Vereseaduse muutmise seaduse eelnõu (476 SE) esimene lugemine

Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud vereseaduse muutmise seaduse eelnõu 476 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt terviseministri Riina Sikkuti.

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vereseaduse muutmisega viiakse seni Sotsiaalministeeriumi korraldatud verevaldkonna rakendustegevus üle Terviseametisse. Kuna vere immunohematoloogiliste uuringute üle teeb juba praegu järelevalvet Terviseamet ja Terviseamet osutab ka teisi referentlabori teenuseid, näiteks nakkushaiguste ja joogivee uuringute puhul, siis rakendustegevuse üleviimine ministeeriumist ametisse on põhimõtteliselt suund, mida me oleme Sotsiaalministeeriumis õigeks pidanud. Nüüd see, et seaduses läheb funktsioon üle ühelt asutuselt teisele, ei mõjuta olemasoleva halduslepingu kehtivust, ja üle lähevad kõik funktsiooni täitmisega seotud õigused ja kohustused, sealhulgas lepingud. Referentlabori teenust pakub meil Põhja-Eesti Regionaalhaigla – temaga on meil leping sõlmitud, praegu on tegemist viieaastase lepinguga, mis kehtib 2027. aasta augusti lõpuni, ja aastane summa lepingu puhul on 143 736 eurot. Ühtlasi muudame lepingu viieaastase kehtivuse nõuet, et anda juurde paindlikkust, sest ka praegu on lepinguid tegelikult üle vaadatud rohkem kui kord viie aasta jooksul. Ka lepingu tähtaegade puhul me lähtume riigihangete seaduses toodud reeglitest: leping võiks olla pikkusega kuni 48 kuud ja sellest pikema lepingu sõlmimine peab olema põhjendatud. Kaalukat põhjendust tegelikult referentlabori teenuse hankimiseks ei ole. Seoses sellega, et Terviseametil on kogemus referentteenuste korraldamisega ja haldusleping veel kehtib ning toimub ainult üleandmine, me ei näe, et kaasneks ebasoovitavat või suurt mõju kuidagi teistele osapooltele. Tegemist on pigem tehnilise muudatusega seal valdkonnas, mis peaks jõustuma 1. jaanuaril 2025. aastal. Ka eelarve mõttes on juba arvestatud selle teenuse üleliikumisega Terviseametisse. Aitäh! Ma hea meelega vastan küsimustele.

Tänud! Teile on ka küsimusi. Priit Sibul, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Auväärt minister! Ma päris täpselt ei saanud aru, millised on need rakendustegevused, millega ministeerium täna tegeleb. Õigemini, ma sain aru, et need juba on halduslepingutega ära delegeeritud. Kas tulevikus Terviseamet hakkab ise nende rakendustegevustega tegelema, mida ministeerium delegeerib, või hakkab tegema lihtsalt ministeeriumi asemel neidsamu halduslepinguid ja jätkavad PERH ja kõik muud? Äkki korra saaks veel selle koha üle käia?

Aitäh, väga hea küsimus! Tõesti, praegu korraldab teenust Sotsiaalministeerium, mis tähendab lepingu sõlmimist, lepingu täitmise kontrollimist, teenuse osutamise jälgimist. See ülesanne läheb Terviseametile. Sotsiaalministeeriumis endas laboreid ei ole. Terviseametil on küll laborid, aga mitte immunohematoloogilised laborid. Eestis on üks akrediteeritud labor, see on Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja tema siis jätkab teenuse osutamist.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Proua minister! Ma saan aru, et kaob ära nüüd see nõue, et see leping peab viieaastane olema. Kas see võib suurendada ka mingisugust ebakindlust või, ütleme, ettenähtavust seal laboris? Kunagi ei tea, hakkab uus tuul puhuma ja aastane leping lõpeb ja siis ei ole kindlust, et mis saab edasi. Kuidas te seda hindate?

