Täiskasvanute koolituse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (465 SE) esimene lugemine

Tänane viimane päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud täiskasvanute koolituse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 465. See on selle esimene lugemine. Palun siia Riigikogu kõnetooli ettekandeks haridus‑ ja teadusminister Kristina Kallase. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed, tore on teid siin vaatamata hilisele tunnile näha! Tutvustan teile täiskasvanute koolituse seaduse muutmise eelnõu, mis peamiselt keskendub mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõtule ja sellele valdkonnale regulatsiooni loomisele ning annab täiskasvanutele juurde paindlikke ja asjakohaseid õppimisvõimalusi, mille kvaliteet on tagatud. Sissejuhatuseks nende seadusemuudatuste taustast. Viimastel aastatel on Euroopas ja mujal maailmas võetud suund lühema ajaga omandatavate kvalifikatsioonide arendamisele. Mikrokvalifikatsioonid pakuvad täiskasvanutele võimalust kiiresti täiendada või ajakohastada oma oskusi ja teadmisi, et püsida konkurentsivõimeliselt tööturul ja kohaneda muutuva ühiskonnaga. Miks on see oluline? Sellepärast, et me elame väga kiirete muutuste ajastul, kus tehnoloogia areng toob kaasa uusi töövorme, nagu kaugtöö ja projektipõhine töö. Ametinõuded ja tööstusharud muutuvad ning need nõuavad suuremat paindlikkust, kohanemisvõimet ja täiesti uusi oskusi. Mikrokvalifikatsioonid annavad inimestele võimaluse omandada just kiiresti ja sihipäraselt uusi oskusi ja teadmisi. Euroopa Liidu Nõukogu 19. juunil 2024. aastal Eestile antud soovitustes majandus-, sotsiaal-, tööhõive-, struktuuri- ja ka eelarvepoliitika kohta rõhutatakse, et erilist tähelepanu tuleb pöörata elukestvale õppele ja paindlike täiendus‑ ja ümberõppe võimaluste loomisele. Samuti on oluline tõsta hariduse ja koolituse kvaliteeti ning viia need paremini vastavusse tööturu vajadustega. Tänapäeva Eesti täienduskoolitusmaastik on väga mitmekesine. Meil on registreeritud üle 1400 täienduskoolitusasutuse, mis pakuvad erineva pikkuse ja sisuga kursuseid, alates avalik-õiguslikest ülikoolidest, rakenduskõrgkoolidest ning kutseõppeasutustest kuni mittetulundusühingute ja erakoolitusfirmadeni. See mitmekesisus on väga positiivne, kuna annab õppijatele väga palju valikuvõimalusi. Samas on koolituste kvaliteet väga varieeruv, mis muudab õppijatele õige valiku tegemise väga keeruliseks. Eelnõu toob kõigile täienduskoolitusasutustele võimaluse pakkuda ka mikrokvalifikatsioone, kuid selleks tuleb vastata kindlatele kvaliteedikriteeriumidele, et tagada õppijatele usaldusväärne ja tõhus õppimise kogemus. Oluline on märkida, et juba kaks aastat tagasi võttis Euroopa Liidu Nõukogu mikrokvalifikatsioonide kohta vastu soovituse, mis hõlmab nende arendamist, kasutuselevõttu ja tunnustamist. Ühtse raamistiku loomine üle Euroopa Liidu tagab ka nende kvalifikatsioonide piiriülese tunnustamise. Ilma selgete standarditeta, mis tagavad mikrokvalifikatsioonide kvaliteedi, läbipaistvuse ja võrreldavuse, jääb nende täielik potentsiaal kindlasti kasutamata. Toon välja mõned olulisemad muudatused, mille oleme eelnõusse lisanud, ja selle, mida oleme täpsustanud võrreldes praegu kehtiva täiskasvanute koolituse seadusega. Esiteks toome sisse uue katusmõiste mikrokvalifikatsioon. See on täienduskoolituste käigus omandatud, tõendatud ja tunnustatud teadmiste ja oskuste kogum, mis vastab tööturu või ühiskonna vajadustele. Mikrokvalifikatsioonid võimaldavad täiskasvanul omandada lisaeriala, spetsialiseeruda kitsamates valdkondades või värskendada oma oskusi ja teadmisi lühikeste ja paindlike õppevormide kaudu, ilma mahukat taseme‑ või kraadiõpet veel kord läbimata. Samuti võivad mikrokvalifikatsioonid pakkuda tulevikus paindlikumat võimalust omandada tasemeharidus samm-sammult. Defineerime ka mikrokraadi mõiste: see on mikrokvalifikatsiooni alamliik. Eelnõu kohaselt võivad seda pakkuda ainult kõrgkoolid tingimusel, et vähemalt pool mikrokraadi õppekavast koosneb kõrgharidustaseme õppeainetest. Mikrokvalifikatsioonide õppemaht jääb vahemikku 5–30 ainepunkti, üks ainepunkt vastab 26 tunnile õppija tööle. Mikrokvalifikatsiooniõppe pakkujatele esitame kvaliteedinõuded. Mikrokvalifikatsiooniõppe pakkujad peavad läbima õppekavarühma kvaliteedi hindamise positiivse [otsusega], mis tagab, et pakutav õpe vastab kehtestatud kvaliteedistandarditele. See tähendab, et mikrokvalifikatsiooniõpet võivad kõrgkoolid ja kutseõppeasutused pakkuda oma õppekavarühmades või ‑gruppides, millele on juba antud õppeõigus, ning nende topelthindamist eelnõus ette ei nähta. Täienduskoolitusasutused, peamiselt erakoolitusfirmad, peavad