Peaminister Kristen Michali poliitiline avaldus seoses 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega

Esimene päevakorrapunkt on peaminister Kristen Michali poliitiline avaldus seoses 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega. Enne kui ma annan sõna peaministrile, räägin paari sõnaga päevakorrapunkti arutelu [korrast]. Esmalt esineb peaminister poliitilise avaldusega, mille kestus on kuni 20 minutit. Vastavalt juhatuse ja peaministri kokkuleppele küsimusi talle ei saa esitada. Seega avatakse kohe pärast poliitilist avaldust läbirääkimised, kus võivad sõna võtta fraktsioonide esindajad, ja peale seda peaminister, kui ta avaldab selleks soovi. Palun nüüd Riigikogu kõnetooli peaminister Kristen Michali.

Aitäh, austatud Riigikogu juhataja! Head Riigikogu liikmed! Sissejuhatuseks ütlen lihtsalt kaks sõna tavade austamisest. Ma arvan, et mind on vist Riigikokku valitud rohkem kordi kui enamikku teist. Riigikogu [töö] põhineb väga tihti tavadel. Austan juhatuse otsust ja tavasid. Mul on hea meel, kui riigieelarvega on kõik nii hästi, et põhiline küsimus on, kas peaministrilt saab kaks tundi või kolm tundi nädalas küsimusi küsida. See on sissejuhatuseks. Nüüd kõnest endast. Austatud Riigikogu juhataja ja Riigikogu liikmed! Annan teile täna üle 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu. 2025. aasta eelarve ja sellega seotud eelnõudega saame Eestis riigina rahanduses jalad kindlale pinnale, olles triivinud maailma segastes vetes. Täna teeme rasked eelarveotsused, et tulevikus oleks lihtsam. Teeme üheskoos asjad korda, kaitse saab kindel, eelarve ja riigi asjaajamine tõhus. Kindlusest omakorda sünnib kasv. See ongi meie tegevuse eesmärk: kindlus ja kasv. Olulisemast alustades. Esiteks, Eestil saab paika eelarvekava, kuidas tulevastel aastatel tagada kindlus kaitsel. Kaetud saab jõuline kaitsekulutuste kasv ning ellu viidud plaan, kuidas hankida võimeid, mida vajame. See annab kindla olemise meile endile, kindluse liitlastele ning samuti teadmise vaenlastele, et meie otsustavust ei tasu proovile panna. Kaitse ja laiema julgeoleku jaoks vajalikud soetused saavad olema lähiaastate suurimad. Sõjalise kaitse valdkonna kogumaht aastatel 2025–2028 on 6,35 miljardit eurot. Sellele lisasime riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel veel 1,6 miljardit eurot moona soetamiseks aastani 2031. Lisaks investeerime järgmisel neljal aastal laia riigikaitsesse täiendavalt 219 miljonit eurot. Need miljardid moona, sajad miljonid sisejulgeolekusse on selleks, et olla valmis ka hübriidohtudeks. See on väga suur raha. Kaitsesse panustavad kõik Eesti inimesed, pagarist pankurini, hipsterist hiidlaseni. Me palume ja hindame väga kõrgelt igaühe panust Eestis, et kaitsta seda, mis meil üheskoos on. Palun ka kõigil hinnata ja kasutada rahva antud panust arukalt, tänulikult ja säästlikult. Teiseks. Korda saab ka meie eelarvepoliitika. Mitte midagi tehes oleks Kreekas saanud rääkida kaugest Eestist kui hoiatusest, mitte Eestis meenutada Kreekat. Nüüd on mõlemas riigis asjad korras või paranemise tee ette võetud. Mitte midagi tehes oleks võlgu elamine läinud sama käest kui ühikapidu, kus pole enam täpselt kindel, mis päev parajasti on, mida tähistatakse või kellel üldse homme eksam on. Eelarve korda saamiseks hoiame kokku nelja aastaga üle miljardi euro avalikke kulusid. Täpsemalt 1,4 miljardit, kui varem tehtud otsuseid arvesse võtta. Kainestav kindlasti. Tänu otsustele väheneb 2025. aasta eelarve puudujääk prognoositult 3%-ni SKP-st ja alla selle. Puudujäägi vähendamisest tulenev kokkuhoid riigi intressikuludele on järgmisel neljal aastal circa 200 miljonit eurot. See pole lõppjaam, riigi tõhususe revisjon jätkub. Meie eesmärk peab olema nõtke, karge, automaatne, kiire asjaajamisega, vähese bürokraatliku hõõrdeteguri ja väiksemate kuludega masinavärk. Riigis, sihtasutustes, aga ka omavalitsustes. Kolmandaks. Läbi saab ka maksufestival. Julgeolekukulude katteks rakendub lai julgeolekumaks. See on sama lai kui julgeolek. Julgeolek puudutab igaüht, nii ka selle kulude katmine. Ükski ühiskonna osa ei suudaks seda üksi, aga koos saame tehtud. Meenutades, et me oleme NATO, aga mitte kogu NATO. Näiteks lennukid, mis meie õhuruumi kaitsevad, on teiste riikide inimeste panusega ostetud. Loome kindlust enda liitlastele nagu nemad meile. Üheskoos. Julgeolekumaks on julgeoleku jaoks ja tähtajaline. Laiapindsest julgeolekumaksust laekub prognoosi kohaselt riigieelarvesse aastatel 2025–2028 2,47 miljonit eurot. Võrdluseks. Sõjalise kaitse kulu samal perioodil on 6,35 miljardit eurot, millele lisanduvad täiendavalt sisejulgeoleku investeeringud. Pärast julgeolekumaksu otsust hoiab valitsus maksurahu. Kui kaitsevajaduste plaan on paigas, nagu kokkuhoid eelarve kordategemisel, siis lõppeb igal kvartalil rahvas ja majanduses ebakindlust loonud arutelu, milline uus maks on tulemas, ummikust suhkruni. Tuleb hoopis teadmine, et igaüks saab oma ettepanekud esitada 2027. aasta Riigikogu valimistele, mille järel teeb moodustatav valitsus järgmised otsused. Või kui on kohalikku elu puudutavad ideed, siis selleks on 2025. aasta oktoobris kohalikud valimised, kus oma mõtetele mandaati küsida. Julgeolekumaks on tähtajaline 2028. aasta lõpuni. Riik, mis saab sel aastal tehtavate otsustega oma rahaasjad paika, teeb kolm aastat kärpeid ja muudab toimetamise ka sealt edasi hulga tõhusamaks, suudab tulevased kaitsehanked rahastada juba tavaraamide sees. Kutsun seda kokkulepet ühiskonnas austama – julgeolekumaks on julgeolekuks, tähtajaline ja kärpeid tuleb edasi teha, et riigi rahaasjad saaks taas joonele. Küllap saab siinkohal teravmeelne olla, püüdes torgata, et kindlus on kallis. On. Kuid ebakindlus on veelgi kulukam. Ebakindlusesse ei sünni ettevõtteid ega lapsi. Kas teie rajaksite oma kodu ebakindlale pinnasele? Küllap siiski mitte. Sõna "kallis" on eesti keeles pealegi mitmetähenduslik. Igaüks ise otsustab, kumba kallist ta selles kindluses näha tahab. Kindluse loomine on ka riigi juhtimise valik ja stiil. Valitsemisvastutus on ametisolijate kanda. Riigikogus, valitsuses, mis tahes rollis. Valitsuse ülesanne on hoida asjad korras täna ja luua kindlust homseks. Opositsiooni vastutus on tehtavat kontrollida. Meie uks on avatud headele mõtetele ja nutikatele lahendustele, sõltumata esitajast. Tsiteerin Eesti Vabariigi presidenti Alar Karist 14. septembrist 2024. "Selge on see, et lõputut debatti ja diskussiooni pidada ei saa. Tuletan meelde, et maksuteemast räägime varsti rohkem kui aasta. Rahvas ilmselt ootab tegusid. Tuleb midagi ära teha ja kui miski läheb natuke valesti, siis tuleb öelda, et see läks valesti ja püüame