Проект закона о внесении изменений в Уголовный кодекс (452 СЕ) - первое чтение

Kolmas päevakorrapunkt, Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 452 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kolleeg Kalle Grünthali.

Lugupeetud kolleegid! Olen [algatanud] karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu, mis käsitleb ministri poolt Riigikogus antud valeütlusi. Tegelikult on see eelnõu ajendatud – mitte kopeeritud, aga ajendatud – Ameerika Ühendriikide karistusõigusest, mille järgi on isiku poolt Kongressi ees antud valeütlused kriminaalkorras karistatavad. Miks ma sellise eelnõu esitasin? Põhjus on selles, et viimastel aastatel on saanud tavaks see, et ministrid, tulles siia kõnepulti või infotundi küsimustele vastama, annavad teadvalt valeütlusi. Mis parata, see tendents on aastate lõikes üha rohkem süvenenud. Esmapilgul tundub võib-olla kuulajatele, et mis seal siis on, tuleb ja ütleb ja juhtub ikka. Aga ma väidan, et tegemist on ilmselgelt riigivastase tegevusega, sest kuidas me tegelikult saame siin Riigikogu saalis teostada õigusloomet sellisel kujul, kui meile antakse valeinformatsiooni. Tegelikult ei ole kannatajaks mitte meie, kes me siin Riigikogus istume ja neid nupukesi vajutame, küsimusi [esitame] ja kõnesid peame, vaid kannatajaks on ikkagi kogu Eesti rahvas, kes peab järgima valeinformatsioonile tuginevaid õigusakte. Ja kui nüüd minna natukene spetsiifilisemaks, siis selle süüteo objektiivne külg seisneb ministri poolt teadvalt valeütluste andmises ja faktiliste asjaolude moonutamises. Moonutamise all pean silmas ütluste andmisel tegelikkusele mittevastavate asjaolude avaldamist või ka ministri jaoks kindlalt teadaolevatest asjaoludest vaikimist. Ja et see ei muutuks selliseks olukorraks, mida saaks kurjasti ära kasutada, siis süüteoks formeerub ta sel juhul, kui ministreid on enne arupärimisele või Riigikogu liikme suulisele küsimusele vastamist küsija poolt hoiatatud valeütlusega kaasneva vastutuse eest. Ma vaatasin, et lugupeetud Mart Võrklaev tegi seal muigel näo pähe ja ütles midagi väga ilusat peatselt pulti tulevale Valdo Randperele, aga ma tuletan sulle meelde, hea Mart Võrklaev – kui sina olid minister, siis sa ütlesid ju väga selgelt välja, et maksutõusud jätavad inimestele rohkem raha kätte. See oli väga tõsine probleem, lugupeetud kolleeg. Kuigi, kas tegemist oli nüüd valeütluse või harimatusega, see on iseküsimus. Aga ütleme, maksuterminoloogias ja maksuõpikutes on ju väga selgelt öeldud välja näiteks tulumaksu tõusu kohta: see tõus tähendab sissetuleku vähenemist. Kui tulumaksu määra tõstetakse, siis inimeste netosissetulek väheneb, kuna nad peavad maksma suurema osa oma sissetulekust maksudeks. See võib mõjutada muuseas ka nende võimet katta oma igapäevaseid elamiskulusid: toidu‑, eluaseme‑ ja transpordikulud. Teiseks, lugupeetud Võrklaev, kui te ei tea seda, siis kõrgem tulumaks võib vähendada inimeste tarbimis- ja investeerimisvõimet, kuna neile jääb lihtsalt vähem raha kätte. See aga võib omakorda majanduskasvu ja ettevõtlust mõjutada, eriti kui tulumaks mõjutab ettevõtete kasumit ja kapitalitulu, samuti võib see mõjutada tarbimise ja investeeringute vähenemist. Ja noh, eks neid teemasid on veel siin, aga ma ei hakka seda majandusõpikut ja rahandusõpikut siin ümber jutustama. Minu hinnangul oli see teadvalt valeütlus. Muidugi võib vabandada, et läks sassi ja nii edasi – loomulikult võib. Aga kui nüüd vastajat hoiatatakse, et sellele võib järgneda karistus, siis sellist ebaõiget juttu tõenäoliselt ei ole võimalik siitsamast puldist enam rääkida. Muidugi klassikaline näide, mida ka peavoolumeedia väga selgelt toodab, on ju see, et "maksud ei tõuse, lugege mu huultelt" – tsitaat Kaja Kallaselt. Ilmselgelt oli tegemist otsese valetamisega rahvale, sest peaminister Kaja Kallas tundis ennast karistamatuna, ja ta tunnistas seda ju ka hiljem ETV-s esinedes, et kui ta oleks rääkinud rahvale tõtt, siis ei oleks neid valitud. Minu meelest [näitab] selline avalik ülestunnistus, et see oli sisuliselt kuritegu. Ja et välistada selliseid asjaolusid tulevikus, tuleks selle eelnõuga ministrite poolt valeütluste andmine kriminaliseerida. Ja mispärast igasugune ütlus on väga oluline, on see, et näiteks kohtus on teadvalt valeütluste andmine karistatav. Miks? Sellepärast, et sellega püütakse varjata tegelikke asjaolusid. Ja kui kohtus on see karistatav kriminaalõiguslikus mõttes, siis see tähendab ühte: vale on lubamatu. Vale on vale! Erisus võib-olla on ainult selles, et kui näiteks kohtumenetluse puhul on selle vale tagajärjel kahjustatud inimeste hulk suhteliselt väike, siis Riigikogus valetamine toob kaasa palju suuremaid ja kahjulikumaid tagajärgi. Miks [nii juhtub]? Sellepärast, et valetamine viib nende inimeste pettasaamiseni. Valetamise tulemusel tekib inimestel väärtõlgendus, nii nagu toimus nende valimiste ajal, kus inimesed arvasid, et maksud ei tõuse, ja valisid Reformierakonna. Muidugi on olemas veel ka hädavaled, näiteks, kui ema püüab säästa last ja viies ta hambaarsti juurde, ütleb, et ega ta eriti palju sulle haiget ei tee. See on inimlikus printsiibis mõistetav. Kuid on ka teine juhtum, kui me viime selle nüüd Riigikogu tasandile: poliitilise skandaali tekitamine, kusjuures valetatakse midagi konkureeriva erakonna kohta, nii nagu toimus Prigožini skandaali ajal, kui väideti, et EKRE oli nendega kohtunud ja teinud nendega koostööd. See vale viis valimistel EKRE toetuse raudselt alla. Need on valed. Oleme siiski veendunud, et valetamine Riigikogus tuleks kriminaliseerida, et kutsuda ministreid korrale. Üldiselt ma olengi valmis vastama küsimustele ...