taotlema mikrokvalifikatsioonide andmiseks tegevusluba. Regulatsioon on oluline, sest eratäienduskoolitusasutustel puudub praegu igasugune keskne kvaliteedi tagamise mehhanism, mis kindlustaks nende õppe vastavuse kokkulepitud standarditele. Õppekavarühma kvaliteedi hindamist hakkab läbi viima Haridus‑ ja Noorteameti koosseisus tegutsev hariduse kvaliteediagentuur, mis on spetsialiseerunud hariduse kvaliteedi hindamisele ja omab vastavat kompetentsi. Kvaliteedi hindamine ehk nende tegevuslubade väljastamine on tasuline. Riigilõivuks on kavandatud 1450 eurot, mis katab õppekavarühma hindamise kulud. Mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava tegevusloa taotlus esitatakse Haridus‑ ja Teadusministeeriumile. See tegevus on tähtajaline, tegevusluba antakse viieks aastaks ja teatud tingimustel saab selle ka kehtetuks tunnistada. Seda juhul, kui täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedi hindamise positiivne otsus kaotab kehtivuse või tunnistatakse see otsus kehtetuks selle tõttu, et täienduskoolitusasutus ei ole tegelikult suutnud õppekava kvaliteeti tagada. Kõik ära hinnatud mikrokvalifikatsiooni õppekavad avalikustatakse Eesti hariduse infosüsteemis, kus on võimalik tööandjatel ja ka teistel näha, kas tegemist on ära hinnatud õppekavaga. Mikrokvalifikatsiooniõppe nõuete täitmiseks annab eelnõu aega 1. septembrini 2025. Eelnõus on veel paar muudatust. Me kehtestame täiskasvanute koolitajate kvalifikatsiooninõuded. Eelnõu kohaselt peavad täiskasvanute koolitajatel edaspidi olema nii süvitsi minevad erialased teadmised-oskused kui ka spetsiaalsed täiskasvanute koolitajate kompetentsid ehk andragoogika‑ ja pedagoogikaoskused. Aga täiskasvanute koolitaja kompetentsi hindab koolitaja tööandja ja kompetentsete koolitajate olemasolu eest vastutab seesama täienduskoolitusasutus ehk siin täiendavat riigipoolset kontrolli ei ole, küll aga nõuded seaduses esitatakse. Koolitajatel, kes õpetavad tulevasi koolitajaid, peab edaspidi olema magistrikraad haridusteaduses, sellele vastav kvalifikatsioon või vähemalt seitsmenda taseme täiskasvanutekoolitaja kutse. Nende nõudmiste täitmiseks on seaduseelnõus ette nähtud tähtaeg 1. jaanuar 2026. Viimaseks koolitusteabe kättesaadavus. Kehtiv seadus näeb selle [kättesaadavaks tegemiseks] ette üksnes veebilehte. Edaspidi on lubatud kasutada ka muid levinud digikeskkondi, näiteks Facebooki lehte, et anda teada oma koolituste õppekavadest. Kuid jääb nõue, et koolitusinfo peab olema avalikult kättesaadav, [ei tohi] nõuda parooli või tasu maksmist. Ka kohustab eelnõus toodud muudatus avalikustama koolitusteavet eelkõige eesti keeles. Täiskasvanuõppega seotud mõistete täpsustamine ja uute terminite lisamine on ka seaduseelnõus ette nähtud. Kehtiva seaduse termin "tasemeõpe" asendatakse "formaalõppega" ja eelnõu toob sisse ka mõiste "mitteformaalõpe". Selle põhjuseks on [soov] viia Euroopa Liidus kasutatavad terminid ja Eestis kasutatavad terminid rohkem üksteisega vastavusse. Kehtivas seaduses käsitletakse õppekeskkonda peamiselt füüsilise ruumi tähenduses, kuid tänapäeva hariduses mängivad üha enam rolli ka digitaalsed keskkonnad, sealhulgas virtuaalsed klassiruumid. Seega täpsustame eelnõus õppekeskkonna mõistet, määratledes selle kui füüsilise või digitaalse keskkonna, mis toetab õppijat, õppimist ja arengut. Läbivalt võetakse kasutusele ka termin "õppetasu", kuna seni on olnud kasutusel erinevad terminid. Eelnõu rahaline mõju. Mikrokvalifikatsioonide regulatsiooni rakendamiseks vajalike infosüsteemide arendust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi mitteformaalse õppe toetamise vahenditest. Mikrokvalifikatsioonide tegevuslubade menetlemiseks korraldatakse ümber töökohad Harnos ning Haridus‑ ja Teadusministeeriumis. Töökohtade loomise kulusid kaetakse riigilõivudest, mis on tegevuslubade puhul päris suured. Vabariigi Valitsuse nimel teen ettepaneku toetada seaduseelnõu vastuvõtmist ning selle jõustumist 1. märtsil 2025. aastal. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Siin käis mitu korda läbi, et termineid täpsustatakse, et need Euroopa [Liidu omadega] kooskõlla viia, ja tuleb sisse sõna "formaalõpe". Samas, te ise siin seletuskirjas kirjeldate, et Euroopas on formaalõpe tegelikult kolmetasandiline: on formaalõpe, mitteformaalõpe ja informaalõpe. Jälle nagu tahame Euroopale meelepärased olla, kuid samas jätame need asjad pooleli, jätame midagi vastu võtmata, kõiki asju ei võta üle. Küsin, miks see "formaalõpe" nii oluline on. Miks me ei või jätkata oma mõistega tasemeõpe, mis on eesti keeles palju ilusam, palju selgem ja arusaadavam? Miks on vaja joosta selliselt Euroopale järgi?

