Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (404 SE) esimene lugemine

Saame minna kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 404 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli taas Vadim Belobrovtsevi.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Teie ees on eelnõu, kus on ettepanek tõsta riigi osalus koolilõuna eest maksmisel 1 eurolt 2 eurole päevas õpilase kohta. Aastal 2018 tegi valitsus otsuse, et koolilõuna jaoks eraldab riik 1 euro õpilase kohta päevas. Nüüd on kuus aastat möödas ja see on sinna jäänudki, et 1 euro per laps per päev. Samal ajal on inflatsioon nii hüppeliselt kasvanud, et sellest 1 eurost nüüd on saanud palju väiksema ostujõuga summa. Kui me vaatame, mida teevad omavalitsused selles olukorras, kus riik annab 1 euro päevas õpilase peale, siis näeme, et on aina rohkem neid omavalitsusi, koole, kutseharidusasutusi, kus on hakatud raha lisaks küsima, ja küsitakse seda loomulikult vanematelt. Meil oli äsja saalis eelnõu, milles me kutsusime üles tõstma perehüvitist. Kahjuks – seda oligi oodata – koalitsioon seda ideed ei toetanud. Nii et jääb 80 eurot esimese ja teise lapse eest ja 100 eurot kolmanda lapse eest, ja seda olukorras, kus inflatsioon on tõepoolest viimastel aastatel hüppeline olnud. Me kõik näeme seda poode külastades. Ja siin on täpselt sama lugu. Kui me esimest korda selle mõttega välja tulime, siis me tegime ettepaneku 1 euro asemel maksta 2 eurot riigi poolt koolilõuna eest. Ma arvan, et praegu võiks see summa olla juba 3 või 4 eurot, sellepärast et koolitoitlustajatel on aina keerulisem valmistada meie kooliõpilastele tervislikku ja samas ka maitsvat sööki. Ma mäletan, et juba aastal 2022 oli selle üle päris suur diskussioon. Koolitoitlustajad tulid siis Tallinna Linnavalitsusse [jutuga], et kui see summa, mida eraldavad riik ja omavalitsus, ei tõuse, siis nad on sunnitud turult lahkuma, sellepärast et niisuguse raha eest ei ole võimalik normaalset, kvaliteetset koolitoitu pakkuda. Ja kuna riik ei tahtnud oma osalust tõsta, siis tõstis seda Tallinna linn, kusjuures ta tegi seda kaks korda peaaegu järjest. Ja siis õnnestus vältida seda, et lapsevanemad pidanuks hakkama ise toidu eest osaliselt maksma. Aga niimoodi ei juhtunud kõikides omavalitsustes. Näiteks Tartu linn läks kohe teist teed pidi ja hakkaski vanematelt raha küsima. [Praegu on meil] olukord, kus perede elukvaliteet on viimasel ajal langemas. Eriti on langemas paljulapseliste perede elukvaliteet, kuna nende toetust vähendati 200 euro võrra kuus. Maksumäärad tõusevad, kehtestatakse uusi makse, tõstetakse aktsiisimäärasid. Sellises olukorras on selge, et iga uus väljaminek vanemate jaoks on päris valus. Ja kahjuks nüüd on see hinnatõus jõudnud koolidesse, väga paljudes omavalitsustes on laste koolilõuna vanemate jaoks tasuline. 2018, kui see meede kehtestati, ütles riik, et maksab 1 euro päevas iga õpilase eest ja see võimaldab öelda, et koolitoit on üle Eesti põhimõtteliselt tasuta. Nüüd on jäänud väga vähe kohti, kus see päriselt tasuta on. Ja selleks, et vanemad ei peaks veel juurde maksma või et nende osalus oleks võimalikult väike, minimaalne, siis me teemegi ettepaneku, et riik võiks tõsta oma osaluse 1 eurolt 2 euro peale. Sellise ettepaneku on juba aastal 2022 teinud ka Eesti Linnade ja Valdade Liit. Nad küll rääkisid 1,5 eurost, aga ma arvan, et kui me vaatame otsa inflatsiooninumbritele, mis meil on kahel viimasel aastal olnud, siis on selge, et 50 lisasendist enam ei piisa. Nüüd on vaja miinimum tõsta juba 2 eurole, aga loomulikult oleks tore, kui see summa oleks veelgi suurem. Koolilõuna toetuse tõstmise vajadust on rõhutanud ka mitmed noorteorganisatsioonid. Nad pöördusid aastal 2022 valitsuse poole ettepanekuga tõsta riigi panus 2 euroni õpilase kohta. Kahjuks see koalitsioonierakondades toetust ei leidnud. Me oleme jätkuvalt olukorras, kus riigi panus on 1 euro õpilase kohta päevas. Ja on selge, et selleks, et pakkuda lastele koolis kvaliteetset, tervislikku ja samal ajal maitsvat toitu, sellest kindlasti ei piisa. Nii et me teeme ettepaneku riigi osalus koolilõuna eest maksmisel tõsta 1 eurolt 2 euro peale. Jällegi, me oleme avatud diskussiooniks, kas see summa peab olema just 2 eurot, kas see ei peaks olema natuke väiksem või suurem. Aga seda diskussiooni saab pidada, kui [tuleb] teine lugemine. Ma kutsungi kõiki praegu üles saatma see eelnõu teisele lugemisele, siis saame seda diskussiooni pidada. Me tõime ka välja, kui palju raha see nõuaks riigieelarvest. Rääkisime 30 miljonist. Nüüd see summa võib olla natuke teistsugune, aga see muutus kindlasti ei ole väga suur. Katteallikatena jällegi võime nimetada pangamaksu, võime nimetada riigiaparaadi optimeerimist, võime nimetada kas või maksusüsteemi muutmist ja digimaksu kehtestamist. Kõik need meetmed lubaksid kümneid ja sadu miljoneid riigikassasse tuua. Ja kindlasti oleks siis võimalik katta ka see kulu, mis meie eelnõu seadusena kehtestamisel tekiks. Nii et palun seda toetada. Me kõik tahame, et meie lapsed sööksid koolis tervislikult, toituksid koolis tervislikult, sööksid kvaliteetset ja maitsvat toitu. Me teame, et paljude jaoks on koolitoit ainuke soe toit päevas. Ja vaadates meie majanduslikku olukorda, seda, kuidas meie inimesed praegu elavad, ma kardan, et see number aina kasvab. Nii et palun seda toetada. Siis see eelnõu läheb teisele lugemisele ja me saame pidada diskussiooni ka detailide üle. Aitäh!

