Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (432 SE) esimene lugemine

Lähme järgmise päevakorrapunkti juurde, see on numbriga 5: Isamaa fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 432 esimene lugemine. Ja palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Helir-Valdor Seedri. (Annely Akkermann liigub kõnepuldi poole. Juhataja naerab.) Äkki daamidel on eesõigus? (Helir-Valdor Seeder ütleb midagi.) Ei, me hoiame seda tava. Ikkagi eelnõu algataja poolne ettekanne kõigepealt. Nii et Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Head kolleegid! Minul ei ole küll midagi selle vastu, kui Annely on valmis meie eelnõu siin esitama ja kaitsma. Seda enam, et tegemist on rahandusteemalise eelnõuga, mille puhul Annely peaks küll olema väga pädev. Nii et, Annely, ära saalist ära mine, tule kuula ja toeta! Nimelt, Isamaa saadikurühm on algatanud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk lühidalt on see, et majanduskriisi ajal me Eesti riigieelarve puudujääki ei suurenda ja ei menetle selliseid eelnõusid, mis vähendaksid riigieelarve tulusid olukorras, kus teise käega Vabariigi Valitsus kehtestab ridamisi uusi makse ja tõstab olemasolevaid makse ja sellega loomulikult suurendab ebastabiilsust ja määramatust Eesti majanduses ja Eesti inimeste toimetulekus laiemalt. Nimelt on tegemist Reformierakonna väljamõeldud niinimetatud maksuküüru [kaotamise edasilükkamisega]. Ehk siis võib öelda, et mitte tulumaksuseadus, mis praegu kehtib, ei ole küüruga, vaid valitsuskoalitsioon on küüruga. Ja sellest valitsuskoalitsiooni küürust me peaksime lahti saama. Mitte ükski Eesti Vabariigi kodanik ei maksnud varem tulumaksu üle 20%, nüüd siis tulevikus 22% või mis iganes see tulumaks tulevikus saab olema. Sellist küüru, nagu Reformierakond väidab, kehtivas seaduses ei ole. Kõigile on ühetaoline maksulagi kehtestatud. Tõsi, on küll madalapalgaliste tulumaksusoodustus, mis aastaid tagasi ja mitu koalitsiooni tagasi sai kehtestatud. Ma hästi lühidalt tuletan meelde kolleegidele, mis see olukord tegelikult on ja mispärast ta selliseks on kujunenud, see kehtiv tulumaksuseadus. Seal on valitsuskoalitsioonile ja praegusele valitsusele sees ka väga sügav õpetusiva, miks ei ole mõistlik seda süsteemi praegu muuta ja tekitada riigieelarvesse täiendavalt igal aastal poole miljardi suurune auk. Nimelt, omal ajal tuli Isamaa välja initsiatiiviga, mida toetasid ka sotsiaaldemokraadid – mitte vastupidi, nagu siin on seda interpreteeritud. Isamaa tuli välja ettepanekuga, et tulumaksu[vaba] miinimum, mis tol ajal oli 160 või 170 eurot, enam ei mäletagi, tõsta korraga 500 eurole, et vähendada niimoodi väiksemat palka saavate inimeste maksukoormust ja vähendada sellega ka üldist maksukoormust, aga just väiksema sissetulekuga inimestel eelkõige. See oli igati mõistlik ettepanek, aga sellel oli väga suur mõju riigieelarvele. Kuna meie koalitsioonipartnerid ei olnud valmis muudel ridadel suuremaid kärpeid tegema, siis me leppisime kompromissina kokku, et see madalapalgaliste maksusoodustus laieneb tõesti madalapalgalistele ja tekib [palga]vahemikus 1200–2100 eurot. Niisugune sujuv üleminek tulumaksu[vaba] miinimumi puhul. Nii on tekkinud see olukord. See oli väga riigimehelik käitumine Isamaa poolt. Me [olime andnud] valimislubaduse ja me ei läinud valimislubadust hülgama, aga samal ajal ei tekitanud riigile kriitilist olukorda rahandusvaldkonnas, vaid leidsime sellise lahenduse. See on hea näide praegu võimul olevale valitsusele, et ei maksa peaga vastu seina joosta, kui riigi rahaline seis on niisugune, nagu ta on. Kui nüüd selle Reformierakonna kõige kallima ja üldse nende valimiste kõige kallima valimislubaduse täitmiseks võtta praegu pool miljardit riigi tuludest, ja veel sellisel kujul, [siis] see ei toeta Eesti majandust vähimalgi määral. Et mitte sellist sõgedust ellu viia, vaid olla paindlik, on meie ettepanek, et kui Reformierakond ei ole valmis sellest täielikult loobuma, siis lükata see vähemalt edasi kaugemasse tulevikku ja vaadata siis [olukorrale] otsa, kas Reformierakonna teadlikkus ja paindlikkus poliitika tegemisel on suurenenud, nii et sellest üldse loobutaks, või ollakse valmis näiteks