Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (468 SE) esimene lugemine

Jõuame neljanda punkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 468 esimene lugemine. Ja palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt kaitseministri Hanno Pevkuri.

Austatud aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Lubage mul tutvustada teile relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 468. Kui püüda see eelnõu ühe lausega kokku võtta, siis selle eelnõu eesmärk on Eesti kaitsetööstuse tugevdamine. Aga me teame, et me oleme viimasel ajal üsna palju tähelepanu pööranud sellele, et Eesti kaitsetööstust tugevdada, ja seetõttu tegelikult on selge, et Ukraina konfliktist tulenevalt me peame leidma ka viise ja võimalusi, kuidas Eesti enda kaitsetööstusvaldkonda paremini reguleerida ja anda ettevõtjatele rohkem võimalusi kaitsetööstust arendada. Ja eelnõu kohaselt muudetaksegi seetõttu relvaseadust, karistusseadustikku, kriminaalmenetluse seadustikku, lõhkematerjaliseadust, riigilõivuseadust, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust ning strateegilise kauba seadust. Aga nüüd täpsemalt kiire ülevaade nendest muudatustest, mida me planeerime. Esiteks, relvaseadus. Relvaseaduse muutmise esimene eesmärk on seotud kodakondsuse nõudega ja puudutab eelkõige neid välismaiseid ettevõtjaid, kes on Eesti ja Euroopa Liiduga sõbralikes suhetes. Ka nendel lubatakse panustada Eesti kaitsetööstusesse ja teha mitmekülgset rahvusvahelist koostööd. Nimelt, kehtiv regulatsioon lubab Eestis kaitsetööstusega tegeleda Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanikul, aga on selge, et on tegelikult väga palju teisi meie vastu sõbralikke riike, eelkõige Ukraina, kellega me sooviksime kaitsetööstust arendada. Seetõttu ongi meil ettepanek, et muudatuse tulemusena on sõjarelva ja moona käitlemiseks tegevusluba võimalik anda lisaks NATO ja Euroopa liikmesriikide kodanikele ka OECD riikidele kodanikele – need riigid teatavasti on näiteks ka Austraalia, Iisrael, Jaapan ja Korea – ja samamoodi lisavõimalusena ka nende riikide kodanikele, kellega Eesti on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu. Siin on kõige parem näide võib-olla Ukraina. Oleme ette näinud ka võimaluse, et erandkorras võib Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi ühisel nõusolekul anda tegevusloa ka nende riikide kodanikele, kes eelnevalt loetletud riikide hulka ei kuulu, kuid kelle panus Eesti kaitsetööstusesse võib olla oluline. Näitena ma tooksin siin Singapuri, kellega Eesti kaitsetööstus tihedat koostööd teeb. Ja loomulikult tuleb lähtuda sellest, et nende võimaluste puhul ei kao kusagile ära ettevõtete ja ettevõtjate kohta tehtav kontroll – see loomulikult jääb kehtima. Teine muudatus on sõjarelvade ja moona puhul veoteenuse osutamise lihtsustamiseks. Kehtiv regulatsioon näeb ette seda, et mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis tegutsev veoettevõte peaks Eesti tegevusloa hankima, kui ta soovib Eestis vedu lõpuni viia. Hästi lihtne näide. Moon hakkab Hispaaniast liikuma, liigub läbi Euroopa ja Eestisse jõudes peaks sellel ettevõttel olema ka Eesti tegevusluba. Meie ettepanek on see, et me tunnustame teises Euroopa Liidu või NATO riigis väljaantud veoluba. See tundub igati mõistlik, aitab kaasa meie sõjalisele mobiilsusele ja on kindlasti eriti oluline kriisiolukorras, kui me peame moona kiiresti vedama. Ehk teisisõnu, siin on lihtne selgitus: aktsepteerime teiste Euroopa riikide välja antud tegevuslubasid. Kolmandaks on ettepanek täpsustada taustakontrolli tegemist. Nimelt, kehtiva õiguse kohaselt tehakse taustakontroll kõikidele ettevõtte töötajatele ja alltöövõtjatele, ka nendele, kes ei puutu relvade või lahingumoonaga vahetult kokku. See on ilmselgelt ebamõistlik piirang, arvestades, et taustakontroll riivab ikkagi üsna tugevalt isikute põhiõigusi. Meie ettepanek on piirduda taustakontrolli tegemisega neile ettevõtte alltöövõtja ja talle teenuse osutaja töötajatele, kes puutuvad vahetult kokku sõjarelvade või laskemoona käitlemise või sellega seotud informatsiooniga. Sellest tulenevalt me oleme koos ekspertidega üle vaadanud ka need andmed, mida kontrollitakse, ja täpsustanud nende isikuandmete loetelu, mida kontrollitakse. Neljas muudatus on natukene tehniline, me täpsustame mõisteid, aga see aitab kindlasti kaitsetööstusettevõtetel paremini aru saada, milleks siis luba on vaja ja milleks mitte. Ehk lühidalt, me eristame ära relvasüsteemi ja relvaplatvormi. Hästi lihtsa näitena märgin, et relvaplatvorm on see liikuv osa, millel veel relvasüsteemi peal ei ole. Kui tuua näide Eesti kaitsetööstusettevõttest, siis senimaani, kuni Milrem toodab sõidukit platvormina, see ei ole relvasüsteem. Nii on ka selge, millal sa pead relvakäitlemisloa hankima ja millal mitte. Elik me teeme ettevõtjatele selle asja selgemaks. Viies muudatus käsitleb tervisekontrolli nõudeid. See eelkõige puudutab neid inimesi, kes peavad läbima relvaloa taotlemisel tervisekontrolli. Me lihtsustame ettevõtte töötajatel teatud tingimustel tervisekontrolli läbimist, et sellegagi vähendada ettevõtjate halduskoormust. Nii karistusseadustiku kui ka kriminaalmenetluse seadustiku puhul on muudatused pigem tehnilised ja seotud ka sellega, et kui inimesed soovivad relva, mille nad on leidnud või on see muul moel nende omandiks saanud, vabatahtlikult ära tuua, siis ei ole mõtet inimesi kuidagi karistada ja seda menetleda. Kindlasti on oluline muudatus lõhkematerjaliseaduses, millega me samuti vähendame kõvasti bürokraatiat. Kui praegu tuleb võtta kaks eraldi luba – relvade tootmiseks ja lõhkeainete käitlemiseks –, siis nüüd me soovime need load ühildada. Ettevõtja saab taotleda ainult ühe loa, on üks loamenetlus. See võtab halduskoormust maha ja kindlasti bürokraatia väheneb kõvasti. Riigilõivuseaduses on vaja teha üks muudatus seoses pädevustunnistusega. Pädevustunnistuse riigilõivu numbrid on eelnõus toodud, need on 130 eurot ja 65 eurot. Viimased muudatused on riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses. Need puudutavad eelkõige seda, kuidas riigikaitselisi leiutisi ja uuringuid on võimalik salastada. On kindlasti oluline, et need innovaatilised lahendused, mis puudutavad otseselt riigi vajadusi, saavad piisavalt kaitstud. Strateegilise kauba seaduses tuleb väike muudatus, mis puudutab Euroopa Kaitsefondi ja volitusnormi, see pigem on tehniline. Need on need muudatused, mis me teile ette paneme. Me väga loodame, et need saavad kiiresti menetletud, sellepärast et kaitsetööstus ootab neid muudatusi pikisilmi. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Teile on ka küsimusi. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud minister! Väga oluline eelnõu. Ma tahaksin täpsustada võib-olla sellist õiguslikku aspekti. Ma mäletan, et viimased relvaseaduse muudatused jõustusid umbes aasta tagasi, kui me need eelmises koosseisus vastu võtsime. Need muudatused tulid Siseministeeriumilt. Ma mäletan, et need muudatused lisaks sellele, et võeti relvaload Venemaa ja Valgevene kodanikelt, puudutasid ka neid ettevõtteid, kes tegelevad sõjarelvade, relvasüsteemide, laskemoona ja lahingumoonaga. Siis kahjuks see muudatus tehti selliselt, et osanik võib olla Eesti või muu Euroopa Liidu riigi kodanik, ja läbi selle jäidki välja näiteks ukrainlased ja te samamoodi nimetasite muid riike, kellega meil on koostöö. Kas ma saan õigesti aru, et nüüd selle eelnõuga see viga parandatakse, lisatakse, eks ole, OECD riikide kodanikud, nii et me saame ikkagi koostööd teha nende riikidega?