selle parandada. Aga selline pidev diskussioon ja arutelu mingil teemal, no näiteks maksude üle, kurnab inimesi veel rohkem." Olen presidendi öelduga väga nõus. Arutelu on olnud pikk ja kõikehõlmav. Tänan kõiki, kes andsid sisendi. See debatt võimaldas läbi kaaluda kõik valikud – avalikumalt, nüansirikkamalt, laiema kaasatusega kui seda mis tahes muu vorm oleks lubanud. Tänan kõiki ettevõtjaid, eksperte ja ajakirjanikke ning poliitikakujundajaid, kes aitasid selles selgust luua ja arutelu pidada. Me kõik olime selle festivali korraldajad. Selleks korraks saab maksufestival nüüd läbi. Tuleb hoopis maksurahu aastani 2027. Millegi lõpp aga on alati millegi muu algus. Avaliku võimu ja ettevõtluse, nagu ka Eesti inimeste huvides on, et järgmisena algab meil hoopis majanduskasvu festival. Kirge, potentsiaali teemas on. Materjali ja võimalusi ka. Piletid esiritta on kõigil olemas. Loodan hoogsat osavõttu. Mõni sõna selle algatuseks. Alustades kitsamalt, prioriteetsest kaitsevaldkonnast, mis kindlusele lisaks annab ka palju meie majandusse tagasi. Kaitsevaldkonnast kasvab uus tööstusharu, milles riigi kaitsepotentsiaal kohtub majanduskasvu võimalustega. Täna sai avalikuks uudis, et riigil on kavas kaitsetööstuse fondi mahtu kahekordistada, ulatudes 100 miljoni euroni. Lisaks sellele käivitub järgneval neljal aastal Eesti ajaloo suurim tööstuse kasvatamise potentsiaaliga plaan. Täiendavalt oleme Ukraina aitamiseks igal aastal lubanud kasutada oma SKP-st 0,25%, see on ligikaudu 100 miljonit eurot aastas. Nelja aasta peale on see 400 miljonit eurot. See on võimalus meie kaitsetööstustel toota ja arendada seda, millega Ukraina peab kogu Euroopa, ka meie vabaduse eest sõda Venemaa vastu. Kaitsevaldkonna kasvu laeks ja eesmärgiks pole vaid Eesti sõjalise abi hulk Ukrainale. See on hoopis stardipakk, et korrata edu, mis meil on IT-sektoris, avades potentsiaali, nagu buumivas energeetikasektoris või materjalide väärindamises. Laiematest vajadustest lähtuvalt muudame ka riigihangete seadust. Kaitsevaldkonnas rakendame lahingmoona ostmisel vastuostu printsiipe, et siia luua hooldus-, arendus- ja teeninduskeskusi ehk oskuslikku tööd nõudvaid ettevõtteid, keskusi. Kaitsevaldkond panustab lähiaastal investeeringutena taristusse ligi 500 miljoniga. Seegi on Eestis tehtav töö meie ettevõtlusele. Samme selleks, et kasv sünniks, tuleb laiemalt. Eelarvet puudutavate eurorahade kiirem ja arukas kasutus, olgu see Rail Balticu tempokas taristuehitus, kuhu suuname nelja aastaga CO2-kvoodi müügi tuludest kaks kolmandikku ehk ligi 270 miljonit. Ka hoonete renoveerimisse suuname 50 miljonit CO2-kvoodi müügi rahast. Näiteks Kliimaministeeriumi valitsemisala investeeringute eelarvest 70% suunatakse teedeehitusse, 17% Rail Balticu arendusse ja 5% IT-valdkonda. Suurinvesteeringute toomise plaani eesmärk on toetada Eesti oma ettevõtjate või siia tulla soovivate ettevõtjate samme suurte ja uute investeeringute tegemisel, mille tulemuseks on kasvav jõukus üle kogu Eesti. Perioodiks 2025–2028 oleme ette näinud 160 miljonit eurot, mis võimaldab finantseerida ligikaudu kahte projekti aastas, ühtekokku kaheksat suurinvesteeringut. Energeetikavalikud. Mida rohkem puhast ja mida soodsamalt, seda kasulikum igale kodumajapidamisele ja ettevõttele. Seetõttu jätkame investeeringuid taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamiseks ja elektrivõrkude kliimakindluse suurendamiseks. Oskustööjõu toomise valikud ning võimed tausta tempokalt ja tõhusalt ettevõtluse partnerina kontrollida, seegi on osa võimetest, mida saame eelarvevalikutega luua. Kasvupotentsiaali on meil energeetikast merenduseni. Riik, parlamendiliikmed ega ministrid ei juhi ettevõtteid ega äriotsuseid. Isegi riigiettevõtetes on selleks sõltumatu nominatsioonikomitee, kes nõukogu liikmed riigi esindajana nimetab. Kuid äritegemist saame lihtsamaks ja asjaajamist kiiremaks teha kindlasti. Planeerimisest lubadeni – kõike saab ja tuleb kiiremini teha. Eelarve puhul oleme oma ressursse hästi kasutanud, kui me selliseid eelistusi arvestame. Tulevik ei ole vaid kokkuhoid. Ka kitsastes oludes saab endiselt olulisi otsuseid teha. Olgu selleks siis juba mainitud elektrivõrkude tugevdamiseks ning uute liitumisvõimsuste väljaehitamiseks suunatud 74 miljonit või 50 miljonit eurot rohevesiniku tootmise ja kasutuselevõtu lahenduste jaoks. Või kunstnike kauaoodatud kunstihoone renoveerimine Vabaduse väljakul (9,9 miljonit) või rahvusraamatukogu renoveerimise lõpetamine (17,7 miljonit). Keskmine vanaduspension kasvab ka 2025. aastal, ulatudes 814 euroni. Tõusevad aastaid paigal seisnud sügava puudega laste ja sügava puudega tööealiste inimeste toetused. Jätkub eestikeelsele haridusele üleminek, mida rahastame pea 62 miljoni euroga. Head kuulajad! Eraldi tahan tänada eelmisi valitsusi ja Riigikogu. Kellegi pingutused asjade kordategemisel ei ole asjatud ega tähelepanuta. Aitäh teile kõigile! Ainsana on mul kahju, et 2017. aastal otsustati lõdvendada eelarvereegleid. Juba toona ütlesid valdkonna inimesed Eesti Pangast selle valiku kohta, et hetkeline kasu on kahjust oluliselt väiksem, tuleviku kahju on palju suurem. Toonase valiku probleeme ja vilju me täna kärbime, aga me ei heitu ega peitu. Kokkuhoiumeetmete rakendamisega vähendasime 2025. aasta eelarve puudujääki prognoositud 4,4%-lt 3%-ni SKP-st. Riigi eelarvestrateegia aruteludel leppisime kokku teekonna pideva puudujäägi vähendamiseks. Soovin tänada ka Rahandusministeeriumi, et avalikkuse soov saada täpne ja üksikasjalikum ülevaade eelarvest saab vastuse. Esimene samm sellel teel on ülevaated, kuidas valdkondades ja asutustes raha kasutatakse. Osa informatsioonist on seletuskirjas, osa veebis eraldi töölauana. Seegi on taas oluline samm edasi. Küllap saame hulga head tagasisidet Rahandusministeeriumile, kuidas järgmisel aastal seda veel paremaks teha. Lõpetuseks tänan valitsuspartnereid ja ministreid, kellega koos panime kokku tõhusa eelarve. Koalitsioonis on kolm osapoolt, kellest igaühel on oma nägemus, kuidas Eesti elu muutuks paremaks. Ühiselt koostatud 2025. aasta riigieelarve tulude maht on 17,7 miljardit eurot ja kulude maht 18,2 miljardit. Sõjalise kaitse kulu saab olema 3,3% SKP-st. Esialgse hinnangu kohaselt oleme NATO riikide pingereas esikolmikus – Poola järel ja Ameerika Ühendriikide ees. Eelarveotsustega kindlustame inimeste ja riigi julgeoleku, investeerime majanduse tugevdamisse ja vähendame oluliselt riigi kulusid. Austatud Riigikogu! Soovin teile jõudu. Rasked otsused on vajalikud parema tuleviku nimel. Palun toetada valitsuse esitatud 2025. aasta riigieelarvet. Sellega pannakse alus kindlusele, et saaks tulla kasv. Aitäh! (Aplaus.)

