Julgeolek

Tänane esimene küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder ja teema on julgeolek. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Ei ole saladus, et Eesti Vabariigi julgeolekuasutused näevad ohtu selles, et Vene ja Valgevene kodanikud omavad hääleõigust Eesti kohalike omavalitsuste valimistel ja presidendivalimistel valijameeste valimise puhul. Inimestele jääb ka arusaamatuks, miks need inimesed, kes valivad Putinit ja toetavad Putini poliitikat, omavad Eestis õigust valida meie riigipea, kui valijamehed [teda valivad], omavad õigust valida kohalike omavalitsuste volikogusid ja teostada seekaudu kohalikes omavalitsustes poliitilist võimu ja ka riigi tasemel võimu, julgen öelda, sellepärast et kohalikel omavalitsustel on täita väga olulised riiklikud ülesanded. Ei ole arusaadav, milline on Reformierakonna tegelik tahe ja seisukoht. Eelmine peaminister Reformierakonnast, Kaja Kallas kinnitas, et Reformierakond ei pea õigeks, et Vene ja Valgevene kodanikud valivad kohalike omavalitsuste volikogusid. Ma saan aru, et Reformierakond on justkui jätkuvalt sellel seisukohal, sest teie fraktsiooni esindaja kinnitas, et Reformierakonna fraktsioon ei pea seda õigeks. Aga mingisuguseid reaalseid tegevusi selles suunas ei ole toimunud. Enamgi veel, kui kõigi Riigikogus esindatud fraktsioonide esindajad kogunesid, Riigikogu esimees ka, siin eelmisel nädalal, arutamaks seda teemat, kuidas edasi minna, siis Reformierakond oli ainukene, kelle esindaja kohale ei tulnud. Ütlesid, et nad küll ei toeta [Vene ja Valgevene kodanike valimisõigust], aga neil ei ole midagi panustada selle teema arutelusse, ja nad kohale ei tulnud. Öelge palun, milline on uue valitsuskoalitsiooni, teie juhitava valitsuskoalitsiooni seisukoht ja praktilised sammud, et me jõuaksime ükskord selgusele, kas Reformierakond toetab või ei toeta Vene kodanike valimisõigust kohalikel valimistel.

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh, austatud küsija! Austatud Riigikogu esimees, Riigikogu liikmed! Reformierakond on seisukohta korduvalt väljendanud, võin seda korrata selguse huvides. Minu isiklik arvamus langeb sellega kokku. Meie hoiak on, et Valgevene ja Vene kodanikud ei peaks Eestis otsuseid tegema. Minu seisukoht lähtub sellest, et inimesed, kes vabal maal ilma sunnita valivad saatkonnas Putinit, võiksid pigem teha valiku Eestis elamise kasuks või mingi muu valiku. Valitsuse seisukoht selles ei ole ühtne. Valitsuses on reegel, nagu teiegi teate koalitsioonivalitsustest, et asju kas tehakse koos või ei tehta. Ja valitsuses on üks valitsuspartneritest – sotsiaaldemokraadid – öelnud, et nemad selle muutmist ei toeta. Selle nad on üsna selgelt välja öelnud. Ei minu seisukoht, Reformierakonna seisukoht ega ilmselt ka sotsiaaldemokraatide seisukoht teile ju tegelikult uudis pole, aga eks me korra kuus käime selle ikka üle. Selleks, et seda muuta, põhiseadust muuta, [on vaja] kas [vajalikke] hääli kahes koosseisus või teha seda kiireloomulisena ühes koosseisus. Selleks on mehhanism ette nähtud, põhiseaduse muutmiseks. Ja on ka erinevaid eelnõusid menetluses. Kõikide nende eelnõude kvaliteet ei ole olnud nii hea, et saada laiemat toetust, muu hulgas Isamaa eelnõu, mis puudutab kõikide kolmandate riikide kodanikke, ka sõbralike [riikide kodanikke]. Meie soov on eeskätt just Venemaa ja Valgevene kodanike valimisõigus kohalikel valimistel peatada, lõpetada. Nii et ma arvan, et tööd selle teemaga tuleb jätkata ja kui – ma olen seda ka varem öelnud – saabub koalitsioon, mille osapooled on selle muutmisega üheskoos nõus, siis saab see koalitsioon poliitika ellu viia. Ma arvan, et ei tule Eesti rahvale nagu ka siin saalis olijatele küll kuidagi üllatusena, et koalitsioonivalitsused tavaliselt ikkagi otsivad kompromissi, ühisosa, mitte ei hääleta iseseisvalt, sest tavaliselt sellised iseseisvad hääletused viivad valitsuskriisini ja hoopis negatiivsemate tagajärgedeni. Ja ma arvan, et ei ole Eesti rahva huvides kutsuda esile valitsuskriis, samal ajal kui meil on vaja korda teha eelarve, hankida Kaitseväele moona ja palju muid olulisi asju.

