Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (520 SE) esimene lugemine

Nii, läheme tänase päevakorra juurde. Meil on täna päevakorras üks punkt: Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 520 esimene lugemine. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Anastassia Kovalenko-Kõlvarti.

Aitäh! Head kolleegid! Austatud Riigikogu aseesimees! Riigieelarve on nagu veerev lumepall. Just sellist tabavat lauset kasutas riigikontrolör meie riigieelarve kohta, kui ta siin Riigikogu saalis esines. See on eelarve, mis aina veereb ja veereb, kulud suurenevad, aga keegi ei saa täpselt aru, kuhu raha läheb, kust tuleks kärpida, kui palju tuleks kärpida ja kuidas efektiivsust parandada. See debatt on jõudnud sinnamaani, kus me peame endale tunnistama, et tegevuspõhise eelarve reform on läbi kukkunud. Iga aastaga on meil olukord läinud aina hullemaks. Riigikogu menetleb meil iga aasta ühte tähtsaimat dokumenti – eelarvet –, kuid tegelikkuses pole meil sellega midagi peale hakata. Me hääletame pimesi. Ja mis kõige olulisem, sellel riigieelarvel, mille me vastu võtame, ei ole mitte mingit õiguslikku mõju, sest kõik täpsemad kuluread on välja toodud seletuskirjas, mitte seaduses endas, aga seletuskiri ei kohusta mitte millekski. Ja kõige olulisem on see, et minister võib iga hetk neid kuluridasid muuta, isegi siis, kui mõni Riigikogu liige on esitanud muudatusettepaneku ja see muudatusettepanek on läbi läinud. Seda olukorda on kritiseerinud nii riigikontrolör Janar Holm kui ka õiguskantsler Ülle Madise. Nad on välja toonud, et tänane eelarve – see eelarve, mida me siin hääletasime – on vastuolus põhiseadusega. On viimane aeg muuta riigieelarve baasseadust. Selle eelnõu ma andsin Keskerakonna nimel sisse kohe, kui õiguskantsler [ütles], et on aeg see muudatus kiiremas korras ära teha. Kahjuks ei jõudnud meie eelnõu tükk aega rahanduskomisjoni päevakorda. Arvake ära, millal jõudis see arutlusele täiskogu saali? See jõudis siia päev pärast riigieelarve vastuvõtmist. See näitab suhtumist. Ma tuletan meelde, et meil oli paralleelselt menetluses ka valitsuse algatatud eelnõu, millega lubati eelarve läbipaistvaks teha, aga mille kohta riigikontrolör Janar Holm ütles: kasutu, näiline ega tee eelarvet läbipaistvamaks. Juba siis ma ütlesin, et palun liitke meie eelnõu valitsuse eelnõuga, teeme koos reaalselt midagi ära selleks, et eelarve muutuks läbipaistvaks, mitte [ärme keskendume] sellele asendustegevusele, mis Vabariigi Valitsusest tuli. Aga see ettepanek ei sobinud. Meie eelnõu lükati kõrvale ja võeti menetlusse alles siis, kui eelarve oli juba vastu võetud. Kui paljud teist mäletavad seda, kui Jürgen Ligi käis siin eelarvet kaitsmas? Ma usun, et paljud mäletavad. Üks asi oli see, mida ta siin korraldas, aga teine asi oli see, milliseid kommentaare ta meedias andis. Ta läks meediasse ja ütles, et Riigikogu liikmetel võiks olla veel vähem sõnaõigust, oleks hea, kui nad ei saakski oma mõttetuid muudatusettepanekuid esitada, sest Riigikogu liikmed ei saa mitte millestki aru. No kõige targemad on meil ju valitsuses! Ma tuletaksin siiski meelde, et meie põhiseadus on teistmoodi üles ehitatud. Meie riigi ülesehitus [on selline] ja põhiseadus näeb seda ette, et riigieelarve kohta teeb otsuseid siiski Riigikogu. Ja neid otsuseid ei saa delegeerida täitevvõimule, nagu praegu on püütud teha. Praeguses olukorras, kus meile iga päev räägitakse, et eelarve on keerulises seisus, kus järjest kehtestatakse uusi makse ja kärbitakse pea igas valdkonnas, on iga parlamendiliikme kohustus ja iga Eesti inimese õigus teada, kuhu maksumaksja raha läheb. Me peame nägema reaalseid numbreid, meil peab olema võimalus esitada muudatusettepanekuid nende numbrite [muutmiseks]. Praegu seda võimalust ei ole. Avatud ühiskonnas on raha väärkasutuse ennetamises ja kontrollimises oluline osa just avalikkusel, sealhulgas ajakirjandusel. Avaliku võimu tehtav kontroll ei suuda seda asendada. Ma toon nüüd mõned näited selle kohta, mis probleemid olid meil selle aasta eelarvega, mis sai vastu võetud. Parim näide, mida mulle meeldib tuua, on muidugi Rail Balticu projekt. Eelarves oli välja toodud üheksa erinevat numbrit. Mitte keegi ei osanud vastata, milline see õige number on – ei rahandusminister ega peaminister. Kui me korruptsioonivastases erikomisjonis seda Rail Balticu projekti käsitlesime, siis ma küsisin Kliimaministeeriumilt otse: "Palun öelge mulle, milline nendest üheksast numbrist on see õige number, mis läheb puhtalt Rail Balticu projekti ehitamisse." Mulle vastati, et see number on 294 miljonit. Väga tore! Aga probleem on selles, et seda numbrit riigieelarve seletuskirjas ei ole, see oli juba kümnes variant. Ja kui [sama asja] sai küsitud Rahandusministeeriumi käest, siis nemad nimetasid juba üheteistkümnenda numbri. Ehk siis iga kord, iga küsimise peale see number muutus. Ja seda ongi võimalik teha, sest need numbrid on toodud seletuskirjas. Nad võivad neid [numbreid] terve aasta jooksul [aina] muuta ja muuta. Ministeeriumid ongi muutunud pealiskaudseks ja ministeeriumides valitseb segadus. Üks parim näide on see, kuidas tükk aega on püütud aru saada, kust mida kärbitakse ja kui palju. Rahanduskomisjonis ei olnud võimalik neid numbreid teada saada. Näiteks Justiitsministeeriumil polnud isegi kulude kärpimise nimekirja. Selle jaoks, et neid numbreid teada saada, pidi minu kolleeg Andrei Korobeinik saatma igale ministeeriumile eraldi päringu. Ministeeriumidest tulid väga kentsakad vastused. Ma olen neid siin juba välja toonud, aga kordan uuesti. Taristuminister Vladimir Svet ütles, et nemad koondavad igast osakonnast pea ühe inimese. Kultuuriministeerium ütles, et nemad kärbivad oma ministeeriumis tervelt ühe ametikoha. Ja parim oli muidugi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastus. Nemad ütlesid, et nemad kärbivad kaheksa ametikohta sellega, et nad viivad need kohad teise ministeeriumi üle. Ja siis läheb minister Erkki Keldo ERR-i ja ütleb: "Aga see, millest me räägime, on ju tervelt poole miljoni euro suurune kärbe." See, et ametnikud lähevad teise ministeeriumi! Mul on küsimus: kas te teete nalja? Veel üks hea näide on Lauri Läänemetsa juhtimisstiil Siseministeeriumis. Selle kohta on Rahandusministeeriumist tulnud korruptsioonivastasele erikomisjonile [lausa] eraldi märkus. Selles ministeeriumis on juba tükk aega olnud korralagedus. See on probleem, millega on püütud tegeleda. Mõnes ministeeriumis ongi probleemid suuremad kui teistes. On ministeeriumeid, kes suudavad oma rahaasju korras hoida, aga on ka selliseid, kus äkitselt tekivad kas uued kuluread või kasutamata jääk, mis siis lihtsalt üle kantakse. Lauri Läänemets avastas, et temal on jäetud kasutamata 3,6 miljonit eurot ja seda Päästeameti rea peal. Seejuures otsustas ta sulgeda Kopli päästekomando, sest ta pidi kärpima 800 000 eurot. Kuidas saab selliselt planeerida, et sul jääb kasutamata 3,6 miljonit ja seda valdkonnas, kus sa sulgesid eluliselt vajaliku teenuse? [Selle peale] ütleb Lauri Läänemets, et 3,6 miljonit siia-sinna, see on ju väike summa kogu sellest eelarvest. Aga võib-olla hea siseminister läheb ja suhtleb Põhja-Tallinna elanikega või nende inimestega, kes töötasid kunagi Kopli päästekomandos. Las ta ütleb: "Kuulge, see on ju väike raha! Mis seal ikka, me natukene ei suutnud planeerida." Või siis Kristina Kallas, kellel polnud õpetajate palga tõusuks ühtegi senti, aga kes leidis omavalitsustele 10 miljonit, et koolid [saaksid] arvuteid soetada. Ja ka hiljutised uudised selle kohta, kuidas äkitselt leiti tagataskust 100 miljonit eurot. Mulle meeldivad inimeste kommentaarid: "Me