Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (463 SE) esimene lugemine

Ja oleme jõudnud kolmanda punkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 463. Taas kord palun kõnetooli auväärt rahandusministri Jürgen Ligi.

Aitäh, austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Ma kasutan kõigepealt juhust ja selgitan, miks Rain Epleri käitumine oli ebaväärikas. Riigikogu liige ei tohiks järeldada esineja vaimseid võimeid tulenevalt tema soost, vanusest, soengust, kehakaalust või pikkusest. Selliseid asju ei peaks põimima küsimuse sisse, see on solvav. Sellele ma juhtisin tähelepanu. Ta püüdis jutu viia oma teisele küsimusele. Nii, selle eelnõu eesmärk. Selle eelnõuga [tahetakse] muuta seadust põhiliselt kolmes punktis. Kõigepealt, esimene muudatus puudutab füüsilist isikut, kes kasutab ettevõtluskontot äriühingule teenuse osutamiseks. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb äriühingul tasuda ettevõtluskontole kantud teenustasult tulumaksu. See kohustus asendatakse kohustusega tasuda 50%-lt teenustasu summalt sotsiaalmaksu. Teiseks, praegu kehtib aastas kuni 25 000 eurot kontole kantud summa puhul maksumäär 20% ja vahemikus 25 000 – 40 000 eurot maksumäär 40%. Aga vahepeal on inimeste tulud kasvanud ja need piirid ei ole enam päris proportsionaalsed, kui võrrelda varasema olukorraga. Ja kui me selle tõttu tõstaksime neid piire proportsionaalselt, siis see 25 000 piir tõuseks üle 40 000. Seetõttu see kõrgem määr üldse praegu kaotatakse. See on, tuletan meelde, ka käibemaksukohustuse piirmäär ja sellega kogu maksukohustus muutub, kui see piir ületatakse. Ja kolmandaks muutuvad maksu jagamise reeglid ja maksumäär, kui seadus[muudatus] vastu võetakse. See on seotud pensioni II sambaga. Selle seaduse vastuvõtmisel oli II sammas kohustuslik, nüüd ta seda enam pole. Lisaks saab inimene alates 2024. aastast valida, kas ta soovib ise panustada 2%, 4% või 6%. Seni sisaldub kogumispensioni makse tinglikult ka 20%-lises maksumääras, edaspidi suurendavad kõik vabatahtlikud maksed [ettevõtlus]konto maksumäära. Seega II sambaga liitunud ettevõtluskonto kasutaja maksumäär on eelnõu vastuvõtmisel kas 22%, 24% või 26%, kuna see on nüüd vabatahtlik makse. Ja maksumäär sõltub sellest, millise kogumispensioni maksumäära on isik endale valinud. Muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2025. Aitäh!

Aitäh, härra minister! Teile on vähemalt üks küsimus. Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Selguse mõttes küsin maksumäärade kohta. Ma saan aru, et kõrgem maksumäär, see 40%, kaotatakse ära ja sõltumata ettevõtluskontole laekuvatest summadest jääb maksumääraks 20%.

Jah.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Ma küsisin seda ka komisjonis, aga ma vastust ei saanud, et kes tegelikult selle eelnõu on tellinud. Aga ma vaatan seda eelnõu ja vaatan Rahandusministeeriumi nimetatud arvu: praegusel hetkel on plaanitud, et järgmisel aastal omab ettevõtluskontot alla 200 inimese. Samas see toob eelarvesse 220 000 eurot miinust. See on nagu ... Miks me püüame seda ettevõtluskontot teha sama võrdseks, kui on osaühingul ehk 40 000? Me teame, et ettevõtluskonto tehti sellepärast, et neid tööampse inimesed saaksid ja saaksid omale haigekassa[kindlustuse], [maksaksid] sotsiaalmaksu, aga nüüd me tahame siia teha mingisuguse asja, millest keegi aru ei saa, ja neid, kes seda tarbivad, on ääretult vähe.