Aitäh! Kuna ka praegu on lepingud erinevatel põhjustel ümber vaadatud sagedamini kui kord viie aasta jooksul, siis see vajadus ilmselt on ka tulevikus. Ja referentlabori teenust saab hankida akrediteeritud laborilt. Immunohematoloogiliste laborite puhul Eestis on üks akrediteeritud labor, nii et seal tõesti, jah, ei ole sellist võimalust, et on 20 erineva partneri vahel valida.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Küsin otse ja ilma keerutamata, et kas see on nüüd järjekordne ministeeriumi kulude vähendamine Terviseameti arvel. Täna teeb ju seda [tööd] keegi ministeeriumi ametnik. Mitu kohta ministeeriumis koondatakse tänu sellele, et see tööülesanne antakse üle Terviseametile?

Aitäh! Tõesti, ta on seotud nii-öelda selle nulleelarvetegevusega. Sotsiaalministeerium kaardistas kõik oma tegevused ära ja sealt tuli selgelt välja mitu kohta, kus sobivam ülesande kandja on näiteks ministeeriumi asemel amet, aga võib olla ka vastupidi, võib ümber tõsta. Raha osas midagi ei muutu. Ei ole nii, et Sotsiaalministeerium kärbib ja lükatakse kohustus Terviseametile. Koos kohustusega liigub ka raha. Selle ülesande täitmine – viieaastase lepingu sõlmimine, paari aasta järel lepingu ülevaatamine – ei ole seotud ühe täiendava ametikohaga Sotsiaalministeeriumis ega Terviseametis, nii et me ühtegi kohta ei loo ega kaota. Ja me ka ei vähenda summat, mis immunohematoloogilise referentlabori teenuse hankimiseks kulub. Tegemist on tehnilise muudatusega, ümbertõstmisega nii ülesande kui ka eelarve mõttes. Summad ei vähene.

Aitäh! Mul on tegelikult natuke samasse kohta küsimus suunatud, mida Aivar Kokk juba küsis. Ma ei saanudki teie vastusest nüüd aru. Summad ei vähene, ministeeriumist läheb mingi tegevus vähemaks, aga piltlikult öeldes ametnikke jääb sama palju, palk jääb samaks ja Terviseametisse tuleb üks töö juurde. Te ütlesite ikkagi, et raha ka liigub Terviseametisse. Kas siis selle bürokraatia vähendamine käib niimoodi, et ministeeriumi eelarve jääb samaks, aga Terviseameti eelarve natuke kasvab?

Rain Epler, palun!

Aitäh! Ametikohad jäävad Sotsiaalministeeriumis samaks. See summa, mis liigutatakse Terviseametisse, tuleb Sotsiaalministeeriumi eelarvest. Liigub ülesanne, liigub raha, see raha makstakse välja lepingupartnerile ehk Põhja-Eesti Regionaalhaiglale. Ja kuna tegemist on niivõrd väikese koormusega, siis see on midagi sellist, mida ametkondliku kokkuleppe raames saab üle anda. Ühtegi töökohta me ei loo ega kaota.

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! No vot, te ühte võlusõna siin kasutasite, "nulleelarve", selle kohta küsiti. Kas see nulleelarve, millest väga palju räägitakse, ongi siis selline sebimine, et tehakse palju toiminguid ja uuritakse? Kasutatakse tööaega selle jaoks ja lõppkokkuvõttes midagi justkui tõstetakse kusagilt ümber, aga kellegi kulud sellest ei vähene ei ühel poolel ega teisel poolel. Ja tegelikult jääb see eelarve seis meil samaks. Nii et riiklikku kokkuhoidu see nulleelarve tegemine, mida valitsus siin propageerib, meile üldiselt ei too. Kas ma saan õigesti aru?

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh! Vot, ma tutvustan siin vereseaduse muutmise seaduse eelnõu, mitte Sotsiaalministeeriumi nulleelarve projekti. Need muudatused, mis eelarvega koos liiguvad, näiteks ajutise töövõimetuse hüvitisele ehk haigushüvitisele lae seadmine, oli ka nulleelarve teema. Nulleelarve tegevuste raames tuli nii ettepanekuid, mis tähendavad kokkuhoidu, kui ka neid, mis tähendavad teenuste ümbertõstmist või korrastamist. See konkreetne eelnõu puudutab tehnilist muudatust. Aga nulleelarve raames oli Sotsiaalministeeriumis terve rida tegevusi, mis tähendavad ka kokkuhoidu.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Ma tunnistan ausalt, et järgmine küsimus ei ole seotud selle vereseadusega, aga [küsin,] kuivõrd teie jutust käis üsna palju läbi Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja teie vastutava ministrina äkki teate, mis mure seal praegu on seoses selle haiglainfosüsteemi hankega, mis, ma saan aru, on kestnud jupp aega, aga nüüd jälle seisma jäänud. Kui ei tea, siis me räägime sellest teine kord, aga mõtlesin, et äkki teil on infot selle kohta, miks see infosüsteemi hange seal taas kord õhku lendas.

