Põllumajanduspoliitika ja Tartu Agro tulevik

Tänane teine küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Lauri Laats ja teema on põllumajanduspoliitika ja Tartu Agro tulevik. Ehk siis jätkame põllumajanduse lainel. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Jätkame sealt, kus pooleli jäime, aga läheme konkreetsemaks. Ma loodan, et te Tartu Agro ajalugu teate ja tunnete ning lisaks olete kursis probleemiga, mis on kerkinud. Nende pikaaegne rendileping, mis 25 aastaks sõlmiti 2000. aastal, lõppeb järgmise aasta novembrikuus. Ettevõte on tegelikult päris palju panustanud põllumajandusse, ta annab tööd 110 inimesele. Lisaks on tal mitme tuhande pealine loomakari, seemnekeskus ja nii edasi. Nüüd on olukord nii kaugel, et see leping, nagu ma ütlesin, hakkab lõppema ja tegelikult ei ole minu teada ettevõte häid signaale [saanud], et on soovi see probleem lahendada sellisel viisil, nagu ma juba eelnevas küsimuses küsisin, et jätkusuutlikkus oleks põllumajanduses tagatud. Ma arvan, et selline suur ettevõte ja selle võimalik hääbumine või hävimine selle tõttu, et leping lõpeb, ja mitte mingil viisil ei suuda riik leida lahendust [ettevõtte] jätkumiseks, kui see nii on ... Või on juba leitud lahendus, mis on positiivne? Lahkaks natukene seda Tartu Agro teemat ja sellises võtmes, kuidas oleks võimalik positiivne lahendus selle suure ettevõtte puhul leida.

Aitäh! Vot, see küsimus on hea näide, kus küsija paneb kenasti kirja, mille kohta ta küsida tahab. Kui nii juhtub, siis vastaja saab isegi ette valmistuda selleks [küsimuseks], millele ta vastama peab. Seetõttu ma teen teile komplimendi: aitäh, et te panite kirja! Head sõnad, olgu vastatud. Nüüd veidi ajaloost ka ja mis need otsustuse printsiibid on. Seis on umbes selline, et 8. augustil sellel aastal andis valitsus nõusoleku – olgu teistele ka öeldud – Tartu maakonnas Tartu linnas asuvate kinnisasjade kasutada andmiseks avaliku enampakkumise korras turupõhise kasutustasu eest tähtajaga 12 aastat. Selline otsus on tehtud. Põhimõtted, mille alusel see otsus tehti, [on järgmised]. Riigimaaga tehingute tegemisel peab olema tagatud vaba konkurents ja võimaldatud riigi vara osta või kasutusse saada võrdselt kõigil isikutel, kes on sellest huvitatud. Põllumajanduslikult kasutatavat riigimaad antakse teisele isikule kasutusse avaliku enampakkumise teel. Põllumajandusettevõtete võrdne kohtlemine, menetluste õiguspärasus. Et kõik kasutustasude alghinnad oleks võimalikult asjakohased, määrab Maa-amet alghinnad turuanalüüsi alusel vahetult enne. Üldiselt võib kõiki neid printsiipe ette lugeda, mida arutelul käsitleti. Võib öelda seda, et need kinnisasjad antakse enampakkumise teel kasutusse 12 aastaks. See on esimene oluline informatsioon. Teiseks, AS Tartu Agrol ei ole nende maade kasutamise jätkamiseks takistusi, kuna riigivaraseaduse alusel on ettevõttel endal eelisõigus saada maa järgmiseks rendiperioodiks kasutusse enampakkumisel kujunenud hinnaga ehk turuhinnaga. Turuhinnast odavamalt kasutada anda ei saa. Seda hinnatakse selle otsuse tegemisel. Muidu oleks tegemist riigiabiga ja võiks järgneda ka riigiabi menetlus. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on hinnanud, et vara niimoodi kasutusse andmine, 12 aastaks rendile andmine, ei mõjuta toidujulgeolekut. Ma tean, et Kliimaministeeriumil on olnud küsimusi biogaasi tootmise teemal, see [teema] on ka avalikkuses olnud. Kõige olulisem selle asja juures on ju see, et nende enampakkumiste või enampakkumise, kui antakse ühe tükina, üks tingimus on sama põllumajandustegevuse jätkumine. Ehk seda maad ei saa kasutada näiteks korterite ehitamiseks või millekski muuks. Nii et seda kirjeldust kokku võttes: see läheb enampakkumisele [kasutamiseks] 12 aastaks ja seal peab jätkuma põllumajandus[tegevus].