Aitäh! Ma eelküsijale [antud vastust] siiski täpsustan. Küllap ta seda vahet ka ise tajus, aga igaks juhuks ütlen, et see 20% on juhul, kui II sambasse ei tehta sissemakseid. Aga kui tehakse, siis on see 22, 24 või 26%. Mõte jäi üldjoontes samaks. See, kui palju neid ettevõtluskontosid on ... Ehk siis teine küsimus, kui palju neid täpselt on – ma ütlen, et mina ei olnud selle süsteemi looja. Selle süsteemi algatas Isamaa rahandusminister ja tema peaks olema selle tuline eestkõneleja. Mina arvan, et ka väike osa inimesi, kes ettevõtlusega siiski tegelevad, on väärt, et see süsteem nüüd, kui ta on loodud, lihtsalt ebaadekvaatseks ei muutuks. Lihtsurelikul on ju ettevõtlusega tegelemine sedapidi kindlasti lihtsam, kui ta ei suuda ise pidada raamatut ja kui ta käibed on väga väikesed. See on sihuke vastutulek. Ma ei usu, et need osaühingud selle tõttu kehvemas olukorras on, kui me ei tõsta seda määra väga kõrgeks. Ja need ongi väga erinevad majandamise vormid. Osaühingu eelis ettevõtja jaoks on see, et sealt saab kulusid maha arvestada. Selle konto perspektiiv kindlasti on aga piiratud, sest kui kulusid maha arvestada ei saa, siis on ettevõtlus piiratud rentaablusega.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Sa varasemalt siin vastasid, et kaob kõrgem maksumäär 40%, jääb ainult 20%. Samas, kui ma seda eelnõu lugesin, siis ma sain tekstist niimoodi aru, et siiski lisandub ka pool sotsiaalmaksu [määrast] ehk 16,5% juurde. Kuidas siis reaalne olukord on? Milline on [ettevõtlustulu maksu] määr mõne konkreetse näite puhul: näiteks kas inimene, kes teenib ettevõtluskontot kasutades 30 000 eurot, maksab siis 20% või maksab ikkagi lisaks ka poole sotsiaalmaksu määrast?

Aitäh! Siin te olete valesti aru saanud. Siin ei ole lisandumist, vaid tulumaksu 20%-ne määr asendub sotsiaalmaksukohustusega, mida rakendatakse 50% ulatuses. Tegelikult maksumäär efektiivselt pigem langeb, aga ettevõtja saab sotsiaalsed garantiid lisaks.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Äkki te, austatud minister, seda natuke selgitate? [Seletuskirja] leheküljel 24 on tabel 2 ja tabel 3. Tabel 2 näitab, et ettevõtluskontoga liitujaid on järgmisel aastal planeeritud 8540. Kui ma tabelit 3 vaatan, siis näen, et see inimeste arv 196. Tabel 2 näitab, et riigi [eelarve]positsioonile toob see [aastaks 2028] miinus 4,7 miljonit. Ma ikka veel küsin: kelle või mille jaoks seda praegu tehakse? Isamaa kohta tuleb alati öelda, et me tegime tõesti [piiri] 25 000 [euro] peale. Mis oligi mõistlik, sest kui tollal keegi turu peal müüs asju, ta tahtiski endale haigekassa[kindlustust] ja pensioni[arvestust]. Aga keegi ei ole kunagi arvanud, et ettevõtluskonto [omanik] peaks konkureerima osaühinguga. Äkki sa oskad neid kahte tabelit meile selgitada? Me otsime riigis võimalust miinust vähendada, aga siia on kirjutatud sisse lausa üle 4 miljoni miinust.

Aitäh! See vist ei olnud ... Mul jäi vist parandamata teie eelmine väide, ma libistasin sellest mööda, kui väike see konto kasutajate hulk on. (Saalist öeldakse midagi.) See, kus jutt oli mingist 160-st, see oli kõrgemas määras maksjate hulk, aga nende arv, kelle käive on kuni 25 000, on suurem. Aga eks ta ole mõeldud kergelt ettevõtluse soodustamiseks ja olukorra kohandamiseks. Need piirid iseenesest on ajast ja arust, ent sellised korrigeerimised võivad teinekord maksta.

Suur tänu, härra minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Palun juhtivkomisjoni ettekandeks ja otsuste tutvustamiseks Riigikogu kõnetooli taas hea kolleegi, endise rahandusministri Mart Võrklaeva.

