Põhiseaduse kehtivus

Tänane kaheksas küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Mart Helme ja teema on põhiseaduse kehtivus. Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Eile oli meil siin saalis õiguskantsler Ülle Madise ja me kuulsime tema ettekande ajal tema suust midagi uskumatut, aga samas ka ausalt öeldes hirmutavat. Nimelt väitis proua õiguskantsler, et kliimaeesmärkide saavutamiseks võib piirata inimeste omandi kasutamise õigust ja nende muid põhiseaduslikke õigusi. Te olete ka täna siin muide väitnud, et Eesti on demokraatlik õigusriik, ja kuigi õiguskantsler lisas, et seda kõike tuleb teha mõistlikkuse piirides, siis see on nüüd küll äärmiselt "täpne" definitsioon – [mida tähendab] mõistlikkuse piirides? Nii et kui meil on demokraatlik õigusriik, mis põhineb põhiseadusel, ning põhiseadus teatavasti töötati välja Põhiseaduse Assamblee kollektiivse töö tulemusena ja kinnitati referendumi kaudu, siis mismoodi on ikkagi mõeldav see, et mingi poliitilise konjunktuuri muutudes õiguskantsler, kelle ülesanne on muu hulgas jälgida põhiseaduse järgimist, ütleb, et põhiseaduslikke õigusi võib kodanikel piirata? Kas te annaksite sellele omapoolse kommentaari? Mis on teie seisukoht?

Aitäh, hea küsija! See on nüüd selline olukord, kus ma ei ole ju juures olnud [ega kuulnud], mida õiguskantsler täpselt öelnud on ning milles seisneb kontekst ja sisu. Ma saan seda kommenteerida pigem üldiselt. Põhiseaduses on eri peatükke ja punkte. Seal on öeldud, et "igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud"; seal on tegelikult öeldud ka seda, et "igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada"; aga samas on seal järgmised laused: "Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt." Põhiseadus ei ole väga pikk: kõigil, kellel on vaba aega, tasub see läbi lugeda, kommenteeritud väljaanne on märksa põhjalikum. Ma eeldan, et õiguskantsler viitas olukorrale, kus kellegi vabadus oma omandit vabalt kasutada hakkaks piirama teiste avalikke hüvesid, olgu see siis elu, tervis, vabadus, või mingil muul moel. Õiguses tihtipeale on nii, et eri hüved ja väärtused põrkuvad omavahel, ja tihtipeale jõuavad need välja kohtusse, kus kohus teeb otsuse selle kohta, milline hüve millise riive üles kaalub. Üldiselt need kohtu arutelud tihtipeale sellele keskenduvadki. Juristina ma ilmselt pikemat kommentaari selle kohta hetkel ei annaks. Kui õiguskantsler tahab täpsemalt kirjeldada, millest jutt käib, siis ta kindlasti seda teeb. Aga ma eeldan, et jutt pigem käib sellest, et lihtsustatult öeldes ei saa keegi tossutada täis tuba, kus teised inimesed tahavad vabalt hingata.

Suur tänu! Järgnevalt Mart Helme, täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! No see vastus oli muidugi selline üsna kummist. Mina olen põhiseadust lugenud, ja olen seda korduvalt ja väga tähelepanelikult, mõttega lugenud ning teinud sealt ikkagi väga selge järelduse: Eesti Vabariigil on väga hea põhiseadus. Meil on põhiseadus, mis töötati välja ajal, kus demokraatlik õigusriik oli lääne ühiskonnas tervikuna midagi, mis oli peaaegu et püha graali staatuses. Me praegu näeme, et ta seda ei ole. Kui te vaatate näiteks, mida on öelnud Elon Musk, siis ta on hiljuti öelnud seda, et kui demokraadid võidavad presidendivalimised, siis kehtestavad nad Ameerika Ühendriikides diktatuuri. Ma arvan, et Musk on inimene, kelle seisukohta tasub tõsiselt kuulata. Iseküsimus on see, kas ta ka sada protsenti alati oma seisukohtadega naelapea pihta lööb, aga igal juhul peegeldab see midagi, mis on meie lääne ühiskonnas praegu viltu kiskumas. Teie vastusest saan ma samuti aru, et põhimõtteliselt te aktsepteerite seda, et mingitel tingimustel on tõlgendused võimalikud ja tõlgenduste alusel võibki inimeste põhiseaduslikke õigusi ja nende omandi kasutamise õigusi piirata. Ma ei ole sellega absoluutselt nõus. Minu arvates ei anna põhiseadus mitte kusagil mitte kellelegi mitte mingit tõlgendamise õigust, ja ammugi mitte ajutiselt ametis olevatele peaministritele, õiguskantsleritele või muudele [sellistele inimestele]. Põhiseadus on meil olnud kõikide valitsuste, peaministrite ja õiguskantslerite ajal see tugisammas, mille peal meie riiklus seisab, ja siinkohal ma ei näe küll absoluutselt mingitki võimalust, et keegi võiks poliitilistel põhjustel põhiseadust tõlgendama hakata. Seega, ma sooviksin teilt saada ikkagi väga selget vastust sellele: kas te olete valmis konsulteerima nii presidendi, õiguskantsleri kui ka muude põhiseadust järgima ja tagama pandud institutsioonidega selles osas, et üheselt jõuda järeldusele ja seda kommunikeerida ka avalikkusele...