Suur tänu! On küsimused. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ausalt öeldes ma ei kujuta ette, mida täna saab osta 1 euroga. Kuidas teie andmetel koolid sellega hakkama saavad?

Aitäh! See paljuski sõltub sellest, kui palju üks või teine omavalitsus lisab omalt poolt ja kas üldse lisab sellele 1 eurole. Ma tean, et aastal 2023 näiteks Tallinna linnas, pealinnas, oli selline olukord, et koolitoitlustajad olid mures, mis hakkab saama, sellepärast et juba siis hinnad tõusid päris kiiresti. Aga siis veel pakuti tasuta toitu koolides, ka Kopli ametikoolis, mis kuulub Tallinna linnale teatavasti. [Osas] teistes omavalitsustes, nagu ma juba mainisin, näiteks Tartus mindi kohe seda teed pidi, et hakati vanematelt raha küsima. Seda eeskuju järgisid päris paljud teised omavalitsused. Olgem ausad, ega täna tõepoolest 1 euroga suurt midagi ei tee. Aga omavalitsus [ei pruugi olla] valmis tõstma oma osalust koolilõuna eest maksmisel. Ja tihtipeale asi ei ole ju tahtmises. Ma oletan, et kõik omavalitsused oleksid valmis seda tõstma, aga me saame aru, et nende eelarved on hästi piiratud, eriti praegu. Nii et karta on, et see koormus langeb vanemate õlgadele, ja see tegelikult veelgi rohkem halvendab olukorda meie lastega peredes. Selleks, et seda vältida, me pakumegi tõsta riigi osalust. Ma arvan, et tänu sellele vanemate osalus koolilõuna kinnimaksmisel vähemalt väheneb.

