Kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (464 SE) esimene lugemine

Head kolleegid, saame minna tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 464 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt rahandusministri Jürgen Ligi. Ja enne kui minister saabub, annan teada, et ettekandeks on aega kuni 20 minutit, küsimusi võib esitada kuni kaks mõlemale ettekandjale – on ka komisjonipoolne ettekanne – ja läbirääkimised on avatud fraktsioonidele, võimalus neil osaleda on ka ministril.

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Selle seaduseelnõu mõte on muuta II ja III sambasse raha paigutamine mugavamaks ja tõhusamaks. Muidugi oleks meil siis vähem inimesi, kes on pensionieas rahaliselt kehvasti kindlustatud, pensionivarad kasvaksid ja kasvaks ka pikaajaliste investeeringute maht majanduses. (Juhataja helistab kella. Saalis on suur sumin.) Selle eelnõuga tehakse lihtsustusi kõigepealt II samba [vara] pärijatele, siis täpsustatakse pensioni investeerimiskonto sulgemise tingimusi ja lisatakse III samba kindlustuslepingute puhul osalise vahetamise võimalus. Üldiselt seni pärijad eelistavad päritud pensionisambast raha väljavõtmist, aga kasvama on hakanud ka päritud osakute või pensioni investeerimiskonto raha jätmine pärija enda II sambasse. Praktikas ei pruugi pärandaja pensionifond olla sama mis pärijal või on neist üks üldse pensioni investeerimiskonto kasutaja. Avaldusel, kus pärija määrab, kas ja kui, siis millise summa ta soovib välja võtta ning mida ta soovib oma II sambasse jätta, võib pärija edaspidi märkida, kas ta soovib päritud summa laekumist just enda pensionifondi või pensioni investeerimiskontole. Vahetamise avaldust siis eraldi esitada enam vaja ei ole. Ka II samba [garantiiperioodiga] pensionilepingu soodustatud isikutele annab eelnõu võimaluse viia pärast kindlustusvõtja surma lepingust väljamaksmisele kuuluva summa oma pensionifondi või pensioni investeerimiskontole edasi. Kui pensioni investeerimiskontot kasutanud isik soovib selle konto sulgeda, tuleb tal investeeringutest väljuda. Kui mõni väärtpaber on osutunud võõrandamiskõlbmatuks, näiteks on börs selle väärtpaberiga kauplemise lõpetanud või emitent läinud pankrotti, siis seda teha ei saa. Selle olukorra lahendamiseks lubab eelnõu sellise väärtpaberi tavalisele väärtpaberikontole ümber registreerida. III sambas on osaline vahetamine seni võimalik vaid pensionifondis raha kogudes. Kindlustuslepingu puhul on vahetamine alati eeldanud lepingu ülesütlemist. See eelnõu näeb ette võimaluse lepingut muuta, et ka siin oleks võimalus kanda osa kogutud rahast pensionifondi või teise kindlustuslepingusse. Lisaks on eelnõus mõned muudatused, mis on tingitud Euroopa Liidu õigusaktide rakendamisest. Neist sisulisemad puudutavad finantssektori jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruse kohaldamist II samba pensionifondidele ja üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) pakkujate väärteokaristuste piirmäärade tõstmist määruses ette nähtud tasemele. Tänan!

Suur tänu! On üks küsimus, kaks juba. Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Aitäh sisuka ettekande eest ministrile! Ma küsin, et siin on nüüd eelnõu kohta on palju ettepanekuid tehtud ja ainult ühte ettepanekut on arvestatud. Oskad sa kommenteerida, kas ülejäänud ettepanekud olid halvad? Ma tean, et mõned ei ole selle seadusega kooskõlas. Ja kas pangad on ka selle eelnõuga nõus?

Kui need ettepanekud teil käepärast on, siis te saate seda kontrollida. Üldiselt on ikkagi püütud neid [pakutud] muudatusi sisuliselt läbi vaadata. Kui teil on [küsimus] konkreetse muudatuse kohta, siis ma võin ka põhjenduse ette lugeda. Aga ettepanekuid arvestatakse võimalikult palju. Siin küll ei ole mõni muudatusettepanek eelnõuga seotud ja üks [eelnõus tehtud] muudatus on [ettepaneku alusel] välja jäetud ja võetud täiendavalt analüüsida. Ja nõnda edasi.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Härra minister! Pensionikeskus on toonud välja, et enamik inimesi teeb otsuse, kas võtta pärand välja rahas või lasta osakud üle kanda. [Keskuse arvates] tekitab see liigset halduskoormust ja arendusvajadust, kui lubada inimestel [pärandit] nii-öelda jupitada, nii et ühe päritava fondi piires saad teha otsuseid, mis osa [võtad välja rahas], mis osa osakutes ja nii edasi. Pensionikeskus ütleb, et praktikas inimestel selliseid soove kuigi palju ei ole. Miks ikkagi ministeerium on otsustanud selle arvestamata jätta ja seda paindlikkust, mida inimesed selle pärandiga teha saavad, hästi suurel määral lisada?

