Kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu (467 SE) esimene lugemine

Oleme jõudnud kümnenda ehk eelviimase päevakorrapunktini ja selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu 467 esimene lugemine. Ja taas on rõõm näha Riigikogu kõnepuldis justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostat.

Mina taas tänan selle võimaluse eest! Nüüd me oleme jõudnud sellise küsimuse arutluseni, kus oma tööd ausalt ja asjakohaselt tegevad inimesed, kelle nimi on hästi nähtav, näiteks kohtunikud või prokurörid või mõned ametnikud või ametiisikud, kes on trahvi määranud, on pidanud kannatama või nende pereliikmed on pidanud kannatama selle all, et meil on Eestis kinnistusraamatu andmed üldiselt väga hästi kõigile kättesaadavad. Nime järgi on nende kodukoht üles otsitud ja kodu juures on neid või nende lähedasi või lapsi tülitatud. Selline väga oluline eraelu puutumatuse riive. Tegelikult me saame seda lahendada ja me saame seda lahendada selliselt, et me piirame seda väga vaba ligipääsu. Sellisele järeldusele on jõutud juba 2023. aastal alustatud väljatöötamiskavatsuse alusel, mille põhjal on koostatud eelnõu, mis praeguseks on teie ees. Ja lühidalt selle eelnõu kokkuvõte seisnebki selles, et nime ja isikukoodi järgi ei saa enam väga lihtsasti otsida seda, mis ühele või teisele inimesele täpselt kinnistusraamatu järgi kuulub. Kui inimesele kuulub ainult üks koht, siis tõenäoliselt on tegemist ju tema elukohaga. Küll aga jääb alles see võimalus, et näiteks aadressi järgi saab igaüks järgi vaadata, kes on selle konkreetse hoone omanik. Näiteks hiljuti Pärnu linnas mina märkasin, et ühel majal, ajaloolisel majal olid väga suurepäraselt paigaldatud aknad, mis näisid olevat tõeliselt hea meistri töö. Ma küll ei läinud selleni, et oleksin järgi vaadanud, kes on maja omanik, ja tema käest küsinud, milline suurepärane meister talle need nii head akna tegi, aga põhimõtteliselt see võimalus jääb mulle või ka kõikidele teistele loomulikult alles. Nii et me piirame sellist profileerimist, et inimese nime või isikukoodi järgi leida üles tema elukoht või ka muu kinnisvara, kuna see kahjuks on olnud kuritarvitatud pahatahtlike kavatsustega inimeste poolt. Ja rõhutada tuleb siin loomulikult seda, et kui ametiülesannete täitmise tõttu keegi peab nime järgi midagi otsima, siis need võimalused loomulikult jäävad ametiisikutele alles. Ja alles jääb see ka ajakirjanikele ehk ajakirjanikud saavad endiselt otsida Riigikogu liikme või ministri nime järgi, milline kinnisvara talle täpsemalt ikkagi kuulub ja kus see asub. Lisaks muudetakse veel ka see, et registrikande avalikku vaatesse ei panda kirja enam kohtunikuabi nime. See kohtunikuabi nime üleskirjutamine sinna oli ka pärit sellest ajast, kui registrit peeti paberil. Nüüdseks on kasutusel digitaalallkirjad ja see süsteem näeb kõik need andmed ära ehk seda täiesti mõttetut infot seal avalikustada enam praeguse seisuga ei ole tarvilik. Nii et need ümberkorraldused tagavad loodetavasti hingerahu nendele inimestele, kes võib-olla kellelegi ei meeldi mõnel põhjusel ja kelle nime järgi siis nüüd enam ei saa lihtsalt otsida, kus ta elab. See on selle eelnõu kõige peamisem mõte. Aitäh!

Aitäh! On üks küsimus. Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Mulle jäi kõrvu see, et kui teistel inimestel nime järgi ei saa otsida, siis Riigikogu liikmeid ja ministreid saab nime järgi otsida, et nende kinnisvara ...

Ei.

Kas midagi läks valesti mul?