Aitäh selle küsimuse eest! Selgitan, et kehtiva seaduse termin "tasemeõpe" asendatakse terminiga "formaalõpe" ja eelnõu toob sisse ka uue mõiste mitteformaalõpe. Need jaotused on ette nähtud ka Riigikogu menetluses olevas haridusseaduse muudatuses, kuna me toome mitteformaalõppe mõiste sisse ka üldharidusse, kus on võimalik näiteks huvihariduses [läbitavat] mitteformaalõpet arvestada formaalõppe osana. Selleks et me oleksime suutelised akadeemilisi õiendeid Euroopa tasandil võrdlema, [mõistma], mis on mis, on vaja, et meil oleksid terminid Euroopaga ühtsemad.

Margit Sutrop, palun!

Austatud minister! Lugupeetud eesistuja, kõigepealt suur aitäh nii selle ettekande kui ka algatuse eest! Ilmselgelt on mikrokraadid meie tulevik ja sinna suunas me läheme. Aga inimesed on küsinud sellist asja. Nüüd me võtame vastu seaduse, ja sa ka oma ettekandes ütlesid, et nüüd me reguleerime selle ära, aga tegelikult on mikrokraade antud õige mitu aastat. Kas need kraadid, mis on juba väljastatud, ikkagi kehtivad ja tööandja peaks neid arvestama samamoodi kui neid, mis hakkavad olema pärast selle seaduse vastuvõtmist? Äkki sa saad seda puldist selgelt öelda.