Aitäh! Ühelt poolt haiglainfosüsteemid on keerukad, nende maksumust on keeruline hinnata. Me tegelikult tahame konkurentsiolukorda ja see suund, et analüüsida ühele haiglainfosüsteemile üleminekut, on ka koalitsioonilepingus kirja pandud. See ei tähenda, et riik hakkab arendama ja ise seda süsteemi looma. See tuleb väljastpoolt hankida. See, kuidas saada tõesti hanketingimused, kirjeldamaks meie vajadusi, ja tegelikult nii rahvusvahelised kui ka Eesti arendajad konkureerima parema pakkumise pärast, ongi keeruline ja ma ütleksin, ainulaadne olukord, arvestades ka summade ja riskide suurust, mis tuleviku jaoks on. Eks ta selline õppimise protsess on, aga sellega tuleb edasi minna. Tulevikus on vaja paremaid haiglainfosüsteeme, mida on võimalik muuta ja vajadustele vastavaks kohandada.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Alustame algusest. 2027 peab olema läbi viidud riigihange, [millega leitakse], kas sama ettevõte pakub seda teenust või keegi teine. Riigihanke ühe osapoole üleandmine, mida te praegu püüate seadustada selle seadusega, on tegelikult kehtiva seaduse järgi praktiliselt võimatu. Aga te ei muuda riigihangete seadust selle seaduse sees. Ma ei saanud ikka vastust, kui palju see riigihanke korraldamine maksab, mida te üle annate. Praegusel hetkel tegelikult ministeerium annab ära õiguse sellist teenust, riigihanget korraldada. See on mingi number. Ja kas sellega antakse ka kohustused, et see riigihange lähiajal üles pannakse? Sest kui keegi tahaks konkureerida, siis tal peavad need seadmed, labor olemas olema, et ta saaks üldse konkureerida. Eesmärk peaks olema ju kvaliteet ja samas ka hind, mis seal kvaliteedi juures on.

Tõesti, riigiüleselt on leitud, et selline üleandmine, riigihanke raames sõlmitud lepingu üleandmine teisele osapoolele avaliku sektori sees on lubatud. Seadusemuudatuse jõustumisel Sotsiaalministeerium ja Terviseamet sõlmivad lepingu, üleandmise kokkuleppe. See on tehniline pool seal taga. Aga teine asi nüüd: küsimus on, et kui palju akrediteeritud immunohematoloogilisi laboreid Eestis saab või peab olema. Kui me räägime, ma ei tea, ressursside efektiivsest kasutusest, siis on eraldi küsimus, kas meil on neid laboreid vaja rohkem kui üks, aga ka see, et võib-olla ei ole vaja riigihangete kaudu seda tüüpi teenuseid hankida. See on eraldi küsimus. See on riigihangete seaduse uuendamisega seotud arutelu. Seda teemat me tervisevaldkonnas ära ei lahenda. Meie järgime riigihangete seadust ja need konkreetsed seadusemuudatused, mida ma tutvustan, on sellega kooskõlas.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjonis toimunud arutelu, otsuseid ja seisukohti palun Riigikogu kõnetooli tutvustama kolleegi, sotsiaalkomisjoni liikme Hele Everausi.