Jah, aitäh! Täpselt nii see on. Me pidasime ettevõtjatega väga pikalt aru selle eelnõu koostamisel ja kirjutasime üles kõik kitsaskohad, mis praegu on. Selgelt on probleem, et Eesti ettevõtjad ei saa Ukrainaga koostööd teha, ei saa näiteks Singapuriga koostööd teha. See on ilmselgelt liiga piirav. Ma saan aru, et kui me mingi hetk veidi rohkem kui aasta tagasi need muudatused tegime, siis see toimus kiiresti ja mitte kõiki detaile arvestades kaitsetööstuse vaatest. Mida ma rõhutan veel selle eelnõu puhul, on see, et see keskendub ikkagi puhtalt kaitsevaldkonnale. Me ei tegele siin tsiviilrelvadega ja seetõttu on tehtav muudatus täpselt see, mida te märkisite.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Tõesti paistab, et on üks hea asi toodud meie ette. Kui sellega meie kaitsetööstus saab tuult tiibadesse juurde, siis teeb see ju ainult rõõmu. Aga te olete tõenäoliselt mingisuguse prognoosi või analüüsi ka teinud, kui suure boost'i see meie kaitsetööstusele annaks, kui me räägime näiteks mingisugustest käivetest või uutest turgudest või mahtude suurendamisest? Kas oskate selle kohta ka infot jagada?