Aitäh peaministrile! Avan läbirääkimised. Sõna saavad fraktsioonide esindajad. Kõigepealt palun Isamaa fraktsiooni esindaja Urmas Reinsalu. Palun! (Urmas Reinsalu küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Härra peaminister! Rahvaesindus! Laiem [pilk] meie majanduse konkurentsivaadetele on tõsine. Meie SKP on reaalmahult viie aasta tagusel tasemel. Hinnatõus on olnud nelja aastaga 40%. Meil on kümnendat kvartalit järjest majanduslangus. Valitsuse läinud aasta prognoosid majanduse väljavaadete kohta ei ole osutunud pädevaks. Selleks aastaks prognoosis valitsus 2,7%-list majanduskasvu, tegelikult ennustatakse nüüd kukkumist 1%. Kahjuks valitsuse poliitika jätkub: selle eelarvega võimendatakse majanduslangust. Ja see on vale kurss. Eesti Panga ja valitsuse enda eksperdid on nüüd sunnitud tunnistama, et valitsuse maksutõusude kursil on meie inimeste toimetulekut ja majanduse väljavaateid halvendavad tagajärjed. Esiteks kutsuvad maksutõusud esile täiendava inflatsiooni. Teiseks langevad inimeste reaalsissetulekud. Hinnatõus koos maksutõusudega loob kombinatsiooni, kus keskmist palka teeniv inimene kaotab järgmisel aastal Kallase ja Michali poliitika tulemusena ühe kuupalga. Kolmandaks vähendavad maksutõusud majanduskasvu. Valitsus ise hindab, et selle mõju on 1,2%. Luminor oma eelmise nädala prognoosis hindab valitsuse prognoosi liialt optimistlikuks ja prognoosib valitsuse hinnangust protsendi võrra madalamat taset. Valitsus ise on oma analüüsis hinnanud, et maksutõusude tõttu kaotavad järgmisel aastal töö tuhanded inimesed. Seda kinnitas ka Eesti Pank. Valitsuse narratiiv selle kohta, et maksutõusudele ei ole rahanduslikult toimivat alternatiivi, on vale. Valitsus põhjendab vajadust makse tõsta ennekõike täiendava riigikaitse vajadusega. Sellest kõneles ka härra peaminister. Asetame olukorra perspektiivi. Kallase ja Michali konsolideeritud poliitika tulemusena kasvavad maksud ja koormised järgmisel aastal miljardi võrra, kuid võrreldes eelmises riigi eelarvestrateegias 2025. aastaks planeeritud kaitsekuludega kasvavad kaitsekulud NATO meetodi järgi arvestades nominaalselt vaid 25 miljonit eurot. Miljard versus 25 miljonit. Netokasv otsekui 25 miljonit. Kui aga lahutada 105 miljonit eurot Ukraina toetamise vahendeid, mis on mõistlikud, kuid mille koht ei peaks olema meie sõjalise kaitse-eelarve programmis, siis järgmisel aastal, härra Michal, Eesti sõjalise riigikaitse kulud NATO arvestuse järgi võrreldes eelmises riigi eelarvestrateegias planeerituga hoopis vähenevad 75 miljoni euro võrra. Selline hookuspookus ei ole asjakohane. Riigi Kaitseinvesteeringute [Keskuse] direktor on suvel kinnitanud, et 1,6 miljardi suurune laskemoona hange on aastatel 2025–2028 võimalik realiseerida täies mahus. Asjakohane on lähtuda Kaitseväe juhataja sõjalisest nõuandest ja planeerida vajalik moonahange täies mahus riigi eelarvestrateegiasse aastateks 2025–2028. Praegu saab riigikaitse võrreldes varasema riigi eelarvestrateegiaga puhtalt sõjalise kaitse tarbeks mõeldud NATO arvestusel rajanevat lisaraha mitte 1,6 miljardit eurot, vaid suuruses 350 miljonit eurot. See on tegelikkus, mitte jutupunktid. Samasugune hookuspookus valitseb valitsemiskulude kokkuhoiu küsimuses. Valitsus lubas valitsemisalade tööjõu- ja majandamiskulu vähendada 5% järgmisel aastal. Riigi eelarvestrateegias on tegelikult ära toodud osundus valitsemisalade kärbetele: see ei ole mitte 132 miljonit eurot, härra Michal, vaid 0,15% SKP-st ehk poole vähem 2025. aastal. Vaadakem näidetena mõningaid konkreetseid ministeeriume. Valitsus reklaamib, et järgmisel aastal hoiab Kliimaministeerium kokku 10,01 miljonit eurot, kuid samal ajal suurendatakse Kliimaministeeriumi eelarvet 12,3 miljoni euro võrra aastatevahelise ümbertõstega. Ja see on retsidiivne. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium – tegevuskulude kärbe paberil 10,8 miljonit, samal ajal eelarvet suurendav aastatevaheline ümbertõste järgmisse aastasse 8,2 miljonit eurot. Rahandusministeerium – kärbe järgmisel aastal 4,2 miljonit, samas aastatevahelise ümbertõstega suurendatakse ministeeriumi eelarvet 7,2 miljonit eurot. Siseministeeriumis samamoodi – kärbe 4,2 miljonit eurot, aastatevaheline ümbertõste 5,3 miljonit eurot. See on trikk ja hookuspookus, härra peaminister. Ümbertõsted ja haldamise korraldamiseks lisanduvad eelarve tulud ministeeriumides on suuremad kui eelarve kärbe. Manööverdamisruumi valitsusel on. Prognoositavalt jääb sel aastal eelarves kasutamata circa 2 miljardit eurot. Läinud aastal oli see summa 2,5 miljardit eurot. Valitsuse riigihalduse programmi maht, mida iganes see programm sisaldab, kasvab järgmisel aastal 46% ehk 25,8 miljonilt 37,7 miljonile eurole. Nii et kui Eesti sõjalise kaitse kulude maht netoarvestuses võrreldes eelmises riigi eelarvestrateegias järgmiseks aastaks planeerituga väheneb 75 miljoni euro võrra, siis selle riigihalduse programmi maht kasvab 46%. Paradokse on teisigi. Valitsus teatab, et valitsuse reservi sihtotstarbelist osa vähendatakse kärpega – näete, kui kanged mehed ja naised! – 3 miljonit eurot. Teisel leheküljel leian ma eelarve seletuskirja tabelist, et valitsuse kogureserv kasvab 122% ehk 166 miljoni euroni. Näete, millised kangelased! Ühe käega kasvatavad eelarvet 122% ja teise käega vähendavad seda 3 miljoni euro võrra. Võtame kokku. Valitsus eelistab panna koormuse inimeste ja ettevõtete õlgadele. Sisulist valitsemiskulude kärbet järgmise aasta eelarves ei ole. Valitsuse käitumine nii minu osutatud riigikaitsekulude puhul kui ka valitsemiskulude kokkuhoiu puhul ei ole olnud aus: nende sõnad ja teod ei lähe kokku. Ja see on väga tõsine, usaldusega seotud probleem. See eelarve on valelik eelarve. Isamaa esitab eelarve muudatusettepanekuna sellele eelarvele tervikliku alternatiivse eelarve. Maksutõusudele on alternatiiv. Te teate seda, härra peaminister. Vähendage valitsemiskulusid ka tegelikult! Me oleme korduvalt kutsunud üles tegema negatiivset eelarvet juba sellel aastal. Tagage maksurahu! Kasutage täies mahus välisvahendeid. Ühiskond vajab optimistlikku vaadet, mitte ebakindlust. Vale on ka teie teade täna siit kõnetoolist, et Eestis uusi makse ei tule. Väljakuulutatud maksud hakkavad tõusma ridamisi aasta-aastalt ja andma reaalset negatiivset tagasisidet Eesti inimeste toimetuleku ja meie majanduse väljavaadete kohta. Ja ma võin öelda siit kõnetoolist täie teadmisega, et avalikkuse tähelepanu pälvimata valmistate te kabinettides ette juba uusi makse. Me oleme sellest teadlikud! Teie osundus bürokraatiale. Härra Michal, tähtsaim poliitiline töö, mis te kliimaministrina tegite, oli kliimaseadus. Selle on avalikkus kuulutanud läbikukkunuks ja ma kutsun teid üles sellele moratooriumi kehtestama. Meie peaülesanne praegu on aidata majandusel taastuda. Vajame maksurahu, vähem bürokraatiat ning vajame ka kahekõnet ettevõtjatega. Meie teine ülesanne on teha ära sisulised otsused julgeolekuvallas. Aitab venitamisest! Armas peaminister, korrigeerige valitsuse poliitikat! See on ühiskonna huvides. Aga alustage praktilisest asjast. Teie kärped on mikroskoopilised ja neid näeb ainult mikroskoobi all. Isamaa poolt kingin ma teile ja valitsusele selle töö eest, mis te olete teinud, väikese mikroskoobi. Võtke ennast kokku, armas valitsus! (Annab mikroskoobi peaministrile üle.)

