Проект закона об изменении закона о содержании под стражей и о внесении в связи с этим изменений в другие законы (474 СЕ) – первое чтение

Ja olemegi rõõmsalt jõudnud viimase, 11. päevakorrapunktini: Vabariigi Valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 474 esimene lugemine. Ja palun taas Riigikogu kõnetooli ettekandeks justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta.

Suur tänu, austatud koosoleku juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Selle eelnõuga me vaatame kahte asja: esiteks vaatame isikuandmete kaitset ja kuidas seda paremini korraldada, teiseks me vaatame seda, kuidas tagada vanglates ohutus, turvalisus ja vangistuse eesmärkide täitmine selle kaudu, kuidas täpsemalt teha taustakontrolli nendele inimestele, kes vanglas töötavad, või nendele inimestele, kes soovivad vanglat külastada, kes soovivad vange külastada. Lühidalt öeldes ongi selle eelnõu eesmärk esmalt täpsustada ja tegelikult ka lihtsustada seda osa, kuidas isikuandmete kogumine käib ja millised need andmed täpselt on. See osa muutub lihtsamaks. Ja teiselt poolt muutub inimestele selgemaks, kuidas taustainfo kogumine käib – neil on võimalus sellest taustainfo kogumisest keelduda, aga keeldumisele järgneb see, et nad vangla territooriumile ei pääse – ja millist taustakontrolli nende kohta tehakse. Nii et me loodame väga, et eelnõu aitab kaasa sellele, et veelgi vähendada erinevate ainete ja esemete hulka, mida vanglatesse viia ei ole lubatud, aga mida ikkagi on üritatud sisse viia. Kui vaadata selle eelnõu valmimist, siis [näeme, et] väga põhjalikult on panustanud Õiguskantsleri Kantselei, Andmekaitse Inspektsioon, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium, nii et siin on väga lai koostöö olnud. Ja tuleb ka nimetada, et jäi üles eriarvamus Haridus- ja Teadusministeeriumiga, kes hindas, et õpetajatele ei peaks sellist taustakontrolli tegema. Peame silmas neid õpetajaid, kes vanglates töötavad. Aga kahjuks tegelik elu näitab, et ka pedagoogide hulgas on olnud neid inimesi, kes on keelatud aineid sisse viinud. Ja selleks, et tagada vangla turvalisus ja eesmärgipärasus, siiski see taustakontroll laiendatakse ka õpetajatele. See oleks hästi lühikene selle eelnõu tutvustus.

Väga suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Ja nüüd on võimalus kuulata juhtivkomisjonis, milleks oli õiguskomisjon, toimunud arutelu ja otsuseid. Palun Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Ando Kivibergi.

Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tõepoolest, Riigikogu õiguskomisjon arutas antud eelnõu 16. septembril ja kutsutud oli eelnõu esitaja esindaja Liisa-Ly Pakosta ministrina ja ka Justiitsministeeriumist Laura Glaase. Osalesid komisjoni liikmed Anti Haugas, Madis Kallas, Jaanus Karilaid, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Õnne Pillak, Valdo Randpere, Vilja Toomast, Varro Vooglaid ja siinkõneleja. Eelnõu tutvustust te juba kuulsite. Arutelu oli asjalik. Näiteks Vilja Toomast uuris selle kohta, et 6. märtsil käesoleval aastal võeti vastu vangistusseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, miks ei võinud sellesama eelnõuga needsamad momendid ära lahendada. Minister selgitas, et tema hinnangul ei ole päris õige liita kokku mitut eelnõu nõndanimetatud mammuteelnõusse, isegi kui nende eesmärk on ühesugune, sest suure tõenäosusega pidurdub selle tagajärjel eelnõu menetlus. Näiteks tõi ta selle, et konkreetsemalt antud küsimuste lahendamise käigus tekkis pikem vaidlus Haridus- ja Teadusministeeriumiga, millele minister hetk tagasi siin viitas. Laura Glaase lisas veel, et vangistusseadus on väga vana seadus ja seetõttu üritatakse teha muudatusi nii, et ei segataks kõiki erinevaid teemasid ühte eelnõusse kokku, just nimelt selleks, et õigusselgus säiliks nende muudatuste menetlemisel. Vilja uuris veel, kas taustakontrolli varemalt ei olegi läbi viidud, kuigi laiendati kinnipeetavaga kokkusaamise võimalusi. Jutt käib eelmisest, sellest 6. märtsil vastuvõetud [seadusest]. Liisa-Ly Pakosta vastas, et taustakontrolli ikkagi tehti ja tehakse ka edaspidi, aga et see andmekaitse küsimus puudutab täiesti eraldiseisvat põhiõiguste osa, ja jällegi, oluliseks peeti õigusselgemaks tegemist ja tehtavaid muudatusi just nimelt eraldiseisvalt. Ja ka riigi usaldusväärsuse mõttes peab ta õigeks, et muudatused isikuandmete töötlemise osas oleks väga selgelt nähtavad. Eriti, kui eelnõu eesmärk on saavutada täielik läbipaistvus. Nüüd tuleb võib-olla natukene huvitavam koht, kus Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis idee kohta, mis puudutab vanglakohtade väljarentimist, et kuidas selle idee teostamisel nende võimalike välisriikidest pärit klientide isikuandmete töötlemine ja vastavad küsimused välja näeksid. Kas nendele on samamoodi lihtne taustakontrolli teha või neid ka taustakontrolli teostamiseks kätte saada, kui tulevad näiteks külastajad ja nõnda edasi? Muidugi tuleb aru saada, et tegemist on tänases seisus ikkagi spekulatiivse olukorraga, otsuseid ju selle kohta tehtud ei ole. See oli ministri arvamus, mida ma siin vahendan. Tegemist on ühega kolmest ideest, mis valitsuse laual on, aga juhul, kui see peaks sellisena realiseeruma, siis ministri hinnangul Eesti jätab endale kindlasti piisavalt õigusi nii-öelda punaste joonte seadmiseks ja vastavate tingimuste seadmiseks, et missuguseid vange millistel tingimustel me üldsegi vastu võtame ja kuidas näeb välja nende, nii vangide kui ka nende lähedaste taustakontroll. See kindlasti peaks olema eelnevalt vastavate lepingutega hoolikalt tagatud. Siinkõneleja palus täpsustada, kas taustakontrolli kohane muudatus on praktikas pigem valikuline ehk siis põhimõtteliselt võib vangla külastaja või teenusepakkuja, näiteks õpetaja, kes tuleb vangi juurde, sellisest taustakontrollist ka keelduda. Ja tahtsin teada, kas senise praktika põhjal on näha tõsiseid probleeme keelatud esemete sissetoomisega. Kuidagi see muudatus, mida pakutakse, tundus küsijale liialt leebena, arvestades selle probleemi olemust, mida meile kirjeldati. Minister vastas selle peale, et liigutakse ikkagi samm-sammult. Esmalt kehtestatakse see täiendav kontroll ikkagi inimestele, kellele see varem ei laienenud, näiteks vangla õpetajatele, ja liigutakse edasi samm-sammult. Kui on näha, et see praktikas ei ole veel piisav, siis seda, kuidas öelda, nõuete rangust laiendatakse või süvendatakse. Andre Hanimägi soovis teada ... Aa, ta kõigepealt sedastas, et eelnõu seletuskirjast tulenevalt on taustakontroll vajalik sellepärast, et kinnipeetavat ei külastaks inimesed, kes võiksid teda kuritegevusele mõjutada või kuriteo toimepanemiseks juhiseid saada. Aga ta palus täpsustada, kas vanglateenistus võib keelata kinnipeetaval kohtuda inimesega, kelle puhul tuleb taustakontrolli käigus välja, et ta on olnud korduvalt politsei huviorbiidis. Ja siit tuli järgmine probleem, et mis siis, kui näiteks, ma ei tea, kinnipeetava lähisugulane, laps on olnud politsei huviorbiidis. Kas ta seetõttu kaotab õiguse oma lähisugulast külastada? Ja nüüd selgitas Justiitsministeeriumi esindaja Laura Glaase, et kinnipeetava külastajate puhul tuleb vanglal eeskätt kindlaks teha, kas tegemist on või ei ole pereliikmega, ja edasi tuleb eelkõige vaadata ikkagi seda, et perekonnaelu kaitse oleks tagatud. Ja sellises olukorras saab vangla tagada paremate turvameetmetega kokkusaamise või teatud juhtudel, kui oht on hoopis külastajale endale, on tõesti võimalik ka kokkusaamist mitte võimaldada. Seda peab vangla ise hindama. Aga Glaase rõhutas veel kord üle, et igal juhul on perekonnaelu kaitse primaarne. Ja otsused ka. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda, nii nagu see meil täna on. See oli konsensuslik otsus. Samuti tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada, samuti konsensuslikult. Ja ühtlasi tehti ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva, seega tähtaeg on 9. oktoobril 2024 kell 16, samuti konsensuslikult. Ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind. See on kõik.

Vaatamata põhjalikule ülevaatele on siiski üks küsimus. Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Nii innuka ettekande peale tekkis selline küsimus. Kas komisjonis oli juttu ka, et me praegu räägime vangistusseaduses kinnipeetava lähedaste [taustakontrollist], aga vanglasiseselt, kas üldse teenuseosutajad – on see heakord, remonditeenus –, kas nende taustakontrollist oli ka mingit lõdvendamise juttu või raskendamise juttu?

Ei, antud eelnõu ju käsitleb neid, kuidas öelda, isikuid, kellele seni see kontroll ei laienenud. Mina sain nii aru, et seniste tingimuste või nõuete leevendamist absoluutselt ei arutatud, ja see ei tulnud üldse jutuks.

Suur tänu! Teile rohkem küsimusi ei ole. Tuletan kolleegidele meelde, et kahe minuti pärast hakkab "Aktuaalne kaamera". Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 474 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine ongi lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 9. oktoober kell 16. Istung on lõppenud ja "Aktuaalse kaamera" alguseni on täpselt kaks minutit, kõik jõuavad. Aitäh teile! Kena õhtut!