Majanduse konkurentsivõime

Üheksas küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Jaanus Karilaid. Teema on majanduse konkurentsivõime. Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh istungi juhatajale! Hea peaminister! Leedu majanduskasvust on viimasel ajal palju räägitud. Leedu majanduseksperdid ja ka ettevõtjad on kommenteerinud, et kui tahate saada samasugust majanduskasvu, siis ärge tehke nagu Eesti, ärge valitsege riiki nagu Eesti. Teiselt poolt on meil parlamendis Riigikogu Toimetised, kus on tähtsad uurimused sees [ja kus öeldakse, et] tööstus on vajalik. Kaks aspekti: Leedu majandusekspertide kommentaar, hinnang, ja siis ka see uurimus. Mida teie teete selleks, et meie tööstus ikkagi tegelikult areneks ning looks töökohti ja jõukust? Kaks aspekti.

Aitäh, hea isamaaline küsija! Ma arvan, et te valutate südant sama asja pärast, mille pärast ka valitsus ja üldsus tervikuna – kuidas saada Eesti majandus konkurentsivõimeliseks ja kasvama. See on minu meelest oluline eesmärk ja küsimused selle kohta, kuidas seda paremini teha ja kuidas sellele kaasa aidata, on alati ja igati kohased. Ma räägin, mis on valitsuse plaanid, ja eks te ise saate otsustada, millega saate teie kaasa aidata ja kuidas panustada. Selle valitsuse tegemisel seadsime endale eesmärgiks luua kindlust ebakindlas maailmas. Sellessamas kõnes, mida ma siin teile pidasin, kirjeldasin ära selle valitsuse positsioonid ja plaanid, ja mul on hea meel, et nii opositsiooniliider, Vabariigi President kui ka paljud teised on võtnud selle kindluse narratiivi oma loo osaks, ehk selle, kuhu suunas me peaksime liikuma. Kindlus tähendab seda, et me suudame hankida selle, mida on meie kaitseväel vaja; et Eestis oleks inimestel kindlus siin võtta ette, investeerida, ettevõtteid luua, planeerida perede kasvu. Ilma kindluseta ei kasva midagi, ebakindlus on niivõrd kulukas majandusele ja inimeste eludele. Teine oluline aspekt selles on majanduse konkurentsivõime, sest selleks, et olla edukad, on vaja ka majanduskasvu, inimeste jõukuse kasvu, uusi võimalusi. Selleks astume suure hulga samme. Mis puudutab näiteks planeerimisreformi, siis see tähendab seda, et planeerimine peab saama kiiremaks. Oleme teinud ümber valitsuse struktuuri, et meil oleks majandus- ja tööstusminister, kes vastutab planeeringute tegemise eest. Koostöös kohalike omavalitsustega valmistame ette planeeritud alad, et tööstused ja ettevõtted saaksid sinna tulla toimetama. Vaatame üle Euroopa raha kasutamise tempo – see on kindlasti üks asi, mis peaks olema kiirem ja peab olema maksimaalne, sest kui majanduses on olnud keerulised ajad, siis ka varasemates kriisides on välisvahendite kiirem kasutamine aidanud. Ja teeme veel hulga eri tegevusi. Kindluse juures on üks osa ka eelarve kordategemine ehk arusaamine, millised on riigi tulud ja kulud. Igas väikeses majapidamises – maailma mastaabis loomulikult on Eestis väikemajapidamine – peavad tulud ja kulud käima ühte sammu. Nendest saab kokku see, et on olemas kindlus selle suhtes, mida meil on vaja kaitseväele osta. [See on] sisse ja välja sõnum selle kohta, et Eesti püsib püsti ja majandus saab hakata kasvama. Ning lisaks, neljas prioriteet on inimeste toimetulek. See tähendab üle kogu Eesti eri investeeringute tegemist. See ei tähenda seda, et investeeringud tuleksid ja elujärg paraneks ainult nii-öelda kuldses ringis või parimates piirkondades, vaid see tähendab tegelikult seda, et me püüame suunata investeeringuid eri meetmete abil ka nendesse piirkondadesse, kus oleks selleks rohkem ruumi ja kus see tõstaks elujärge rohkem, annaks uusi töökohti ja võimalusi, sest mis tahes investeeringud ja majandusvõimalused on alati parem sotsiaalpoliitika kui lihtsalt toetuste jagamine. Nii et see on selline lühike kokkuvõte. Eks me jõuame sellel teemal veel debateerida.

Suur tänu! Järgnevalt Jaanus Karilaid, täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh istungi juhatajale! Hea peaminister! Peab tunnistama, et nüüd küll ümmarguste vastuste generaator purunes, aga võib-olla on ka viga küsijas. Ma pean küsima siis nõndaviisi, et [te] ei saaks vastata nii abstraktselt ja ümmarguselt, et teeme samme ja elu läheb kindlamaks. Ma küsin siis niimoodi – Leedu majandusekspertide ja nende majanduskasvu ideoloogide hinnang on see, et majandussurutise tingimustes ei tehta sellist maksufestivali. Kuidas seda kommenteerite ja mis siis ikkagi on Leedu riigi selliste otsuste taga, et nad suudavad oma majandust niimoodi elavdada? Võib-olla ma tegin oma küsimuse nüüd konkreetsemaks.