tahaksime ka selliseid tagataskuid, nagu praegusel valitsusel on." Kusjuures selline raha ümbersuunamine saab toimuda ilma Riigikogu hääletuseta. See näitab veel kord, et meie hääletus siin, meie nii-öelda otsustamine on vaid näilik. Samal ajal pannakse inimestele peale maksud, kärbitakse, et sente kokku saada, ja seda väga olulistes valdkondades. Eelarve mõistes on need väikesed kokkuhoiud, aga paljude inimeste jaoks on tegemist eluliselt tähtsate teenustega. Ma toon lihtsalt mõned näited, mis ma olen välja kirjutanud. Need tunduvad sellised väikesed asjad, aga paljude jaoks on need väga olulised. Näiteks koolipsühholoogi nõuandeliini kärpimine; suitsiidi ja sõltuvusprobleemide ennetamise programmi kärpimine; üksi elava pensionäri toetuse kaotamine, kui [inimene] elab hooldekodus; tervisekindlustuse tagamise lõpetamine lapsevanemal, kes kasvatab kodus lapsi. Isegi selle pealt üritatakse kokku hoida, et pension makstakse välja hiljem, inimesed on sunnitud kauem ootama. Ma arvan, et need näited ilmestavad väga hästi seda, milline on praeguse valitsuse suhtumine inimestesse. Eile oli meil siin arutelul kaks olulist Keskerakonna eelnõu: üks puudutas Tallinna Haigla rajamist ja teine haiguspäevade hüvitamist alates teisest päevast. Ka neid koalitsioon ei toetanud. Ma hakkasin mõtlema, et kui panna see kõik kokku, siis on [näha] ühesugust mustrit: tundub, et valitsus teeb praegu kõik selleks, et inimeste tervis, vaimne tervis ja üleüldine heaolu läheksid aina halvemaks. Kuidas muidu selgitada seda, et kägistatakse maksudega ja inimesed on sunnitud rohkem töötama, et kuidagi hakkama saada, aga kõike seda, mis on seotud tervishoiuteenustega, kas kärbitakse või seal tõstetakse hindu? Tõusevad ju ka retseptiravimite hinnad ja suureneb eriarsti visiiditasu. Suhtumine on selline, et kui inimeste tervis või vaimne tervis halveneb, kui inimesel tekivad suitsiidimõtted, siis valitsust see ei huvita: "Teate, seda ennetamise programmi me ka kärpisime, aga vähemalt saime paarsada tuhat kokku hoida. See on ju olulisem!" Seejuures pole ükski ministeerium oma kärpeplaanidega mõistlikult hakkama saanud. See on põhjus, miks kõik kulud ja tulud peavad olema läbipaistvad. Meil on kohustus seda tagada, inimestel peab [olema võimalus] seda kõike näha. [Kulud ja tulud] peavad olema seadustes välja toodud, et pärast ei saaks nagu jumal juhatab seda kõike muuta. Kusjuures riigieelarves seisab veel üks vastuolu. Riigieelarve seletuskirjas on selline lause: "Valitsusasutuste 2025. aasta detailandmed on dokumendi koostamisel hetkel planeerimisel ning seetõttu pole andmed terviklikud." Selline dokument oli Riigikogus, kui me hääletasime. Aga see sisaldab ju vastuolu! Kõikidele on antud kindel käsk kärpida, sest kõik kulud on juba ära planeeritud, ära jaotatud, aga siis tuleb välja, et need kulud ei olegi ära planeeritud, sest lause [ütleb], et need planeeritakse alles tulevikus. "Aga teie hääletage praegu ära! Eks me pärast ise otsusta paremini, kuidas seda kõike omavahel jagada." Eraldi teema, millel korra peatun, on MTÜ-de toetamine. Sel teemal oli ka korruptsioonivastase erikomisjoni istung. Probleem on selles, et sel aastal ei toodud eraldi välja MTÜ-de toetamise nimekirja. Ma palusin seda nimekirja. Rahandusminister tuli komisjoni istungile ja ütles: "Aga mis on teie probleem? Me ju saatsime teile nimekirja edasi! Teema on ammendatud." Nad saatsid selle üldise tabeli, mis oli seletuskirjast kopeeritud, ja lisasid pressiteate: "Eelarve on varasemast palju läbipaistvam." Vabandage, kui sa võtad selle kopeeritud tabeli, lisad sellele kommentaari, pressiteate, et nüüd on kõik läbipaistev, siis proovi palju tahad, aga see ei muuda eelarvet läbipaistvamaks. Teine aspekt. Pöörduti ministeeriumi poole, et palun edastage meile nimekiri kõikidest MTÜ-dest. Arvake ära, milline vastus sealt tuli? Vastus oli: "Selle loetelu koostamine on liiga suur töö." Maksumaksja raha jagatakse erinevatele MTÜ-dele ja kui Riigikogu küsib selle kohta loetelu, isegi kui ajakirjandus seda küsib, siis öeldakse: "See on liiga suur töö. Miks me peame seda tegema?" Siinkohal veel üks hea pärl. Postimees esitas Kultuuriministeeriumi nõunikule küsimuse, kas tema hinnangul poliitika kujundamisega tegelevate MTÜ-de toetamine pole häälte ostmine. Ja nõunik vastas selle peale: "See on võinud olla nii küll, jah." Kujutate ette! Ministeeriumi nõunik põhimõtteliselt ütleb ajakirjanikule otse, et mõne MTÜ [toetamise] näol võiski olla tegemist häälte ostmisega. Need on tsitaadid, mis on ajakirjanduses välja toodud. Ja veel ühest teemast, millega on tegelikult nõustunud nii rahandusminister kui ka riigikontrolör Janar Holm. Meil ongi kujunenud välja MTÜ-d, kellele jagatakse raha lihtsalt selle pärast, et nad olemas oleksid. Ongi kujunenud selline praktika. Nad on riikliku rahastusega niivõrd harjunud, et nad ei saa ilma selleta hakkama. Probleem on selles, et need lepingud sõlmitakse hästi pikaks ajaks, neid ei vaadata üle ning teised samalaadsed ettevõtted või MTÜ-d, juriidilised isikud, ei saa sellele rahastusele ligi. Selle kohta on ka riigikontrolör teinud ministeeriumidele ettepaneku, et [selle asja] võiks ikkagi läbi mõelda ja pakkuda võrdseid võimalusi kõigile; et oleksid kindlad konkursid, mida korraldatakse [kindla] aja tagant ja et see võikski olla teenusepõhine. Ma ei näe mitte ühtegi põhjust, miks seda süsteemi ei peaks muutma. Selle kohta on ka öeldud, et ongi kujunenud nii, et on ministeeriumid, kes teevad konkursse ja otsivad endale uusi koostööpartnereid, aga on ka selliseid ministeeriume, kes neid nii-öelda peidavad. Ma mäletan, et ka tol istungil tuletati meelde, kuidas Lauri Läänemets püüdis 2023. aastal eraldada Siseministeeriumist 5 miljonit eurot koolide ja lasteaedade ehitamiseks. Siis [saadi sellele jälile], kuna eelarve oli läbipaistvam, need kuluread leiti üles. Ja siis seda kiiresti muudeti. Ma usun, et need näited ja selgitused on piisavad selleks, et käesolevat eelnõu toetada, et eelarve muutuks läbipaistvaks ning kulu- ja tulupõhiseks. See ei ole ainult opositsiooni soov, see on ka koalitsiooni soov. Me ju mäletame seda, kuidas Reformierakonna endine rahandusminister Aivar Sõerd riigieelarve menetluse käigus mitu korda ütles, et on viimane aeg teha muudatusi. Ka koalitsioonileppes on kirjas, et on aeg teha eelarve läbipaistvaks. Kahjuks see viimane eelnõu, mis Vabariigi Valitsusest tuli ja mis siin vastu võeti, seda ei teinud. Praegune eelnõu hakkaks kehtima järgmise eelarve kohta. Tegemist on esimese lugemisega. See tähendab, et [enne teist lugemist] on võimalik teha muudatusettepanekuid. Ma näen, et koalitsioon ja opositsioon võiksidki koostöös teha muudatusettepanekuid, et jõuda teiseks lugemiseks sellise eelnõu projektini, mis sobiks kõigile. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka küsimus. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Me kõik saame aru, et tegevuspõhine eelarve versus kulupõhine eelarve – siin selgelt on viimane parem. Viimane on parem ka sellepärast, et sellest on lihtsam aru saada nii Riigikogu saadikutel kui ka tavainimestel, mis on kõige tähtsam. See on palju läbipaistvam ja arusaadavam ning selle puhul on näha, kuhu raha tegelikult läheb, ja nii on võib-olla võimalik vältida neid olukordi, piinlikke olukordi, mis meil viimastel aastatel on olnud, et järsku avastatakse, et kuskil on kulutamata 100 miljonit, kuskil 900 miljonit, aga samal ajal üritatakse kärpida palju väiksemaid summasid. Peaminister vist andis ka eile märku, et temagi arvab, et niimoodi on parem. Kas tõepoolest on meil lootust, et nüüd hakkab asi liikuma õiges suunas?