Austatud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Enne kui ma lähen konkreetselt selle komisjoni istungi juurde, ma võib-olla kaks sõna, võib-olla isegi kaks lauset ütlen, mis see immuunhematoloogia on ja kui oluline see on. Ma arvan, et see on kõigi meie jaoks hästi oluline osa nendest uuringutest, mida meil on vaja siis, kui me peaksime vajama verekomponentide ükskõik missuguseid ülekandeid. See on kogu transfusioloogia alus, ilma selleta ei ole ükski ülekanne ohutult võimalik ja see nõuab väga oluliselt ka kvaliteeti. Ja kindlasti akrediteerimine ei [tähenda seda], et meil ei ole vaja rohkem kui üht laborit, vaid kõik Eesti endast lugupidavad laboratooriumid peaksid olema rahvusvaheliselt akrediteeritud, mitte ainult immuunhematoloogias, aga ka mujal. Ma tean, et lisaks Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastavale teenusele on ka Tartu Ülikooli Kliinikumil see labor. Veel ajaloost: kunagi meil oli Eesti Verekeskus, mis ühendati PERH-iga. Ja praegu on meil siis niimoodi, et on PERH-is üks verekeskus ja kliinikumis üks ja siis mõned väikesed kohad Eestis veel. Aga niisugust ühtset vereteenistust sisuliselt täna ei ole. Lihtsalt kommentaariks juurde, et te teaksite, mis olukord on. Aga nüüd läheme komisjoni istungi juurde, mis toimus 23. septembril sellel aastal. Proua minister andis väga hea ülevaate sellest ettepanekust, mis teie ette on toodud seadusemuudatusena. Ja ma tooksin välja mõned küsimused, millele meie komisjoni liikmed ministrilt vastuseid ootasid. Proua Karmen Joller märkis seda, et Terviseameti eelarve on juba pingeline ja töötajatel on palju tööülesandeid. Ta soovis teada, kas Terviseamet saab koos uue ülesandega ka vastavad rahalised vahendid. Proua minister vastas, et tegemist on väga väikese koormusega tööga, mille puhul ümberkorraldamine saab toimuda ka uusi töökohti loomata ja lisaraha eraldamata, ja selline kokkulepe on Terviseametiga sõlmitud. Proua Riina Solman palus täpsustada, et kui tegemist on väga väikese koormusega tööülesandega, siis miks selliseid tehnilisi muudatusi vaja on. Proua minister selgitas, et nulleelarve protsessis kaardistati Rahandusministeeriumi pakutud metoodika alusel teenuseid ja tegevusi. Suur osa ettepanekutest eeldab vastutuse kokkutõstmist ühte ametisse või töö korraldamise muutmist. Suurt kokkuhoidu nende ümberkorraldustega ei saavutata. Erinevaid avaliku sektori teenuseid analüüsides jõuti järeldusele, et Sotsiaalministeeriumi vastutus sellise teenuse üle ei ole loogiline. Teenuseid on ümber tõstetud ka teistes kohtades, näiteks Tervise Arengu Instituudist Tervisekassasse või Terviseametisse. See on üks järjekordne samm korrastamise jadas. Mitmeid teisi teenuseid on võimalik ümber korraldada ministri käskkirjaga, aga siin on vaja vereseadust muuta. Teie ees praegu kõneleja küsis nende muudatuste kohta, mida eelnõu teeb, et toodi välja, et see kõik on tehniline ümberkorraldus, aga samas märgitakse, et suurendatakse Terviseameti kompetentsi verevaldkonnas ja see aitab tagada vereanalüüside kvaliteeti. Mina küsisin selle kohta, kuidas see kompetentsi suurendamine käib – tegelikult on immuunhematoloogia üks kõige olulisemaid osasid transfusioloogias ehk vereteenistuses – ja kes praegu tranfusioloogia kui sellise poliitilise juhtimise eest vastutab, kas seda hakkab tegema ka Terviseamet. Proua minister selgitas, et strateegilise vaate loomine ja poliitika kujundamine toimub Sotsiaalministeeriumis. Konkreetsete teenuste osutamise ja korraldamise eest vastutavad teised ametid. Ja proua minister tõi näiteks, et kiirabi arengukava koostatakse Sotsiaalministeeriumis, kiirabiteenuse eest tasub Tervisekassa ja järelevalvet teostab Terviseamet. Kõrvalepõikena sellest teemast küsis proua Karmen Joller, et millal kiirabi arengukava valmib, ja proua minister vastas, et nii esmatasandi kui ka kiirabi arengukava ja haiglavõrgu arengusuundade dokumendid peaksid selle aasta lõpuks valmis saama. Hele Everaus soovis veel küsida referentteenuse osutamise lepingu viieaastase kestvuse nõude kaotamise kohta. See muudatus seletuskirja kohaselt peaks suurendama paindlikkust. Küsimus oli, et mida selle all silmas peetakse. Proua minister selgitas, et senine viieaastane lepinguperiood on olnud liiga pikk, lepingud on tegelikult vaadatud üle tihedamini, seega ei ole mõtet viieaastast tähtaega seaduses fikseerituna hoida. Samas, lepingupartnerit ei ole plaanis vahetada. Nii väitis proua minister. Nii. Ja küsimustega kõik. Komisjoni juhataja Madis Timpson pani hääletusele menetluslikud otsused. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Hele Everaus, kes teie ees seda austavat kohustust praegu on täitnud, selle poolt olid konsensuslikult kõik. Teha ettepanek esimene lugemine ... Ei, vabandust, enne ikka on vaja päevakorda ka võtta. Siin ma ütlen, et tehti ettepanek see 9. oktoobril päevakorda võtta. Täna me oleme päeva võrra ees, kuna see oli Sotsiaalministeeriumi soov, ja meil ei ole selle vastu midagi. Nii me siis täna toimetame siin. Ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, jällegi olid kõik konsensuslikult selle poolt. Siis härra Madis Timpson selgitas, et muudatusettepanekute tähtaeg on kümme tööpäeva pärast esimese lugemise lõpetamist. Niipalju siis minu poolt. Aitäh!