Aitäh!

... ma vaatan, et mõned on.

Aitäh! Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma toetan teie eelnõu, aga ilmselt see täna lükatakse tagasi. Teie arvates miks?

Ma hindan teie väga lühikest ja väga konkreetset küsimust. Miks lükatakse tagasi? Sellepärast, et võimul olev koalitsioon – see on minu isiklik arvamus – tahab viia ellu valelikku globalistide poliitikat, valetab rahvale, ja selleks, et seda teha, sest rahvas ei lepiks sellega, neil ei ole võimalust ju ausalt rääkida. Ja see on kahetsusväärne. See on väga kahetsusväärne, et rahvale valetatakse siinsamas puldis. Ja põhjus ongi see, et säilitada võim Riigikogus, valitsuses ja olla kuskilt antavate käskude jooksupoiss. See on minu isiklik arvamus. Ma arvan, et seda ei tehta ka lihtsalt niisama. Siin võivad olla ka mingisugused materiaalsed hüved taga – see on oletus, ma ei ütle seda konkreetselt. Kuid ma juhin tähelepanu, et ka mulle saadeti minu esimese Riigikogu koosseisu ajal kiri, kus pakuti teatud hüvesid. Ma olen selle kohta siin kunagi kõne pidanud.

Mart Võrklaev, palun!

Aitäh! Minu küsimus on [selle kohta], et te mainisite siin minu nime ja seda, et ma olen öelnud, et maksutõusud jätavad inimestele rohkem raha kätte. Miks te valetamise vastu võideldes olete asunud ise fakte moonutama? Ma arvan, et ma mäletan õigesti, et see küsimus puudutas maksuküüru kaotamist. Ja tõesti, maksuküüru kaotamise käigus tulumaksu me tõstsime 2%, aga samal ajal laiendasime tulumaksuvaba miinimumi kõigile, erinevalt praegusest, kus see maksuvaba miinimum kaob inimestel, kes teenivad 2100 eurot. Ja kõik arvutused on näidanud, et maksuküüru kaotamisega jääb näiteks keskmist palka, 2100 eurot, saavale õpetajale aastas netona rohkem raha kätte kuskil 1200–1300 eurot. See puudutas ühte maksumuudatust, kus, tõsi, oli tulumaksutõus ja oli ka tulumaksuvaba miinimumi tõus. Ehk tõesti see muudatus jätab inimestele rohkem raha kätte.