Aitäh, hea küsija! Kindlasti tegite. Sellega ma olen nõus – isegi kui seda ei oleks öelnud Leedu eksperdid, kelle te tõite siia debatti sisse, siis minu arvamus on sama: see maksufestival peab igal juhul lõppema, [kuna] see toodab täiendavat ebakindlust. Ma tsiteerisin ka varem siin infotunnis Vabariigi Presidenti, kes ütles, et lõputu debatt muutub juba ebakindluse allikaks – mingil hetkel tuleb otsused ära teha ja edasi minna. Selle valitsuse sõnum eile pärast eelarveotsuste langetamist oli, et maksufestival saab läbi. Iga kvartal ei tule uusi maksupakkumisi. Ja kõik, kellel on eri ideed, üks parem, teine halvem, ja kes on väga maksuentusiastlikud, saavad neid maksuentusiastlikke mõtteid maksuentusiastidena pakkuda välja 2027. aasta valimistele minnes. Nii et, teil on õigus – maksufestival esiteks peab lõppema. Teiseks, see, mis puudutab Leedu ja Eesti positsiooni majanduses, siis ekspordipartnerid oleks, ma arvan, võib-olla esimene selline vastus, mis puudutab [meie] regiooni. Kindlasti seal on palju eri valikuid ka majanduses ja majandusharudes, seejärel meie regiooni jahenemine, ekspordipartnerite olukord. Soome, Rootsi ja Põhjamaad on olnud hetkel kehvemad, kui on Leedu ekspordipartnerite [pakutavad] võimalused. See kindlasti on üks põhjus. Ma olen kindel, et majanduseksperdid oskavad hinnata veel eri põhjusi. Ja kindluse osa ongi see, et maksufestival lõpeb – majandusel hakkab paremini minema, tuleb maksurahu ja on võimalik ka kasv. Kindlusest sünnib kasv.

Aitäh! Ja nüüd tõepoolest tänane viimane küsimus lisaküsimusena. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! [Vastuseks] Urmas Reinsalu küsimusele, kuidas maksude tõstmine saab majanduskonkurentsi parandada, väitsite, et Isamaa ja Keskerakonna poolt loodud lineaarne tulumaksuvabastus, mida teie nimetate maksuküüruks, on kana-ja-põder-[tüüpi] seadus. Ma nimetaksin seda maksuküüru kaotamise seadust pigem orav-jaanalind-[tüüpi] seaduseks, kus orav pistab pea liiva alla, aru saamata, et kui te maksuküüru tahate ära kaotada, siis see konkreetselt halvendab just majanduskonkurentsis olemist. Minu küsimus ongi, et äkki te põhjendate, mida tähendab siis kana-põder, ja kuidas saab maksuküüru kaotamine praeguses raskes majandusseisus parandada meie konkurentsivõimet?

Aitäh! See on väga tore, et te siin lõpus selle küsimuse küsisite. Urmas Reinsalu jõudis juba saalist ära minna – mul oli siin vahepeal hetk aega –, aga [mulle] vastates ta kurtis, et Mart Laar ei viidanud ajas tagasi Indrek Toomele. Ma ei tea, kas Mart Laar on Indrek Toomele viidanud, nagu mina viitasin Sven Sesterile, aga ma leidsin Postimehest ühe sellise huvitava loo, mis puudutab Isamaa asjaajamist ja mis on pärit 21. maist 2017 – saate vaadata –, kus on pikk kiri selle kohta, kuidas Mart Laar kritiseeris Sven Sesteri tegevust rahandusministrina. See on see hetk, millest alates lõdvendati eelarve baasreegleid ja mil kriisideks ei olnud enam puhvreid alles. Ja nüüd on Eesti riik sellises olukorras, kus raskel ajal – selle asemel, et käituda vastutsükliliselt, ehkki me eelarve miinuse puhul nii käitume – peame tegema keerulisi otsuseid. Me mopime tollaseid otsuseid tegelikult kokku. Kana-põder-tüüpi süsteem on – ütlen teile pehmelt – midagi sellist, mis ei peaks kunagi omavahel kokku käima. Maksuküüru kaotamine loomulikult jätab inimestele raha rohkem kätte. Ma arvan, et kui inimestele jääb raha rohkem kätte, saavad nad seda kasutada selleks, milleks iganes neil on seda parajasti vaja kasutada, sest ka eratarbimine on osa majandusest. Need sammud, mida me praegu astume julgeolekumaksu kaudu, et katta kaitsekulutused ja osta vajaminev moon, on sõjaparatamatus, ja paratamatus on see seetõttu ka eelarve mõttes, sest seesama viidatud aeg, kus Mart Laar kritiseeris Sven Sesteri tegevust eelarvereeglite lõdvendamisel, on kätte jõudnud. Meil polnud kriiside ajal alles vajalikke puhvreid, et sellele toetudes teha neid otsuseid, mida on vaja Eesti kindlustamiseks. Nüüd me teeme.

Suur tänu, lugupeetud peaminister! Meie tänane hoogne infotund on lõppenud. Ma tänan kõiki kolleege ja valitsuse liikmeid osalemise eest! Me jätkame täpselt kell 14 algava Riigikogu täiskogu istungiga.