Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (sanktsiooniväärteod) eelnõu (441 SE) esimene lugemine

Oleme jõudnud üheksanda päevakorrapunktini, Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (sanktsiooniväärteod) eelnõu 441 esimene lugemine ja palun taas Riigikogu kõnetooli ettekandeks justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Selle eelnõu taust on muidugi väga traagiline, see lähtub Venemaa täiemahulisest agressioonisõjast Ukraina vastu ja Venemaa soovist Ukraina rahvas hävitada. Euroopa Liit on sellele reageerinud kõige muu hulgas ka sanktsioonipakettidega. Ja tulenevalt sellest, et me oleme Euroopa Liidu idapiiririik, tekkis ka meil vajadus üle vaadata see, kuidas me rahvusvaheliste sanktsioonide vastu eksimisi tegelikult Eestis saame tõhusamalt menetleda. Varasemalt oli kogu see ülesanne Kaitsepolitseiametil ja neid strateegilise kauba rikkumisi oli ju oluliselt vähem, kui kõikide nende Euroopa Liidu ja ka Eesti-siseste sanktsioonidega kokku tuli. Tulenevalt olukorra muutumisest tegi Kaitsepolitseiamet juba 2022. aasta juunis Siseministeeriumile ettepaneku muuta sanktsioonikuritegude uurimisalluvust. Seda on erinevad instantsid – Maksu- ja Tolliamet, prokuratuur, Rahandusministeerium, Justiitsministeerium – pikemalt arutanud ja on jõutud sellise eelnõuni, mis on täna teie ees. Hästi lühidalt kokku võttes on selle eelnõu lahendus selline, et toll, kes on meil niikuinii piiri peal olemas ja teeb oma tööd väga hästi, väga tublisti, menetleks alla 10 000 euro väärtuses seniseid sanktsioonikuritegusid, mis muudetakse väärtegudeks, ja neid on võimalik kohe piiril menetleda. Ja mis puudutab suuremaid summasid või ka grupiviisilisi või korduvaid sanktsiooniväärtegusid ja sanktsioonirikkumisi, siis need jäävad endiselt Kaitsepolitseiametile. Kindlasti Riigikogu oma menetluse käigus veel kord analüüsib seda, kas selline vahetegemine on kõige mõistlikum või on seal võimalik saavutada veel tõhusamat lahendust. Me siiski oleme Eesti riigina ju võidelnud ise Euroopa Liidus selle eest, et need sanktsioonirikkumised saaks karistatud, et sanktsioonid oleks tõhusalt rakendatud, et me ei tegeleks ainult tõkestamisega, vaid ka karistamisega. Ja see eelnõu, mis teie ees on, astub selleks pika sammu edasi. Ja kui senist menetlust veel tutvustada, siis kooskõlastustabelis on mõned mittearvestatud seisukohad, ma hetkeks peatun nendel. Nimelt on Rahandusministeeriumi ettepanek olnud siiski lubada nende sanktsioneeritud kaupade realiseerimist, aga Justiitsministeeriumi seisukoht on olnud, et kuna tegemist on Euroopa Liidus, Euroopa Liidu territooriumil keelualuste kaupadega, siis ei saa me rääkida nende realiseerimisest, vaid ikkagi konfiskeerimisest ja hävitamisest. Ja teine eitav seisukoht on õigusteoreetilisem. On olnud arutelu selle üle, et kuidas on lugu tahtlusega. Piltlikult öeldes võib ju tõesti tekkida selline olukord, kus inimene ületab piiri sanktsioonialuse veinipudeliga. Ja ikkagi me eeldame seda, et inimene pidi seda võimalikuks pidama, et see veinipudel, mille ta on kuidagi soetanud, võib-olla ka musti teid pidi, võib olla sanktsioneeritud kaup. Nii et selle tahtluse, kavatsetuse, kaudse tahtluse võimalikuks pidamise ja kõige sellega tuleb üle rõhutada, et menetlejad menetlevad seda sanktsiooniväärteona nii sellisel juhul, kui tahtlus on otsene, kui ka kaudse tahtluse korral. See oleks minu lühike tutvustus võib-olla kõige olulisematest aspektidest selle eelnõu puhul.

Suur tänu teile! Jutt väga selge, küsimusi ei ole. Nüüd palun Riigikogu kõnetooli juhtivkomisjoni esindajana õiguskomisjoni esimehe Andre Hanimägi tutvustama õiguskomisjonis toimunud arutelu ja langetatud otsuseid.