Aitäh selle küsimuse eest! Tõesti, ülikoolid on juba näiteks selle aasta sügissemestril avanud kokku 176 mikrokraadiprogrammi vastuvõtu. Kuna ülikoolid ei pea taotlema mikrokraadide andmiseks tegevusluba, kui nad registreerivad need mikrokraadiprogrammid Eesti hariduse infosüsteemis, siis on need registreeritud õppekavad ja õppekavade järgi antavad [kraadid]. Suurem muudatus puudutab erakoolitusasutusi, täienduskoolitusfirmasid, kellel täna igasugune regulatsioon puudub. Kui nad on välja andnud mikrokvalifikatsiooni lõpudokumendi, mille peale on kirjutatud "Mikrokvalifikatsioon", enne seaduse jõustumist, siis ei ole see EHIS‑es ametlikult registreeritud. Need ei ole kehtiva seaduse ega seadusemuudatuste mõttes ikkagi mikrokvalifikatsioonid.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma ikka [tulen] nende terminite juurde. Siin on selgitatud, mis on formaalõpe, mitteformaalõpe ja täiendkoolitus, ja siis on lisaks veel mikrokvalifikatsioon. Täiendkoolitus on, ma saan aru, mingi osa õpiväljundist, et saada mikrokvalifikatsioon. Mul on hea meel, et te ise saate nendest skeemidest ja sellest järjestusest aru, kuid ma kardan, et tavainimesele võib see jääda väga arusaamatuks. Mis vahe on ikkagi täiendkoolitusel ja mikrokvalifikatsioonil?

Aitäh küsimuse eest! Mikrokvalifikatsioon on täiendkoolitus, mis on läbinud kvaliteedihindamise, konkreetselt hariduse kvaliteedi hindamise. See ei ole igasugune täiendkoolitus. Näiteks töötukassa on väljendanud väga selgelt soovi hakata tulevikus avaliku raha eest tellitavaid täienduskoolitusi piirama selle järgi, kas täienduskoolituse õppekava on läbinud kvaliteedihindamise ehk on antud õigus anda mikrokvalifikatsiooni, selleks et tagada avaliku raha kasutamine sihipäraselt täienduskoolitusteks, mille kvaliteet on tagatud. Formaalõpe viitab üldharidusele, kutseharidusele või kõrgharidusele, mille korraldust määravad väga erinevad seadused. Need on erinevad tasemeõppe vormid, mis kõik kokku moodustavad formaalõppe. Mitteformaalõpe pakub täiendavaid õppimis‑ ja arenguvõimalusi, mida ametlik haridussüsteem ehk formaalõppesüsteem ei pruugi katta. Need on terminid, mida Euroopas kasutatakse ja mida me peaksime tegelikult tihedamini kasutama selleks, et me suudaksime omaenda akadeemilisi õiendeid ja õppekavasid võrrelda Euroopa omadega. Inimesed võivad jätkuvalt nimetada kõike täiendkoolituseks, täitsa lubatud, aga lihtsalt õigusselguse tagamise mõttes oleks kasulik, kui meie terminid oleksid võrreldavad. See vähendab väga oluliselt ka nii-öelda bürokraatide tööd, kes peavad neid diplomeid omavahel võrdlema.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Ma nüüd küsin võib-olla juba räägitud asja, aga küsin siiski üle. Kui me räägime magistrikraadist ja doktorikraadist, siis need on teatud piirini ju rahvusvaheliselt tunnustatud või täiesti võrreldavad. Te praegu räägite mikrokraadi tunnustamisest, võrdlusest Euroopa Liidus, et kas see on akadeemiliselt tunnustatud, aktsepteeritav. Kas mikrokraadid on või mis ulatuses need on rahvusvaheliselt tunnustatud? Kui ma saan siin ülikoolis mingisuguse mikrokraadi, kus siis on see rahvusvahelise tunnustamise või mittetunnustamise piir?

Urve Tiidus, palun!