Hea istungi juhataja! Lugupeetud Vadim! Minu ees on Eesti Haigekassa finantseeritud juhend nimega "Lapse toitumine ja kehakaal". Siin on kirjas, et ainus õige viis normaalse kehakaalu säilitamiseks ja saavutamiseks lapseeas on tervislik tasakaalustatud toitumine ja piisav kehaline aktiivsus. Samas juhendis leheküljel nr 9 on toodud koolilapse näidistoidusedel, kus on kirjas, et lõunasöögis peaks olema kaks kuni kolm keedukartulit, üks kanakoib või kala, rohkelt rohelist salatit oliiviõliga, 200 grammi magustoitu, üks klaas piima ja üks viil leiba. Kas seda on võimalik tagada 1 euroga või 2 euroga või, ma ei tea, isegi 4 euroga?

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh! See paljuski sõltub sellest, mis omavalitsusest me räägime. Kui me räägime suurest tõmbekeskusest, suurest linnast, milleks on näiteks Tallinna linn või Tartu linn, siis see on üks asi. Kui me räägime väiksematest omavalitsustest, siis on asi hoopis teine. Kui ühes omavalitsuses on õppeasutusi mitukümmend, siis on ka lihtsam leida koolitoitlustaja, kes teeb oma teenuse odavamalt. Kahjuks paljudes kohtades sellist luksust ei ole, nii et tuleb lihtsalt võtta seda, mida pakutakse, ja siis on hind kõrgem. See on ilmselge. Loomulikult 1 euroga saada kõike seda, mida te loetlesite, ei ole võimalik. Ma kardan natuke, et ka 2 euroga ei ole seda võimalik saada. Aga, ütleme niimoodi, kui praegu koolitoitlustajad pakuvad oma teenust sellistes tingimustes, kus riik annab 1 euro, omavalitsus omalt poolt lisab veel midagi ja vanemad ei osale, siis on selge, et kui me näeme, et on toimunud järjekordne inflatsioonihüpe, et jälle toidukaubad läksid kallimaks – ja me teame, et kahe viimase aasta jooksul toidukaubad läksid meie kauplustes kallimaks keskmiselt 40% –, siis koolitoitlustaja hakkab kokku hoidma. Ja ta hakkab seda tegema kvaliteedi arvelt. Kindlasti ta hakkab kasutama odavamaid tooraineid, hakkab valmistama lihtsamaid roogasid. Ja see kõik kahjuks mõjutab meie laste tervist. Nii et kui riik tahab, et meie lapsed kasvaksid tervena, siis üks variant, kuidas seda tagada, on kvaliteetne koolilõuna. Ja seda me oma eelnõus pakume.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Hea ettekandja, jällegi väga oluline eelnõu. Aitäh selle ettekande eest! Ma usun, et sa mäletad seda, kui meil oli väga tugev debatt suhkrumaksu teemal. Suhkrumaks oli ju tegelikult põhjus, miks me esitasime omalt poolt väga hea eelnõude paketi, et tagada laste hea tervis. Sest kui valitsus selle suhkrumaksu ideega tuli, siis põhiliseks argumendiks oligi laste tervise parendamine. Aga miks siis on niimoodi, et ühtegi meie [sama eesmärgiga] ettepanekut pole toetatud, olgu selleks siis kohalike puu- ja juurviljade käibemaksu langetamine või koolispordi ja huvihariduse rahastuse tõstmine? Ka tänane väga oluline eelnõu koolitoidu rahastuse tõstmise kohta ei leidnud komisjonis toetust. Mis siis see põhjus on? Kas koalitsioon ikkagi ei hooli laste tervisest?