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Tõepoolest, 16. septembril Riigikogu õiguskomisjon antud eelnõu arutas ja meil olid [komisjoni istungil] Liisa-Ly Pakosta ministrina, kes sellest ülevaate tegi, ja ka ministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Mare Tannberg. Minister tõi välja kõik need põhilised eelnõu punktid, mida ka komisjonis arutati, ja sisuliselt tõepoolest see [mõte], et kapo ei peaks kõiki neid sanktsiooniküsimusi ise menetlema, oli komisjoni hinnangul väga mõistlik. Sisuliselt komisjoni arutelu piirnes ainult sellega, et komisjoni esimees küsis, kuidas on kaitsepolitsei ja Maksu- ja Tolliameti koostöö edaspidi [planeeritud] juhul, kui sanktsioonialuse kauba [väärtus] on alla 10 000 euro, nii nagu praegu on mõte, et kas siis ka need jõuaksid kapo huviorbiiti, kui on näiteks põhjus. Mare Tannberg vastas, et ka praegu käib kaitsepolitsei ja Maksu- ja Tolliameti koostöö loomulikult väga põhjalikult. Toll tegeleb rikkumise tuvastamise ja tõkestamisega, et need kaubad edasi ei liiguks, aga materjalid lähevad kapole. Ja loomulikult, võimekust igat asja menetleda kapol ei ole. Aga nagu ka minister välja tõi, et kui on tegemist ikkagi mingisuguse grupi poolt või korduvalt tehtud kuriteoga, siis loomulikult kaitsepolitseile see materjal edastatakse. Ma küsisin veel, et kas ma saan õigesti aru, et Maksu- ja Tolliameti poolt läbiviidud menetlustest saab kapo vajalikku informatsiooni, ja minister vastas, et see eelnõu on valminud tihedas koostöös erinevate ministeeriumide ja loomulikult ka kaitsepolitseiga, nii et kogu vajalik informatsioon saab ka kaitsepolitseile teatavaks, juhul kui me selle muudatuse teeme. Tehti menetluslikud otsused: võtta 25. septembril eelnõu täiskogu päevakorda ja eelnõu tutvustajaks määrata mind, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, see oli konsensuslik otsus, ja muudatusettepanekute tähtajaks määrata kümme tööpäeva ehk 9. oktoober. See on kõik.

Aitäh! Ka teie jutt on väga selge ja ka teile ei ole ühtegi küsimust. Head kolleegid, avan läbirääkimised. Eesti 200 fraktsiooni nimel Peeter Tali, palun!

Proovin teha lühidalt, aga küsin igaks juhuks kolm minutit lisaks.

Kaheksa minutit, maksimum.