Teie aeg!

...et põhiseadus ei ole poliitiliselt tõlgendatav ega voluntaristlikult rakendatav?

Suur tänu, Mart Helme! Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Vaadake (Ohkab.), teie kirjeldus ühe sõna, ühe lause või ühe teksti kohta on selline… Võib-olla ma otsin sõnu, et kuidagi mitte paista kriitiline ja etteheitev. Aga kõik õigused kaalutakse vastastikku ära, õiguses seda tihtipeale tehakse, sellega tegelevad nii kohtud kui ka Riigikohus. Seda teavad juristid juba, ma arvan, esimeselt kursuselt. Seal ei ole suurt üllatust, ma ei paljasta mingit erialasaladust siin. Seda esiteks. Omandiõiguse puhul samamoodi – omandiõiguste puhul on öeldud, et kitsendused sätestab seadus, mis tähendab seda, et seadus võib seada teatavad kitsendused omandile, olgu see näiteks mingil viisil riigikaitseobjekti juures viibimine, keegi ei tohi seal midagi teha, ja nii edasi. Sellised seadustes olevad kitsendused läbivad Riigikogu praktiliselt igal aastal. Ma ei arva, et keegi protestiks selle vastu, et seaduse alusel selliseid asju tehakse. Ma eeldan, et õiguskantsler, nagu ka Vabariigi President ja kõik valitsuse liikmed, peab põhiseadusest lugu ja on selle kaitseks välja astunud. Aga ma siiski ei soovita murda lahtist ust, sest meie vaated sellele, et põhiseadus peab olema kaitstud, hoitud ja et peame saama selle järgi toimetatud, on ilmselt sarnased. Kuid ma siiski meenutan, et kui keegi näiteks tahaks enda omandiõigust kasutada teiste inimeste vabaduste arvelt, siis seda me seadusega ei luba, ja need kitsendused tulevad seadusest, mille ka parlament vastu võtab. See vastuolu on pigem näiline ja ma arvan, et see pole tegelik.

Aitäh! Järgnevalt lisaküsimus. Kert Kingo, palun!

Ma tänan! Lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! No nii ilusad ja kõlavad sõnad, nagu muinasjuttu kuulaks – kaitstud ja hoitud peab olema meie põhiseadus ja inimesed peavad sellest lugu. Aga ometigi teie ise, teie valitsus ja teie koalitsiooni fraktsioonid siin rikuvad seda siinsamas saaliski igapäevaselt. Samamoodi teie enda erakond eesotsas Kaja Kallasega rikkus inimeste põhiseaduslikke õigusi, tuues mis iganes laest võetud argumente, ja hakkasite neid laiendama ning sisustama ja teistsuguseks lahti mõtestama. Kuna te hakkate ka tegelikkuses käituma põhiseaduse järgi ja sellest lugu pidama, kinni pidama, või ongi teie jaoks see lihtsalt mõttetu ja oma aja ära elanud seadus?

Aitäh, hea küsija! Põhiseadus on minu jaoks väga oluline ja see on minu töös väga oluline, ma arvan, et kõigi Eesti inimeste jaoks on see oluline ja aeg-ajalt tuleb seda kõigile meelde tuletada – nii parlamendile, valitsusele kui ka mis tahes rollis [olevale inimesele]. Õiguskantsler ja president, nagu ka valitsus, ja ma üldiselt arvan, et ka Eesti riik tervikuna, täidab põhiseadust ja peab sellest lugu. Ütleme nii, et kui kellelgi on kahtlusi, kas õigusnorme täidetakse, siis meil on väga hästi toimiv õigussüsteem, selleks on võimalik oma põhiseaduslike õiguste, nagu ka kõikide muude õiguste, kaitseks pöörduda kohtusse. See, millele teie viitate, on ilmselt parlamendisisene debatt selle üle, kas parlamendi töö pidurdamine võiks olla Riigikogu liikme ja Riigikogu fraktsioonide nii-öelda põhiseaduslik õigus töötegemise jaoks ehk seadusandluse menetlemise jaoks. Sedagi on Riigikohus käsitlenud ja mulle tundub, et Riigikohtu sõnum on vähemalt avalikkusele olnud see, et Riigikogu põhitöö siiski on seaduste tegemine ja debattide pidamine, mitte selle töö pidurdamine. Kui te näete, et kuskil on kitsaskoht, või teile tundub, et teie õigusi on rikutud, siis ma arvan, et õigussüsteem selleks on olemas, ja kõigil on võimalus [kohtusse pöörduda].

Aitäh, härra peaminister! Lõpetan meie tänase kaheksanda küsimuse käsitlemise.