Millisest muudatusest te räägite? Sellist arutelu ... Üldiselt komisjonis keegi huvi ei tundnud selle vastu. Mul on kogu see ajalugu muidugi paberil olemas, kui ma nüüd otsiksin seda ... (Lehitseb pabereid.) Ma ei usu, et see üldhuvitav teema üldse on. Praktilistel kaalutlustel, oleks vastus, aga täht-tähelt ma seda kohta nüüd küll ei leia, millele te viitate. (Lehitseb materjale.) Kindlustusseltside liit, pangaliit on siin teinud ... Aa, Pensionikeskus. No ma loen teile selle põhjenduse ette. Jõuate üles kirjutada? Jõuate üles kirjutada, ma räägin aeglaselt. "Mõistame muret tehnilise keerukuse üle, kuid peame II samba puhul siiski oluliseks, et võimalikult palju sambasse kogutud rahast sambas püsiks ja pensionide maksmiseks kasutusse läheks. II samba vara pärimisel on alati olnud pärija valik, kas võtta see kogu ulatuses või osaliselt enda II sambasse või kogu ulatuses või osaliselt rahaks teha. Olukord, kus pärimisel tehakse rahaks vaid osa päritud II samba varast ja osa võetakse pärija II sambasse, on olemuslikult eelistatum sellest, kui rahas võetakse välja kogu päritud II samba vara." Ja nii edasi. Tegelikult ongi üks selle II samba lammutamise veider punkt see, et ka ilma pärimata inimene saab kas kõik või mitte midagi. Ja kümme aastat, kui ta on osa raha kasutusele võtnud, kümme aastat ei saa sinna uuesti juurde maksta.

Head kolleegid! Ma tuletan meelde, et tegemist on esimese lugemisega ja muudatusettepanekute esitamise aeg ja koht alles tuleb. Jutt on ilmselt märkustest, ettepanekutest kooskõlastusringil, mis Vabariigi Valitsus tegi nende arvesse võtmise või mitte arvesse võtmise kohta. Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja, minister! Ma küsiksin selliselt: kas on võimalik pärijal ka sammaste vahel seda raha liigutada, nii et kui pärid II samba [vara], siis tõstad selle enda III sambasse? Ja vastupidi: et kui pärid III samba [vara], siis tõstad selle enda II sambasse? Muidu on nii, et võid raha välja võtta ja siis paned selle oma III sambasse, aga kas sellist tehniliselt otse liigutamist ei ole mõistlik teha, et saab kohe viia oma III sambasse üle, et ei tekiks lisabürokraatiat?

Aitäh! No tehniliselt on võimalik II sambast raha välja võtta ja III-sse panna küll. Mida te mõtlete selle otse panemise all? Lihtsalt pärimisel kehtivad maksustamise reeglid. Päris maksuvabalt raha liigutada saab teatud vanusest alates või teatud annuiteedi puhul. Üldiselt kehtib [kord], et kui on pensionisambasse maksusoodustusega sissemakse toimunud, siis selle väljavõtmine sõltub väljavõtja isikust ja ajast.

Leo Kunnas, palun!

Hea istungi juhataja! Hea minister! Mul on küsimus eelnõu § 2 kohta, mis puudutab investeerimisfondide seaduse muutmist. Siin on mitu punkti, mis käsitlevad väärismetallidesse investeerimist. Kas te saaksite selgitada, mis siin siis täpselt nüüd muutub?

Oh ... Mis punkti te mõtlete? Te ütlete, et on palju punkte ... Üldiselt on lubatud väärismetallidesse pensionifondidel investeerida, aga sellel üleeuroopalisel pensionitootel on see piirang ees, et ei tohi.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Meie omal ajal tegime II samba raha vabaks ja elu läks paremaks. Ja siis tuli liberaalne režiim ja keeras Eesti majanduse nii totaalselt tuksi, et me oleme IMF-i hinnangul maailma kõige sügavamas, pikemas ja kestvamas majanduslanguses. Lugesin hiljuti – võid ümber lükata, kui see on libauudis –, et sul pidi elu nii vaeseks olema läinud, et sööd konserve. Ma mõtlen, et ministri palk on üle 7000 euro ja kui juba sul on elu nii vaeseks läinud, mida see tavaline inimene siis sööma peab. Muru või heina või mida?

Ministri palk on väiksem kui Riigikogu fraktsiooni esimehe palk, kui ei ole see teada. Aga ta on piisav, et endale süüa osta. See ei tähenda, et ta peab tegema isiklikult rumalaid otsuseid. See eelnõu, millest me räägime, tegelikult ei käsitle konservidesse raha paigutamist, aga mina seda teinud olen: olen ostnud odaval ajal ja söön, kui kiire on, ajal, kui on energiakriis ja sõja mõjud on hindadesse jõudnud. Ja ma olen sellega rahul. Aga mis see teie asi on?

Aitäh! Martin Helme, palun!

No saadik küsib, sellepärast ongi minu asi. Minu asi on kõik, mis siin riigis toimub. Mul on valijad, keda ma esindan. Aga ma ei saanud vastust, mis nõu sa annad inimestele. Okei, fraktsiooni juhil ja ministril on korralik palk – ongi korralik palk! – ja mina majandan nii, et ma ei pea konserve sööma. Sina majandad nii, et pead konserve sööma. Aga mida teeb tavaline inimene oma miinimumpalgaga? Mida tema sööb?