Aitäh! Järgmisena Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Priit Lomp, palun!

Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaaega.

Aitäh! Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kasutan võimalust ja markeerin ära mõned teemad, millega sotsiaaldemokraadid esitatud eelarve eelnõus rahul on. Oleme valitsuses pikema aja vältel rääkinud sellest, et riigil on majanduse elavdamise suunamisel oma roll. See kajastub täna üle antud eelarves. Enam kui 400 miljonit eurot kvoodimüügi tuludest majanduse elavdamiseks: sealhulgas [läheb raha] Eesti tee-ehitussektorile, et [rajada] julgeoleku, aga ka reisimise ja kaubavahetuse seisukohalt oluline raudteeühendus Euroopaga; samuti soojustatakse kortermaju, mis on konservatiivse tiiva poolt paljukirutud rohepöörde päris sisu ning märkimisväärse mõjuga otsus, mis seoses kasvavate toetusmahtudega puudutab järjest suuremat hulka eestimaalasi, kelle elukeskkond [suuremate] toetusmäärade korral saab kaasaegsemaks, kulud hoonete ülalpidamisse vähenevad ja eraomandi väärtus tõuseb. Esiletõstmist väärib ka rohetehnoloogiate toetamise meede merenduses, mille korral riik sarnaselt kultuurivaldkonna filmifondi põhimõttega hüvitab tööde tellijale Eestis teostatud tööde kogumaksumusest 10%. See tähendab, et kui eelarves on 25 miljonit eurot, siis selle ligi veerand miljardiga saame võimendada Eesti majandust selles sektoris. See omakorda kajastub maksulaekumistes ning tasuvates ja tarkades töökohtades. Sotsiaaldemokraadid on taastuvenergia usku. Soovime, et iga inimese ja ettevõtteni jõudev energia oleks taskukohane ja toimekindel. Ka selles sektoris on arengud meile meelepärased – alates elektrivõrkude uuendamisest, uutest tuuleparkide elektriühendustest ning lisanduvatest välisühendustest. Olukorras, kus paljud meie naabrid on taastuvenergia kasutuselevõtmisel meist kõvasti kiiremad, loob see võimaluse vähendada elektrihindu ja on abiks toimekindluse tagamisel. Koalitsioonilepingu uuendamisel olid sotsiaaldemokraadid need, kes sidusid ettevõtlustoetused regionaalpoliitikaga. Lähiaastatel panustame riigieelarvest 160 miljonit eurot sellesse, et töökohad tekiksid regioonidesse, et Eesti inimese sundvalik ei oleks tasuva töökoha otsingul jätta oma eluase mõnes Eesti väikelinnas ja kolida perega pealinna regiooni. Senise regionaalpoliitikaga mittetegelemise tulemus ongi ka mõne saadiku marutamine siin Riigikogu puldis, sest hommik algab ummikus istumisega. Aga päris probleem on see, et koos pere ärakolimisega sealtsamast väikelinnast pealinna regiooni tehti kohalik põhikool kuueklassiliseks, vähendati väikepoe lahtiolekuaegu ning pimeda aja eel kustutati tänavavalgustus piirkonna ainsalt kergliiklusteelt. Tasuv kodulähedane töökoht oleks saanud seda ära hoida ja tulevikus hoiabki. Arstiabi kättesaadavuse tagamiseks ja Tervisekassa puudujäägi vähendamiseks võtame kasutusse enam kui 160 miljonit eurot reserve. Ilma selle otsuseta tulnuks ravimahtusid märkimisväärselt vähendada, mis tähendanuks patsientidele oluliselt pikemaid ravijärjekordi ning ebavõrdsuse kasvu arstiabi saamisel. Laieneb visiiditasu soodustuse saajate ring ning langetame õendushoolduse tasu enam kui kolmandiku võrra, mis vähendab Eesti inimeste tasu haigla voodikoha eest, kui näiteks taastutakse operatsioonist. See on eriti oluline eakatele ning väiksema sissetulekuga inimeste jaoks. Ei saa mööda maksuküsimusest. Sotsiaaldemokraadid sooviksid väga, et Eesti riik saaks jätkata sama maksubaasiga, et me keerulisel ajal ei peaks arutama maksude tõstmist. Siin saalis kindlasti ei ole kõik sama meelt. Aga sotsiaaldemokraadid tahavad, et Eesti inimene saaks kiiremini arsti vastuvõtule; et kooliharidus ei oleks rikaste luksus; et me oma julgeolekusse oleksime võimelised ka ise panustama; et üksi elav pensionär ei peaks virelema vaesuses; et riik oleks säilenõtke ja suudaks meie elanikke, ettevõtjaid ja ühiskonda laiemalt toetada ühtaegu nii keerulistes majandusolukordades, tervise- või julgeolekukriisi tingimustes ja ka võimalike teiste kriiside korral. Kui selles olukorras on meil võimalik kompromissina lükata osa maksukoormusest keskmise Eesti pere pealt kasumit teenivate ettevõtjate õlgadele, siis teeksime seda uuesti. Ma tean, et valija ei ütle tavaliselt aitäh asjade eest, mille poliitik parlamendis või valitsuses on suutnud ära hoida. Aga sotsiaaldemokraadina rõõmustan, et riigieelarve eelnõu ja ka riigi eelarvestrateegia ei külmuta ega vähenda pensioneid, ei tõsta käibemaksu määra maailma absoluutsesse tippu. Rõõmustan, et laualt kukkusid maha nii ettevõtete palgafondi kui ka bilansi maks. Teeb heameelt, et kärpekäärid ei puuduta sõjalise kaitse kõrval sisejulgeolekut, õpetajaid ega tervishoidu. Kõik oleks võinud minna teisiti, ja kui poliitika ei oleks kompromisside kunst, siis ka oleks läinud teisiti. Ja lõpetuseks ka üks kärpeettepanek. Käib sügisistungjärgu 3. töönädal. Meie saali uksepoolne, konservatiivne rida on kolmandat neljapäeva järjest praktiliselt tühi. Esimesel neljapäeval teatasid nende saadikud, et neil on Riigikogu istungi ajal teine üritus, ja palusid enda eelnõud päevakorrast välja võtta. Eelmisel neljapäeval ei ilmunud sellesse piirkonda taas ühtki saadikut: ei kohaloleku registreerimisel ega ka ühelgi hääletusel. Selle nädala kavasse oli tänaseks planeeritud ka ühe EKRE fraktsiooni esitatud eelnõu menetlemine, mille nende fraktsiooni esimees palus taas saadikute puudumise tõttu välja võtta. On küll kohti, kust kärpida! Märkimisväärne hulk saadikuid sealtsamast konservatiivsest tiivast käib tööl osaajaga, kuid saavad töötasu kõigi päevade eest. Jah, infotunni kaks tundi peetakse kenasti vastu, sest seda kantakse kõigile vaatajatele teles üle, aga kolmandat neljapäeva järjest pole neist rõhuvat enamust ei lossis ega saalis ning kõik menetlusse antud eelnõud rulluvad nende enda tööluusi tõttu tulevikku. Mulle tundub, et siit oleks kärpida palju rohkem kui 10% kolme aasta jooksul, nagu võetakse enamikult valdkondadelt, kus inimesed ka kärpetingimustes senise töökoormuse ja ülesannetega, võib-olla aga hoopis kasvava töökoormusega edasi pingutavad. Minu pakutud kärbet siin saalis kahjuks ei tehta, see jääb paari aasta pärast juba valijate [otsustada]. Meie jätkame edasi töötamist ka keerulistes olukordades, ikka Eesti inimeste heaks, et meie toimetulek [paraneks] ja julgeolek oleks tagatud nii rasketel kui ka parematel aegadel. Aitäh!

Järgmisena Martin Helme Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast. (Martin Helme küsib lisaaega.) Kolm lisaminutit juurde.