säilitama seda tänast tulumaksusüsteemi ja seda vahemikku tõstma. Loomulikult me mööname, elu on läinud edasi, keskmised palgad on kasvanud. On võimalik, et see [kehtib] palgavahemikus mitte 1200–2100 eurot, vaid näiteks 1500–2500 või 2000–3000 või mis iganes. See kompromiss võiks olla läbi kaalutud ja arvestatud. See on üks variant, aga veel parem variant on mitte seda praegu torkida kriisiolukorras. Meie ettepanek on lükata selle jõustumine edasi aastasse 2028, 1. jaanuar. Sellega seoses käesoleva eelnõu §-s 1 muudetakse 20. juunil 2023. aastal vastu võetud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse jõustumissätteid. Muudatuste sisuks on tulumaksuseaduse § 23 lõigete 2–5 kehtetuks tunnistamise jõustumise edasilükkamine 1. jaanuarini 2028. Siinkohal ei saa mitte mööda minna ka sellest, kuidas Reformierakond on nende uute maksude kehtestamisel ja maksutõusude kehtestamisel käitunud. On rikutud senist head tava, auväärt istungi juhataja, ja seadusesse kirja pandud üldist põhimõtet, et maksuseaduste [muutmisel] antakse [muudatuste] vastuvõtmise ja nende jõustumise vahel kodanikele, ettevõtjatele, sihtrühmadele, keda see puudutab, kuus kuud [harjumiseks] aega. Seda tava on siiamaani ka järgitud, aga praegu peab tunnistama, et automaksu puhul seda kahetsusväärselt ei järgitud, see aeg oli tunduvalt lühem. Ja nii on ka selle tulumaksuseaduse puhul. Praegu koalitsioon oli, ma ütleksin, sunnitud – ta ei olnud mitte valmis, aga oli sunnitud – edasi lükkama selle olematu maksuküüru ärakaotamise ühe aasta võrra. Ka seal ei järgitud kuue kuu printsiipi – või ei järgita, ütleme siis nii. Ei järgita kuue kuu printsiipi selle edasilükkamise puhul! Ja ega mina ei tea, kas see üldse ongi õiguslikult korrektne. Sellepärast et kui seda tehakse nii, et seadusemuudatusega tekitatakse inimestele või ettevõtjatele soodsam olukord, siis jah, see on loomulikult võimalik, aga antud juhul puudutab see erinevaid sihtrühmasid erinevalt. On neid, kellele see on positiivne, ja neid, kellele see mõjub rahalises mõttes negatiivselt. Kui nemad kohtusse pöörduvad, siis ma ei ole [lahendis] sugugi kindel. Ehk jõuab kohus seisukohani, et see praak, mis praegu on kokku keeratud, ei ole kooskõlas teiste kehtivate seadustega ja põhiseadusega ja see sellisel kujul ei olegi võimalik. Aga loodame, et sellist täiendavat segadust praeguses [segases] olukorras ei teki ja me saame selle Isamaa eelnõuga edasi minna nii, nagu me oleme planeerinud. Ma väga loodan, et koalitsioonisaadikutel jätkub jõudu ja tarkust toetada seda Isamaa algatatud eelnõu, mille mõju, veel kord kordan, on pool miljardit aastas. [Loodan, et sel juhul] ei ole vaja hakata tõstma käibemaksu veel kord, tulumaksu veel kord, aktsiise veel kord, mida kõike on tehtud, ei ole vaja kehtestada uusi makse, nagu automaks, mis kehtestati, või niinimetatud riigikaitsemaks, mis tegelikult on käibemaksu ja tulumaksu tõstmise kombinatsioon. Ja see suures osas ei lähe üldse mitte riigikaitseliste kulutuste katteks, vaid läheb just nimelt eelarveaukude katteks, mida võib väga hästi täita praegu kehtiv tulumaksuseadus poole miljardi ulatuses. See on ääretult rumal olukord ja rumal lahendus, mille Reformierakond on välja pakkunud ja mida ülejäänud koalitsioonipartnerid on aktsepteerinud. Eelkõige paneb mind üllatama sotsiaaldemokraatide taltsas nõusolek sellega nõustumisel. See on täiesti vastuolus sotsiaaldemokraatide sõnumite, valimiseelsete lubaduste ja pikaajalise ideoloogiaga, mis [peab eriti silmas] tundlikumaid või haavatavamaid sotsiaalseid kihte. Aga selle tulumaksuseaduse muudatusega võidavad jõukamad, suuremat palka saavad inimesed, ja kaotavad kõik need, kes saavad väiksemat palka. Ja selles kontekstis sotsiaaldemokraadid justkui võitlevad miinimumpalga tõstmise eest ja nende inimeste eest, kellel on väiksem sissetulek. See on ääretult silmakirjalik. Üks on sõnum ja teine on tegelik käitumine siin saalis. Nii et mina kutsun üles, head kolleegid, toetama seda eelnõu. See toetab riigi rahanduse korrastamist, millest siin täna peaminister infotunnis rääkis, ja samal ajal on see ka igati õiglane, kohtleb erinevaid sotsiaalseid kihte õiglaselt. Palun toetada! Aitäh!