Austatud juhataja! Lugupeetud minister! Head ametikaaslased! See on harukordselt hea seaduseelnõu, mis on äärmiselt aja- ja asjakohane, sest see vähendab bürokraatiat ja teeb sanktsioonide rakendamise veel tõhusamaks. Toll saab teha rahulikult tollitööd ja kapo saab senisest enam keskenduda vastuluurele, tõkestada vaenulikku mõjutustegevust ja ka korruptsiooni. Aga nüüd vaataks pikka plaani. Euroopa Liidus on vastu võetud 14 Venemaa-vastast sanktsioonide paketti, praegu töö käib 15. paketi kallal, aga muidugi Ungari eesistumine ei tee seda mitte üks raas lihtsamaks ja härra Orbán tundub mulle ka üha enam Kremli juturobotina. Aga kui nüüd sanktsioonide juurde konkreetsemalt minna, lisaks Venemaale osaleb ka Valgevene üsna selgelt agressioonis ning Valgevene kaudu toimub ka sanktsioonidest kõrvalehoidmine. Euroopa Liit sel suvel otsustas oluliselt suurendada ka Valgevene-vastaseid sanktsioone. Ja mina paneksin need kaks autoritaarset režiimi ühte patta: kui kehtestada sanktsioone Venemaale, siis samasugused tuleks kehtestada Valgevenele. Ja ma läheksin veel sammu edasi või mitu sammu isegi: Venemaa vastu tuleb kehtestada täielik kaubandusembargo, sest igasugune äri agressorriigiga toetab seda jõhkrat sõda Ukrainas. Ja miinus ei ole see odav ressurss, mida me Venemaalt saame ja mille peal meie puidutööstussektor vahepeal nagu hästi elas, vaid see, mis tuleb mööda torujuhet Euroopasse. See ei ole mitte odav ressurss ainult, vaid see on korruptsioon. See Vene-äri korrumpeerib ärimehi, korrumpeerib ametnikke ja meid, poliitikuid, ka otsapidi. Sedapidi Kreml ründab tegelikult õigusriiki, mis püsib meie vaba ühiskonna väärtustel. Aga mida me võiksime kohe teha? Venemaa energiatulusid tuleb vähendada. Eelmisel nädalal Vilniuses Eesti, Läti, Leedu, Poola Euroopa Liidu asjade komisjonide esimehed tegid avalduse, kus nad kutsusid Euroopa Liidu riike üles loobuma Venemaa LNG kasutamisest Euroopa Liidus. Halb lugu on see, et eelmisel aastal selle gaasi kasutamine suurenes. Me peame olema veel järjekindlamad ja piirama Venemaa juurdepääsu tundlikule tehnoloogiale, mida Venemaa üritab sisse vedada või importida ka kolmandate riikide kaudu, ja me peame olema Euroopa Liidus solidaarsemad ja järjekindlamad ning kokku leppima ja ehitama liite, et vältida Euroopa Liidu sanktsioonidest kõrvalehoidmist. Nii, ja hea uudis on see, et Maksu- ja Tolliamet on üliefektiivne ja nende üks prioriteete, millega nad tegelevad lisaks maksukogumisele muidugi, on jälgida seda, et sanktsioonid toimiksid. Ja nad on algatanud eriti efektiivse ja tiheda kontrolli maismaapiiripunktides. Seda tuleb teha senisest tähelepanelikumalt, järjekindlamalt ka kolmandatesse riikidesse – ma pean silmas just eriti Kesk-Aasia riike – viidavate kaupade suhtes, mis on sanktsioonide all, aga mis tihtipeale ei jõua üleüldse läbi Venemaa kohale või reeksporditakse. Kui me tekitame täiendavad piirangud ja kontrolli, siis me saame parema kindluse, et agressorriik ei saavuta oma eesmärki. Siiamaani on see täielik tollikontroll ikkagi ennast üsna hästi õigustanud. Ja Eesti 200 nimel ütlen, et me seda seaduseelnõu toetame, aga see on lihtsalt üks samm pikal teel, et sanktsioonid jõuliselt kehtestada, eksport ja reeksport Venemaale ja Valgevenesse kinni panna. Tänan väga!

Suur tänu teile! EKRE fraktsiooni nimel Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Algselt oli plaan lihtsalt rahulikult kuulata ja vaadata seda üritust ja seda seadust sellisel kujul on tõesti vaja, aga kuna eelkõneleja tõi välja, et eesistujamaa Ungari on Kremli suuvooder, siis ma natuke tahaksin sellele vastu öelda. Niiviisi Euroopa Liidu eesistuja kohta öelda, et ta tegeleb millegi muu kui oma riigi ja oma rahvuse kaitsmisega, on väga lühinägelik. Seda enam, et Ungari on samamoodi NATO liige nagu meiegi. Nii et oma partnereid me peame hoidma. Aga Eesti 200 puhul ma ei imesta. Välisminister käib Gruusias lava peal, tõmbab särki ribadeks ja ÜRO-s hääletavad nad nii, nagu ise tahavad, ilma et Eestis oleks see kokku lepitud. Ja samamoodi andis Eestile väga suure löögi sanktsioonide ja sõja kontekstis Lehtme juhtum, kus annetused liikusid sinna, kuhu ei oleks pidanud liikuma. Ja see suurusjärkude muutmine karistusseadustiku on muidugi väga hea, siis need pisiasjad lähevad Maksu- ja Tolliameti kätte. Ma vaatan, et siin füüsilistel isikutel on mõned juhtumid olnud. Siit ma ei lugenud välja, mis piiripunktides need üleviimised on toimunud, kas nad on olnud Narvas või Luhamaal. Narvas on transpordiosa kinni pandud. Jalakäijad käivad üle Venemaa poole ja sealt tagasi. Kui seal tehakse väärteomenetlusi, siis tõepoolest oleks mõistlik see üle viia Eesti Maksu- ja Tolliametile ja nemad menetlevad, nii et ei peaks Kaitsepolitseiameti ressurssi sellega kinni panema. Nii et selles osas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond toetab seda eelnõu. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 441 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 9. oktoober kell 16.