Jaa, ma ise ka loodan seda. See oli ka põhjus, miks mul oli mõte, et seda [eelnõu] võiks menetleda uuel aastal. Eelmisel aastal said kõik need muud eelnõud menetletud, ka selle aasta eelarve vastu võetud, nüüd võiksime alustada uuelt lehelt ja vajalikud otsused ära teha. Näiteks on ka endine peaminister Taavi Rõivas öelnud, me oleme näinud tema sõnavõtte meedias, et tegevuspõhine eelarve ei ole olnud ikka see, mida loodeti. Meie pakume oma eelnõus sellise kombineeritud variandi – see on kasutusel kusjuures Hollandis –, et kui meil seaduses oleksid välja toodud kulu- ja tuluread, siis seletuskirjas võiksid olla välja toodud ka mõõdikud. On inimesi, kes on öelnud, et tegevuspõhise eelarve puhul, kus on need mõõdikud välja toodud, on ka need mõõdikud võib-olla oluline lähtekoht, et mingisuguseid otsuseid teha. Aga nagu ma ütlesin, see on alles esimene lugemine. Ma tõesti kutsun nii koalitsiooni kui ka opositsiooni kaasa mõtlema, et koos seda eelnõu veel paremaks teha.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kõigepealt suur tänu väga põhjaliku ettekande ja selgituste eest. See on huvitav idee. Aga mida te arvate, kui kaua võiks minna [aega] selle elluviimiseks? Ka ministrid on siin rääkinud, et tegevuspõhine eelarve ei ole hea ja ei leita neid ülejääke sealt kohe üles. Kui tõesti juhtuks ime ja see eelnõu läbiks kõik lugemised, siis kas järgmiseks aastaks jõutakse see ellu viia?

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh selle küsimuse eest! Ma arvan, et see ongi hea, et me arutame seda eelnõu praegu, uue aasta alguses, sest meil on järgmise aasta eelarve vastuvõtmiseni veel väga [palju] aega, teadupärast jõuab [eelarve] Riigikogu saali oktoobri paiku. Kui me oleksime seda eelnõu menetlenud varem, siis oleks kindlasti olnud kriitikat, et näete, seda ei saa kasutada, sest me ei jõua eelarvet muuta. Kuna me teadsime, et nii võib juhtuda, et neid menetletakse [koos], siis ma juba teadlikult panin sisse selle võimaluse – selleks, et see ei oleks põhiseadusega vastuolus –, et kui see eelnõu vastu võetakse, siis see hakkaks kehtima 2026. aasta eelarve kohta. Ja ma täiesti näen, et see on võimalik. Täna toimub esimene lugemine, 10–14 päeva on muudatusettepanekute esitamiseks, siis toimuks teine lugemine ja nädal pärast seda kolmas lugemine. Kui me selle seadusemuudatuse veebruaris-märtsis vastu võtaksime, siis ma ei näe absoluutselt mitte mingisugust põhjust, miks ei võiks 2026. aasta eelarve olla koostatud selle eelnõu järgi ja nii, et kulu‑ ja tuluread oleksid kõik eraldi välja toodud.

Madis Timpson, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Hea ettekandja! Jah, kindlasti saab eelarveseadust paremaks teha, selles ma ei kahtlegi. Teie tõite eeskujuks Hollandi, mina võiksin nimetada Taanit. Aga ma vajutasin nuppu sellepärast, et mu kõrv fikseeris teie ettekandes sellise lause, et õiguskantsler on öelnud, et see seadus on vastuolus põhiseadusega. Kui mu mälu mind ei peta, siis ütles lugupeetud õiguskantsler seda, et tõenäoliselt riigieelarve põhiseadusele ei vasta. Seal on väikene erinevus, ma juhiksin sellele tähelepanu. Õiguskantsler on sellele ka varem tähelepanu juhtinud. Kui mu mälu mind ei peta, siis 2017. aasta keskel saatis ta lausa kirja Riigikogu rahanduskomisjonile ja vist ka peaministrile, kelleks tol ajal oli Keskerakonna esindaja. Ka rahanduskomisjoni juht oli tol ajal keskerakondlane. Miks siis midagi tehtud ei ole?

Aitäh! Ma olen teiega täiesti nõus, et nende muudatustega oleks pidanud alustama juba varem. Aga nagu me teame, 15 aastat tagasi võeti eesmärk, et hakkame kulu- ja tulupõhiselt eelarvelt vaikselt üle minema tegevuspõhisele eelarvele. See oli Reformierakonna juhtimise ajal ja selle poole vaikselt liiguti. Ma usun, et tükk aega nii Reformierakond kui ka Keskerakond, aga ka teised erakonnad usaldasid ametnikke ning arvasidki, et võib-olla ongi see tegevuspõhine eelarve parem. Võib-olla ongi parem, kui need mõõdikud on välja toodud ja nende järgi otsuseid tehakse. Olid ju kindlad ideed ja mõtted, miks selle tegevuspõhise eelarve poole liiguti. See ei juhtunud päevapealt, iga aastaga selle 15 aasta jooksul on seda kulu- ja tulupõhist eelarvevarianti tegevuspõhisemaks muudetud. Kahjuks on viimaste aastate jooksul tekkinud järjest [rohkem] kriitikat. Õiguskantsleri kriitika [puudutabki eelkõige] seda, et kui põhiseadus ütleb, et eelarve võtab Riigikogu seadusena vastu kulu- ja tulupõhisena, siis praegu on põhiprobleem selles, et seaduses meil ei ole neid ridu välja toodud. Meil on kõik viidud seletuskirja, aga seletuskiri ei kohusta millekski. Ehk siis see on see põhiline vastuolu. Ja see on see, millele õiguskantsler on tükk aega viidanud. Nagu ma ütlesin, ma olen teiega nõus, et selle teemaga oleks võinud alustada juba varem. Seetõttu on hea, et täna on meil see eelarve baasseaduse muutmise eelnõu menetlemisel. Me võime nende muudatuste [tegemist] alustada täna.

Rene Kokk, palun!

Tänan, austatud aseesimees! Hea ettekandja! Kahtlemata olen nõus sellega, et riigieelarve baasseadus vajab ülevaatamist. Mulle tundub, et valitsusel oleks vaja julgust kuulutada see tegevuspõhise riigieelarve projekt läbikukkunuks ja minna tagasi varasemalt väljakujunenud praktika juurde. Teie tõite siin näiteid Rail Balticu üheksa numbri kohta ja selle 100 miljoni kohta, mis kuskilt leiti. Ma tuletan meelde, et 2023. aasta eelarves leiti Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi rea pealt 100,4 miljonit, mis oli sinna topelt pandud, ja üks rida oli tegevustega täiesti sisustamata, ning seda ei avastanud tükk aega ei Rahandusministeerium ega see ministeerium ise. Kahtlemata olen nõus, et see probleem on väga päevakajaline. Ma vaatan, et komisjoni otsus on eelnõu tagasi lükata. Mis te arvate, milliste argumentidega tuleb pärast teid [esinev] komisjoni esindaja meid veenma, et kindlasti tuleb jätkata nii, [nagu praegu on,] ja et see [teie eelnõu] on paha mõte?

Aitäh! Kindlasti öeldakse, et see eelnõu ei ole teostatav sellisel viisil, nagu kirjas on, ja et see oleks pidanud olema esitatud teistmoodi. Ma tuletan uuesti meelde, et see on alles esimene lugemine. Teine lugemine on see, kus me, nii opositsioon kui ka koalitsioon, saame üheskoos teha vastavaid muudatusi. Ma tuletan meelde ka seda, et minu mäletamist mööda ei ole tulnud valitsusest ühtegi eelnõu, mis oleks kohe esimesel lugemisel olnud perfektne või sobinud kõigile, nii koalitsioonile kui ka opositsioonile. See on ka põhjus, miks meil on Riigikogus selline menetlussüsteem, et on esimene, teine ja kolmas lugemine ning nende vahel ka arvamuste, huvigruppide kuulamine. See kõik on selleks, et me saaksime koos debateerida, koos arutada ja teha eelnõu niivõrd heaks, et see sobiks kõigile. Ma arvan, et see eelnõu, mida me täna [arutame], ei olegi opositsiooni eelnõu. See on ju tegelikult koalitsiooni eelnõu, me tuleme koalitsioonile appi, sest koalitsioonilepingusse on kirjutatud, et nad võtavad üheks kindlaks eesmärgiks selle, et eelarve muutuks läbipaistvaks. Ma ei näe absoluutselt mitte mingisugust põhjust, miks peaks selle eelnõu tagasi lükkama või miks peaks kuulama komisjoni otsust. Komisjoni otsus ei ole ju kohustuslik. Riigikogu liikmed siin saalis on need, kes tegelikult teevad selle lõpliku otsuse. Ja ma tõesti loodan, et Riigikogu liikmed, kes mind praegu jälgivad ja seda kõnet kuulavad, ei lükka seda eelnõu tagasi, vaid toetavad seda, et see eelnõu läheks teisele lugemisele ja et me koos saaksime teha selle võimalikult heaks.