Suur tänu. Jutt oli nii selge, et teile küsimusi ei ole. Palun nüüd Riigikogu kõnetooli juhtivkomisjoni seisukohti ja otsuseid tutvustama rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni.

Tere päevast, head kolleegid! Komisjon arutas eelnõu 432 esimesele lugemisele saatmist rahanduskomisjonis käesoleva aasta 16. septembril. Istungil osales ka Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna juhataja Erle Kõomets. Eelnõu tutvustas komisjonis Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk. Küsisime arvamust ka Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus eelnõu ei toeta. Komisjoni ettepanek on lükata eelnõu esimesel lugemisel tagasi. Mis komisjonis toimus? Ega selle Isamaa väljamõeldud maksuküüru – ilma jutumärkideta – sisulist arutelu väga ei toimunud. Komisjonis pälvis tähelepanu hoopis see, et Isamaa esitas identse eelnõu – jah, siin ei olegi mul kirjas ... aa, on ikka – 15. juulil. Arutleti selle üle, et kas kaks identset eelnõu võiksid olla samaaegselt Riigikogu menetluses. Aga kuna vahepeal on Isamaa hiljem esitatud samasisulise eelnõu tagasi võtnud, siis ma ülevaadet sellest arutelust praegu andma ei hakkaks. See on komisjonis kõneldust kõik.

Aitäh! Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! No rahvatarkus ütleb ju, et topelt ei kärise, nii et selle pärast ei ole midagi katki. Palju halvem oleks, kui üldse eelnõu ei esitataks, eks ole, siis poleks meil midagi arutada. Aga muidugi see ei ole sugugi hea, et te seal rahanduskomisjonis väga ei süvenenud sellesse eelnõusse ja ei arutanud seda. Nagu te ütlesite, see diskussiooni ei tekitanud. Aga minu küsimus puudutab valitsuse seisukohta. Valitsus ei toeta, aga kas valitsus ka argumenteeris oma seisukohta, miks ta ei toeta?

Vabariigi Valitsus arutas seda oma 6. juuni istungil ja kommenteerib nii palju, et eelnõu kohaselt hakkaks üldine maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas kehtima inimestele 2028. aastast. Ja Vabariigi Valitsus ei toeta eelnõu. Tulumaksuseaduse muudatusega väheneb marginaalne maksumäär tuluvahemikus 1200–2100 eurot varasemalt 34,5%-lt 22%-le ehk see maksuküür kaob. Ministeerium märgib, et tulumaksuseaduse muudatus omab mõju kõikidele tulu teenivatele elanikele, sest liiga kõrge maksuküür võib vähendada huvi töötada ning mõjuda seetõttu negatiivselt tööturu ja seega majanduse arengule. Samuti vähendab see tööjõukuludega seotud survet tööandjale. Sellise kirja 6. juunil valitsus on rahanduskomisjonile koostanud. Vahepeal on valitsus uuenenud. Täna ma juba etteruttavalt vaatasin tänaseid valitsuse otsuseid, nii et me arutame õige pea, oktoobrikuus, maksuküüru küsimust siin saalis uuesti.