Aitäh, lugupeetud küsija! Ma väidan seda, et ma ei valetanud. Seda küsimust ma küsisin teie käest korduvalt. Aga muidugi, tulles nüüd teie küsimuse juurde, siis ma võin möönda seda, et Reformierakonnal ongi tavaliselt kalduvus minna nii-öelda ütluste moonutamise teele. Ma toon teile hea näite. Jürgen Ligi, kes kandideeris Reformierakonna nimekirjas, rohkem kui kümme aastat tagasi kirjutas oma valimispropagandas järgmist: "Maksukoormus ei tohi tõusta. Kõrged maksud pärsivad ettevõtlikkust ja vähendavad inimese tulusid. Reformierakond ei luba Teie sissetulekuid ebaõiglaselt ära võtta ja arutult ümber jaotada. Jürgen Ligi, kandidaat nr 162 Harju‑ ja Raplamaal. Reformierakond." Täna räägib Jürgen Ligi, et maksutõusud on vajalikud. Ma ei ole saanud küsida tema käest, kas ta oli siis loll või ta on praegu loll. Kahte vastandlikku asjaolu ei ole võimalik motiveerida ega motoks pidada.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni seisukohti, arutelu ja otsuseid tutvustab kolleeg Valdo Randpere, õiguskomisjoni liige. Palun!

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Teid on minu rõõmuks päris palju veel saali jäänud. Kahju, et ei ole näha Lauri Laatsi, kes alles äsja nõudis, et meil pool palka ära võetaks, kui me saalis ei ole arutelu ajal. Ja nüüd teda ennast siis ei ole – vaat kus lops! Aga kõik inimesed ei peagi oma sõnu ja tegusid sünkrooni viima. Paraku käib see natukene ka Kalle kohta. Selle eelnõu puhul siin, ütlen ausalt, komisjoni arutelu lühikokkuvõte on, et Kalle, sul ei olnud kõige parem päev, kui sa selle eelnõu kokku kirjutasid. Esiteks, eelnõu on nagu Kört-Pärtli särk, tänapäeval vist peab ütlema, et Pärtel-Peetri särk. Siin on segi aetud kõik need Ameerika õigussüsteemid, kus tegelikult kutsutakse inimesi Kongressi ette aru andma kohtu kutsel ja vande all. Eestis seda traditsiooni ei ole, kui minister siin esinemas käib, et me kutsume ta kohtukutse najal ja juba ette hoiatame valeütluste andmise eest. Vastupidi, komisjoni arutelu käigus tekkis mõte, mida ka arutati, et tegelikult on Riigikogu liikmetel olemas selline asi nagu indemniteet, mis kaitseb meid kõigi meie väljaütlemiste puhul. Juhul kui need on tehtud Riigikogu saalis või Riigikogu komisjonis, on kõik meie väljaütlemised tõlgendatavad kui poliitilised seisukohavõtud. Seega me oleme kaitstud. Nii et keegi ei saa mind kohtusse anda selle eest, mis ma siin puldis [ütlen]. Ma võin öelda siin ükskõik mida praegu, ma olen puutumatu. Aga ministrid ei ole ja mõte, mis mul on endal ammu olnud ja mida me ka komisjonis arutasime: kas tegelikult ei peaks hoopis ministritele ka laienema seesama puutumatus, kui nad on Riigikogu saalis või komisjonis? Seda enam, et enamus ministreid, peaaegu kõik, on läinud ju ministriks Riigikogu mandaadi najal ja Riigikokku valituna. Nii et selles mõttes on see vastuolu pigem teistpidi. Aga näiteks komisjonis ka Anastassia Kovalenko-Kõlvart ütles, et Kalle, sa tuled selle eelnõuga siia, aga samas sa oled väga entusiastlikult võidelnud vaenukõneseaduse vastu. Mis vahe on sinu eelnõu ja vaenukõneseaduse vahel? See mõte, millest on jutt käinud siin vaenukõne puhul, on tegelikult suhteliselt palju leebem. Sina tahad kriminaliseerida ikka päris tõsiselt ja ministrid oleksid ju kõik pulkade taga sinu ettekujutuses ja maailmapildis. Seesama Mart Võrklaeva näide tuli komisjonis arutelule ja seal ütles Andre Hanimägi ja ka mina ütlesin – sest ma olin ise saalis, kui Mart selle vastuse sulle andis –, et jutt käibki tõesti sellest, et kui võtta kontekstist välja üks väide, siis võib öelda, et nüüd Mart valetas. Aga tegelikult Mart räägib sulle jumala tõtt. Ja vaata, niimoodi hakata väänama ja otsima, kus minister valetas või mida, see oleks juba iseenesest absurdne. Ka valitsus ei toetanud seda eelnõu ja komisjon võttis vastu üksmeelse otsuse, et see eelnõu tuleb esimesel lugemisel tagasi lükata. Komisjonipoolseks ettekandjaks nimetati sama üksmeelselt mind. Nüüd me olemegi sealmaal, et kui teil küsimusi ei ole, siis me hakkame kohe hääletama ja see lükatakse tagasi – mitte sellepärast, et siin on mingi liberaalse maailmavaate ja globalistide vandenõu, vaid sellepärast, et see eelnõu on täielik jama. Aitäh!

Aitäh! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 452 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 452 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt hääletas 51 Riigikogu liiget, vastu 2, erapooletuid oli 1. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 452 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Head kolleegid, tänane istung on lõppenud. Aitäh ja kena päeva teile!