Aivar Sõerd, palun!

Austatud juhataja! Austatud ettekandja! Te oma ettekandes võtsite sellise hästi laia käsitluse, aga konkreetsest eelarvest ülemäära palju juttu polnud. Ma küsin nüüd selle eelnõu kohta. Mis probleemi te lahendate eelarve tulude poole peal? Õiguskantsleri ja riigikontrolöri kriitika on tegevuspõhise eelarve kohta, mis käsitleb eelarve kulusid, kulud liigendatakse tulemusvaldkondade ja programmide kaupa. Aga tulude poolel, ma arvan, [probleemi] ei ole, tulud on olulises osas ju läbipaistvad. On maksutulud ja siis on ministeeriumide oma tulud, mis nad teenivad, need on esitatud nii, nagu nad alati on esitatud. Mis probleemi te tulude poolel lahendate? Miks te üldse võtate uue klassifikaatori või liigenduse aluseks rahandusministri mingisuguse 2021. aasta klassifikaatori? Mis eesmärki see täidab?

Aitäh selle küsimuse eest! Esiteks, ma tahaksin teid tänada kogu selle panuse eest, mis te tegite eelarve lugemise ajal selleks, et see oleks võimalikult läbipaistev. Suurel määral on see eelnõu esitatud ka tänu nendele märkustele, mis te eelarve esimese ja teise lugemise ajal tegite. Mis puudutab nüüd seda eelnõu, siis idee oligi lahendada seda kohe nii-öelda laiemalt, nii kulu- kui ka tulupõhised asjad [korraga], et oleks sarnane liigendus, kus on kõik välja toodud. Ma saan aru, et te õiguskantsleri ja riigikontrolöri puhul viitasite sellele, et tulude poole kohta polnud neil midagi [öelda]. Te viitasite õigesti. Kui me seda fraktsioonis arutasime, siis meil oligi idee mitte suvaliselt välja mõelda mingid kulu- ja tuluread, vaid me võtsime aluseks, nagu te õigesti mainisite, rahandusministri 2021. aasta määruse, eelarveklassifikaatori, et see eelnõu oleks koostatud selle järgi. Ja nagu ma mainisin, kui koalitsioonisaadikutel või opositsioonisaadikutel – te olete ka rahanduskomisjoni liige – on paremaid ideid, kuidas võiks see liigendus välja näha, siis selle jaoks ongi teine lugemine, kus me saame selle üheskoos läbi mõelda, kuidas neid kulusid ja tulusid baasseaduses paremini liigendada.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Vabariigi Valitsuselt tuli eelnõu kohta kiri, et [valitsus seda] ei toeta, kuna Rahandusministeerium ise on algatanud riigieelarve seaduse muutmise. On toodud ka mõned näited, kuidas seda muudetakse. Mulle on jäänud mulje, et Rahandusministeerium plaanib teha uue eelarve, mis on nagu hübriid, et osa on tegevuspõhine ja osa on kulupõhine. Kuivõrd olete te ise kursis Rahandusministeeriumi uue riigieelarve seaduse muutmise eelnõuga?

Mina sain aru, et see, millele nemad viitasid, oli ikkagi seesama [eelnõu], mida Riigikogu tol ajal menetles ja mille ka vastu võttis. Nagu ma ütlesin, meie eelnõu oli sisse antud umbes samal ajal, kui tuli Vabariigi Valitsuse eelnõu. Mina sain sellest vastusest aru nii, et nad viitasid sellele [eelnõule]. Aga nagu ma oma ettekandes mainisin, ka selle kohta on Janar Holm avaldanud kriitikat. Tema arvates ei ole Vabariigi Valitsuse eelnõu piisav, et tagada läbipaistvus. Ta oli selle suhtes päris kriitiline, ütles lausa, et see on kasutu ja näiline. Tegelikult me ju nägime seda. Kuna see riigieelarve seaduse muudatus rakendus juba 2025. aasta eelarve suhtes, siis me ju nägime, et 2025. aasta eelarve ei olnud läbipaistvam. Kõik need näited, mis ma tõin, olid selle eelarve kohta. See näitab, et Vabariigi Valitsuse algatatud seadus ei olnud piisav ja meil on vaja siit nüüd edasi liikuda. Mul ongi ettepanek, ka Vabariigi Valitsusele: kui see [eelnõu] läheks teisele lugemisele, siis võib-olla on Vabariigi Valitsus valmis uuesti kaasa mõtlema ja Rahandusministeerium saab pakkuda uued kommentaarid, et see seadus kehtiks uue aasta eelarve suhtes.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Esiteks tahaksin teid tänada väga sisulise ja põhjaliku ettekande eest. Eks see eelarve, mis eelmisel aastal selle aasta kohta vastu võeti, oli paras käkk. Ja eks seda käkki süüakse nüüd jaanuarikuust alates, kui valitsuse istungil selgus, et enamus ministritest ei olnud aru saanud, et kuskil on peidus 100 miljonit gaasijaamade väljaehitamiseks. Lauri Läänemets on selgelt välja öelnud, mis ta sellest rahanduspoliitikast arvab. Tsiteerin teda: "See on kõva rahanduse juhtimine." Selline oli tema väljendus. Ta väidab, et vaatamata sellele, et eelarve vaatasid läbi kõik ministrid, ei teadnud sotsiaal[demokraatide] ja Eesti 200 ministrid sellest 100 miljonist midagi. See on ju ehe näide. Samas ütleb Jürgen Ligi, et kõik on hästi ja Läänemetsal lihtsalt puudub taju. Nii et igal juhul see seaduseelnõu, mis te praegu ette kannate …

Teie aeg!

… on väga vajalik. Ma loodan, et tulevastel valitsustel on tunduvalt kergem aru saada, mis tegelikult Eesti riigieelarvega toimub.

Aitäh teile! Ma usun, et see oleks päris suur samm edasi. Nagu ma ütlesin, enne selle [eelnõu] koostamist me kuulasime ära riigikontrolör Janar Holmi kommentaarid, selle, mida ta rääkis nii korruptsioonivastases erikomisjonis kui ka riigieelarve kontrolli erikomisjonis, ja muidugi ka selle, mida rääkis õiguskantsler. Jah, kunagi võeti suund tegevuspõhisele eelarvele. Loodeti, et võib-olla muudab see [eelarve] arusaadavamaks. Räägiti, et inimesed, [sealhulgas] Riigikogu liikmed, ei ole raamatupidajad ja [seetõttu] ei peaks esitama dokumente, kus iga kulu‑ ja tulurida on välja kirjutatud, vaid pakkuma mõõdikuid ja tulemusi, mis oleksid palju arusaadavamad. On täiesti normaalne neid vigu ühel hetkel tunnistada: jah, me tõesti proovisime, lootsime, et võib-olla läheb paremaks. Täna oleme seda tunnistanud. Ka need inimesed, kes kunagi selle tegevuspõhise eelarve [koostamise] algatasid, on tänaseks tunnistanud, et see projekt ei ole olnud see, mida oodati, ja see on läbi kukkunud. Ma arvan, et see on tugeva demokraatliku ühiskonna tunnus, kui tunnistatakse oma vigasid ja soovitakse teha uuesti, soovitakse teha paremini.

Aivar Sõerd, palun!

Austatud ettekandja! Ma ikkagi küsin, kas see asi on teil ikka korralikult läbi mõeldud. Just lähtudes sellest, et teie pakutud lahenduse aluseks on võetud rahandusministri 2021. aasta määrus, mis peaks vist praegugi kehtima ja on üles ehitatud praegu kehtiva eelarveloogika põhjal. Siin on ühe reana majandamiskulud. Aga kui me räägime eelarve läbipaistvusest, siis majanduskulud jagunevad väga paljudeks artikliteks: IT-kulu, rendikulu, tarbed, materjalid ja nii edasi. Ka praeguses eelarves on majandamiskulud toodud ühe reana, nii nagu tööjõukuludki, seda küll tõepoolest programmide osas. Aga selline lähtealus, rahandusministri määruse põhjal tekitatud lähtealus, ei lahenda ju [probleemi], see ei tee eelarvet läbipaistvaks, kas või nende majandamiskulude näitel. Majandamiskulud ühe reana …

Teie aeg!

… see on ikka väga laia haardega ega anna läbipaistvust juurde.

Aitäh!