Aitäh! Kui te olete läbinud näiteks eratäienduskoolitusfirmas mingi täienduskoolituse ja saanud mikrokvalifikatsiooni tunnistuse, mis on registreeritud Eesti hariduse infosüsteemis, ning lähete selle lõpudokumendiga välismaale ja esitate dokumendi, et teil on selline mikrokvalifikatsioon omandatud, siis automaatselt ei pruugi nad seda aktsepteerida. Aga nad teevad Eestile järelepäringu ja Eesti saab tõendada, et selle seadusepunkti alusel, selliste kvaliteedinõuete järgi, mis on selles seaduses kirjas, on see lõpudokument väljastatud. Seaduse järgi mikrokvalifikatsiooni andmine on kinnitus, et sellel on kvaliteet taga. Kui mikrokvalifikatsiooni lõpudokumendi peale on kirjutatud "Mikrokvalifikatsioon", te lähete välismaale ja esitate selle, siis välismaa ettevõttel ei ole täna kellegi käest küsida, mis asi see tegelikult on, mis teil seal peal kirjas on, sest selle kohta ei ole mitte mingisugust märget. See õppekava ei ole mitte kuskil registreeritud, mitte keegi pole seda hinnanud, teil on lihtsalt üks tunnistus, mis ütleb, et Eestis on x-ettevõte, kes on teile selle koolituse andnud. See, et me sätestame Eesti seadustes ära, mis asi on mikrokvalifikatsioon, mis on selle standard, mis on selle kvaliteedinõuded ja mida peavad ettevõtted tagama selleks, et nad selle [kvalifikatsiooni] andmise õiguse saaksid, annab välismaa õppeasutustele garantii, et see on kontrollitud, kvaliteetne asi, ja nad võivad seda sel juhul automaatselt tunnustada näiteks oma õppe osana.

Austatud eesistuja! Väga austatud proua minister, aitäh selgituste eest! Ma lihtsalt küsin, milline on teie mulje. Meil on teadmised, õppimine ja kõik muu selline väga-väga hinnatud ja toetatud, aga kuidas tööandjad tööturul suhtuvad mikrokraadidesse? Mina olen tähele pannud, et ega ei ole ka väga vastutusrikaste [ameti]kohtade [täitmisel] vahet olnud, kas on bakalaureusekraad, magistrikraad või doktorikraad. Ja nüüd need mikrokraadid ka veel siia juurde. Milline on teie tunnetus, kas bakalaureus pluss üks mikrokraad on rohkem kui magistrikraad või doktorikraad? Siin ei ole kindlasti mustvalgeid vastuseid. Aga noh, inimestes tekitab see segadust. Ja ma ütlen teise poole. Võib-olla ma olen natukene liiga mustvalge, aga kas need väga arvukad mikrokraadiprogrammid ja projektid kõrgkoolides – see kõik on väga positiivne – ei ole üks osa finantsprobleemide lahendamise püüdlusest praegu, kui neil on raha vaja ja see on üks võimalus raha sisse tuua? Palun vabandust, aga niisuguseid kommentaare ja küsimusi ma olen kuulnud.

Hele Everaus, palun!