Aitäh! Kahjuks peab nentima, et see põhjus on väga lihtne: kõik need head mõtted tulevad opositsioonilt. Paraku on meil viimastel aastatel tekkinud selline poliitiline kultuur, et kui opositsioon midagi pakub, siis koalitsioon automaatselt hääletab vastu. Sellest on väga kahju. On olnud hästi palju selliseid ideid. Üks nendest oli meil eelmisel nädalal siin saalis: Keskerakonna fraktsioon pakkus teha riigipühaks ja vabaks päevaks ülestõusmispühade teise päeva. Ka see ei leidnud toetust, vaatamata sellele, et sellel eelnõul ei olnud mingit poliitilist tahku, see oli selles mõttes täiesti apoliitiline. Aga see tuli opositsiooni poolt ja sellele hääletati vastu. Kahjuks peab ütlema, et on näha, et see suund jätkub. Nii et mina siin suuri illusioone ei sea, et koalitsioon seda meie esitatud eelnõu toetab. [Läheb samamoodi,] nagu äsja juhtus perehüvitiste eelnõuga. Aga samas on sellest kahju, sellepärast et need on vajalikud asjad, mida opositsioon pakub. Teeks omalt poolt ettepaneku, et kui ka seekord juhtub niimoodi, et opositsiooni sisse antud eelnõu ei kõlba, siis koalitsioon tuleb välja mingi analoogse meetmega. Meie oleksime valmis seda toetama, kui see oleks sarnase sisuga ehk teisisõnu, kui riigi osalus koolilõuna tasumisel tõstetaks kas või pooleteise euroni. Ma ei räägi isegi kahest, kolmest või neljast eurost.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole.

Aitäh!

Nüüd palun Riigikogu kõnetooli juhtivkomisjonipoolseks ettekandeks kultuurikomisjoni liikme Kadri Tali. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kultuurikomisjonis toimus Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 404 ettevalmistamine esimeseks lugemiseks 7. mail 2024. Osalesid kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof ja liikmed Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Margit Sutrop, Kadri Tali ja Tanel Tein, puudusid Siim Kallas, Signe Kivi ja Tõnis Lukas. Kutsutuna osales Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusloome valdkonna juht Indrek Kilk. Vadim Belobrovtsev mainis, et kultuurikomisjon on eelnõu teemaga tuttav, kuna Keskerakond esitas sarnase ettepaneku Riigikogule ka eelmisel aastal. Eelnõuga soovitakse sätestada koolilõuna toetusele alammäär ehk koolilõuna miinimummaksumuseks 2 eurot ööpäevas õpilase kohta. Praegu eraldab riik koolilõuna jaoks 1 euro õpilase kohta. Belobrovtsev selgitas, et enam ei piisa riigi poolt eraldatavast 1 eurost õpilase kohta ja näiteks Tallinna linn on tõstnud pooleteise aasta jooksul oma osalust kaks korda. Mitmes omavalitsuses on osa [maksumusest] ka lastevanemate kanda. Indrek Kilk selgitas, et tegemist on toetuse, mitte kulude katmisega. Riigipoolne eraldis ei peagi katma koolitoidu kogukulu. Ta lisas, et eelnõu algataja ootus on teine kui Vabariigi Valitsuse vaade toetuse mõttele. Kui lisada see toetus seadusesse, siis jääks mulje, et automaatselt tekib ka vajaminev lisaraha suurusjärgus 30 miljonit. Kilk lisas, et 25. aprillil 2024 otsustas valitsus eelnõu mitte toetada. Arutelu käigus sõnas Heljo Pikhof, et kuigi on tegemist kiiduväärt algatusega, sest lapsed peavad saama tervislikku ja maitsvat toitu, on 30 miljoni euro leidmine praeguse riigi eelarvestrateegia puhul raske. Helle-Moonika Helme tundis huvi, kui palju saaksid lapsed juurde toidu kvaliteedis, kui tõsta riigipoolset toetust, ja kas magustoit kuulub samuti sinna hulka. Ta palus selgitada Vabariigi Valitsuse arvamuses toodud mõtet, et koolilõuna maksumus on Eesti koolides valdavalt alla 2 euro. Indrek Kilk vastas, et hetkel puudub ülevaade koolitoidu maksumusest omavalitsuste kaupa. Tanel Tein sõnas, et tegemist on maailmavaatelise küsimusega, ja soovis teada, kas eelnõu algatajatel on andmeid, kui mitu protsenti peredest ei saa koolitoidu eest tasumisega hakkama. Tegemist on summaga 12–15 eurot kuus. Tein tegi ettepaneku välja selgitada sihtgrupp, keda on vaja tegelikult aidata. Süsteem ei parane, kui toetada sajaprotsendiliselt kõiki, sest on palju neid, kes seda toetust ei vaja. Kadri Tali tõi Soome näite, kus koolitoidu juurde ei kuulu magustoit, lähtudes laste ülekaalulisuse probleemist. Magustoit on ka suurem kuluallikas. Margit Sutropi arvamuse kohaselt on tegemist õigluse küsimusega, mis toob välja maailmavaatelised lahkhelid. Tema arvamuse kohaselt on näiteks kolmelapseliste perede vabastamine maksmisest üks võimalustest ning ta toetas Tanel Teini mõtet aidata abivajajaid. Vadim Belobrovtsev sõnas, et eelnõu algatajate eesmärk on siiski sätestada koolilõuna toetuse alammäär ehk määrata koolilõuna miinimummaksumuseks 2 eurot ööpäevas õpilase kohta. Komisjon võttis konsensuslikult vastu otsuse määrata komisjonipoolseks ettekandjaks Heljo Pikhof, keda asendan siin täna mina, ja võtta eelnõu täiskogu päevakorda 15. mail 2024, mis ei ole tänane kuupäev. Komisjon otsustas teha ettepaneku eelnõu tagasi lükata 4 poolt- ja 2 vastuhäälega.

