Energiamajanduse korralduse seaduse, elektrituruseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu (359 SE) kolmas lugemine

Lähme tänase päevakorra juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse, elektrituruseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu 359 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised, läbirääkimised on avatud fraktsioonidele. EKRE fraktsiooni nimel Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Me oleme jälle selle energeetikateema juures ja võib ju öelda, et ma kordan ennast. Ma tõesti olen siin puldis mitu korda käinud nendest teemadest rääkimas, aga ma iga kordusega püüan oma juttu lihtsustada ja näitlikustada, et selle sisu muutuks viimaks piisavalt arusaadavaks ka koalitsioonisaadikutele ja aitaks neil õigeid otsuseid teha. Peaminister ütles täna infotunnis, et ta töötab selle nimel, et Eesti majandus saaks tulevikus kasvama hakata. Mis puudutab energeetika valdkonda, siis see kindlasti tõele ei vasta – seal me liigume vastupidises suunas. Kui me tõstame makse selleks, et subsideerida tuule- ja päikeseenergia kiirendatud kasutuselevõttu, siis see mitte ainult ei halvenda meie majanduskeskkonda praegu lühiajaliselt, vaid pikas perspektiivis viib meid vaesusesse. Mul oli täna au kohtuda Kanada ettevõtjate delegatsiooniga, kes tegelevad tuumaenergeetikaga. Enese tutvustuseks seal kohtumisel ütlesin ma muu hulgas seda, et ma olen üks väheseid poliitikuid Eestis, kes kõva häälega räägib sellest, et me jätaksime raha tuule- ja päikeseenergiale raiskamata ja võtaksime otsustava suuna kvaliteetsetele elektri tootmise viisidele: teeksime selle tuumajaama ära nii ruttu, kui me suudame, ja seni kasutaksime edasi põlevkivi. Pärast kohtumist tulid mitu kanadalast minu juurde ja surusid kätt, andsid oma visiitkaardi ja ütlesid, et nad esimest korda näevad oma elus poliitikut, kes ütleb kõva häälega selle tõe välja, et tuule- ja päikeseenergiasse raha matmine on vale ja tupiktee. Lõpetuseks mõni mõte veel. Kel huvi, soovitan vaadata, mida on teinud elektri hind Eestis viimasel 15 aastal, ja vaadata ka seda graafikut, milline on olnud taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaal. Seal on korralik korrelatsioon üsna hästi nähtav. Ma võin teile öelda, et mõlemad graafikud näitavad päris korralikku kasvu. Me teame Saksamaa näidet, kes oma tuumajaamad sulges ja hulgaliselt raha taastuvatesse allikatesse mattis. Ja täna me saame lugeda üle päeva uudiseid sellest, kuidas Saksamaa majandusolukord halveneb, ja sinna vahele püütakse rääkida muinasjutte sellest, et tööstusettevõtted nõuavad rohelist energiat. Ei nõua. Tööstusettevõte nõuab stabiilselt kättesaadavat ja mõistliku hinnaga elektrienergiat. Ja meile räägitakse ka seda muinasjuttu, et vaadake, CO2 kvoodi hind on alla tulnud, ja see tähendab, et Euroopa ettevõtted on palju rohelisemaks muutunud. Ei vasta taas tõele. Selle kvoodi nõudlus on langenud selle tõttu, et Euroopa tööstus pakib ennast kokku. Vaadake terasetootjaid Saksamaal, Prantsusmaal, Hispaanias, ka Itaalias. Väetisetootjad on, võib öelda, sajaprotsendiliselt oma tootmise lõpetanud. Alumiiniumi Euroopas varsti enam ei toodeta, ja nii edasi ja nii edasi. Väga märgiline uudis hiljutisest ajast on see, et Volkswagen on teatanud, et tema plaanib oma tehase sulgeda. Need on kõik vale energeetikapoliitika viljad, millest meil oleks võimalik õppida. Aga paraku me seda teha ei soovi. Mõelgem sellele, et meil tulevik oleks helgem, mitte vastupidi, ja hääletame selle eelnõu vastu. Aitäh!