Aitäh küsimuse eest! Ma alustan selle küsimuse tagumisest otsast, ülikoolide rahalistest sissetulekutest. Tõepoolest, ülikoolid saavad küsida mikrokraadiprogrammide eest raha, aga see raha on niivõrd väike, et see mitte mingil juhul ei [kata] tasemeõppe kulusid, mis on õppekaval ja isegi [üheainsa] õppeaine andmisel. Tegelikult ei kata see ka selle õppeaine andmise kulusid. Ülikoolid on selles mõttes olnud isegi päris nutikad. Neil on regulaarne õppeaine, mis on neil õppekavas sees, ja sinna õppeainesse võetakse juurde mikrokraadi omandavad või mikrokraadiprogrammi läbivad tudengid. Olen ise selliseid aineid õpetanud. Miks see hea on, miks me seda soosime ja miks ka minu arust on see väga positiivne? Sellepärast, et tööturul olevad täiskasvanud inimesed saavad võimaluse omandada teatud oskusi ja pädevusi, ilma et nad peaksid tasemeõppe õppekavale sisse astuma. Toon teile näite, ma võtan isikliku näite. Mina õpetan Tartu Ülikooli Narva Kolledžis õppeainet "Mitmekeelse õppe korraldamine". Meil on eestikeelsele õppele üleminek, meil on väga palju õpetajaid, kellel on juba magistrikraad, kellel on õpetaja kvalifikatsioon, kes elavad ja töötavad Ida-Virumaal ning õpetavad seal eestikeelsele õppele ülemineku kontekstis. Nendele oleks see väga kasulik ja väga paljud neist sooviksid tulla seda ühte õppeainet 6 EAP eest võtma, selleks et täiendada oma oskusi [ja teadmisi], mida tähendab mitmekeelse õppe korraldamine, eks ole, sellist õppeainet. Nad ei pea tulema magistriõppesse, vaid nad tulevad ülikooli, võtavad selle ühe õppeaine ja saavad selle kohta tunnistuse. Jah, nad on näiteks matemaatikaõpetajad, jah, nad oskavad eesti keelt nõutud kvalifikatsioonitasemel, aga nad on õpiampsudega ühtlasi omandanud eestikeelsele õppele üleminekuks vajalikud lisaoskused, osaledes ülikooli mikrokraadiprogrammis. Täiskasvanud inimene saab arendada oskusi, mida tal on tööturul vaja, lähtuvalt sellest, kuidas tööturul nõudlus muutub, ja ta ei pea selleks minema tagasi, läbima uuesti tervenisti tasemeõppe õppekava. See on väga oluline võimalus. Ja see ei ole lihtsalt mingi täiendkoolitus, vaid see õppekava koolitus on ikkagi tasemeõppe osa, sellel on olemas kindel kvaliteedi tunnus. See mikrokraadi tunnistus, mille [inimene saab], on kvaliteedimärgisega, eks ole. Seal on taga riiklik kontroll, see on akrediteeritud õppekava. Ma ei tea, kas ma vastasin küsimusele, vast vastasin.

Suur tänu! Jüri Jaanson, palun!

Aitäh! Austatud minister! Ma nüüd kuulasin seda teemat ja küsin süvenemata. Üldjoontes näeb see välja umbes niiviisi, et koolid panevad kokku mingisuguse teatud mahus mikrokraadiprogrammi ja siis see sertifitseeritakse. Ma küsin, kas see sertifitseerimine tähendab, et see programm on kokku pandud täiesti suvaliselt või vaadatakse ka seda, kui palju on see koolitusasutus koostööd teinud tööandjatega ja kui palju see töötajate oskusi tööturul tegelikult parandaks.

Aitäh selle küsimuse eest! Õppekavade hindamine käib meil Eestis õppekavarühmade kaudu. Meil on õppekavarühmad, mille juures on hariduse kvaliteediagentuuri konkreetsed kriteeriumid, millistele nõuetele ühe või teise õppekavarühma õppekava peab vastama. Me ei loo paralleelset mikrokraadide hindamise süsteemi. Mikrokraade me tegelikult üldse hindama ei pea, sellepärast et neid annavad välja ülikoolid. Aga mikrokvalifikatsioone välja andvad erakoolitusfirmad peavad looma õppekava, näitama ära õppekava juures olevad ressursid, koolitajad, millised on nende õppimisvahendid, ja siis esitama need dokumendid hindamiseks konkreetses õppekavarühmas analoogse hindamisstandardi järgi, millega hinnatakse ka ülikoolide, kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide õppekavasid. Me ei loo [uut] hindamissüsteemi, vaid võtame sarnase hindamissüsteemi, ja sellest hindamissüsteemist peavad nad siis läbi tulema. Ja kui nad sellest läbi tulevad, siis nad saavad tegevusloa ehk loa anda mikrokvalifikatsiooni, näiteks infotehnoloogiasüsteemide administreerimise mikroprogrammis, eks ole. Neil on, ma ei tea, 15 EAP suurune IT-süsteemide administraatori õppekava, nad esitavad selle [kohta taotluse]. Meie kvaliteediagentuur vaatab selle üle IT õppekavarühma kriteeriumide järgi, mille sees on alati ka töövõtjate hinnangud õppekavale, ja annab selle alusel tegevusloa ning ütleb, et teil on selline tegevusluba sellise numbriga, selle võite lõpudokumendile märkida, teile on väljastatud õigus seda mikrokvalifikatsiooni anda.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjonis toimunud arutelu tutvustama kultuurikomisjoni liikme Liina Kersna. Palun!