Kas, Helir-Valdor, nüüd on protseduuriline või läks valesti? Kaks küsimust on muidu võimalus esitada, te ei pea kasutama protseduurilist ettekäändena küsimuse esitamiseks. Teil on teine küsimus veel esitamata. Aga ma tänan juhtivkomisjonipoolset ettekandjat ettekande eest. Nüüd siis, Helir-Valdor Seeder, küsimus istungi juhatajale.

Auväärt istungi juhataja! Nagu te äsja kuulsite, rahanduskomisjoni esindaja ütles, et selle eelnõu menetlemise ajal on Vabariigi Valitsus vahetunud. Meile on praegu teada eelmise valitsuse seisukoht. Me ei tea praeguse valitsuse seisukohti üldse selle eelnõu puhul. Kas teie arvates ei oleks korrektne, et kui valitsuskoalitsiooni vahetus toimub – koalitsioonilepingut, nagu me teame, muudeti ja täiendati –, siis peaks menetluses olevate eelnõude puhul, kui meile valitsuse seisukohta esitatakse, teada olema ametis oleva valitsuse seisukoht, mitte eelmise või üle-eelmise või veel kolm valitsuskoalitsiooni tagasi oleva [valitsuse] seisukoht?

Aitäh, hea kolleeg! Ma olen päris kindel, et Vabariigi Valitsus, ka praegune, ametis olev, on teadlik selle eelnõu menetlemisest Riigikogus. Ja kui neil oleks olnud oluliselt erinev seisukoht võrreldes sellega, mille andis Kaja Kallase juhitud valitsus, siis ma olen päris kindel, et see seisukoht oleks ka rahanduskomisjoni jõudnud. Aga kuna meile sellist informatsiooni laekunud ei ole, siis meil on põhjust eeldada, et tänane valitsus on samal seisukohal. Aga ega ma ei ole kade kiitmast ka opositsiooni. Ma tahan tunnustada Isamaa fraktsiooni selle eest, et te võtsite tagasi selle teise, praeguse eelnõuga identse eelnõu. Mul ei ole kahju teid kiita selle eest. Aitäh! Head kolleegid, avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel ja volituse alusel, ma usun, Jaanus Karilaid. Palun!