Aitäh! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes meid jälgivad interneti vahendusel! No tõesti, see eelnõu on praegu kolmandal lugemisel ja ega siin midagi uut lisada ei ole. Võib-olla lihtsalt see aspekt juurde, et meie parandusettepanekuid, mis puudutasid seda, et me oleme meretuuleparkide väljaarendamisele nii-öelda kiirema käigu andmise vastu, ei arvestatud. Ja seoses sellega, et meie ettepanekuid ei ole arvesse võetud, me loomulikult sellisel viisil seda seaduseelnõu pooldada ei saa. Kindlasti me hääletame vastu. Nüüd, kui rääkida asja sisust, siis kordaks veel kord üle rohemajanduse ja rohepoliitika aspektid. Ühest küljest räägitakse, et meil on vaja hästi kiiresti saada odavat elektrit, et odava elektri puudumine praegu tegelikult ongi see kurja juur, mis pärsib majanduse arengut. Tuletan aga meelde, et Läti ja Leedu on tegelikult samas hinnatsoonis, seal on samasugused elektri hinnad, aga majandus on tõusujoonel nii Lätis kui ka Leedus. Ehk siis see väide kindlasti ei vasta tõele. Ja loomulikult on majanduslangus tingitud ka teistest aspektidest. Eriti puudutab see praegust valitsust ja valitsuse otsuseid, mis otseselt teevad kahju meie inimestele, meie riigile ja loomulikult meie ettevõtluskeskkonnale. Nüüd, kui me siin omalt poolt kogu aeg kiirustame ja tahame seda rohepoliitikat ellu viia, siis tegelikult peab arvestama, et kõik uued pargid, on need siis päikesepargid või tuulepargid, loomulikult toetavad praegu ainult Hiina majandust. [Seda näeb] sõna otseses mõttes kõige selle pealt, mis me sisse ostame. Ja kui vaadata, kui suure osa ehitusmahust moodustab materjali maht, siis 80% on materjal kõikides nendes töödes. 80% rahast, mis väidetavalt investeeritakse siia, tegelikult otseselt läheb Hiina. Teisest küljest öeldakse, et aga me ei peaks Hiinaga üldse suhteid omama, pigem me peaksime vaatama hoopis teises suunas. Ja see, mis me 1994. aastal kokku leppisime ja mille kohta deklaratsiooni alla kirjutasime – meie poolt tegi seda president Lennart Meri –, rohkem nagu ei kehti. Ärme tegeleme rohkem Hiinaga! Teiselt poolt aga paneme rohekäigu täiel aurul sisse ja viime selle raha kõik minema Hiina. Kuidagi ei klapi need asjad, andke andeks. Mina arvan, et rohepöördega ja rohepoliitikaga saab ainult siis edasi minna, kui meil on olemas oma tootmisüksused. Ma räägin loomulikult globaalses mõttes, me räägime Euroopa Liidu kontekstis. Kui on Euroopa Liidus need tootmisüksused olemas, jah, siis loomulikult õigel käigul tuleb need rohepöörded ära teha. Aga nii, et meie inimene saaks sellest kasu, nii, et Euroopa Liidu majandus tõuseks ja loomulikult ka Eesti majandus saaks tänu sellele boost'i juurde. Ainult sellisel viisil neid asju saab teha, aga mitte nii, nagu see praegu meile on maalitud kas või sellesama kliimaseaduse [eelnõuga], mis tahetakse meie ette varsti tuua. Ma loodan, et siin on küllaltki palju mõistlikke Riigikogu liikmeid, kes kindlasti ei hääleta selle eelnõu poolt, mis meie ette varsti tuuakse. Ma veel kordan üle, et me kindlasti ei poolda sellist kiiret rohepööret. Selle kiire rohepöörde tõttu meie inimesed vaesuvad ja need riigid kindlasti saavad rikkamaks, kust me vajalikku materjali hangime. Nii et Keskerakonna fraktsiooni seisukoht on see, et me seda eelnõu ei toeta. Aitäh!

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! (Urmas Reinsalu küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Lugupeetud rahvaesindus! Isamaa Erakond kindlasti toetab nii-öelda meie energiaportfelli mitmekesisust ja lähtub sellest, et riigil peab olema põhimõtteline poliitiline käsitlus sellest, et tagada meie varustuskindlus Eestis toodetud energia abil, tagada juhitavate võimsuste olemasolu ja tagada – see on kõige olulisem – meie inimeste toimetulekuks, aga ka meie majanduse perspektiivi silmas pidades regioonis konkurentsivõimeline elektrienergia hind. Selle eelnõu puhul, mis puudutab võimsuste kiirema turule tuleku võimaldamist, meil iseenesest ei ole selle kui eraldi küsimusega probleemi. Kuid [me näeme] põhimõttelist probleemi, mille tõttu me ei saa pooldada sellist kontekstist välja kistud käsitlust, mida valitsus evib. Ja seetõttu me ei toeta täna seda eelnõu. See [põhimõtteline probleem] puudutab seda, et valitsuse energiapoliitikas on baasküsimused vastamata. On üksnes üksikute elementide – ma toon näiteks sellesama meretuuleparkide projekti – nõndanimetatud ärilis-ideoloogiline üksiklahenduste