Aitäh! Eelarve üleandmise juurde käivad sõnad ja teod lahknevad Kristen Michalil sama radikaalselt kui lahknesid Kaja Kallasel. Meil on tõepoolest jätkuvalitsus. Ja kõik see ilus jutt, mis siin oli, võttis silmanurga peaaegu et niiskeks. Kui ilus eelarve! Kui hästi meid valitsetakse! Siis vaatad aknast välja ja [mõtled], et sel pole mitte mingit pistmist sellega, mis päris maailmas toimub. See eelarve on ju maksuralli eelarve. Ei, maksufestival ei lõpe ära. See jutt, mida meile sinna juurde räägitakse, on uinutav vale. Tulevad uued maksud järgmisel aastal, tulevad uued maksutõusud järgmisel aastal, jätkub inimeste vaesumine, jätkub majanduse vindumine, ettevõtete uste sulgemine, Eestist ära kolimine. Reformierakond on kolm aastat, isegi kauem, viis aastat rääkinud, kui kohutav see on, et valitsused laenavad. Aga ka see eelarve on järjekordne laenamise eelarve. Nii nagu Kaja Kallas laenas igal oma valitsemisaastal umbes poolteist miljardit eurot, et oma kulusid katta, oma poliitilisi valikuid rahastada, nii laenab Reformierakonna juhitud valitsus ka 2025. aastal – küll natuke vähem – 1,4 miljardit eurot. Laenab! Laenas eelmistel aastatel, laenab järgmistel aastatel. Ja laenamine ei lõpe. See ei lõpe enne järgmisi valimisi üldse ära. Kui me vaatame prognoose aastani 2028, siis igal aastal tuleb laenata ikka samas suurusjärgus, umbes poolteist miljardit, aga 2026. aastal isegi kaks miljardit. Jääb täiesti arusaamatuks, miks nuriseb praegune valitsus või valitsusjuht, et teised laenasid. Ise laenavad veel rohkem! Ja veel naljakam on kuulata juttu sellest, kuidas keegi paha inimene kulutas varem reservid ära ja sellepärast peab tänane valitsus laenama. Halloo! Töötukassa reserve võetakse järgmisel aastal kasutusse 170 miljoni ulatuses. Teie võtategi need reservid kasutusele! Teie sööte reservid ära, mitte keegi teine. Aga vaat, kus saab pea õlal niutsuda, et keegi teine on reservide kallal käinud. Ja pärast kõiki neid maksutõuse ja pärast kõiki neid kärpeid on riigieelarve meil jätkuvalt miinuses poolteist kuni kaks miljardit igal aastal. Ei, see ei ole rahanduse kordategemine, Eesti rahanduse ja riigieelarve kindlale pinnale saamine. Ei ole. Lihtsalt ei vasta tõele! Arvud ei kattu sellega, millist juttu meile siin räägitakse. Seda kõike on vaja teha sellepärast, et meil on riigikaitse. Tänane valitsus paneb riigikaitsesse hirmus palju raha. Aga alustame jälle natuke kaugemalt. Miks on täna vaja riigikaitsesse panna palju raha? Sest Reformierakonna juhtimisel on riigikaitset rohkem kui 10 aastat, enam-vähem 15 aastat õõnestatud ja alarahastatud ning naeruvääristatud inimesi, kes tahtsid riigikaitset tugevdada. Nüüd te siis avastate, et on vaja keskmaa õhutõrjet. Kui 2020. aastal EKRE sellest rääkis, siis lükati tanki kõrgemad sõjaväelased, kes ütlesid, et õhutõrjet ei ole vaja, see on ressursside raiskamine. Jürgen Ligi, praegune rahandusminister, tuli siis, kui oli Ukraina sõda alanud, siiasamasse pulti ja räuskas, kuidas õhutõrjet ei ole vaja. Omaenda õõnestustöö ja alarahastamise tõttu on nüüd vaja kiirkorras teha kulutusi ja samade asjade ostmiseks, mida me oleksime saanud 15 aasta jooksul mõistlikult järk-järgult osta. Täna on vaja kulutada vähemalt kolm korda suurem summa, sest kõik tahavad kiirkorras uusi relvi ja laskemoona. Rääkimata sellest, et jutt oma kaitsetööstuse ehitamisest ajab igale terve mõistusega inimesele hirmujudinad peale, sest me kõik teame, et kui Reformierakond maksumaksja rahaga mingit tööstust arendab, siis see on ahjualuste bisnis. Oma maksutõusude, rumala energiapoliitika, vastutustundetu laenamise ja reservide kasutusele võtmisega olete te saavutanud selle, et kümnendat kvartalit järjest Eesti majandus langeb. Ja koos majanduslangusega loomulikult väheneb ka SKP. Ja koos SKP vähenemisega loomulikult kukuvad ka maksulaekumised. Te olete viinud Eesti majanduse samasse punti, kus on Sudaan, Haiti ja Argentiina oma majanduskasvu ja majandusstruktuuriga. See on siis see erakond, kes meil kunagi rääkis viie rikkama hulka saamisest ning kes tuli valitsusse eelarvet ja majandust korda tegema ja kasvatama. Ja see jätkub, sest põhiprobleemi te ei lahenda. Põhipõhjuseid, miks Eesti majandus põhja läheb, on kaks. Esiteks, arusaamatult ettevõtjate ja inimeste vaenulik maksupoliitika, mis ei võimaldagi meil tegelikult jõukust kasvatada. Ja teiseks, inimvihkajalik ja röövellik energiapoliitika, mis ajab täielikku pankrotti ja eeltööstusliku jõukuse tasemele kõik riigid, kes üritavad seda rohepööret ellu viia. Siin vajutate te pedaali põhja. Te räägite midagi kärbetest. Täiesti valedest kohtadest kärbite! Kärbite küll huvihariduselt, küll mujalt hariduses, kärbite kultuurilt. No hea küll, oma valijatelt võite kärpida, kui tahate. Kärbite tööinimestelt maksudega. Kärbite, muide, pensionide pealt. Ärge tulge valetama, et pensionide kallale ei mindud. Mindi küll! Tulumaksutõus on pensionide kallale minek, tulumaksuerandi ärakaotamine on pensionide kallale minek. Aga kust te ei kärbi? Ei kärbi Rail Balticult, kust on puudu kõige tagasihoidlikumatel hinnangutel 2,7 miljardit. Ja see ei ole euroraha! Ärge tulge rääkima, et see on euroraha. See on meie enda raha. Ärge rääkige, et see on CO2 raha! CO2 raha on ka päris raha, mis võiks kuluda kuhugi mujale, kuhugi asjalikumalt. Selle raha arvelt, mis sinna uputatakse, tuleb ju mujalt kärpida või tuleb makse tõsta. Te kärbite oma maksuküürureformiga ja te jätate kärpimata rohepöörde eesmärkide arvelt, kus me ehitame välja kümneid miljardeid nõudvat tuule- ja päikeseparkide süsteemi ja [kulutame] miljardeid ja miljardeid energiataristu ümberehitamisse ehk võrkude ümbertegemisse. Sealt te ei kärbi, see raha peab minema. Ja loomulikult ei kärbi te ideoloogilistelt MTÜ-delt, mis võtavad meilt ära umbes 300 miljonit eurot aastas. Loomulikult, Eestis me teid ei ehita, Eestis me sadamaid ei ehita, Eestis me koole ei ehita, aga 250 miljoni eest Ukrainas saame seda teha. See on Eesti inimeste arvelt elamine. Selle eelnõu puhul mina küll ei näe, kust otsast ta hea oleks, mida ta head Eestile teeks. See ei kõlba kuhugi.