Aitäh! Tavaline inimene sööb tavalisi asju ja mina söön ka tavalisi asju. Mitte midagi ebatavalist ei ole selles.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Meil siin tekkis üks küsimus selle seaduseelnõu kohta. Kuidas selle pärandiga on: kui II pensionisamba [vara] päranduseks saad, kas seda on võimalik kanda ka enda III sambasse või peab kindlasti kandma II sambasse?

Aitäh! See küsimus juba kõlas. Pensioni II ja III samba vahelist raha liigutamist see eelnõu tegelikult minu arust ei käsitle. Aga kui te tahate seda arutada, siis kahel sambal on üksjagu tehnilisi erinevusi ja see on iseenesest kaalumist väärt küsimus. Aga teie erakond võitleb ju ikka selle eest, et pensionisambas üldse raha ei oleks.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Tänud, härra minister! Juhtivkomisjoni seisukohti ja otsuseid palun Riigikogu kõnetooli tutvustama rahanduskomisjoni liikme, hea kolleegi Priit Lombi.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas selle eelnõu esimese lugemise ettevalmistamist 9. septembri istungil. Selle arutelu juurde olime külalistena kutsunud rahandusminister Jürgen Ligi ja Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõuniku Kertu Fedotovi. Arutelu käik. Minister andis ülevaate, nagu ka täna, eelnõus pakutavatest muudatustest, sellest, mis juhtuma hakkab. Ausalt öeldes pean tunnistama, et nii detailseid küsimusi, nagu täna küsiti, komisjonis ei tõstatunud. Loodan, et komisjoni liikmed toovad need murekohad teise lugemise eel ka komisjoni ruumi. Aga küsiti üleeuroopalise personaalse pensionitootega seotud pensionivarade pakkujate kohta, et kas need on Eestis tekkinud. Saime infot, et selliseid pakkujaid Eestis ei tegutse, Euroopa Liidus tervikuna on paar sellist pakkujat olemas. Oli ka küsimus pensionifondi osakute pärijatele ülekandmise kohta, küll mitte [selle nurga alt], nagu siin hetk tagasi ministrilt küsiti. Vastuseks öeldi, et senise mitme avalduse alusel peaksid tulevikus, peale seadusemuudatust osakud liikuma ühe avalduse alusel, ei pea rohkem bürokraatiaga tegelema. Kolleeg Aivar Kokk küsis, kas pensioniosakud võivad jääda ka samasse fondi, ja saime kinnitust, et selles osas ei juhtu mitte midagi. Nii, sealt edasi komisjoni esimees tegi ettepanekud ja komisjon langetas kolm konsensuslikku otsust. Kõigepealt, võtta eelnõu täiskogu päevakorda 25. septembril, aga Riigikogu juhatus suunas eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks. Veel otsustati teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja Priit Lomp. Nagu öeldud, see oli samuti konsensuslik otsus. Selline oli arutelu ja juba ma näen küsimust.

On küsimusi. Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Hea ettekandja! Minister on tunduvalt eakam inimene kui sina ja võib-olla ta sellepärast ei mäleta täpselt ei arutelu komisjonis ega ka seda, [kas oli jutuks] niinimetatud liigne paindlikkus [uue võimaluse loomiseks], mille vastu tegelikult inimesed huvi ei tunne ja millele ka tagasisides tähelepanu juhiti. Kas sina mäletad, kas komisjonis oli mingi arutelu selle üle, kas see muudatus on mõistlik, või seda arutelu ei olnud? Aga kindlasti sina noore tööka inimesena oled selle tagasiside põhjalikult läbi töötanud. Kui sa saad isiklikku arvamust avaldada, kas seda paindlikkust, mille puhul saab pärandit nii-öelda tüki kaupa [üle võtta], osa rahas, osa kanda ühte kohta, osa mujale – kas seda on mõistlik nii paindlikuks ajada?

Aitäh! Nagu ma sissejuhatuses ütlesin, tegelikult nii detaili arutelu komisjonis ei läinud. Ma usun, et ma andsin väga ammendava ülevaate komisjoni arutelu sisust. Aga ma lugesin ka seda ettepanekute tabelit. Ja tegelikult ma usun, et see lahendus sellisena on mõistlik, et on võimalik [pärandatud vara] endale üle kanda kahel viisil: võtta osa välja ja osa kanda pensionifondi üle. Vastasel juhul tekitaks me olukorra, et kui inimesel oleks huvi kasutusse võtta pool summast, siis selleks, et saada seda teha, peaks ta tegelikult kõik välja võtma. Mis tähendab, et kogusumma maksustatakse. Ja siis alles tagantjärgi saab ta selle üle jääva osa suunata oma fondi, III sambasse näiteks. Mulle tundub selles mõttes see lahendus mõistlik, et on paindlikkust juurde loodud.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu [464] esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 8. oktoober kell 17.15. Oleme esimese päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.