Osaliselt läks, sellepärast, et ajakirjandusele jääb see õigus alles, nime järgi otsida. Ja selle tõttu ajakirjanik saab Arvo Alleri kinnistuid, kui ta selle vastu huvi tunneb mingil põhjusel, otsida. Nii et meedia saab seda otsingut teha. Ajakirjandusmajadega on need lepingud vastavalt sõlmitud. Ajakirjanikud loomulikult peavad lähtuma ajakirjanduseetikast ja ajakirjanduseetika põhjal siis seda kõike toimetama. Aga see oli niisugune kompromissikoht vaba meedia toetamisel. Ja veel kord: mitte igasugune suvaline tiktokker ei käi sinna alla, vaid tõesti need registrilepped on suurte meediamajadega, Eesti Rahvusringhäälingu, Postimees Grupi ja Delfi Grupiga.

Rohkem teile küsimusi ei ole. Aitäh! Ja nüüd palun ettekandeks kõnepulti juhtivkomisjoni nimel õiguskomisjoni liikme, hea kolleegi Madis Kallase. Palun!

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Head Riigikogu liikmed! Õiguskomisjon arutas seda eelnõu 16. septembril ja komisjoni liikmetest olid arutelu juures komisjoni esimees Andre Hanimägi, lisaks liikmed Anti Haugas, Madis Kallas, Jaanus Karilaid, Ando Kiviberg, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Õnne Pillak, Valdo Randpere, Vilja Toomast ja Varro Vooglaid. Ja kutsutud oli justiits- ja digiminister ja lisaks ministeeriumi nõunik Kadri Laud. Sisu osas juba minister andis ammendava ülevaate, mis eelnõu põhiline sisu on. Aga teatud arutelu see siiski komisjonis tekitas. Jaanus Karilaid uuris, kui palju üldse selliseid päringuid tavakasutajate poolt tehakse aastas, mis puudutab kas isikukoodi või nime põhjal tehtavaid päringuid. Ja Kadri Laud, nõunik, vastas, et 2023. aastal tehti selliseid päringuid 689 794 ja isikukoodi järgi üle kahe miljoni päringu. Komisjoni liige Valdo Randpere uuris, millest täpsemalt on see eelnõu tingitud ning kas see on seotud konkreetse käesoleva aasta juhtumiga, kus üks Eesti inimene tegi laialdaselt päringuid sadade eestlaste andmete vaatamiseks, ja lisaks uuris ta, mis põhjusel ei ole selline regulatsioon Euroopa Liidus liikmesriigiti ühtne. Ja minister vastas, et konkreetse eelnõu muudatuse sisu ei ole seotud nendega, kes teevad üksikpäringuid uudishimust, vaid on seotud konkreetselt intsidentidega, kus erinevatel viisidel on andmete kättesaadavust kuritarvitatud ja on tuldud inimeste koju või mingil teisel moel nende isiklikku elu riivatud. Ja Euroopa Liidu küsimuse kohta ta ütles, et Euroopa Liidu terviklahendus on üks teemasid, millega soovitakse edasi minna ja vaadata andmete kasutamist tervikpildina. Andre Hanimägi tõi esile, et kinnistud on tegelikult kirjas ka huvide deklaratsioonis, et kas see jääb ka tulevikus nii. Selle peale minister vastas, et huvide deklaratsioonis on küll kinnistud kirjas, aga ei ole aadressid avalikult vaadatavad, on vaid üldine loetelu. Ando Kiviberg uuris, kuidas teistes Euroopa Liidu riikides sarnast probleemi on lahendatud või on Eestis tegu ainulaadse lahendusega. Ja nõunik Kadri Laud vastas, et valdavalt ei saa teistes Euroopa Liidu riikides otsida kinnistu andmeid isikunime ja isikukoodi järgi, ja lisaks rõhutas, et osal riikidel ei ole veel oma digiarendus niivõrd kaugele jõudnud, et selliseid elektroonilisi võimalusi üldse kodanikele saaks pakkuda. Anastassia Kovalenko-Kõlvart sõnas, et on hämmastav, et kui isik teeb päringu konkreetse kinnistu alusel, siis peab ta selle eest maksma, kuid kui päring