Toomas Uibo, Eesti 200 fraktsioon. (Toomas Uibo küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Peatun kolmel teemal, milleks on majandus, kärped ja julgeolek. Eesti majandus on seisnud pikalt paigal, kuid trend on pöördumas ja kõver on võtnud suuna x-teljel ülespoole. Oleme tunnistanud, et Eesti majanduses on struktuursed probleemid ja seetõttu on majanduse tärkamine võtnud palju pikema aja kui varasemate kriiside korral. Meie senised konkurentsieelised ei maksa enam nii palju kui varasemalt. Odav tööjõud, soodne toore, tasuv transiitkaubandus suure naabriga – see kõik on paraku eilne päev. Aga me tahame elada paremini, me tahame teenida kõrgemat palka – on selge, et nimetatud eelistega me enam seda teha ei saa. See annab valusalt tunda, kuid teisalt on see muutus ka möödapääsmatu. Eesti tee ei saa olla Põhjamaade Vietnam, kus tehakse madala lisandväärtusega odavat tööd. Meie inimeste sissetulekud peavad suurenema, ja suureneda saavad nad juhul, kui me teeme järjest targemat ja kõrgema lisandväärtusega tööd. Seetõttu on möödapääsmatu, et meie majandus lähima kümnendi jooksul ümber orienteerub. Riik peab toetama selleks sobilikku ettevõtluskeskkonda, andes ettevõtetele järgnevateks aastateks kindlustunde, ning eemaldama ettevõtjate teelt võimalikult palju sinna kuhjunud takistusi. Viimase kümnendi jooksul kasvatatud hiigelbürokraatia vastane võitlus peab jätkuma. See on vaid üks põhjus, miks minu erakond poliitikasse üldse tuli. Eesti 200 selge eesmärk valitsuses on majanduse konkurentsivõime tõstmine ja seetõttu oleme viimased kuus kuud ühe eesmärgina püüdnud valitsuses läbi suruda suurinvesteeringute toetusmeedet. Kui eelmises valitsuses ei võetud meid kuulda, siis nüüd on heameel tõdeda, et poliitiline tahe on viimaks olemas ja majandusminister on selle meetme avalikult välja käinud. Suurinvesteeringute toetus perioodiks 2025–2028 mahus 160 miljonit eurot on tõesti märgiline ja oluline samm Eesti majanduse konkurentsivõime kasvatamisel. Järgmisena tuleb lühendada ja lihtsustada viimasel kümnendil tihti läbimatult paksuks kasvatatud planeeringute protsessi, mis nörritab täna igat ettevõtjat ja võimalikku investeeringut. Ootame siin kliimaministrilt otsustavaid seadusemuudatusi selles vallas. Justiitsministri eestvedamisel lühendame [aega, mille jooksul on] riigil kohustus kodanikele ja ettevõtetele vastata: 30 päeva asemel 15 päeva. Ja ka see on leevendus ettevõtlusele. Ettevõtete halduskoormuse vähendamine peab olema absoluutne prioriteet iga eelnõu puhul, mida me siin saalis menetleme. Majanduse konkurentsivõime alustala on korras riigirahandus, mitte pidev võlgu elamine. Laenu, tõepoolest, riik võtab, aga küsimus on, milleks riik laenu võtab. Kes tahaks teha äri riigiga, kes on sunnitud aastast aastasse endale palgamakseteks laenu võtma, sest eelmised valitsused on andnud katteta lubadusi ja need seadustesse kirjutanud? Seda riski investor võtta ei soovi. Kärped saavad olema loomulikult valusad, maksutõusud paraku ka, aga see on kiireim tee murda riik kraavist välja tagasi kiirteele, taastamaks Eesti riigi usaldusväärsus. Mis puudutab sotsiaalvaldkonda, siis Eesti 200 usub, et riik peab toetama neid, kes seda tõepoolest vajavad. Oleme otsustanud, et aastal 2028 läheme üle vajaduspõhistele toetustele, sest Eesti riigil puudub võimekus külvata toetusi helikopterilt. Abi ei vaja need, kes vaevu märkavad oma kontole laekunud toetussummat. Riik peab muutuma oluliselt tõhusamaks ja personaalsemaks, ka see on möödapääsmatu. Eesti 200 algatatud nulleelarve protsessi esimene etapp annab järgnevatel aastatel igal aastal kuni 75 miljonit eurot kulude kokkuhoidu kõigest kolme ministeeriumi peale ja see on alles algus. Samuti oleme veendunud, et Eesti peab liikuma möödapääsmatult edasi personaalse riigi suunas. See tähendab, et ka digiriik peab toimima efektiivselt, kasutades nulleelarvet vahendina, mis aitab Eestil liikuda digitaalse tuleviku suunas, tagades tõhusad, avalikud personaalsed teenused ja optimaalsed kulutused. Järgneva kolme-nelja aasta jooksul tuleb teha põhjalik inventuur ka kõikides teistes ministeeriumides. Investeeringud riigikaitsesse tekitavad agressiivse Venemaa vastu kindlust. Kindlus tekitab omakorda turvatunnet ja seeläbi ka majanduskasvu. Eesti kaitsetööstusfondi maht on 100 miljonit eurot. See on samas ka selge investeering meie enda majandusse, meie enda kaitsetööstuse arengusse. Laiapindne julgeolekumaks on meile kõigile teatavaks koormaks, aga see on tegelikult väike hind selle eest, et ära hoida sõda Eesti pinnal. Nagu öeldakse, kui me soovime rahu, siis peame valmistuma sõjaks. Tänan maksumaksjaid ja ettevõtjaid nende panuse eest. Ajad on tõesti keerulised ja keerulistel aegadel lihtsaid otsuseid pole. Ma loodan, et me saame nüüd keskenduda oma riigi majanduse elavdamisele. Alanud maksurahu andku sellele jõudu ja hoogu! Aitäh!

Järgmisena Õnne Pillak Reformierakonna fraktsiooni nimel.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Peaminister! Oleme viimastel aastatel saanud räsida mitmest kriisist läbi tulles. Need on jätnud jälje meile kõigile: lastele, nende vanematele, ettevõtjatele, majandusele, riigi rahandusele. See on andnud hoobi meie kindlustundele. Nii on [juhtunud] ka varem, kuid kokku hoides ja koos oleme alati suutnud hoida oma riiki, inimesi ja oma vabadust. Olgu selleks aasta 1918, kui Eestist sai iseseisev riik, 1991. aasta, kui oma iseseisvuse taastasime, või 2004, kui liitusime NATO ja Euroopa Liiduga, et saada suurem kindlus tuleviku ees. Ja nii on see ka nüüd. Me tegelikult soovime ju kõik sama: kindlat riiki, kus peredel on turvaline, sünnib lapsi ning majandus ja inimeste jõukus kasvavad. Venemaa alustatud sõda lääne väärtusruumi vastu Ukrainas kestab. Julgeolek on ja jääb riigieelarve valikute mõjutajaks. Me peame tegema kõik, mis vajalik, et Eesti julgeolek ja inimeste turvalisus oleks tagatud. Me ju oleme selles ühte meelt, ei vaidle selle üle? Järgmistel aastatel kaitsekulutused tõusevad. Nelja aasta jooksul tõusevad need 6,35 miljardit eurot. Ainuüksi vajaliku laskemoona soetamiseks oleme aastani 2031 planeerinud 1,6 miljardit eurot. Kuid sõjaline kaitse on edukas vaid juhul, kui selle kõrval on tugev ja toimiv tsiviilühiskond, kui elanikud ja asutused on kriisiks valmis. Selle saavutamiseks suuname järgmisel neljal aastal laia riigikaitsesse investeeringuteks täiendavalt 219 miljonit eurot. Venemaa agressioon vaba Ukraina vastu ei ole üksnes julgeoleku küsimus. See on raputanud tugevalt ka meie piirkonna majandust ja meie konkurentsivõimet, külvanud ebakindlust, mille tagajärjel on Eesti majandus kaotanud miljardeid. Ka selles me oleme ju sama meelt? Ja sama meelt oleme me selleski, et Eesti konkurentsivõime peab olema järgmistel aastatel fookuses. Majanduskasv loob kindlust ja tagab paremad sissetulekud inimestele, parema hakkamasaamise. Eesti Panga majandusprognoosi kohaselt on majandus taastuma hakanud, kuid see toimub aeglaselt. Järgmiseks aastaks prognoositakse 2%-list majanduskasvu, ülejärgmiseks aastaks 3%-list majanduskasvu. Majanduse elavdamiseks suunab riik investeeringuteks järgmisel neljal aastal olulisi vahendeid. 402,6 miljonit eurot CO2-kvoodi müügi tuludest annab meile võimaluse investeerida Rail Balticu ehitusse, kortermajade renoveerimisse, teedeehitusse, aga ka rohetehnoloogia toetamiseks merenduses. 160 miljoni euroga toetame suuremahulisi ekspordile suunatud investeeringuid, et luua Eestisse kõrgtehnoloogilist tootmist, suurendada eksporti ja luua heapalgalisi töökohti. Korras riigirahandus loob pikaajalisele majanduskasvule paremad eeldused. Ma usun, et ka selles oleme me vähemalt enamusega siit saalist samal meelel. Püsivast suurest eelarvepuudujäägist välja tulla on keeruline, kuid oluline. Valitsus, kes ei pea korrast ära rahanduse tõttu tegelema tulekahju kustutamisega, saab rohkem tähelepanu pöörata pikaajalistele plaanidele, reformidele, mis aitaksid tagada jätkusuutlikku heaolu kasvu. Korras riigirahandus ja etteaimatav maksukeskkond on positiivne signaal nii meie inimestele kui ka ettevõtjatele. Kui me praegu ei koosta veenvat pikaajalist plaani riigirahanduse kordategemiseks, peame seda tegema tulevikus. Pääsu ei ole. Edasilükkamine tähendaks vaid suuremat ebastabiilsust ja majanduskasvu pidurit. Küll aga on meil eri arvamus, kuidas tulla välja kasvanud eelarvepuudujäägist. Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