Suur tänu teile! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Kuulates seda eelnõu ja lõpuks vastuseid, mis me saime, siis [selgub, et] mitte ühtegi senti kuskilt kuhugi ei liigu. Kui vaatad Terviseametit, siis seal on pea 300 inimest tööl, ministeeriumis mitte vähem. Lõpplause on see, et anname Terviseametile üle ja enam riigihanget ei tee. Siis ei ole vaja ka raha üle anda. Ministeeriumis on enne keegi, kes sellega on tegelenud, on töökoht, Terviseametile raha üle ei anta, ja siis öeldakse, et las läheb täpselt samamoodi edasi. Kuigi ma sain aru, et on vähemalt kaks haiglat, kes seda teenust saaksid osutada. Aga võib-olla Tartu Ülikooli Kliinikum soovib ka seda teenust pakkuda ja hankel osaleda ja oma hinda pakkuda? Räägime, et Tervisekassas ei ole raha. Aga samas me siin teeme nüüd seaduseelnõu, kus lepime kokku, et ühtegi riigihanget enam sellel teemal ei tule, ja kinnitame ühele haiglale selle oma. Ei, no ma kuulasin, mida sa komisjonis vastasid komisjoni liikmete küsimustele, ja vastus oli seal, et riigihanget ei pea enam tegema 2027, võib teha ükskõik mida või pikendada lepingut. Ma palun, et te komisjonis ikkagi jälgiksite seda, et lõppkokkuvõttes on kaks asja: kvaliteet on väga oluline, aga oluline on konkurentsitingimustes seal kõrval ka hind. Sest tänase haigekassa ümberehitamine eelmise kümnendi alguses ongi viinud selle olukorrani, kus erahaiglate roll vähenes ja riigihaiglate roll suurenes, kus on väga suur komponent betoonil ehk siis ehituse [amortisatsioonil] või laenu maksmisel. Ja siis me räägime, et Tervisekassas raha piisavalt ei jätku. See nulleelarve arutelu – mul jäi küll sihuke tunne, et ministeeriumis mitte midagi ei juhtu, vaid anname nii palju kui võimalik rolle ära ametkondadele. Ma alati naeran, kui räägitakse, et ministeeriumides on meil väga vähe inimesi, aga kui me loeme, kui palju on ministeeriumide ümber loodud ametkondi ja kui palju on ametkondades inimesi, siis see vahe on ju kordades. Kui hakatakse nulleelarvet tegema, siis ei ole mõtet teha seda ministeeriumisiseselt, vaid kogu selles valdkonnas. Kui palju ametnikke meil on selle ligi 25 000 hulgas, sealhulgas ka meie, valgekraede hulgas – sellest 143 000-st maksumaksja palgal olevast inimesest on meid ju 23 000 kopikatega, kes tegelikkuses ei ole õpetajad või politseinikud, keda alati tuuakse meile eesmärgiks? Ma loodan, et komisjon vaatab selle ilusti üle, et tõesti tekiks konkurentsivõimalus. Meil on täna selgelt kaks haiglat, võib-olla on ka mõni eralabor, kes oleks valmis neid asju tegema, kui ta teaks, et on aus konkurents, ja riigihange 2025 peaks kindlasti välja kuulutatud olema, et oleks loogiline siis 2027. aastal seda teenust pakkuma hakata. Aitäh!