Suur tänu, austatud Riigikogu esimees! Austatud minister! Head kolleegid Reformierakonnast! Ja hea kolleeg Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, kes on veel saali jäänud! Tervitan ka kõiki, kes vaatavad veebist. Mul on rõõm tutvustada eelnõu, mida on väga pikalt ministeeriumis ette valmistatud, juba palju aastaid. Siis, kui mina olin minister, sai sellega alustatud. Aga nüüd on see siin teie ees ja lõpuks ometi saavad mikrokvalifikatsioonid ja ka mikrokraadid seadusliku vormi. Kultuurikomisjonis arutasime me seda eelnõu teisipäeval, 10. septembril. Komisjonis olid kohal kõik liikmed, välja arvatud Helle-Moonika Helme. Kutsutud olid haridus‑ ja teadusminister Kristina Kallas, Haridus‑ ja Teadusministeeriumi kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakonna juhataja Margus Haidak ning täiskasvanuhariduse valdkonna peaekspert Annaliisa Toom. Lisaks olid selle päevakorrapunkti [arutelul] ministri nõunikud Olga Bogdanova ja Daniel Kõiv ning Riigikogu Kantselei pressinõunik. Minister tutvustas nii nagu praegugi väga põhjalikult eelnõu sisu, mis tõesti kehtestab mikrokvalifikatsiooni mõiste. Mikrokvalifikatsiooni saavad edaspidi anda täiendkoolitusfirmad ja kutseõppeasutused ning mikrokraadi saavad anda vaid kõrgkoolid, ülikoolid, kelle mikrokraadi õppekava on juba akrediteeritud ja kellel on õigus seda anda. Ja mikrokraadi[programm] peab olema vähemalt 50% [kõrgharidustaseme] õppekava mahust. Oluline on ka see, et mikrokraad on 5–30 EAP‑d ehk see on võrreldav teiste ülikoolidega Euroopas. See maht on ka ära määratud. Meil toimus komisjonis ka arutelu. Esiteks, komisjoni esimees Heljo Pikhof uuris, kas selle eelnõu järgi saavad koolitust ehk mikrokvalifikatsiooni pakkuda ka välismaised koolitusettevõtted. Margus Haidak vastas, et jah, saavad, ja see lisatakse ka seaduseelnõusse. Tähendab, eelnõusse, mida me menetleme, on lisatud, et ka väljaspool Eestit tegutsevad koolitajad saavad kvalifikatsiooni anda, kui see on kinnitatud. Tõnis Lukas küsis, kas seadusemuudatused toovad muudatusi ka näiteks Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli puhul. On nõue, et mikrokraadiõppekavas peab olema 50% tasemeõppeaineid – kas see on praegu tagatud? Sarnase küsimuse küsis kolleeg Signe Kivi. Ja saime kinnituse, et ükski õppeasutus, kellel on akrediteering tasemeõppe pakkumiseks, ei pea lisakvaliteedihindamist läbi tegema. Mikrokraadiõppekavas peavad vähemalt pooled ained olema seotud kõrgharidustaseme õppekavaga. Seda sai läbivalt korratud. Margit Sutrop küsis erinevate mikrokraadide pakkujate kohta. Ta tõi välja asjaolu, et mahud on väga erinevad, ja küsis, kas on arutatud mahtude ühtlustamist. Nagu ma varasemalt ütlesin, ka Margit Sutrop sai kinnituse, et need mahud on ühtlustatud, mikrokraad peab olema 5–30 ainepunkti. Siis küsiti, kas ülikoolid on selle lahendusega rahul, ja saime taas kinnituse, et jah, ülikoolid on selle praeguse ettepaneku kooskõlastanud. Ja siis tegi kultuurikomisjon mitmeid otsuseid. Heljo Pikhof tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 18. septembril, see otsus sai kinnitatud konsensuslikult, ettepaneku esimene lugemine lõpetada, ka see otsus sündis kultuurikomisjonis konsensuslikult, ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind, head kolleegid olid ka selle poolt. Muudatusettepanekute tähtaeg on nii, nagu seadus ette näeb, kümme tööpäeva ehk ootame muudatusettepanekuid 2. oktoobriks. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Kõik oli nii selge, et ühtegi küsimust ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 465 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on selle aasta 2. oktoober kell 17.15. Head kolleegid, meie tänane pikk, aga viljakas tööpäev on läbi saanud. Loodetavasti juba homne istung möödub tehniliste viperusteta. Rahulikku õhtut teile!