Aitäh selle küsimuse eest! Esiteks, kui see praegu kehtiks, nagu te väidate, siis oleksid need niimoodi ka eelarves välja toodud, aga need ei ole eelarves niimoodi välja toodud. Ja veel, seadusandlus on meil üles ehitatud niimoodi, et seadus on määrusest ülimuslikum. Praegu on need asjad toodud määruses. See tähendab, et neid ei pea järgima selliselt, nagu nad on välja toodud. Kui me toome need seadusesse, siis on kohustus neid järgida. Mis puudutab seda, et majanduskulude puhul ei ole eraldi välja toodud, et on IT-kulud ja nii edasi. Esiteks, üks aspekt on see, nagu ma ütlesin, et eelnõu saab paremaks teha. Aga teine aspekt on see, et kui te loete eelnõu edasi, siis meil on kirjutatud, mis täpsusega peavad need kuluread olema lahti kirjutatud. Me lähtusime siin kunagisest eelarveloogikast ja tõime välja, et kuluread peaksid olema välja toodud kuni 500 000 euroni, kui see on võimalik. Me saame aru, et kui on mingi tanki ost, mis maksab rohkem, siis vastavalt sellele. See on tegelikult see koht, kus ma lootsin, et kui see eelnõu läheb teisele lugemisele, siis me teeme rahanduskomisjonis poliitilise debati ja otsustame, kui täpselt me hakkame eelarvet lahti kirjutama.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgmiseks saab sõna juhtivkomisjoni ettekandja, rahanduskomisjoni liige Maris Lauri. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamine esimeseks lugemiseks toimus rahanduskomisjonis 3. detsembril. [Eelnõu] tutvustajaks oli komisjoni [kuuluv Keskerakonna] fraktsiooni liige. Osutan sellele, et eelnõu siin tutvustanu ei ole komisjoni liige, mistõttu ta ilmselgelt ei olnud tutvustuse tegemisel kursis sellega, kuidas eelnõu arutelu komisjonis toimus ja mis põhjusel see venis. Osutan sellele, et komisjonis toimus menetlus seaduses ettenähtud raames ja mingisuguseid menetlusnorme ei rikutud. Küll aga tuletan saalisolijatele meelde, et eelnõu arutelu jäi Riigikogus eelmine kord ära, kuna eelnõu algatajad loobusid ja võtsid selle päevakorrast välja. Fraktsiooni esindaja tutvustas komisjonis seda eelnõu ja komisjon langetas otsused. [Ettepanek] oli võtta [eelnõu täiskogu] päevakorda 12. detsembril. Tuletan meelde, et siis jäi algatajate algatusel see eelnõu arutamata. Ja oli ka ettepanek eelnõu tagasi lükata, mille poolt oli 6 liiget, vastu 2 ja erapooletuid ei olnud. Komisjon tegi otsuse määrata [ettekandjaks] siinolija. Natuke sellest, millest oli juttu eelnõu tutvustamise käigus ja millised olid laiemad teemad. Rahandusministeeriumi esindaja Eneken Lipp edastas Vabariigi Valitsuse seisukoha. Valitsus ei toeta seda eelnõu. Valitsuse jaoks on eelarve läbipaistvus oluline ja neil on kavas riigieelarve seadust muuta palju põhjalikumalt, laiemalt ja mitmekesisemalt, erinevate teemade kaupa, kaasates erinevaid toetusgruppe, eelarve kasutajaid ja huvigruppe, kes saavad nendest asjadest aru. Omalt poolt saan lisada seda, et kui jälgida Rahandusministeeriumi kodulehel olevat materjali, siis [võib näha, et] neid kohtumisi on hästi palju, teemad on hästi laiad ja diskussioon on tõesti suur. Nende materjalide põhjal on selge, et põhjalikke muudatusi ei saa teha kiirustades. Nii et valitsus seda ette valmistab ja minu teadmisel peaks see eelnõu sel aastal jõudma ka Riigikogusse, kus me kindlasti sellega tõsiselt tegeleme, ka erinevate aspektidega, millele antud eelnõus on lähenetud suhteliselt pealiskaudselt ja, julgeksin öelda, mitte sisuliselt. Sellele osutab ka see, et selle diskussiooni käigus, mis komisjonis toimus, me vastuseid ei saanud. Ei saanud vastuseid tegelikult ka siin saalis. Seesama küsimus, millele kolleeg juba osutas, et tulude detailsusega ei ole probleeme olnud, ometi tehakse ettepanek ka tulusid laiemalt liigendada. Komisjonis olev eelnõu esindaja ei suutnud seda selgitada, vaid rääkis endiselt kuluartiklitest. Esitati küsimus ka selle kohta, mispärast ei ole selles eelnõus arutatud erinevaid mõõdikuid, mis on seletuskirjas toodud. Oli diskussioon selle üle, kas [mõõdikud] peaksid olema või ei peaks. Ja vastus oli see, et tuleb vähendada riigiaparaati, siis ei ole ka mõõdikuid vaja. Aga noh, see selleks. Siis oli diskussioon selle üle, et mispärast valitsus andis oma arvamuse selle eelnõu kohta, ja siis tuli komisjoni liikmele korduvalt selgitada, et Riigikogu kodukord näeb ette valitsuse arvamuse küsimist. Valitsusel on õigus arvamus esitada, aga ta ei pea seda tegema. Tava on olnud selline, et valitsus ei esita oma seisukohta juhul, kui tegemist on Riigikogu enda töökorralduse [küsimusega]. Riigieelarve koostamine on paratamatult seotud ka valitsuse tegevusega, eriti kui see on [valitsuse] tegevusplaanis. Selle tutvustuse kõige suurem diskussioon ilmselt oligi selle üle, et kas valitsus peab oma seisukohta arutama või mitte. Ega rohkem ei olnudki sellest juttu.

Aitäh ettekandjale. Teile on ka küsimusi. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Mul on võib-olla selline laiem ja filosoofilisem küsimus. Me teame ju, et tavaliselt, kui tulevad koalitsiooni eelnõud, on nende puhul päris palju [arutamist], ja see on ka põhjus, miks on tehtud esimene ja teine lugemine, et nende vahel oleks võimalik teha muudatusettepanekuid. Miks ei või sama olla ka opositsiooni eelnõudega? Kui on mingid asjaolud, mis koalitsioonile ei sobi, siis esimese ja teise lugemise vahel on võimalik seaduseelnõu muuta. See läheks kokku sellega, mida te koalitsioonilepingus olete lubanud. Te olete lubanud, et eelarve muutub läbipaistvamaks. Ma arvan, et me võiksimegi täna sellega [algust teha], et 2026. aasta eelarve oleks läbipaistev.

Aitäh! Selgitan siis veel kord. Palun jälgida tähelepanelikult, mida ma räägin. Valitsus valmistab ette riigieelarve seaduse muudatust, need muudatused tulevad ulatuslikud ja põhjalikud ja need peavad olema omavahel kooskõlas. Seda ei saa teha pealiskaudselt ja kiirustades, võttes ühe üksiku teema ja [lüües] sellega asjad sassi. Kui me võtame teie esitatud eelnõu, siis selle eelnõu kvaliteet on alla igasugust arvestust. Andke andeks! On selge, et te ei ole süvenenud riigieelarve seaduse loogikasse, kuidas see peaks olema üles ehitatud, miks ühed või teised muudatused on kunagi tehtud ja miks ta niimoodi on välja mõeldud. Ma ei hakka väitma, et [kõik] need asjad, mis praegu riigieelarve seadusesse kirjutatud on, on hästi. Kõik asjad ei ole hästi, seal tulebki asju muuta. Aga kiirustades ja pealiskaudselt muutes, nii nagu teie eelnõu ette näeb, me saame veel hullema [eelarve]. Ja veelgi enam: see eelnõu on alustuseks kõlbmatu. Selleks, et saaks kuskilt punktist alustada, oleks pidanud see olema läbi kaalutud, põhjendatud, mida see ei ole. Seda näitab ka see, et komisjonis ei suutnud teie esindaja selgitada selle eelnõu sisu. Te ise ei suutnud siin vastata küsimustele, miks te teete asja niimoodi[, aga mitte] teistmoodi. Te rääkisite sellest, mis on eelarve probleemid, aga te ei rääkinud oma muudatuste taustast, nende sisust, sellest, mispärast just see on see parem lahendus, aga mitte mingi teine lahendus. Mul on tunne, et te kahjuks ei ole selle teemaga kursis ja selle tõttu ei ole see eelnõu isegi diskussiooni alustamiseks sobilik.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! See seaduseelnõu, mille Eesti Keskerakond on esitanud, on meie riigieelarve ülesehitust ja läbipaistmatust arvestades kahtlemata väga oluline ja vajalik. Loomulikult saab selle üle vaielda, millisel viisil ja kuidas see seaduseelnõu on üles ehitatud, aga kõige olulisem on see, kas on olemas tahe kogu seda protsessi muuta. Ja seda tahet mina siin kahjuks ei näe. Vaatamata sellele, et peaminister ütles siin infotunnis, et tema näeb samuti, et riigieelarve ülesehituses on probleeme ja seda peaks muutma, arusaadavamaks tegema, [mingit] tegevust sellele ei järgne. See on probleem – antakse lubadus, aga seda [lubadust] ei täideta. Võib-olla on see meelega nii tehtud, et kogu lugu olekski segasem. Nagu me teame, on lubatud teha suuri kärpeid, aga isegi ministeeriumid ja ametid ei saa aru, kust neid kärpeid teha, mis sest, et numbriliselt on need riigieelarves kuskil välja toodud. Seesama hea näide jaanuari algusest: ministrid olid valitsuse istungil jahmunud, [kui said teada, et] kuskilt on välja ilmunud 100 miljonit selleks, et Eesti Energia saaks ehitada uued gaasijaamad. Läänemets väitis kindlalt, vähemalt ajakirjandusest on niimoodi välja tulnud, et sotsidest ministrid ja Eesti 200 ministrid ei teadnud seda, et need vahendid on ikkagi eraldatud. Minu arust ütleb tema hinnang – tsiteerin teda –, et "see on kõva rahanduse juhtimine", selle eelarve ja finantside juhtimise kohta nii mõndagi. On kahju, kui rahandust tahetakse sellisel viisil edasi juhtida. Tõsiselt on kahju. Loomulikult, ega praegune rahandusminister ei jäänud võlgu ning Lauri Läänemetsa kommentaari peale vastas, mis ta Lauri Läänemetsast arvab. Tsiteerin: "Lauri Läänemets on seda vahtu kloppinud ja peaminister sellest nakatunud." Huvitav, kas sotsid nakatavad juba ka peaministrit. Võib-olla. Ja lisaks: "See tuleb Läänemetsal taju puudumisest." No ma ei tea, kas selline ongi siis praeguse valitsuse poliitiline kultuur, et üksteist sõimatakse ja solvatakse? Ministrite omavahelised solvangud kanduvad ka Riigikogu saali, infotunnis solvab peaminister juba ka Riigikogu liikmeid. See ei ole kindlasti see, mida me tahaksime kuulda ja näha. [See, et küsitluste põhjal ei usalda] Eesti rahvas enam institutsioone, nagu valitsus ja Riigikogu, ongi praeguse valitsuse [tegevuse] tulemus. Selgelt minnakse üle piiri, selgelt ei peeta kinni väga lihtsatest viisakuse printsiipidest ja sellest on kahju. Mida kiiremini selle valitsuse agoonia lõpeb, seda parem, Eesti inimesed sellest ainult võidavad. Igal juhul ma kutsun üles veel kord mõtlema selle seaduseelnõu peale ja nii nagu lugupeetud seaduseelnõu esindaja ütles, kui on vaja parandusi teha, siis tuleb neid teha, selleks ongi olemas teine lugemine. [Mitte nii], et kui opositsioonilt tuleb ettepanek või mõte asja paremaks teha, siis see lihtsalt hääletatakse tuimalt maha, vaatamata sellele, et me teame, et meil on eelarves probleemid olemas, vaatamata sellele, et kui rahandusminister … Palun kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaks.