On neid, kes arvavad, et ainuõige lahendus on riigi laenukoormuse kasvatamine, riigieelarve defitsiidi suurendamine. Tegelikult see ei ole hea valik. Ainuüksi juba Eesti riigi kriisikindluse huvides on oluline, et riigi laenud ei kasvaks. Selle on välja toonud ka Eesti Panga president Madis Müller. On ka neid, kes peavad õigeks teeks maksukoormuse hüppelist tõusu, et oleks rohkem, mida laiali jagada. Erinevate maailmavaadete puhul ongi erinevad lähenemised. Praegune koalitsioon on valinud tasakaalukama tee. Me tõesti palume ajutiselt igaühelt suuremat panust julgeolekusse, kuid samal ajal tõmbame ka riigi kulutusi koomale. Riik hoiab järgmisel neljal aastal kokku circa 1,4 miljardit eurot. Kõik ministeeriumid ja nende valitsemisalad hoiavad järgmisel kolmel aastal kulusid kokku 10%. Kulude kokkuhoid hõlmab lisaks ametiasutustele ka sihtasutusi ja riigiettevõtteid. Me oleme kokku leppinud ka selles, et nende inimeste arvelt, kes on sotsiaalselt kõige haavatavamad, me kokku ei hoia. See tähendab, et pensionid jätkavad kasvamist ka järgmistel aastatel. Tõusevad sügava ja raske puudega laste ja täiskasvanute toetused. Kasv puudutab ka peresid – neid, kes planeerivad laste saamist –, sest me kaotame vanemahüvitise puhul ära piirangu, mis puudutab tööl käimist. Jah, vanemahüvitise ülempiir tuleb küll allapoole, kolmelt keskmiselt palgalt kahele keskmisele palgale, kuid vanemad, kes soovivad vanemahüvitise saamise ajal tööl käia, saavad seda teha piiramatult, ilma et peaks kartma, et nende vanemahüvitist vähendatakse. Ei vähendata. Armsad kolleegid! Järgmise aasta riigieelarve aitab luua kindlust, et Eesti ja Eesti inimesed oleksid kindlalt kaitstud ja majandus saaks kasvule pöörata. Ma soovin meile sisukat debatti järgmise aasta eelarvevalikute üle. Aitäh!

Järgmisena Lauri Laats Keskerakonna fraktsiooni nimel. (Lauri Laats küsib lisaaega.) Kolm lisaminutit.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes te meid jälgite interneti vahendusel! Vaatan, et peaminister on väga mureliku näoga. Ja peabki olema, arvestades valitsuse praegusi käike ja seda eelarvet, mis on inimesi karistav, vaesust külvav ja loomulikult keskklassi hävitav. Ma imestan ja ei jõua ära imestada, et keskklassi hävitamine Eesti riigis kestab juba päris pikka aega. Algas see 2004. aastal, kui alustati tulumaksu alandamist. Tol ajal olid ka respublikaanid võimu juures koos Reformierakonnaga. 26% pealt hakati [tulumaksu] järjepidevalt alandama ja loomulikult koos sellega õhemaks tegema kogu meie Eesti riiki. Ja see muster kordub nüüd koos sotsiaaldemokraatidega. Vaadates sotsiaaldemokraatide väljaütlemisi ja ka nende tänast esinemist, on nendest tegelikult kahju. Kahju on sellest, et vaatamata sellele, et suure suuga räägitakse, kuidas küll teeks kõiki asju, aga ei saa, sellepärast et praegu on koalitsioon selline, nagu ta on, järgitakse täpselt Reformierakonna poliitikat. Selles eelarves ei ole mitte ühtegi asja, mis tuleks sotsiaaldemokraatidelt. Ei ole saladus, et sotsiaalsete ja ka rahandust puudutavate aspektide puhul, eriti, mis puudutab seda, kuidas maksud võiksid jaotuda, on [sotsiaaldemokraatide vaated] sarnased Keskerakonna omadega. Näiteks võiks pangamaks olla see, mida ka sotsiaaldemokraadid toetavad. Nad on järjepidevalt öelnud, et nad teeksid selle ära küll, aga praeguses valitsuses, kus on Reformierakond ja Eesti 200, ei ole seda võimalik teha. Siis astmeline tulumaks, mis kindlasti oleks solidaarne maks ja millega ka sotsiaaldemokraadid oleksid päri, see on nende programmis sees – täpselt samamoodi, null. Selle asemel tõstetakse järjepidevalt tarbimismakse. Loomulikult, kui me tõstame tarbimismakse, siis mõjutab see eelkõige inimesi, kes elavad absoluutses või suhtelises vaesuses. Kahjuks on neid Eesti riigis väga palju, lausa 350 000. Nii et kahju sotsiaaldemokraatidest. Kahju, et te tõesti ei suuda selga sirgu ajada ja ajada oma poliitikat, vaid järgite Reformierakonna poliitikat. Ja loomulikult petate sellega oma valijaid. Kui me räägime, et see eelarve karistab inimesi – no loomulikult karistab. Miks ta ei karista? Kui me vaatame numbritele peale, siis trahvid ja karistused tõusevad eelarves 76,4%. Me ju karistame neid inimesi! On see siis liiklustrahv, mõned muud trahvid. See on karistus! Elektriaktsiis – me võtame inimestelt rohkem 53%. Maamaksu korjame [rohkem] 38%, hasartmängumaksu 1%. Mis see tähendab? See tähendab seda, et tegelikult näeb valitsus juba praegu ette, et ega inimestel selle loto ostmiseks raha väga ei jagu. Ei olda väga optimistlikud selle koha pealt. Sotsiaalmaksu [laekumine eelarves] peaks tõusma 3%. 3% sotsiaalmaksu [tõusu tähendab eelarves] 140 miljonit. Mis see eeldab? See eeldab seda, et valitsus näeb ette, et meil kas tõusevad tööjõukulud või tekib tööturule järsku juurde tunduvalt rohkem töötajaid. No see on ju tegelikult inimeste petmine. Mina arvan, et sotsiaalmaksu [laekumise] tõusu kindlasti ei tule, sellepärast et kui vaadata majanduse käiku, siis ei tule siin palgatõuse ega ka lisatöökohti. Kui me vaatame üleüldist julgeolekumaksu, mis on praegu välja käidud, siis see koosneb mitmest komponendist. Vabariigi Valitsus on selgelt välja öelnud, et see on ajutine ja peaks kehtima kuni 2028, kaasa arvatud. Siinkohal tuletaks meelde Ansipi valitsust aastal 2009, kui tõsteti käibemaksu 18%-lt 20%-le ja täpselt samamoodi öeldi, et see on ajutine. "Ajutine" kestis 14 aastat ja 18% peale tagasi ei jõudnudki, vaid vastupidi, [tõusis veelgi]. Selles mõttes oli Ansipil õigus: 14 aastat on ka ajutine. Aga ta vist ei sõnastanud – või sõnastas, enam ei mäleta –, kas see tõuseb või langeb pärast 14 aastat. Minu arust läheb selle praeguse julgeolekumaksuga tegelikult samamoodi. Seoses ajutiste asjade või Reformierakonna poliitikute lubadustega tuletaks meelde 2023. aasta valimiste eelset aega, kui tolleaegne peaminister ütles: "Lugege mu huultelt: maksud ei tõuse!" Praegune peaminister ei julgenud öelda, et lugege mu huultelt: see julgeolekumaks on ajutine maks kuni aastani 2028. Selles mõttes teda hiljem, 2028. aasta lõpus selles süüdistada ei saa. Aga kindlasti me saame pärast öelda, kas see [ajutisuse] jutt vastas tõele või oli see sama tõene kui Andrus Ansipi otsused ja väljaütlemised aastal 2009. Kui me vaatame sotsiaalseid aspekte ja kogu seda kärbet, siis mis meid ees ootab? Meid ootavad ees maksutõusud, mis mõjutavad meie inimesi ja nende toimetulekut ja loomulikult [ka] ettevõtluskeskkonda. Me räägime erinevatest aktsiisidest, me räägime tulumaksu tõusust, me räägime ajakirjanduse käibemaksu tõusust 5%-lt 9% peale, me räägime majutusasutuste, -ettevõtete käibemaksu tõusust 9%-lt 13% peale. Kui siin on räägitud juba julgeolekumaksust 2028. aasta kontekstis, siis ei saa puudutamata jätta ka aastat 2026. Võib-olla tuleb see praegu suure üllatusena kõikidele emadele, kes on tublid koduemad ja otsustanud olla toeks oma perele, kasvatada lapsi, samal ajal kui [teine] lapsevanem – on ta siis mees või naine – käib tööl: 2026. aastast jäävad kõik need emad, kes on kodus ja kasvatavad lapsi, keda statistika alusel on praegu 1051 inimest, ravikindlustusest lihtsalt ilma. See on see koht, kus [ühelt poolt] öeldakse, et teate, meil on probleeme sellega, et sündimus on väike, me peaksime toetama peremudeleid ja nii edasi, aga teisest küljest ütleme – Reformierakond, sotsid ka vangutavad seal [pead], et mis teha, sellise otsuse Reformierakond tegi, nemad pidid ju seda järgima –, et 2026. aastast me võtame selle kindlustuse ära. Mis siis on? Mis need emad peavad siis tegema? Andke andeks. Loomulikult, mul on hea meel, et me alustasime täna seda debatti. Ma arvan, et need debatid tulevad väga sisukad ja me menetleme seda eelarvet mitu head kuud. Luban, et siin läheb tuliseks. Jõudu!