Head kolleegid! Kõigepealt tunnustus selle aususe eest rahanduskomisjonile, et öeldi, et me väga ei süvenenud sellesse eelnõusse ja väga ei lasknud ka debatil tekkida. Eks selline põhiseadusväline institutsioon nagu koalitsiooninõukogu on juba pikemat aega parlamendist üle. On antud mingisugused poliitilised käsulauad ja nii läheb. Aga pärast krokodillipisaraid valada, et huvitav, et ei pakutud alternatiivseid mõtteid välja ja teisi mõtteid polegi – no seda tegelikult ei maksa väga rääkida. Seda enam, et antud eelnõu oli ka kompromiss Reformierakonnale, see pakkus tähtaja [muutmise] välja. Ideaalis seda astmetega nii-öelda maksuküüru ei peaks ju tänases kontekstis üldse puutuma. Nii nagu eelkõneleja härra Seeder mainis, see tooks aastas tulu riigikassasse 500 miljonit, see on ju nelja aasta peale 2 miljardit. Leedu majandus on praegu Baltimaade ime ja Leedu majanduseksperdid räägivad, et ärge tehke nagu Eesti. Nende üks võluvits on see, et ärge tehke nagu Eesti. Ja kui ma küsisin peaministri käest, kas ta oskab tuua näiteid, mis on Leedu majanduskasvu ja heaolu kasvu põhjused, siis tegelikult ümmarguste vastuste generaator purunes, sealt ei tulnud ühtegi sisulist vastust. Aga selle kohta, mis meile vastu vaatab, on hellitlevalt öeldud maksufestival. See on küll väga eksitav termin. Festival on oma olemuselt ju positiivne. On teatrifestival, on muusikafestival, kõik on koordineeritud, kõik on planeeritud, on olemas tähtajad, kas see on ühe- või kahepäevaline muusikafestival või kestab maksimum nädal-kaks. Kindlasti ei ole meil maksufestival, see on maksukaos, see on juhitamatus, see on peataolek, see on rapsimine, see on suvaliselt kokku klopsitud poliitikutest valitsus, kes juhivad lihtsalt riiki suvaõiguse alusel. Meie majanduseksperdid, meie ettevõtjad on öelnud: ärge palun nii tehke! Sellises majandussurutises tullakse [uute] maksudega välja, ja veel nii planeerimata maksudega, et iga kahe kuu tagant tehakse à la konkurss, millise maksuga võiks veel välja tulla. Antud juhul [tuleks] jätta ära see maksuküür, aastas 500 miljonit, aga Reformierakond taob oma dogmat: me lubasime, see peab, see peab minema! Me ei vaata aknast välja, me ei vaata, milline tegelik elu on, me ei [näe], et hinnad tõusevad, et inflatsioon galopeerib nagu hobune. Ja meid ei huvitagi see. Me lubasime! Tegelik elu, tegelik inimeste heaolu meid ei huvita. Meil on 38 või 39 mandaati, me ratsutame 2027. aastani külmalt. Kui tahame, viskame Eesti 200 välja, kui liiga palju hakkavad kobisema. Kui tahame, viskame sotsid välja. Las nad teevad vahepeal pressiteateid. Las nad teevad pressiteate, et nad hoolivad inimestest, aga tegelikult lükkavad huvihariduses laste[vanematele] käe taskusse, võtavad ka sealt majandusraskuste tingimustes ära. Võtame EMO-st ära. Inimene, kes läheb erakorralisse meditsiini – ei, viis eurot on vähe. Sa tuled siia teesklema, me võtame tegelikult 20 eurot, siis sa ehk mõtled! Ja me paneme retseptiravimitele otsa! Selline on tänane valitsus. Aga mis majandusest saab? Kuidas me investeerime majandusse? Kuidas me saaksime olla Baltimaade uus majandustiiger? Ühtegi ideepoega pole! Midagi tuleb Euroopa Liidu tõuke[fondide] vahenditest – näete, me investeerime! Kas te ei näe? Rail Baltic tuleb lõpuks Pärnusse Euroopa rahadega. See ongi meie tegevus, kogu tegevus. Nii et öelda, et tegemist on maksufestivaliga – ma arvan, et me peaksime selle mõiste maha kriipsutama. Tegemist on maksukaosega ja tegemist on peataolekuga. Mina küll soovitan selle eelnõu jätta menetlusse. Selle eelnõu kohaselt me saaksime jätta kahe aasta jooksul miljardi riigikassasse, saaksime rahastada tervishoidu, huviharidust, saaksime investeerida ja saaksime tegelikult ka majanduse kasvule viia. Nii et toetage Isamaa eelnõu!

Aitäh läbirääkijale! Nüüd, Annely Akkermann, küsimus istungi läbiviimise kohta.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma tahtsin ära klaarida ühe ebatäpsuse. Jaanus Karilaid ei ole rahanduskomisjoni liige, aga ta ütles, et rahanduskomisjonis ei lastud tekkida arutelu. Kindlasti lasti kõigil rääkida nii palju, kui nad soovisid, aga arutelu lihtsalt ei tekkinud, sest seda maksuküüru teemat on mitmeid kordi arutatud, seal ei ole kellelgi enam midagi selgusetu.

Aitäh! Istungi läbiviimisega see nüüd küll seotud ei olnud, võib-olla oleks saanud selle vastusõnavõtuga ära klaarida. Aga aitäh sellegipoolest! Nüüd järgmisena Andrei Korobeinik Keskerakonna fraktsiooni nimel.