… siin esimesel lugemisel riigieelarvet tutvustas, ei suutnud ta seda teha konstruktiivselt. Selle asemel, et minna sisusse, solvas siin Riigikogu liikmeid. Rahanduskomisjoni esinaine tunnistas, et see eelarve on läbipaistmatu, puudulik ja arusaamatu. Need on tema sõnad. Lahendame siis ära! Lahendame ära selle probleemi. Aga seda soovi ei ole. Kahju! Eelarve, mis on üles ehitatud sellisel viisil, et ta ei ole arusaadav, tekitab suuremaid probleeme. See tekitab [olukorra], kus jälle leitakse kuskilt mingisugune raha, mingi raha jääb kulutamata, mingi raha kantakse üle järgmisesse aastasse. Aga teise poole pealt me räägime tuludest. Need tulud korjatakse kokku inimestelt maksutõusude kaudu ja selle tõttu loomulikult kannatab maksukeskkond, majanduskeskkond, inimesed. See kõik on ju seotud. Selliselt üles ehitatud riigieelarvega me kindlasti edasi minna ei saa. Mida kiiremini võetakse vastu otsus, et seda ülesehitust muuta, seda parem. Mõelge palun selle peale veel kord, koalitsioonisaadikud. Kui te tõesti näete, et see seaduseelnõu vajab kohendamist, parandamist, lisaettepanekute tegemist, siis nagu eelnõu esitaja ütles, need [ettepanekud] on kõik teretulnud. Diskussiooni tulebki alustada. Aga selleks, et seda diskussiooni saaks alustada, tuleb see [eelnõu] täna vastu võtta ja enne teist lugemist vastavad muudatused teha. Mina kutsun üles saatma see seaduseelnõu teisele lugemisele. Aitäh!

Aitäh! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Maris Lauri.

Head kolleegid! Lugupeetud istungi juhataja! Paluksin kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.

Kahtlemata tuleb eelarve baasseadust muuta, selles ei ole kõhklust. Nagu ma enne siin puldis juba ütlesin, ei saa seda teha kiirustades ja pealiskaudselt, sest [eelarve] on väga kompleksne ja puudutab väga paljusid teemasid, need tuleb lahendada nii, et nad töötaksid kooskõlaliselt. See eelnõu, mis meil praegu ees on, on lihtsalt kräpp. Ja ütlengi niimoodi, sest see on läbi mõtlemata. Seda näitab ka see, et eelnõu esitajad, kõnepidajad ei ole võimelised selgitama oma valikute tausta, miks nad niimoodi teevad. Nad räägivad sellest, mis on probleem, aga seda, miks nende lahendus on kõige parem, ei suuda nad selgitada. Nad ei suuda selgitada ka seda, miks üks või teine muudatus tehakse. Mispärast on vaja tulude struktuuri muuta? Seda ei suudetud selgitada. Asjaolu, et ei olda asjaga kursis, näitab ka [järgmine lugu]. Ma tõesti soovitan, et fraktsioon mõtleks oma esindaja peale rahanduskomisjonis. Eelkõneleja viitas siin 100 miljonile, mis olevat juhuslikult eelarvest leitud. Üllatus! Kui me selle aasta riigieelarvet menetlesime, siis me komisjonis isegi arutlesime sellesama 100 miljoni üle. Nii et soovitus: lugege palun eelarve läbi! Palun osalege komisjoni töös! Palun kuulake, millega seal tegeletakse! Riigieelarve, ükskõik millises vormis see esitatakse, ei muutu kunagi selliseks, et seda saab lugeda seitsmeaastane laps ja ta saab sellest aru. Mitte kunagi! Seda ei ole võimalik teha, sest rahasumma, mida ükskõik millise riigi eelarves hallatakse, on ülimalt suur. Need valdkonnad, kuhu raha suunatakse ja kus seda kasutatakse, on väga mitmekesised. Ja selle tõttu on väga keeruline hoomata kõiki detaile, see nõuab süvenemist. On loomulik, et inimene ei suuda lõpmatuseni, iga detailini kogu tausta teada, mitte ükski inimene. Selleks on olemas seletuskirjad ja selleks menetletakse riigieelarvet ka erinevates teemakomisjonides. Nende teemakomisjonide liikmed peaksid olema palju vastutustundlikumad ja küsima mitte ainult seda, kuhu raha läheb ja miks just nii, vaid süvenema ka eelarve tausta, mismoodi täpselt eesmärgid saavutatakse. Öeldakse, et toome välja palgakulud ja siis ongi kõik selge, kui palju palka läheb. Aga kellele seda palka makstakse? Kas palga maksmine toob kaasa parema tulemuse või mitte? Tuletan meelde, et aastakümneid tagasi, enne tegevuspõhist eelarvet oli täpselt sama häda, et ei saadud aru. Ei saadud aru, kuhu raha läheb, mispärast ja mis on eesmärk, mida soovitakse saavutada. Kui me tõesti tahame asju paremaks teha, siis peame seda tegema sisuliselt ja arutama, mida me tahame teha. Aga nagu me siin eelnõu tutvustamisel ja ka eelnevast kõnest kuulsime, käib põhiline kriitika praegu selle pihta, et mitte midagi ei saa aru ja valitsus on halb. Kui tõesti on valitsus halb – teil on õigus nii arvata –, siis tulge sisuliste ettepanekutega, tulge ja põhjendage, aga te ei suuda seda teha. Te ei suuda oma valikuid põhjendada. Mismoodi te siis tulete sellise eelnõuga ja nõuate, et see oleks edasise arutelu aluseks? Andke andeks, aga nii ei menetleta! See ei ole kvaliteetne arutelu. Ja seetõttu ma arvan, et see eelnõu [peaks] jääma ajalukku ja mitte tulema kasutusele. Teeme tõsise diskussiooni rahanduskomisjonis, teeme tõsise diskussiooni ka teistes komisjonides, just nimelt eelarve vastutustundlikkuse teemal. Kui seda ei tehta, siis midagi ei muutu. Aga see eelnõu ei kõlba kahjuks mitte millekski. Aitäh!

Aitäh! Kuna ettekandja nimetas eelnõu algatajaid, siis algatajate fraktsiooni nimel vastusõnavõtt. Palun, Anastassia Kovalenko-Kõlvart!