Rohkem fraktsioonidel kõnesoove ei ole. Kas peaminister soovib paar sõna? Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Head vaatajad ja kuulajad! Ütlen lihtsalt kaks sõna lõpetuseks. Esiteks. Mulle tundub, et kõik saavad aru, et asjad tuleb korda teha. Sellest me kuidagi teisiti mööda ei saa. Kaitse vajab kindlust. Meil on ainult üks väike, armas Eesti, seda kaenlasse ei võta, soojemasse kohta ei lähe. Vahel tahaks, aga mingit valikut selle puhul ei ole. Kui me siin elame, siis me peame teadma, mida meie naaber endast kujutab, ja selleks ka valmistuma. Ja kasv vajab samamoodi kindlust. See tähendab seda, et kaitse peab olema kindel, asjad peavad korras olema. Nagu siin juba kirjeldatud, ei saa olla olukorda, kus väike majapidamine iga kvartal arutab, kuidas järgimisel kvartalil hakkama saada, luues ebakindlust oma rahvas ja ettevõtjates, ja ka partnerites. Eelarveotsused, nagu ütles Eesti Panga president Madis Müller, on võib-olla kibe rohi, aga see kibe rohi tuleb ära võtta, et hiljem terve olla. Ma arvan, et see on kõigile arusaadav. Kui me need rasked otsused ära teeme, siis on tulevikus lihtsam. See ongi asja mõte. Siin kõlas hulga asju, mis faktikontrolli isegi suuremalt vaadates kuidagi ei läbiks. Kõiki ma parandama ei hakka, eks ajaloos need parandatakse ära jõudumööda. Aga Martin Helme oma tuntud numbrite vaenus ajas sassi SKP numbrid, reaalraha numbrid ega suutnud meenutada isegi seda, et kaitsekulude eesmärk 2% võeti juba enne 2010. aastat. Veidi alla 2% oli ta ka vahepeal, aga alates 2014 oleme püsivalt üle 2%. 2023 oleme püsivalt üle 3%. Kaitsekulutustelt oleme me, nagu mainitud, Poola järel ja Ühendriikide ees, me oleme väga tipus. Ja lõpetuseks. Mikroskoobi ma muidugi tagastan Isamaale. Sellepärast, et mulle tundub, et Tõnis Paltsi ja Urmas Reinsalu ühine plaan – kes ei tea, siis Tõnis Palts on Isamaa [endine] rahandusminister, kes on, nagu mulle tundub, Isamaa põhiline rahandusideoloog – võtta kiire, suur ja kallis laen ei ole Eesti majanduse vaates mingisugune lahendus. Teised plaanid, mida on pakutud: pensionisamba jätkuv lõhkumine. Ma ei tea, mis Isamaad tõmbab selle pensionisüsteemi lõhkumise poole või miks nad tahavad seda karuteenet teha töötavatele inimestele, sest need, kes oma kogutud raha viivad täna poodi, küll hetkeks elavdavad majandust, ostavad raadio või teleka, nagu see meenutus oli, aga hiljem tahavad nemadki inimväärset elu. Mul on sügav kahtlus – eks seda saab ajas kontrollida –, kas need inimesed, kes kutsusid üles oma teise pensionisamba raha poodi viima, ise on sellest teisest pensionisambast väljunud. Kõik analüüsid näitavad, et inimesed, kes seda tegid, said juba vastu pükse. Ühiskonnana saame veel vastu pükse. Nii et see on see ettekujutus, mis Isamaa plaanis on, et pensionisambad tuleb lõhkuda, et seegi on katteallikas. Kolmas ettekujutus on, et ärme lihtsalt täida eelarvereegleid või kasutame Rail Balticu või CO2 raha. Seegi kahjuks ei päde. Seda raha ei saa kasutada. Rail Balticu raha kasutamata jätmisel tuleb see riigil tagasi maksta. Kõik need asjad on isegi kaugelt vaadates suhteliselt viletsad. Nii et mikroskoop läheb minu poolt Isamaale tagasi. Hea, et mul see on, nüüd ma saan selle Isamaale anda. Te saate jätkuvalt otsida paremaid ideid Eesti majanduse elavdamiseks ja kuidas asju korda teha. Aitäh kõigile!

Urmas Reinsalu, kuna Isamaad mainiti, siis saab anda teile [sõna] vastusõnavõtuks. Palun!

Härra peaminister! Jaa, Isamaa on öelnud juba aasta otsa, et Kaitseväe juhataja ettepanek kiirelt moonavarusid hankida tuleb ära teha. Aasta otsa on valitsus oma saba taga ajanud, eelmise aasta juunist alates, ja pole suutnud seda ära teha. Tulemus on, et moonahange on kallinenud. Ja paraku me näeme, et puhtalt netovahendeid NATO arvestuse järgi olete te järgmiseks neljaks aastaks ette näinud kahjuks ainult 350 miljonit eurot. Isamaa ettepanekud järgmiseks neljaks aastaks, mis ma olen teile saatnud, näitavad seda, et ka riigi eelarvestrateegia perspektiivis on võimalik riigi kulutusi rahanduslikult vastutustundlikult hallata nõnda, et maksutõuse ei ole vaja. Asetame asja loogikasse. Teie enda valitsuse prognoos ütleb, et valitsus maksutõusudega, nagu härra Uibo eelnevalt sõnastas, kärbib majandust. Ma ei tea, oli see lapsus linguae või koalitsiooni ideoloogia põhjendus: me peame tegelema majanduse kärpimisega. Valitsuse enda prognoos ütleb, et seoses maksutõusudega te kärbite reaalset majanduskasvu 1,2%, mille tõttu omakorda jääb järgmisel aastal riigieelarvesse laekumata suurusjärgus 180 miljonit eurot. Nii et majanduse kärpimine toob kaasa ka riigi tulude vähenemise. Ettepanekud selle kohta, millega seoses püüate mikroskoobi tagastada. Armas härra peaminister, selle optikaülesandega, mille te paraku olete teinud, mis puudutab valitsemiskulude sisulist mittekärpimist, on valitsus selle mikroskoobi auga ära teeninud. Ei ole mõtet sellest kuidagi taganeda, siis ta jääb meile siia parlamenti hoiule valitsuse tarbeks. Tegelikkuses on minu üleskutse olnud ...

Teie aeg!

... selle puhul, mida te lubate kolme aastaga teha, viige sõnad ja teod kokku. See lahknevus ongi usalduse õõnestamise ja habrastamise põhiprobleem, mis ei võimalda meil reaalsuses ühiskonnas tunnetada seda kindlustunnet, mida te vähemalt retoorikas oma slaididel eksponeerisite. Aitäh teile!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Oleme tänaste päevakorrapunktide menetlemise lõpetanud, tänane päevakord on ammendunud. Istung on lõppenud. Edukat nädalalõppu!