Suur tänu! Ma ühinen peaministri komplimendiga kolleeg Lauri Laatsile. Täpne küsimus võimaldab saada ka väga täpse vastuse. Lauri Laats, teil on täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Hea vastaja! Ma olen kursis augustikuu otsusega, mis puudutab enampakkumist. Tõesti on võimalik vähem- või enampakkumisel 12 aastaks rendile seda maad anda. Küsimus on lihtsalt natukene teine. Küsimus on selles, et ma tean ka, et see otsus on tehtud sellisel viisil, et seda 3000 hektarit, mis on praegu Aktsiaselts Tartu Agro käes, soovitakse tükeldada ja tüki kaupa oksjonile panna. Lisaks sellele on ettevõte, kes on tegutsenud seal praeguseks 24 aastat, investeerinud hoonetesse, taristusse ja muudessegi maaparandustöödesse. Kui need maatükid jupikaupa [lähevad] enampakkumisele ja sealt peaks mõni maatükk minema kõrgema hinnaga kellegi erakätesse, siis võib seal tulla spekulatsioone, kuna selge on see, et need hooned tegelikult saavad teenida ainult koos selle maaga, kus tegelikult kasvatatakse, kus loomakarja käiakse karjatamas. Need on need probleemid, mida tõenäoliselt selles memos, mis teile esitati, ei kajastatud. Ministeerium või vähemalt valitsus võiks seda vaadata ikkagi ühe tükina, kui on plaanis enampakkumine teha, mitte tükeldada seda. Ühes tükis oleks see kindlasti tunduvalt mõistlikum ja selle ettevõtte tulevik ka pigem jätkusuutlik kui vastupidine.

Aitäh! Seda tõepoolest siin memos kirjas ei ole, aga seda debatti valitsuses on peetud. Ja ma olen kindel, et otsustamisel kaalutakse, kas seda on võimalik anda ühe tükina rendile, või lähtutakse sellest, mis oli vahepeal ministeeriumi hoiak, et anda see [kasutusse] – kui ma nüüd õigesti mäletan, ma loodan, et ma ei eksi – nelja tükina. Seda kindlasti kaalutakse, seda ma võin kinnitada. Eesmärk on, et põllumajandustegevus seal jätkuks. Kliimaministeeriumilt, ma saan aru, on tulnud ka küsimusi ja märkusi biogaasi teemal selles valdkonnas. Ma tean, et regionaal- ja põllumajandusminister neid kaalutlusi teeb. Me valitsuses vahetasime vastutusvaldkondi ning maaküsimused koos planeerimisega läksid majandus- ja tööstusministri valdkonda. Kumb iganes ministritest vastutab sel ajahetkel, kui rendikonkurssi alustatakse, ta kaalub mõlemat [lahendust], nii tükkidena kui ka tervikuna andmist. Ma iseenesest mõistan seda printsiipi, mida te kirjeldate, et põllumajanduses annavad suurus ja maht teatava eelise ja ökonoomsuse. Seda printsiipi kindlasti tuleb arutada, ma olen nõus.

Suur tänu! Järgnevalt lisaküsimus, Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Seoses hindade tõusu ja elatustaseme langusega on kaubanduskettides kohalike toidukaupade müük järsult langenud. Kohaliku toidu tootmine väheneb ja see on minu arvates julgeolekurisk. Kas valitsus kavatseb midagi sellega ette võtta?

Aitäh! Mulle jäi veidi segaseks, millega täpselt [midagi ette võtta]. Valitsus võtab palju erinevaid asju ette, muu hulgas majanduse elavdamise poolega ja regionaalpoliitikaga, mida ma enne kirjeldasin. Toidujulgeolek on kindlasti väga oluline teema. Nagu ma ka enne kirjeldasin, põllumajanduse ja toidujulgeoleku kaalutlustest lähtuvalt me oleme päris mitmed otsused teinud, muu hulgas kliimanõuete poolel, [mis on] põllumajandusele [leebemad], et just toidujulgeolek oleks tagatud. Võib-olla peab seda küsimust ühel hetkel konkretiseerima, aga ma näen, et teil on ka 11. küsimus. Kuna ma kavatsen vastata lühemalt, et kolleeg Svetki saaks vastata, sest vastasel korral ei ole tal mõtet siin niisama istuda, siis me jõuame kõik need küsimused läbi käia.

Suur tänu! Aga liigume edasi. Lõpetan meie tänase teise küsimuse käsitlemise.