Aitäh! (Saalis räägitakse kõva häälega.) Ma arvan, et see oli ehe näide sellest, kuidas Reformierakond suhtub sellesse, kui opositsioon soovib …

(Helistab kella.) Hakkame otsast peale. Anastassia, hakkame otsast peale, siin vahepeal läks lärmiks.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma arvan, et see sõnavõtt, mis praegu Reformierakonnalt tuli, on ehe näide sellest, kuidas Reformierakond suhtub opositsiooni, sellesse, kui opositsioon soovib avada diskussiooni olulistel teemadel, koalitsioonile olulistel teemadel. Tullakse ja nimetatakse opositsiooni eelnõu kräkiks või kräpiks – ma ei mäleta, mis see sõna oli. Vabandust, aga viimasest ajast ma ei mäleta ühtegi koalitsiooni eelnõu, mis oleks olnud läbi mõeldud. Te ütlete, et tulge läbimõeldud eelnõudega, ma ei mäleta ühtegi sellist teie eelnõu. Teie riigieelarve kohta saab kasutada seda sõna, mida te kasutasite, kräpp või kräkk. Seda saab kasutada teie eelarve kohta. Opositsioon soovib teha asju paremaks. Me kutsusime üles diskussiooni pidama, erinevalt koalitsioonist, kes seda kunagi ei paku, me kutsusime üles, et teeme koos, arutame komisjonis. Ilmselgelt ei ole see selline demokraatia tase, millega Reformierakond on valmis tegelema, see lihtsalt ei ole teie tase. Teie tase on tulla pulti ja kasutada opositsiooni esindaja ja eelnõu kohta selliseid ebameeldivaid väljendeid, ilma tegeliku aruteluta. Ja siis veel pakkuda seda, et meie fraktsioon peaks mõtlema selle peale, kes peaks olema meie esindaja rahanduskomisjonis. Ma arvan, et see õigus võiks ikka jääda, et iga fraktsioon [ise otsustab], kelle nad millisesse komisjoni panevad. Ma arvan, et Andrei Korobeinik, kes on praegu rahanduskomisjoni aseesimees, on oma tööga väga hästi hakkama saanud. Aitäh!

Aitäh! Protseduuriline [küsimus] istungi läbiviimise kohta, Maris Lauri, palun! Paluks mitte vastusõnavõtt, vaid protseduuriliselt ...

Aitäh! Ma tahtsingi täpsustada, millega praegusel juhul oli tegemist. Minu teada ei olnud siin tegemist osutusega, vaid tegemist oli vastusõnavõtuga, kõnega. Mis alusel see praegu tehti? Samuti paluksin ma täpsustada sõnavabaduse mõtet Riigikogu saalis. Mulle tundub, et kõik Riigikogu liikmed ei ole sellega kursis.

Oma ettekandes te [ütlesite] algatajate eelnõu kohta, et nende eelnõu ei suudetud komisjonis kaitsta, algatajate nimel [tegi] vastusõnavõtu fraktsiooni esindaja Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja see oli täiesti vastusõnavõtu vääriline. Küsisite, miks ma andsin võimaluse vastusõnavõtuks. Sellepärast, et teie sõnavõtus oli neid nimetatud. Protseduuriline [küsimus], Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Te selgitasite seda väga hästi. Riigikogu kodu- ja töökorra [seaduse] järgi on nii, et kui mainitakse kedagi fraktsioonist, siis on vastusõnavõtu võimalus. Maris Lauri mainis kõnepidajat ehk mind mitu korda ja selle alusel oli mul võimalik seda vastusõnavõttu teha.

Aitäh! Protseduuriliselt nii ta tõesti oli. Maris Lauri, protseduuriline küsimus.

Ma palun sel juhul täpsustada. Kas iga kord, kui sõnavõtja või kõnepidaja diskuteerib eelneva kõnelejaga teda nimetamata, aga esitab vastuväiteid, on igaühel õigus vastata? Vanasti oli niimoodi, et see võimalus oli siis, kui nimetati konkreetset isikut. Teie juhtimise ajal on juhtunud nii, et iga osutus sellele, et ei olda nõus mõne kõnepidaja seisukohtadega, annab võimaluse vastuväiteks. Niisugusel viisil ei ole meil varem Riigikogus diskussiooni peetud. Millest selline muutus ja kuidas see siis nüüd käib?

Ma pean teile ütlema, et ka varasemalt on seda olnud. Kuna on fraktsiooni esitatud eelnõu ja te nimetasite ettekandjat, siis fraktsiooni nimel rääkiski fraktsiooni esindaja. Rohkem fraktsioonist keegi sõna ei saa ja keegi sellest fraktsioonist ei saa ka vastusõnavõttu teha. Kui keegi tahab vastusõnavõttu, siis [ütlen, et] läbirääkimiste käigus saab anda võimaluse ainult üheks vastusõnavõtuks. Vadim Belobrovtsev, protseduuriline küsimus.

Aitäh! Protseduuri kohta niipalju, et mulle tundub loogiline, et kui kedagi mainitakse, isegi [kui seda ei tehta] nimeliselt, aga väga ühemõtteliselt, siis antakse sellele inimesele võimalus vastusõnavõtuks. Loomulikult võib olla kaval ja nimepidi mitte nimetada, vaid öelda lihtsalt "kõneisik" või "kõnepidaja" või "eelrääkija" ja nii edasi, aga minu meelest on loogiline, et ka sel juhul antakse võimalus vastusõnavõtuks. Kas mul on õigus?

Protseduuriliselt jah, kui puldis nimetatakse fraktsiooni või ettekandjat, siis on see võimalik. See on fraktsiooni eelnõu. Kui fraktsiooni nimel oleksite võtnud sõna teie või kolleeg Lauri Laats, siis ei oleks Anastassia Kovalenko-Kõlvart saanud seda vastusõnavõttu teha. Aga läheme läbirääkimistega edasi. Kõigepealt Anti Poolamets kõnega puldist ja siis Riina Solman. Kas Riina Solman tahab teha sõnavõttu kohapealt? Siis on teil pärast kaks minutit. Aga Anti Poolamets, palun!

Aitäh, hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Head Eesti kodanikud! Maris Lauri ettekanne hämmastas mind. See hämmastas mind mitmes [mõttes]. Kas või see, kuidas ta võrdles meid seitsmeaastaste lastega, kes esitavad küsimusi riigieelarve kohta. No üks nendest seitsmeaastastest lastest on näiteks riigikontrolör, kes tegi põhjaliku ülevaate ja leidis riigieelarvest täiesti jahmatavaid vigu ja ebatäpsusi, vastuolusid riigieelarve ja seletuskirja vahel. [Ta tegi] kriitikat, millega te isegi kursis olete, sest te ütlesite oma ettekandes, et tegu on tõesti keerulise materjaliga, riigieelarve on suur ja võib-olla tulebki sellega leppida, et nii suure materjali puhul lipsavad mõned vead sisse. Aga ei, te panite kõik ühe hoobiga paika, [öeldes], et need on alaealised, kes sellest materjalist [aru] ei saa, ja et sellist materjali ei saa alaealistele sobivaks kirjutada. Aga näete, jätkame selle ühe alaealisega, kes esitab küsimusi, nimelt riigikontrolör Janar Holmiga. Tsiteerin tema seisukohti. Ta ütles: "Näiteks kliimaministeeriumi valitsemisala tulemusvaldkonna "Keskkond" eelarve on seletuskirja järgi 75 miljonit eurot suurem kui riigieelarves. Tulemusvaldkonna "Transport" eelarve on seletuskirja järgi seevastu 70 miljoni euro võrra väiksem kui riigieelarves. Riigieelarve ja selle seletuskirja arvud investeeringute osas klapivad 11st valitsemisalast seitsme puhul. [‑‑‑] Aga näiteks ka finantseerimistehinguid arvestati 2023. aasta riigieelarves 121,7 miljoni euro ulatuses tegelikkusest väiksemana. Eelnevast eelarveaastast ülekantava raha hulga suurenemisest ja teadmatusest, miks on raha kasutamata jäänud, on varem juba omajagu juttu olnud." Need on üksikud näited. Värske näide on see müstiline 100 miljonit, mis leiti nagu kivi alt. Tunnistage siis ometigi! Tunnistage, et see on kummalisest kummalisem! Aga tore ju ometigi, kui raha leitakse. Peaasi, et seda ära ei kaotata. Janar Holm andis ikka väga karmi hinnangu olukorrale, kus läbipaistvuse [puudumise tõttu] me ei näe, kuhu raha läheb. Ta küll kinnitas, et otseseid vargusi ei ole kindlaks tehtud, need on eraldi rubriik, aga väga raske on aru saada, kuhu miski läheb, ja paljusid asju tuvastatakse tagantjärgi. Riigikontrolör märkis, et ehkki me oleme sõnades nimetanud riigieelarvet tegevuspõhiseks ning sidunud riigi raha kasutamise tulemustega, näitab Riigikontrolli analüüs, et Eesti riigi rahakasutuse efektiivsust pole õnnestunud seeläbi suurendada. Ta jätkab: "Viimaste aastate jooksul on probleemidele seoses praeguse riigieelarve läbipaistmatusega viidanud ka paljud teised – president, õiguskantsler, ettevõtjad, analüütikud, ajakirjanikud ja ka mõned teemast tavapärasest rohkem huvituvad riigikogu liikmed. Sellele kriitikale vastusena on riigieelarvet seaduse tasandil täiendatud ning seletuskirja tõepoolest ka sisukamaks muudetud." Näete, see on võimalik. Kui te võtate puudused omaks, siis on see võimalik. Aga teie põlglik suhtumine küsijatesse ja eelnõu esitajatesse teemal, mille puhul on selge, et elevant on toas, on täiesti arusaamatu. Sama arusaamatu nagu teie panus tsensuuri kehtestamisse ja Eesti põhiseaduse rikkumisse kõige kõrgemal positsioonil, justiitsministrina, ja selle järjekindel õigustamine. Kusjuures me näeme, et see jõhker tsensuur, mida rakendati sotsiaalmeedias, on ammu paljastatud.