Suur tänu! Teile on ka küsimusi. Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kallis kolleeg! Tervisekassa juhendis on kirjas, et koolilõuna peab katma 35% lapse päevasest toidu‑ ja energiavajadusest. Ütle palun, kas komisjoni otsus aitab seda taset tagada või saavutada? Või võib-olla sul on mõned teised ettepanekud selleks?

Komisjonis seda konkreetset küsimust ei arutatud. Aga kui sa küsid seda, siis omavalitsustel on võimalus alati toetada ja panustada koolilõuna summasse suuremalt.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas teie ise oskaksite toita oma last 1 euro eest? Rääkige palun, kuidas!

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Komisjonipoolse ettekandja ettekandes seda ette nähtud ei ole, aga ma olen valmis seda teiega jagama.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas komisjonis on arutatud võimalust, et kui mitte 2 euroga toetada, siis mingi teise summaga? Sest selle vahe, mis praegu tegelikult koolitoit maksab ja riik maksab, katab enamasti omavalitsus. Teatavasti omavalitsustele antakse niikuinii kogu aeg kohustusi juurde ja neil võimalusi [seda vahet] katta on päris raske leida, eriti sellistes piirkondades, kus on suur vaesus. Kas komisjonis on arutatud, et mingi teine summa katta sellest, või öeldakse absoluutselt ei: 1 euro, ja ongi kõik?