Suur tänu! Läbirääkimised lõpetab lugupeetud minister, kes on avaldanud samuti soovi osaleda läbirääkimistel. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Selgitan, et tõesti riigihangete seadus kohustab tegema riigihankeid ka selliste summade puhul ja selliste teenuste puhul tervishoius nagu immunohematoloogiliste uuringute referentlabori teenus. Seni on olnud riigihanked viie aasta peale, aga neid lepinguid on eri põhjustel sagedamini üle vaadatud, vaatamata sellele, et see partner on kogu aeg olnud üks ja sama. Seadusega me muudame lepingu viieaastase kehtivuse nõude lühemaks, et luua paindlikkus, ja riigihangete seadus ütleb, et leping võiks olla pikkusega kuni 48 kuud ja sellest pikema lepingu sõlmimine peab olema põhjendatud. Kuna riigihangete seadus kohustab riigihankeid sellistel juhtudel tegema, siis riigihankeid teeme ka edaspidi. Riigihanked ei kao, aga tõepoolest, selle üle võiks arutada, et kui meil on üks akrediteeritud labor ja üks partner, kellelt hangitakse, siis kas see hankeprotsess on vajalik ja mõistlik ressursikasutus avaliku sektori jaoks, isegi kui see koormus on väike. Teine küsimus on see konkurentsi teema. Me räägime 143 000 eurost aasta kohta, ja see on väga spetsiifiline pädevus. Referentlabor osaleb rahvusvahelises kvaliteedikontrollis, vaatab üle Eestis tegutsevaid immunohematoloogilisi analüüse tegevaid laboreid, pakub kvaliteedikontrolli käigus võrdluskatsetes osalemise võimalust analüüside tegemisel, hindab laborite tööd nende külastuse käigus ja laborite tegevuse vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele, tagab ööpäevaringse erialanõustamise, korraldab igal aastal täiendõpet vastavatele laboritele ning enne uute reaktiivide ja meetodite Eesti turule lubamist hindab see referentlabor nende kvaliteeti. Referentteenus on vajalik, et tagada haruldaste veregruppidega patsientidele nõuetekohased, usaldusväärsed, õigeaegsed sobivusuuringud doonorivere ülekandeks. See on väga spetsiifiline teenus ja küsimus on, kas sellise hariduse ja oskustega inimesi, protsesse organisatsioonis ja seadmeid on meil vaja mitmes kohas, sest ega see ei ole teenus, mida inimene ise tasub ja hangib. Meil oleks vaja mahtu suurendada. Me peame väga pingutama, et seda teadmist ja kvaliteeti Eestis hoida, isegi kui see on ühes kohas. Me võime otsustada, et see toimub kahes kohas või see koht muutub, aga sellega on seotud täiendav kulu. Nii et teoreetiliselt on need arutelud huvitavad, aga konkreetsel juhul tõepoolest on meil sõlmitud leping sellesama lepingupartneriga, kellega 2027. aastani läheme edasi, selle järel on uus hange ja siis selgub ka uus partner, aga akrediteeritud laborite arvu suurendamine Eestis ilmselt ei ole ka meie rahaliste võimaluste juures mõistlik. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 476 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 22. oktoober kell 17.15. Oleme esimese päevakorrapunktiga saanud ühele poole.