Suur tänu! Helir-Valdor Seeder, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Te ei pea värisema oma istekoha pärast ja oma kohta vahetama Eesti julgeoleku vastu nagu peenraha. Kahjuks peegeldub teie vastuses täpselt see käekiri, et Reformierakond teadlikult juba mitmes koalitsioonis ei taha selle teemaga tegeleda. Kõigepealt see eelnõu, mille on Isamaa juba menetlusse esitanud, mis seisab riiulil ja mis läbis esimese lugemise – te [kirjeldasite] seda valesti. See tõesti ütleb, et kõik kodanikud kolmandatest riikidest, kellega ei ole sõlmitud kahepoolseid vastastikke lepinguid. Seega meie liitlased, riigid, kes austavad rahvusvahelist õigust, on demokraatlikud riigid, olgu ta Jaapan, Austraalia, USA või kes tahes, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigid – [nende kodanikud] saaksid lepingute alusel vastava hääletusõiguse, kui selline soov riikidel vastastikku on. Nii et ühtegi liitlast me kõrvale ei lükka, seda ärge meie eelnõule omistage. Põhiseadust saab muuta ikkagi siis, kui me algatame põhiseaduse muudatuse. Seda tahet ei ole ju olnud. Ja see vaidlus, et kas saab muuta ainult seadusega või on vaja ka põhiseadust muuta, saab selgeks siis, kui me seda protsessi alustame. Ja on tõepoolest niimoodi, et kõik ülejäänud Riigikogu liikmed, isegi need, kes ei toeta Vene ja Valgevene kodanikelt hääleõiguse äravõtmist, on valmis selles protsessis kaasa rääkima. Nii sotsiaaldemokraadid kui ka Keskerakond tulid kohtumisele ja ütlesid, et nad [seda ideed] ei toeta. Reformierakond ütleb, et nad toetavad väga tuliselt, aga protsessis ei osale. Teie koalitsioonipartnerid olid valmis istuma laua taha. Nad ei karda, et koalitsioon selle tõttu käriseb. Ja mis siis lepiti kokku eelmisel nädalal? Lepiti ühiselt kokku, et neli erakonda, kes moodustavad enamuse siin parlamendis, jätkavad konsultatsioone, et jõuda tulemuseni. Minu konkreetne küsimus on, kas Reformierakond torpedeerib nende nelja erakonna tahet, kelle hulka kuulub ka koalitsioonipartner Eesti 200, või te jätkuvalt ei tule laua taha ja ütlete, et kuna koalitsioonis ei ole kokkulepet, siis te selle teemaga ei tegele.

Aitäh, hea küsija! Mul on muidugi rõõm seda kuulda, et te olete leidmas ühisosa Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga ja parlamendis vist küll veel mitteametlikult esindatud Eesti rahvuslike konservatiividega, ka sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonnaga Vene ja Valgevene [kodanike] valimisõiguse küsimuses, nagu te just kirjeldasite. Saan teile kindlasti soovida edu. Meie ei suuda teie tööd kindlasti torpedeerida. Ma olen kindel, et te suudate selle ühisosaga edasi minna. Teiseks, selliste muudatuste tegemine ... Nagu ma kirjeldasin, on ka minule südamelähedane see mõte, et need inimesed, kes ei vali demokraatlikke valitsejaid, kellel ei ole Eesti väärtustega ühist, siin valikute tegemises ei osale. Seda ma olen ka avalikult öelnud ja kordan seda veel. Kuid kõige hullem oleks riigis käituda viisil, et asjad tehakse poolikult. Õigupoolest sellist edasi-tagasi veiderdamist on Eesti riigis olnud päris mitmes küsimuses ja see ei ole kunagi riigile ega Riigikogu usaldusväärsusele kuidagi kasuks tulnud. Selle eest on muuseas hoiatanud julgeolekuasutused. Üks tsiviilvaldkonnas võib-olla kõige lihtsamini kirjeldatav edasi-tagasi toimetamine on käinud sellesama maksufestivaliga. Kõigil on erinevad ideed. Kindlust pole see lisanud, vaid on kaost suurendanud. Ja nagu Vabariigi President ütleb, lõputu debatt ükskõik mis teemal väsitab ja kulutab. Tegelikult tuleb ühel hetkel otsuseid teha. Täna me positsioone teame. Me teame, millised on erakondade positsioonid, ja me teame, mida saab koalitsioon teha ja mida koalitsioon ei saa teha. Mina oma arvamuse olen välja öelnud ja Reformierakonna arvamus on seesama, see ei ole kuidagi muutunud. Te kindlasti võite parlamendis mis tahes vormis – ja ma arvan, et see on teie põhiseaduslik õigus, lausa kohustus – seda teemat soojana hoida, aga [valitsuse positsioon] muutub sellel hetkel, kui muutub koalitsioon. Nii et ma arvan, et te võib-olla peaksite mõtlema sellele, et ehk te suudate midagi konstruktiivset teha, et olla järgmistes valitsustes.