tehakse isikukoodi või isikunime järgi, siis on see täiesti tasuta, ja [küsis], kas selles osas on plaanis muudatusi? Minister vastas, et turvalisus on antud juhul märksa suurema hinnaga kui see teenustasu, mis päringute tasuliseks tegemisel saadakse, ehk konkreetselt selle eelnõu raames sellist muudatust plaanis ei ole. Siinkõneleja küsis tegelikult sarnast asja, mida Riigikogu liige Aller küsis. Seletuskirjas on toodud välja ajakirjanike õigus pääseda tulevikus ligi sellisele võimalusele, et nad saavad jätkuvalt isikukoodi või isikunime järgi päringuid teha. Kuidas seda on plaanitud korraldada? Sellele andis minister sarnase vastuse, nagu siin täna, et on vastavad lepingud meediamajadega ja huvi peab olema põhjendatud ja iga kord jääb loomulikult ka jälg maha. Minister mainis, et kui meediaväljaanne on selgelt rikkunud ajakirjanduseetikat, siis on kindlasti võimalik ka lõpetada see leping, mille alusel neid andmeid pärida saab. Lisaks uuris Valdo Randpere selle eespool mainitud juhtumi kohta, kus üks inimene tegi massiliselt päringuid aasta alguses, mis ka meediast läbi käis, et kas ja kuidas see ikkagi on seotud selle eelnõuga ja kas selliste päringute puhul see eelnõu annab tulevikus mingisuguse lahenduse, et neid teha ei saa. Ja siin vastas minister konkreetselt, et jah, sellised juhtumid tulevikus tänu sellele seadusemuudatusele enam toimuda ei saa, kuna selliseid õigusi enam inimestel ei ole. Ja nõunik Kadri Laud lisas, et massipäringute tegemise võimalus selle eelnõuga tehniliselt likvideeritakse, seda ei ole võimalik kuidagi teha. Ando Kiviberg kommenteeris, et on kõlanud päris asjalikke ettepanekuid, ja küsis, kuidas neid on plaanis arvesse võtta. Ja siin minister kinnitas, et kindlasti vaadatakse veel kord kõik tagasiside üle. Väljatöötamiskavatsuse faasis on erinevaid ettepanekuid laekunud, lisaks ka komisjoni istungil ja kindlasti neid arutatakse tulevikus nii komisjonis kui ka suures saalis. Ja lõpetuseks Anastassia Kovalenko-Kõlvart kommenteeris, et päringute tasuliseks tegemist võiks ikkagi kaaluda. Ja samuti ta lisas, et on vastuoluline see, et ühelt poolt justkui keelatakse selliste kriteeriumite alusel päringute tegemine ära, aga samal ajal kirjutatakse seadusesse siiski seitse punkti erisusi ehk kes kõik saavad nende erisuste alusel jätkuvalt neid päringuid teha. Kadri Laud selgitas, et selle punkti alla käivad need isikud, kellele tuleneb seadusest mingi kohustus andmeid kontrollida, näiteks rahapesu, terrorismi tõkestamine ja veel hulk erinevaid organisatsioone, kes tegelevad finantstehingute kontrolliga, ja sinna alla lähevad ka näiteks elutähtsate teenuste osutajad, nagu energiaettevõtted, kellel on samuti vaja kinnistusraamatu andmeid. Ja otsustati esimese punktina teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 25. septembril 2024. Otsus võeti vastu konsensuslikult. Teine otsus: teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Otsus võeti vastu konsensuslikult. Kolmas punkt: teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva ehk 9. oktoober 2024 kell 16. Otsus võeti vastu konsensuslikult. Ja neljanda punktina määrata juhtivkomisjoni esindajaks Madis Kallas. Otsus võeti vastu konsensuslikult. Aitäh!

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 467 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg, nagu öeldud, on käesoleva aasta 9. oktoober kell 16.