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 9. septembril ja Kairi Ani [Rahandusministeeriumist] andis ülevaate eelnõu sisust, mida me ka siin praegu ministri suust kuulsime. Aivar Kokk leidis komisjonis, et tekib ebavõrdne olukord, kui [piiriks seatud] 40 000 eurot on sama mis osaühingul. Ta küsis, kas keegi on teinud arvutusi, mis vahe on osaühingul ja ettevõtluskontol, kumma puhul hakatakse rahaliselt võitma. Sotsiaalmaksu [puudutav] peaks olema selgelt lahti kirjutatud, [siis teaks], mis on muudatuse tegelik eesmärk. Minister selgitas, et reaalväärtuselt on 40 000 eurot võrdväärne varasema 25 000 euroga, ja lisas, et jääb kehtima käibemaksu piir 40 000 eurot. Aivar Kokk uuris, miks eelnõus ei ole lahti kirjutatud mõisted "sotsiaalmaks" ja "haigekassamaks". Kairi Ani vastas, et ettevõtluskonto skeem on tavapäratu ja keerulisem. Ettevõtluskonto puhul on üks maksumäär ehk siis 20% ja olenemata sellest, kas osutatakse äriühingule teenust või ostetakse turult kaupa, läheb jagamisele tulumaks, sotsiaalmaks ja teise pensionisamba osa. Äriühingu täiendav sotsiaalmaks tuleb tavapäraselt sotsiaalmaksuseaduse kaudu. Sotsiaalmaksu objekti lisatakse ettevõtluskonto kasutajatele makstud teenustasu. Aivar Kokk leidis, et ettevõtjatele tekib lisakoormus. Kairi Ani vastas, et tänapäeval on äriühingul täiendav tulumaks. Kui äriühing ostab teenust ettevõtluskeskkonnas, on täiendav kohustus esimesest eurost. Sotsiaalmaks tulumaksu asemel hakkab samuti olema esimesest eurost ehk selles vaates midagi võrreldes praeguse süsteemiga lisakoormuse vaates ei muutu. Aivar Kokk küsis, miks soodustatakse ettevõtluskontot. Kairi Ani vastas, et ettevõtluskontolt läheb alati maha vähemalt 20%. Soovitakse anda ettevõtluskonto kasutajale võimalus äriühingule teenust osutada. Aivar Kokk uuris, kust selline idee on tulnud. Minister selgitas, et 40 000 eurot [laekunud tasu] on käibemaksukohustuse [tekkimise piir], mis jääb kehtima. Nüüd on 25 000 euro reaalväärtus tõusnud üle 40 000 euro. Sellisel viisil on lihtsam ettevõtlust pidada. Ise selgitasin, et ettevõtluskonto kaudu tegutsedes makstakse maksud ära, kuid osaühingus saab tegutseda nii, et makse ei pea maksma. Ei saa väita, et riigi tulud sellest vähenevad. Ettevõtluskonto eeliseks on kohene maksude tasumine. Annely Akkermann tõdes, et ettevõtluskonto puhul tekib küsimus, kas tegemist on põhitööga ning kas soovitakse sisendkulusid maha arvestada. Kui juriidiline isik soovib osta teenust, siis maksab ta tulumaksu juurde, mis muudab efektiivse tulumaksu määra enam-vähem sama suureks, kui on töölepinguga töötades. Sel juhul ei teki juriidilistel isikutel soovi osta teenust ettevõtluskontoga palju soodsamalt. Aivar Kokk leidis, et nüüd viiakse ettevõtluskonto ja osaühingu käibemaksukohustuse tekkimise numbrid võrdsele tasemele. Annely Akkermann tõdes, et osaühingus on palju rohkem optimeerimise võimalusi. Ta küsis, mis on sotsiaalmaksu kalkulatsiooni taga. Kairi Ani vastas, et täpset kalkulatsiooni ei ole hetkel välja pakkuda. Stardipositsioon oli tänasel päeval tulumaksukohustus. Eesmärk oli, et töötajaid ei hakataks survestama, et nad ettevõtluskontot kasutaks. On tehtud võrdlus, kui palju peab ettevõtluskonto kasutaja maksma. Nüansse on palju ja inimene saab ise otsustada, milline on tema jaoks kõige sobivam variant. Ja siis komisjoni esimees palus, et komisjonile saadetaks arvutused, kuidas kellegi maksukoormus jaguneb selle muudatuse tulemusel – tulumaks versus sotsiaalmaks. Ja need on komisjonile ka saadetud. Aitäh!

Suur tänu, hea kolleeg! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 463 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 8. oktoober kell 17.15. Oleme ka kolmanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.