Suur tänu! Järgnevalt lisaküsimus, Martin Helme, palun!

Aitäh! No mina küll ei ole kindel, et see kutsub esile Eestis valitsuskriisi, kui Reformierakond oma poliitilist seisukohta jõulisemalt kaitseb. Tõsi küll, ma arvan, et meil on Eestis praegu valitsus, mis ise kogu aeg tekitab või kutsub esile kriise, nii et selle valitsuse kriisi sattumine ja väljavahetamine, ma arvan, teeks kindlasti Eesti elu paremaks. Aga see on natuke teine vaidlus. Nüüd, kuidagi nagu ei saa aru sellest allaheitlikkusest, peaaegu et äpulikust hoiakust, mis jäi siin kõlama: "Meie väiksekesed, vaesekesed, tahaks kangesti, aga need pagana sotsiaaldemokraadid, nendel on kõik kangid peos ja me ei saa midagi teha." Mina olen vaadanud Eesti poliitikat – ma olen siin Riigikogus kolmandat koosseisu, ma olen ka valitsuses kunagi olnud – ja pean küll ütlema, et minu kogemus Eesti poliitikast on selline, et kui Reformierakond ikka midagi väga tahab, siis Reformierakond selle ka saab, kas või tükid taga, olgu selleks automaks, olgu selleks relvade äraandmine, olgu selleks massiline immigratsioon või olgu selleks perekondade hävitamine oma homovärgiga. Kui te ikka väga tahate, küll te ära teete. Mul ongi lihtne küsimus: aga miks te ei taha?

Aitäh! EKRE võime koalitsioone hoida ja luua ilmselt ei ole Eesti poliitikas naljalt kellelegi eeskujuks, ilmselt ei saa seda olema ka tulevikus, kui me siin teravmeelseid mõtteid vahetame. Kui te küsite, mis on valitsuse prioriteedid, siis valitsuse prioriteet on kaitsevaldkond. Ja valitsus ei ole ainult Reformierakond, ta esindab kõiki, kaasa arvatud EKRE valijaid selles küsimuses. Meie ülesanne ja põhiline missioon praegu on tagada Eestile kaitse, hankida varustus ja relvastus, mida meil on vaja, et Eesti oleks ka tulevikus iseseisev. Et kui vaenlane peaks kaaluma, kas asuda Eesti poole tulema, siis ta ei teeks kunagi sellist valearvestust. Seda esiteks. Teine on tegevus, mida Eesti Pank võrdles kibeda rohuga parema tervise ja tuleviku nimel, ehk eelarve korda tegemine. 2017. aastal – ehk te võite isegi pärast meenutada, kes tollal olid valitsuses ja miks see nii läks – lõdvendati eelarvereegleid. Tänane, ütleme, Eesti Panga käilakuju, Eestis väga olulisi asju ja reforme teinud Mart Laar oli üks neist, kes oli kriitiline tollase rahandusministri Sven Sesteri suhtes. Ülo Kaasik Eesti Pangast samamoodi hoiatas selle eest. Eelarvereegleid lõdvendati, tulid kriisid ning kriisides me ei suutnud enam neid reserve hoida, millega käituda vastavalt kriisile vastutsükliliselt, ja COVID, energiakriis, julgeolek, kõik tulid otsa. Selle tulemusena me täna lapime seda, mida 2017. aastal märkamatult tehti – kui te küsite, mida me tahame teha. Järgmine asi, mida me tahame teha, kui me oleme selle ära lappinud ja hankinud kaitseks vahendid, on majanduskasv. Majanduskasvu jaoks on meil päris põhjalik tegevuste loetelu. See ei ole kuidagi parteiline, vaid vastupidi, see puudutab nii valitsust kui ka erasektorit. See puudutab lihtsamat planeerimist, lubade lihtsamat menetlemist, automaatset asjaajamist, aga puudutab ka Euroopa Liidu raha kiiremat kasutamist ja suurinvesteeringute siia [toomist]. Nii et kui te tahate loetelu asjadest, mida Reformierakond ja mida valitsus tahab, siis see loetelu on kaitse, eelarve korda tegemine ja majanduse kasv.

Suur tänu! Ma lõpetan meie tänase esimese küsimuse käsitlemise.