Selles komisjoni arutelus seda teemat ei käsitletud. Ja see toimus 7. mail 2024. Vahepeal on olnud siin saalis kuus korda võimalus see arutusele võtta, kuid on olnud arutelu võimatus.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Anastassia Kovalenko-Kõlvart Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Mäletate, kui eelmine valitsus soovis kehtestada suhkrumaksu, väites, et hoolitakse noorte tervisest? Just siis Keskerakond esitas ka selliste eelnõude paketi, mis tegelikult aitaksid parandada laste tervist. Sisu oli koolispordi rahastuse tõstmine, kohalike puu‑ ja juurviljade käibemaksu langetamine ja huvihariduse rahastuse tõstmine. Ja nüüd on ka see eelnõu, mida me täna arutame: koolitoidu rahastuse tõstmine riigi poolt. Kusjuures selle kõige katteks me pakkusime välja eelnõu digimaksu kehtestamise kohta välismaistele suurkorporatsioonidele. Ehk siis ka see jutt, mida komisjonipoolne ettekandja rääkis, et vajalikku rahastust leida on keeruline, tegelikult ei vasta tõele. Ettepanek selleks oli tehtud. Ja on väga kahju, et need ettepanekud, mis puudutavad laste tervist, ei leia toetust, kuni see koalitsioon on võimul. Praegune koalitsioon mõtleb selle peale, kuidas lastega peredelt raha maksude näol kokku koguda, mitte aga seda, kuidas reaalselt nende toimetulekut parandada. Miks on üldse oluline koolitoidu rahastamise tõstmine? Minu kolleeg juba rääkis sellest, aga ma toon kõik need põhjused uuesti välja. Esiteks muidugi inflatsioon, hinnatõusud. Toidu hinnad on nii kõrgele taevasse lennanud, et on küsimus, mida saab selle 1 euroga tegelikult katta. Kahjuks kohalikud omavalitsused on praegu suurtes raskustes ja nad ei ole võimelised omalt poolt katteallikaid leidma, sest riik on neile aina rohkem kohustusi peale pannud. Kelle õlule siis see järjekordne kohustus langeb? Muidugi lastevanemate õlule. Lastevanemad peavad leidma selle toiduraha oma taskust. Teiseks: minu arvates on veel olulisem probleem see, et sellise rahastusega ei ole võimalik tagada tervislikku toitumist koolides. Ja kui me selle kohta küsisime terviseministri käest, siis ka tema jaatas ja ütles, et see on probleem, ja see on probleem, mis tuleks lahendada. Kui Keskerakond oli Tallinna Linnavalitsuses, siis kuigi riik vaatamata kõikidele meie eelnõudele ja läbirääkimistele appi ei tulnud, Tallinn tõstis oma osalust, et peredele ei langeks suuremat koormust, et laste koolilõunad oleksid jätkuvalt tasuta ja need oleksid tervislikud. Keskerakond on seisukohal, et see on üks osa sotsiaalsest abist. Teate, mis mind väga häiris? Mind väga häiris Reformierakonna üleolev suhtumine eelmise punkti ajal, kui minu küsimusele vastati, et me ei pea nende küsimuste puhul arutama noorte toimetulekut. Vabandust, aga noorte [kehv] toimetulek on [üks põhjustest], miks meil on demograafiline kriis. Ja olgu need lapsetoetused, mida me arutasime eelmise punkti juures, olgu see koolitoidu riigipoolne rahastus, mida me arutame praegu – see on väga oluline osa sotsiaalsest abist, sotsiaalsest kindlusest. Väga oluline on noorte toimetulekut toetada. Mul on siis küsimus, mida siis üldse komisjonides arutatakse, kuid need ei ole olulised küsimused. Ja ma ütlen ausalt: mul on tunne, et siin saalis tegelikult ka ei ole sellest piisavalt räägitud, et kahjuks majanduslangus ja erinevad maksutõusud tõesti väga tugevalt mõjutavad lastega peresid, aga need mõjutavad ka meie noori. Ühelt poolt muidugi, noortel on praegu justkui rohkem võimalusi, aga teiselt poolt on neil jätkuvalt päris palju takistusi. Ja see on ka põhjus … Ma võtaks veel kaks minutit.

Kolm minutit lisaks.

See on ka põhjus, miks noortel on tegelikult palju raskem iseseisvaks saada, nagu ma juba ka mainisin. Kas või elamispinna soetamine – kinnisvara hinnad lihtsalt jooksevad eest ära. Ja tulenevalt sellest lükatakse kõik verstapostid edasi, ka pere loomine ja laste sünd. Seetõttu on Keskerakond kindlal seisukohal, et kõik need eelnõud, mis me oleme sisse andnud, olgu see lapsetoetus, mida me enne arutasime, koolispordi toetus, huvihariduse toetus ja nüüd ka see, mis praegu tuleb hääletusele, koolilõuna toetus – need kõik on osa sellest sotsiaalsest kindlusest, mida meie pered, sealhulgas noored pered täna vajavad, ja osa ka sellest kindlusest, et lapsed, kes sünnivad, kasvavad tervetena. Just tervisliku toitumise ja liikumisega saab seda tagada. Aga ükski eelnõu, mille me oleme esitanud, kahjuks ei ole leidnud koalitsiooni toetust. Seetõttu mul on palve, et see eelnõu, mis täna on veel jäänud ja mida me praegu arutame, palun toetage seda, et tagada see kindlus – tagada kindlus meie peredele, meie noortele, aga tagada kindlus ka kohalikele omavalitsustele. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 404 esimesel lugemisel tagasi lükata. Peame seda ettepanekut hääletama ja asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 404 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 36 Riigikogu liiget, vastu 7, erapooletuid on 0. Eelnõu 404 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Head kolleegid! Tänane päevakord on ammendatud. Töist nädala jätku ja toredat nädalavahetust teile kõigile! Istung on lõppenud.