Valitsusliikmete käitumine ja usaldusväärsus

Tänane neljas küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Priit Sibul ja teema on valitsusliikmete käitumine ja usaldusväärsus. Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Ma tsiteerin julgeolekuekspert Meelis Oidsalu 16. septembri kommentaari. See on järgmine: "Rääkisin reedel ühe NATO liikmesriigi kaitseministriga. Ta küsis, miks ajakirjandus ei tegele selle NATO liikmesriigi endise kaitseväe juhataja huvide konflikti juhtumiga. See endine kaitseväe juhataja olevat hakanud enne ametist lahkumist rääkima pikamaa laskemoona hankimise vajadusest, aga liikunud pärast ametist lahkumist väidetavalt kaitsetööstusesse sedasama pikamaa ründemoona tootma ühes oma endise asetäitja ja äsja ametist lahkunud kaitseministeeriumi kantsleriga. Kiire faktikontroll näitas, et kaitseettevõte, millest minister juttu tegi, plaanib toota lühimaa õhutõrjerakette. Kaitseväe juhataja, kellest jutt, oli pikamaa ründemoona hankimise vajadusest rääkinud oma ametiaja algusest peale. Avalikult räägib selle NATO liikmesriigi kaitseminister hoopis teist lugu. Ütleb, et võtab kaitseväe sõjalist nõuannet tõsiselt ning pingutab, et riigi sõjaline kaitse sellest lähtuvalt välja arendada. Kui ta avalikult midagi muud väidaks, siis avaldaks ta sellega umbusaldust tolle NATO liikmesriigi uuele kaitseväe tippjuhtkonnale, kes samuti räägib pikamaa ründemoona hankimise esmatähtsusest. Kaks aastat tagasi enne parlamendivalimisi kaitses selle NATO liikmesriigi kaitseminister sedasama endist kaitseväe juhatajat ühe parempopulistliku erakonna rünnakute eest. "Kelle huvides nad seda teevad?" küsis minister toona. Kelle huvides ühe NATO liikmesriigi kaitseminister praegu selliseid kahtlusi levitab?" Seda küsib Oidsalu oma kommentaaris. Aga minul on küsimus teile, et kas te tundsite ära samamoodi nagu mina, et selles kommentaaris räägitakse Eesti kaitseministri Hanno Pevkuri isikust. Ja kas jutus vägagi küsitav käitumine ja tegevus on tema oma teie arvates?

Aitäh! Ausalt öeldes ei ole Hanno Pevkur minule sellist juttu rääkinud ja seetõttu oleks peaministril kuulujutte kaitseministri kohta kommenteerida pentsik. Praktilised sammud näitavad vastupidist. Valitsuses seisab kaitseminister selle eest – ja ma ütleks, et edukalt –, nagu kogu valitsus, et meil läheks täiendav Kaitseväele vajaliku moona maht tulevaste aastate riigieelarvesse ja riigi eelarvestrateegiasse. Me oleme teinud ju otsuse 1,6 miljardit tulevastel aastatel jaotada vastavalt Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe hankijate ettepanekutele, et saaks hankida vajalikku moona, mida meil on vaja, et Eesti oleks kindlalt kaitstud, et Eesti inimesed tunneks ennast kindlalt, et meie liitlased teaksid, et meie peale võib loota, ja meie vaenlane teaks meie meelekindlust mitte proovile panna. Need on reaalsed teod. Samamoodi on tegude poolel see, et laia riigikaitsesse läheb rohkem raha kui varem. See tähendab seda, et meil on ka sisejulgeoleku poole pealt võime ennast kaitsta vaenlase eest, kes võib siin läbi viia mis tahes hübriidoperatsioone või hübriidettevõtmisi, millega me peame hakkama saama. Nii et erinevaid kuulujutte ma kindlasti kommenteerima ei asu. Kui kellelgi on kuulujutte, mida ta tahab kuskil levitada või esitada, siis ta võib seda teha oma vabal ajal. Valitsus ei ole kuulujuttude koht, vaid valitsus on koht, kus arutatakse, mida saab Eesti kaitse jaoks teha, kust võetakse selleks vahendid, kuidas me saame seda parimal võimalikul moel teha. Praktikas on see valitsus otsustanud teha väga suured sammud Eesti riigi kaitsmiseks nii kaitsevaldkonnas kui ka sisejulgeolekus. See läheb ajalukku kirja. Ja kui kellelgi on kellegi kohta mingeid arvamusi, siis seda võivad inimesed arutada vabal ajal.