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Tõepoolest, selle eelnõu puhul ei olnud probleeme rahanduskomisjonis aruteluga, küll on rahanduskomisjonis probleeme olnud varasemalt. Näiteks automaksu puhul mitte mingisugust arutelu tekitada ei saanud, lihtsalt tuimalt teerulliga sõideti üle ja võeti seadus vastu. Siis, kui koalitsioonil on vaja, arutelu sumbub väga kenasti. Aga mis puudutab seda eelnõu, siis ühelt poolt tahaks positiivselt alustada. See, et Reformierakond sai aru, et raha pole selle rikaste soodustuse kehtestamiseks, on hea, seda võib ainult kiita. Aga mida Reformierakond ikkagi tegi? Ta ei loobunud sellest plaanist, et iga Riigikogu saadik saab 450 eurot aastas [rohkem] kätte, ta lihtsalt lükkas selle plaani edasi. Ja selle plaani elluviimiseks hakkasid Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200 raha otsima ja raha leiti sotsiaaltoetuste summadest. Raha [saadakse] töötutoetuse vähendamisega, raha saadakse pensionäride käest. Pensionärid on muidugi see grupp, kes väga ei hakka vastu vaidlema. Nad hakkavad nüüd maksma tulumaksu, hakkavad maksma riigikaitsemaksu esimesest eurost alates ja ka sotsiaaltoetuste puhul see riigikaitsemaks rakendub esimesest eurost alates. Kujutage ette, inimene saab 200 eurot toimetulekutoetust. Toimetulekutoetus viimati kasvas siis, kui Keskerakond oli koalitsioonis. Vahepeal on Reformierakond suutnud tekitada rekordilise inflatsiooni ja nüüd saab toimetulekutoetuse eest osta veerandi võrra vähem toitu või nagu siin mõne inimese puhul, veerandi võrra vähem konserve. Ja ei olnud mitte mingisugust sellist ideed, et vähemalt sealt võiks mitte raha ära võtta, vaid sinna raha lisada. Ei! Ka 200 euro pealt võetakse tuimalt 4 eurot ära. See on nii vähe, nagu hea Annely [märkis], et ju siis inimene lihtsalt ei pane tähele, et ta peab 4 eurot riigile maksma. Ja seda kõike tehakse selleks, et jagada raha rikkamatele. See on ainus maksutõusude eesmärk. Kui siin kõlab narratiiv, et Eesti valitsus hakkab kärpima, tulevad jõulised kärped, siis maksutulu ja kärbete suhe on 1 : 9. Iga kärbitud euro pealt võtab valitsus 9 eurot inimeste taskutest, selleks et täita oma valimislubadused. Ainuüksi selle konkreetse valimislubaduse täitmine, mida see eelnõu üritab [2028. aastani edasi lükata], võtab pool miljardit aastas. See on pool sellest maksuaugust, eelarveaugust, mille Reformierakond on suutnud tekitada. Ja selle asemel, et tunnistada, et see on viga ja et peab siiski enda programmi vastavalt reaalsusele korrigeerima, lükkab Reformierakond selle lihtsalt edasi. Nii et see eelnõu on kahtlemata positiivne. Paraku Kristen Michal ütles, et ühtegi kompromissi, ühtegi otsuse tühistamist ta enam enne valimisi ei tee. Ei pea olema mingisugune poliitikaguru selleks, et ennustada, et see eelnõu koalitsiooni toetust ei leia. Ja sellest on väga kahju, sellepärast et, veel kord, pensionärid, sotsiaaltoetuste saajad, töötud inimesed maksavad kinni rikaste palgatõusu. Selles olukorras võiks üle vaadata terve majanduspoliitika, aga seda koalitsioon teha ei soovi. Aitäh!

Aitäh ettekandjale! Reformierakonna fraktsiooni nimel Annely Akkermann.

Reformierakonna nimel saan öelda, et toimetulekutoetusest tulumaksu kinni ei peeta. Riiklikest sotsiaaltoetustest tulumaksu kinni ei peeta, seda 2% ka mitte. Lihtsalt teadmiseks – ma olen märganud, et see on väga suur arusaamatus.

Aitäh! Andrei Korobeinik, küsimus istungi läbiviimise kohta.

Ma ikkagi juhin tähelepanu, et igast sissetulekust võetakse 2% riigimaksu, alates esimesest eurost. Nii et hea Annely paraku üritas praegu veidi Riigikogu liikmeid ...

Aitäh küsimuse eest! Kuid seda ei saa pidada protseduuriliseks. Rohkem kõnesoove ei ole, seega sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 432 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 432 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 50 Riigikogu liiget, vastu oli 15. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 432 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Seega oleme läbinud edukalt viienda päevakorrapunkti.