oleme ka puhtalt strateegilise kommunikatsiooni vaatest hoidnud maksimaalselt selget sõnumit, et me oleme valmis Ukrainat abistama. Selles intervjuus, millele te viitasite kolme erineva allika kaudu, oli juttu sellest, kas Euroopa Liit või NATO võiks kaaluda tulenevalt Prantsusmaa ettepanekust Ukraina vägede väljaõpet Ukraina territooriumil. Ja teie poolt mainitud brigaadisuurune üksus – see oli jah normaalne arutelu sel teemal. Kui rääkida väikeste üksuste treenimisest, olgu nad siis demineerijad, meedikud või midagi muud sellist, siis seda on suhteliselt turvaline teha. Kui me räägime brigaadisuurusest üksusest, siis see tähendab tõesti seda, et seal on tuhandeid inimesi, kes on võimalikud treenitavad, ja see tähendab ka väekaitsemeetmete puhul väga olulist muutust. Seetõttu tegelikult need arutelud, mis on liitlaste vahel olnud, ei ole väga kaugele jõudnud. Leitud on, et on mõistlikum ja turvalisem teha koolitust ja väljaõpet Poolas EUMAM-i missiooni raames, samamoodi Interflexi missiooni raames Suurbritannias, kus viivad ka Eesti sõdurid väljaõpet läbi ukrainlastele. Nii et see oli selline arutlev intervjuu ja kindlasti meie positsioonis midagi muutunud ei ole.

Suur tänu! Ja Rain Epler, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Oma vastuse alguses sa millegipärast kommenteerisid, et kolm viidet. Tõepoolest, need viited olid, aga tegelikult sa oma vastuses ümber ei lükanud, et see intervjuu toimus ja selles arutlevas intervjuus, nagu sa ütlesid, sellel teemal sai arutatud. Aga võib-olla [sa vastad] ikkagi konkreetsemalt, kas siis on viimasel ajal valitsuskabinetis neid teemasid kuidagi konkreetsemalt arutatud. Ja minule jäi silma päris lennukas mõte – öelge, kui ajakirjanik on teid valesti tsiteerinud –, et kui me näiteks räägime brigaadisuuruse üksuse saatmisest, siis see on oluline sihtmärk, millega kahtlemata saab nõustuda. Avage nii palju kui võimalik!

Jaa, mul ei ole mingit probleemi avada.

Avage nii palju kui võimalik, kas siis, ütleme, viimase kuu-poolteise jooksul, septembris – see uudis oli 3. oktoobril, eks ole – on valitsus tõsiselt neid teemasid arutanud. Ja kas peaks saatma ja millal peaks saatma ja nii edasi? Ning kui suurtest üksustest siis jutt on olnud?

Härra minister, palun!

Aitäh! Lühike vastus on see, et Vabariigi Valitsus seda viimastel kuudel arutanud ei ole. Veel kord, see, kuidas ajakirjanik on selle sinna kirja pannud, ei ole see, mida intervjuus räägiti. Intervjuus ei räägitud sellest, kas Eesti võiks saata brigaadisuuruse üksuse. Pole kunagi seda minu käest küsitud ja ma pole kunagi sellele küsimusele vastanud. Minu vastus, ka ajakirjanikule, puudutas seda, kui oleks vaja läbi viia brigaadisuurusele üksusele väljaõpet. Need on täiesti erinevad asjad. See on rohkem kui tuhat inimest, lisaks väljaõpet läbiviivad inimesed – see oleks väga suur sihtmärk. See oli see, millest juttu oli. Ei, veel kord ma ütlen, et Eesti positsioon ei ole muutunud. Me oleme olnud avatud erinevateks diskussioonideks, aga see diskussioon ei ole ka liitlaste hulgas praegu edasi läinud. Ja kui ajakirjanik küsib, siis loomulikult ma arutan temaga läbi need küsimused. Mul ei ole mingit põhjust oma seisukohta või Vabariigi Valitsuse seisukohta muuta. Väiksemate üksuste väljaõpe oleks teostatav, aga suurte üksuste puhul on see väga problemaatiline.

Aitäh! Ja lisaküsimus, Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Te ütlesite just mõni hetk tagasi, et Eesti positsioon ei ole muutunud, aga paraku jääb arusaamatuks, milles Eesti positsioon ülepea seisneb. Sellele küsimusele te ju tegelikult vastust andnud ei ole ja ma ei mäleta, et ka varem oleks keegi siin selgelt vastanud sellele küsimusele, milline Eesti positsioon selles küsimuses reaalselt on. Omavahel oleme sel teemal [esitanud] küsimusi ja vastuseid ja ma olen osutanud sellele, et olen mitmest autoriteetsest allikast kuulnud, et Eesti kaitseväelased juba on Ukrainas väljaõpet teostamas. Teie räägite siin sellest, et me kaalume võimalust neid sinna saata. See on üks näide sellest. Selle taustal ma ei saa aru, mis see positsioon on. Kas me kaalume saatmist, juba oleme saatnud, kaalume veel rohkemate inimeste saatmist, kui [kaalume saatmist], siis kui paljude saatmist? Siin on terve rida küsimusi. Ja ma küsiksin veel, kui suure hulga kaitseväelaste saatmist Ukrainasse te reaalselt kaalute valitsuses ja milliseks otstarbeks. Kas ainult väljaõppeks või ka mingite muude ülesannete teostamiseks? See on tegelikult väga oluline küsimus, millele oleks vaja vastus anda, ja mitte ainult parlamendiliikmetele, vaid ka Eesti avalikkusele. Nii et need on need küsimused, millele ma paluksin teilt konkreetset vastust. Ja lisaks sellele ma küsin veel seda, et kui reaalselt peaks minema nüüd ikkagi Eesti kaitseväelaste saatmiseks Ukrainasse ühe, teise või kolmanda ülesande täitmiseks, siis kas see saab olema selline otsus, mille te langetate valitsuses, või saab see olema selline otsus, mille te toote parlamendi ette ja lasete langetada parlamendil.

Aitäh! Kõigepealt veel kord kaalumisest. Ma ütlen veel kord, et viimastel kuudel ei ole Vabariigi Valitsus seda arutanud. Ja me lähiajal ka ei plaani seda arutada. Ma olen küsinud meie liitlaste käest erinevatel kohtumistel, kas see teema on veel aktuaalne, mille Prantsusmaa president tõstatas, ja vastuseks olen saanud, et prantslased ei ole seda teemat nii-öelda laualt maha võtnud, aga aktiivset arutelu ei ole, kuna Prantsusmaal vahetus valitsus. Nii et mingit aktiivset arutelu selles küsimuses ei ole. Jätkub EUMAM-i missioon ehk siis Euroopa Liidu väljaõppemissioon, jätkub Interflexi missioon ehk Suurbritannia missioon. Ühtegi täiendavat palvet Eestile ei ole sellega seoses tulnud. Mis puudutab võimaliku otsuse tegemist, mittetegemist või seda, kuidas seda tehakse, siis on seaduses väga täpselt kirjas, kus on parlamendi mandaat, kus on Vabariigi Valitsuse mandaat. Ma usun, et seda mandaadi vahet te teate täpselt ja seda, mis on rahvusvaheline sõjaline missioon, mis on koostööprojekt ja nii edasi. Need on kõik täpselt seaduses kirjas ja Kaitseministeerium loomulikult järgib seadust.

Suur tänu, härra kaitseminister! Ma lõpetan meie tänase neljanda küsimuse käsitlemise.