Suur tänu! Priit Sibul, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Te olete oma isiku suhtes küllalt tagasihoidlik. Mina mäletan pooltteist aastat, mil seesama kaitseminister, samuti eelmine peaminister 1,6 miljardi kontekstis sooja õhku [suust] välja [ajasid]. Nüüd teie eestvedamisel valitsus lõpuks selle otsuse tegi ja ma julgen küll arvata, et teie roll ei olnud seal vähetähtis, vaid üsna oluline. Selle eest suur tänu teile! Aga küsimus kaitseministri seisukoha kohta. See ei ole suvaline kuulujutt, et minister selliselt teeb. Ja miks ma teie poole selles küsimuses pöördun, on ju arusaadav. Teie olete omal ajal piike ristanud sellesama Pevkuriga ja olnud temaga vastuolus. Nii et ma arvan, et teil on kõige suurem kompetents selles, kuidas selliste rünnakute alt välja võiks saada, kui üldse, kui toimuvad alusetud rünnakud. Mismoodi te plaanite lahendada selle olukorra, mis puudutab väga olulises osas Eestiga seotud kaitsevaldkonna inimesi?

Aitäh! Kõigepealt ma tänan heade sõnade eest! Seda kuuleb infotunnis harva. Ma arvan, et ma teen kuskile väikse linnukese. Aitäh! See ei ole kuidagi ainult peaministri ega valitsuse teene. Tegelikult panustavad kõik Riigikogu liikmed, eeskätt Eesti rahvas ja ettevõtjad ning [panustasid] eelmised valitsused, et me seda moona osta saaks. See on kõigi ühine pingutus, nii et täname kõiki. Seda esiteks. Teiseks, veel kord, mis tahes hinnangud. Avalik debatt on käinud selle üle, kas avalikus sektoris olulisema või delikaatsema info valdaja minek erasektorisse peaks olema piiratud ajalise perioodiga. Selle üle on debatt käinud Eestis ka varem. On ka varem, viis-kümme-viisteist aastat tagasi olnud seda, et näiteks Kaitsepolitseiameti juht on läinud kuskile tööle, ja on küsitud, kas ta peaks sinna minema. On ka varasemate ettevõtmiste puhul samasuguseid küsimusi olnud. Väikses riigis need küsimused alati on, kuid see ei tähenda seda, et need otsused või valikud, mis on enne seda tehtud, või sõnumid, mis on antud, on lähtunud millestki muust kui Eesti riigi huvist ja Eesti riigi kaitsmise huvist. Sellepärast on minu arvamus, et Kaitseväe hinnang moona ja selle vajaduse kohta, et hoida Eestit iseseisvana ja heidutada vaenlast NATO liitlastega koos, on igati adekvaatne. Sellele vastavalt me oleme kõik koos käitunud, teinud ära otsused osta moona ja teha sammud ka laiapindses julgeolekus, et hübriidohtudele vastu seista. Inimestevahelise läbisaamise kõige parem retsept on see, et tuleb hommikul üles tõusta ja alustada päeva puhtalt lehelt. Mina tavaliselt nii teen.