väljapakkumine, mille sisuline, analüütiline kvaliteet ei kannata mitte mingisugust kriitikat. Nagu me kuulsime, Kliimaministeeriumi enda analüüsid ütlesid, et sellisel kujul meretuuleparkide doteerimine ei ole ratsionaalne, kui silmas pidada elektri hinda eelmisel aastal. Korraga poliitilise otsusena või ma saan aru, parteilise kokkupõrke tulemusena otsustati asuda doteerima 2,6 miljardi euro ulatuses 20 aasta jooksul, mille [kulu elektritarbijatele] on indikaatornumbrina 130 miljonit eurot [aastas]. Baasarvestused, millest need summad tulenevad, on meile teadmata. [Aga eesmärk on] 4 teravatti meretuuleparkidelt ja 4 teravatti maismaa [omadelt]. Nüüd, kliimaseaduse puhul on jutt juba samade doteerimissummade juures 2 teravatist. Ning täiendavad selgitused Kliimaministeeriumi ametnikelt on sisulisi vastuseid mitteandvad ja paraku ei anna need ka poliitiliselt sisulisi vastuseid, mis hakkab meie energeetikas juhtuma. Samal ajal on milline protsess käimas? Suvel oli valitsuse poliitiline suunis selline, et Konkurentsiamet ilma seadusest tulenevat õiguslikku alust omamata otsekui kehtestab sagedustasu ja reservvõimsuse tasu nii tarbijatele kui ka elektritootjatele Eestis. Selle vastu on protestinud tootjad, viidates õigustatult ka õigusriiki puudutavatele argumentidele. Ning nüüd on Kliimaministeerium asunud kiirkorras ette valmistama seaduseelnõu, et järgmise aasta 1. jaanuarist need tasud kehtestada. Mida see tähendab meile, meie majandusele, meie inimestele? See tähendab seda, et prognostiliselt kallineb elektrienergia järgmisel aastal Eestis tarbijatele, meie inimestele ja meie majandusele, suurusjärgus 100 miljonit eurot. Veel enne, kui kukk oli Ketsemani aias [kaks] korda jõudnud laulda, jõudis tegelikkuses majandusinimeste ja [kogu] avalikkuse ette teade täiendavast planeeritavast koormusest ühiskonnale suurusjärgus 100 miljonit eurot. [Ometi olid teada] ametisse astunud valitsuse poliitilised seisukohad või tees, et uusi täiendavaid maksutõuse 2025. aasta eelarve kokkuleppimisel ei tule. Milline on meie energia hinna vaade 2025. aastal? Eesti Energia analüütiline hinnang septembri algusest ütleb, et 2025. aasta elektrienergia netohind Eesti tarbijatele saab olema suurusjärgus 110–120 eurot, millele lisanduvad lisatasud. Ja sellele täiendavalt kavatsetakse peale asetada käibemaksu koormis, mis tuleb järgmise aasta suvest, aga ka ilma kuplita jooksvalt arenev täiendav koormis. Nii et meie sõnum, Isamaa sõnum on väga lihtne: valitsus peab koostama tervikliku sisulisi vastuseid andva, sisulist kvaliteeti omava energiapoliitilise vaate, mida parlament on võimeline arutama, lähtudes eespool sõnastatud põhitingimustest. Praegu parlament on poliitiliselt vägagi heitlik. Me nägime seda selles poleemikas, mis puudutas võimalikku tuumajaama kasutuselevõttu. Kehtib sama loogika, mille puhul praegu langetatakse otsuseid kuidagi, külg ees, ilma [vähimatki] sisulist kvaliteeti kandvate otsustega. See puudutab ka sedasama taastuvenergia arendamist. Kas see on poliitiline paatos, mida ma siin [demonstreerin]? Seesama eraldi paragrahv, mis on välja toodud niinimetatud eufemiseeritud kliimakindla majanduse seaduses konkreetselt meretuuleparkide doteerimise kohta – võtke ja lugege ekspertide, ettevõtjate, ettevõtlusorganisatsioonide hinnanguid, mis ei jäta sellest kavatsusest kivi kivi peale! Me elame ühiskonnana teadmatuses ja kavatseme langetada nii suurejoonelisi strateegilisi otsuseid ilma minimaalse analüüsikvaliteedita. Ja see käsitlus, armsad daamid ja härrad siin saalis, Isamaale ei sobi, me peame seda vastutustundetuks. Te hääletasite kevadel Isamaa selge tervikliku plaani ettepaneku maha. Me kindlasti kavatseme selle teemaga tegeleda lähima aja jooksul, sest need probleemid kuhjuvad. Ja täiendavad riskid, mis te ka jooksvalt elektrienergia [tootmisele] ja sellega seoses ka Eesti majandusele koormusena peale asetate, sunnivad ühiskonnas peale sisulist tööd vastuste nimel. Need on need mõttekäigud, millest lähtuvalt Isamaa Erakond ei pea võimalikuks täna siin saalis anda poolthääli käesolevale seaduseelnõule. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 359 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse, elektrituruseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu 359. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 53 Riigikogu liiget, vastu 22, erapooletuid oli 0. Eelnõu 359 on seadusena vastu võetud.