No ma saan tugineda ettevõtjatega peetud läbirääkimistele. Nad ütlevad, et need kitsaskohad, mis meil praegu on, ilmselgelt pärsivad kaitsetööstuse arengut, nii investorite kaasamist kui ka igapäevast toimetamist. Pean silmas neidsamu bürokraatlikke piiranguid ja ülemääraseid kohustusi, näiteks kahe loataotluse menetlemist. See aeg, mis nendele kulub, on kindlasti probleem. Või siis relvasüsteem ja relvaplatvorm – on tekkinud vaidlusi, millele peab võtma tegevusloa, millele ei pea võtma. Minu hinnang on, et see on esimene samm nende tegevuste reas, mida me teeme. Relvaseadus koos nende muudatustega on nii-öelda üks pakett, mis kitsalt või, ütleme, spetsiifiliselt [reguleerib] kaitsetööstuse arengut nende pärssivate punktide kõrvaldamisega. [Eesmärk on] investorite kaasamine, bürokraatia vähendamine ja protsesside kiirendamine. Sellest eelnõust peaks olema palju abi. Ajaliselt on seda [mõju] raske mõõta.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma vaatan, et väljatöötamiskavatsus on kooskõlastatud või saadeti arvamuse avaldamiseks institutsioonidele, aga ma ei näe siin või ei leia nende hulgast Kaitseliitu ega Päästeametit. Kas nendega tulevad siis eraldi arutelud veel või on nad kaasatud valdkonnaalaselt kuskil mõne ministeeriumil all?

Aitäh! Otsest puutumust ka Kaitseliidul ja Päästeametil selle eelnõuga ei ole. See puudutab kaitsetööstust. Selles mõttes, et siin ei ole midagi Kaitseliidu liikmetele, kui nad ei ole just kuidagi seotud moonatööstuse või relvatööstuse või kaitsetööstusega. See puudutab, jah, kui te vaatate neid eesmärke, kitsalt seda, kuidas tööstust arendada.

Suur tänu, härra minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Head kolleegid! Auväärt minister! Ma kasutan võimalust tervitada meie tagarõdule saabunud kolleege Norra parlamendist. Nimelt, Norra parlamendi Stortingi esimene ase[esimees] Svein Harberg on meil täna Eestis külas ja teda saadab Marius Dirdal, Norra suursaadik Eestis. Tere tulemast! Aga nüüd, head kolleegid, palun Riigikogu kõnetooli juhtivkomisjonipoolseks ettekandeks riigikaitsekomisjoni liikme Raimond Kaljulaidi.

Austatud ametikaaslased! Austatud minister! Austatud külalised! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimest lugemist oma käesoleva aasta 16. septembri istungil. Eelnõu algataja esindajana osalesid kaitseminister Hanno Pevkur, Kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk, Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja Lauri Kriisa, ministri nõunik Mikk Tarros ja teised ministeeriumi ametnikud. Arutelu sisu loomulikult on protokollitud ja sellega on võimalik põhjalikult tutvuda kõigil Riigikogu liikmetel. Võib-olla toon lihtsalt välja mõned aspektid, mis komisjonis käsitlemist leidsid. Väga sageli on nii, et kui me räägime ettevõtlusvaldkonda puudutavatest eelnõudest, siis kipub olema niipidi, et regulatsioone tuleb juurde. Selle eelnõu puhul toodi komisjonis välja mitmeid aspekte, et just nimelt ettevõtjate jaoks läheb regulatsioone vähemaks. Bürokraatiakoormus ettevõtetele väheneb, mis loomulikult võimaldab kaitsetööstusettevõtetel oma tegevust tõhusamalt korraldada. Samuti oli arutelu selle üle, mida ka minister oma ettekandes puudutas, ehk siis selle üle, kellel, milliste riikide kodanikel me lubame Eestis kaitsetööstuses osaleda. Komisjonis toodi välja erinevaid aspekte, mida tooks kaasa selle ringi laiendamine sellisel viisil, nagu eelnõu praegu ette näeb. Küllap need arutelud komisjonis jätkuvad. Samuti leidis komisjonis käsitlemist Euroopa Kaitsefondis osalevate ettevõtete tagatise küsimus sellest aspektist, et kuna kaitsefondi vahendid on ette nähtud just Euroopa kaitsetööstuse arendamiseks, siis mida täpsemini tooks kaasa see, kui riik saaks anda tagatisi ka ettevõtetele, kus oluline osalus on Euroopa Liidu välistel omanikel. Aga kokkuvõtteks otsustas riigikaitsekomisjon sellel 16. septembri istungil konsensuslikult teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada arutluse all olev seaduseelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 24. septembri istungi päevakorda ja teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Eelnõu komisjonipoolseks ettekandjaks määrati mind. Eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest tulenevalt tavalised kümme tööpäeva. Ja kui neid muudatusettepanekuid tuleb, siis kinnitan, et komisjonis me vaatame need väga tõsiselt läbi. Ma tänan teid!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Kuna küsimusi ei ole, siis avan läbirääkimised. Sõna saavad fraktsioonide esindajad. Läbirääkimiste soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 468 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 8. oktoober kell 17.15. Sellega on meie tänane päevakord ammendunud ja istung on lõppenud. Head päeva jätku!