Suur tänu! Ja lisaküsimus, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Valitsus otsib praegu võimalusi kärpimiseks ja üheks kärpekohaks saab olema huviharidus. Tänaseks ei ole enam küsimus, kas kärbitakse, vaid see, kui palju kärbitakse huvihariduse rahastust, mis on muidugi äärmiselt kahetsusväärne. Küsimuse pealkirjas seisab "valitsusliikmete käitumine". Mul on siin lahti Maaleht ja ma vaatan, et teie valitsuse liige, sotsiaaldemokraadist regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman on kirjutanud väga pika ja põhjaliku arvamusloo, kus kritiseerib seda kärpeplaani ja kirjutab pealkirjas "Kärpekäärid huviharidusest eemale". Ma muidugi väga nõustun selle seisukohaga, sest huviharidusel ja -tegevusel on oluline roll laste ning noorte loovuse ja kujutlusvõime arendamisel. Aga mis kõige olulisem, see on ka ju toetus lastega peredele, et lapsed saaksid endale huviharidust lubada. Täna meie pered just selliseid toetusi vajavad. Aga minu küsimus on pigem see, et kui tavapärane on see, et minister võtab sõna teise ministri haldusalas oleva valdkonna osas ja kritiseerib vastavaid otsuseid. Selliseid olukordi on olnud sotsiaaldemokraatidega juba päris mitu. Või on see täiesti tavapärane käitumine? Meedias räägitakse ühte, kritiseeritakse teisi valitsuse liikmeid, kritiseeritakse valitsuse otsuseid, aga kui valitsuskabinetis või Riigikogu saalis läheb hääletamiseks, otsuste tegemiseks, siis kõiki neid otsuseid sotsiaaldemokraadid kohe toetavad.

Aitäh! No on ju loogiline ka, et kui sotsiaaldemokraadid on selle valitsuse osapool, siis nad ikkagi toetavad selle valitsuse otsuseid nagu mis tahes erakond mis tahes valitsuse osapoolena. Väga harvad on olukorrad, mida ma ajaloost suudan meenutada, kus on läinud vastupidi. On üksikuid juhtumeid, kus lepitakse nii-öelda vaba hääletuse printsiibis kokku, aga praktikas juhtub seda pigem harva. Pigem indikeerib see kas ületamatuid vastuolusid või väga teravat poliitilist erimeelsust mingis küsimuses. Eelarve puhul on sotsiaaldemokraadid kinnitanud, et jah, ehkki nad ei ole ilmselt samamoodi kärpimise pooldajad – nad on seda ka avalikult öelnud, Lauri Läänemets on öelnud, et neile on südamelähedasem nagu vasakpoolsetele erakondadele ikka maksukoormuse suurem tõus kui riigieelarve korrastamine tuleviku jaoks kärbetega –, siis on koalitsioonis siiski eelarve, milles on avalike tegevuste kärpimine ette võetud. Kärbete puhul me olemegi õigupoolest kokku leppinud, et sisejulgeolek ehk politsei, kaitsevõime ehk Kaitsevägi ning õpetajad ja pensionärid pääsevad sellest. Ülejäänud valdkondi see paratamatult puudutab. Ja kui küsida, kas valitsuse liikmed kuidagi lähevad hommikul pikema sammu ja rõõmsama südamega tööle, sest nad saavad kärpida, siis ma arvan, et valitsuse liikmetele meeldiks ka ajad, kui seda ei peaks tegema. Aga nagu me oleme enne arutanud, on sellel omad põhjused, mis tulevad [varasemast] ajast. Kui Martin Helmet tsiteerida, siis "ilusatel aegadel" ei tundunud, et võiksid tulla veidi keerulisemad ajad. Aga nad tulid, nad ei jää tulemata. Ja täna on need keerulised ajad käes, mis tähendab seda, et meie ülesanne on Eesti riigi asjad korda teha ning riigi rahandus seada jätkusuutlikele alustele, et tulevikus oleks kasv võimalik, Eesti riik suudaks tulla toime oma asjadega, mis iganes ette tulevad, on see kriis, on need kaitsepoliitilised vajadused ja nii edasi. Nii et sellesse konteksti tõenäoliselt asetub ka debatt huvihariduse kärpimise üle. Ka haridusvaldkonnas tuleb erinevaid tegevusi teha. Ministril on erinevaid reformiplaane selles valdkonnas ja ma olen kindel, et saate ka temalt tulevastes infotundides ja mis tahes [muus] formaadis seda küsida. Veelgi enam, kui ma õigesti mäletan, siis Kristina Kallas oli minu ja Lauri Läänemetsaga mõned nädalad tagasi siin infotunnis ja opositsioonilt ei tulnud mitte ühtegi küsimust talle. Oleks võinud küsida. Kui ta järgmine kord tuleb, küsige [see küsimus] jälle!

Suur tänu, härra peaminister! Lubame teil pisut hinge tõmmata. Teised infotunnis osalevad ministrid saavad ka nüüd sõna.