Kas soovite lisaaega?

Ma palun kolm minutit lisaks.

Kolm minutit lisaks.

See on paljastatud ka sotsiaalmeedias ja sotsiaalmeediagigandid on selle omaks võtnud, viimati Mark Zuckerberg. Samamoodi X-is. Kõik need tsensuuri tegevused on paljastatud dokumentaalselt või lausa juhtkonna tasemel omaks võetud. Siinsamas puldis rääkisite te – kuidas te seda nimetasitegi? – kräpist. Päris arusaadav ei ole, aga ma aiman, millest te selles uuseesti keeles rääkisite. Teie tõite kräpi siia, teie tõite tsensuuriseaduse siia. Ja asi on tõsine. Kui rahvusvaheliselt alustatakse selle hiiliva autokraatia vastu võitlust uue lainena, selle tsensuuri vastu, mille teie siia pulti tõite, siis kuidas saan ma teie muidki arvamusi vähegi tõsiselt võtta? Tundub, et te ei ole oma elus rahandusega üldse kokku puutunud, kuigi mul on teisi andmeid. Te räägite, nagu eelarvega oleks kõik hästi ja normaalne. See on vale ja see on ümber lükatud. On reformierakondlasi, kes on ausad ja on omaks võtnud, et probleemid on suured. Parem on tunnistada probleemi ja püüda seda lahendada, kui seda vaiba alla pühkida. Teie, Maris Lauri, olete oma erakonna [esindajana] just sellise mulje jätnud, et pühite kõigile nähtava probleemi praegu vaiba alla. Nii et tuleb toetada riigieelarve kohendamist ja paremaks tegemist. See teema ei lõpe ka selle eelnõuga. Aitäh!

Aitäh! Ja Isamaa fraktsiooni nimel sõnavõtt kohapealt, Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Minu soov sõna võtta on ajendatud sellest debatist siin saalis ja meie käitumiskultuurist või kultuuritusest. Ma tahan teid väga tänada [istungite juhatamise] eest, et te olete seda teinud rahulikult ja meelekindlalt, kutsudes meid korrale või sekkudes debatti oma osundustega. Iseloomustamaks seda tänast debatti, tahaksin öelda seda, et sõltumata sellest, kes on parasjagu võimul, keskendub opositsioon alati koalitsiooni kritiseerimisele ja on nende teerulli vastu, aga koalitsioon paneb permanentselt vastu sellega, et hakkab vastasrinnet [süüdistama] käru keeramises, ununeb aumehelikkus ja tekib teatav üleolevus. Poliitilise kultuuri esmane mõõdupuu peaks olema poliitika arusaadavus, selle selgitamine niimoodi, et ka rahvas saab sellest aru ja aktsepteerib neid selgitusi. Poliitika, mida siit puldist õigustatakse opositsiooni ebapädevusega, ebapopulaarsete otsuste möödapääsmatusega, võimukoalitsiooni kokkulepete või valitsuse kõiketeadmisega ning opositsiooni laitmisega, kõneleb sellest, et kõnelejad peavad end auditooriumist paremaks. Selline üleolevus iseloomustab pigem nende endi piiratust, ettenägemisvõime puudumist või soovimatust koostööd teha. Poliitiku eesõigus ei ole mitte ainult võimul olla ja seda võimu valimatult realiseerida, vaid ta peab kuulama rahvast, ta peab kuulama ka opositsiooni. Ma tahan Isamaa nimel öelda, et meie oleme koostööks valmis, et meie debatikultuur ja üldse poliitiline kultuur paraneks. Aitäh!

Aitäh! Ja vastusõnavõtt kohapealt, Maris Lauri, palun!

Aitäh! Ma kuulsin siit puldist demagoogilist väidet, nagu ma olevat võrrelnud riigikontrolöri seitsmeaastase lapsega. Ma tuletan meelde, et ma osutasin sellele, et riigieelarvet ei ole kunagi võimalik muuta selliseks, et ta oleks detailideni, täielikult arusaadav seitsmeaastasele lapsele. Seda ei ole võimalik teha ja ma jään selle juurde, sest see on väga keeruline eelnõu ja seitsmeaastased lapsed üldiselt ei saa detailideni kõikidest asjadest aru. Võid mingid asjad selgeks saada, kuid mitte kõik. Nii et siin eespool oli kindlasti tegemist demagoogilise väitega. Ma kindlasti ei pea seda heaks tooniks, kui eelnõu arutelu juures … Igaühel meist siin saalis on õigus arvata ükskõik millisest eelnõust ükskõik mida. Olles olnud opositsioonis ja koalitsioonis, saan ma suurepäraselt aru opositsiooni [esindajate arvamusest], et üks või teine eelnõu on täiesti halb, kõlbmatu ja kehv. Täpselt sama on koalitsioonis olijatel õigus arvata opositsiooni eelnõude kohta. Nii et rünnata sellepärast minu isiklikku seisukohta, et ma ütlen, et see eelnõu on kräpp ehk väga-väga halb ja kõlbmatu, on minu arvates vale. Mul on õigus seda siin öelda, seda [õigust] ei tohi kelleltki ära võtta. Rünnata selle põhjal ja jagada süüdistusi teemadel, mis ei ole arutatava eelnõuga üldse [seotud], on minu arust lubamatu. Mul on palve. Ma tahaksin tõesti seda näha, et istungi juhatajad – mitte ainult praegune istungi juhataja, aga ka teised – sekkuksid, kui diskussioon läheb hoopis teise [valdkonda], ja tooksid kõneleja tagasi valdkonda, mis …

Teie aeg!

… on arutelul. Ma soovin tõesti diskussiooni, aga selleks, et diskussioon oleks sisukas, peavad kõik osapooled teist poolt kuulama ja olema ausad. Kahjuks, nagu ma komisjoni ettekandjana osundasin, diskussiooni komisjonis päris ei olnud.

Aitäh! Vastusõnavõtud on läbi ja sulgen läbirääkimised. Lauri Laats, küsimus istungi juhatajale.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kräpp või räpp, ma ei saanud päris täpselt aru, igal juhul riimub see hästi. Aga mul on teile küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Selle seaduseelnõu menetlemisel antud punktis oli rahanduskomisjoni ettekandja lugupeetud kolleeg Maris Lauri. Tema tutvustas ikkagi komisjoni seisukohta. Mulle jäi arusaamatuks, kas see kräpp või räpp oli komisjoni seisukoht või tema isiklik seisukoht. Siin puldis on käinud erinevad Riigikogu liikmed, kes on teinud kaasettekannet. Kui Riigikogu liikmetelt või kaasettekandjatelt on küsitud isiklikku arvamust, siis on nad alati püüdnud rääkida, et nemad esindavad komisjoni arvamust ja enda arvamust ei avalda. Kuidas seda mõista: kas see oli komisjoni arvamus, mis on kuskil protokollitud, või oli see isiklik arvamus? Millisel viisil suhtuda sellesse, kui mõnikord kaasettekandja tuleb ja räägib komisjoni seisukohti ja mõnikord enda seisukohti? Kas kaasettekandja esituse kohta on ka mingisugune reglement olemas või ei ole?

Aitäh küsimuse eest! Ajalist järjestust vaadates: kõigepealt tegi Maris Lauri ettekande komisjoni seisukohtadest, tutvustas komisjonis räägitut ning teise ringiga tuli ja rääkis fraktsiooni seisukohtadest, mille liige ta ka ise on. Maris Lauri, protseduuriline küsimus.

Aitäh! Ma tahtsin täpsustada. Kolleeg ilmselt ei suutnud jälgida protseduurikat ja kõnesid. Seisukoht oli mul väga selge ja ma jälgin alati seda, et ma komisjoni esindajana räägin komisjonis toimunust.

Täpselt nii ta oli. Aga läheme edasi. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 520 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame [hääletuse] ettevalmistamist. Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 520 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 32 Riigikogu liiget, vastu 11, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 520 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Meie tänane istung on lõppenud. Ilusat päeva!