Ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (458 SE) esimene lugemine

Läheme tänase teise päevakorrapunkti juurde. See on sotsiaalkomisjoni algatatud ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 458 esimene lugemine. Riigikogu kõnetooli paluksin sotsiaalkomisjoni esimehe Madis Timpsoni.

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Jah, nagu osutatud, teie ees on esimesel lugemisel Riigikogu sotsiaalkomisjoni algatatud ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 458. Kui te küsite, miks selle eelnõu on esitanud sotsiaalkomisjon, siis vastus on päris lihtne. Nimelt menetleti sel kevadel komisjonis tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 401 ning selle eelnõu menetlemise käigus tekkis päevakorda tervishoiuvaru küsimus. Komisjonis Sotsiaalministeerium möönis, et see probleem on olemas. Neil on tekst ka põhimõtteliselt olemas ja nad olid nõus selle esitama muudatusettepanekuna. Aga kuna sellise muudatuse tegemine oleks kaasa toonud selle eelnõu menetluse katkemise, siis tehti kokkulepe, et Sotsiaalministeerium valmistab tervishoiuvarusid puudutava eelnõu teksti ette ja selle eelnõu algatab sotsiaalkomisjon. Ma arvan, et selline koostöö on täiesti mõistlik. Ja kompromiss on normaalne asi. Komisjonis seda eelnõu arutatud on kolmel korral: 27. mail, 4. juunil ja viimaks 10. septembril. Komisjonis tutvustasid eelnõu sisu nii Sotsiaalministeeriumi kui ka Terviseameti esindajad. Nii palju sissejuhatuseks, miks see eelnõu siin on. Eelnõu ise ei ole väga pikk, muudetakse ainult kahte seadust, ning muudatuse eesmärk on viia riigi tervishoiuvaru moodustamine, haldamine, uuendamine ja kasutuselevõtmine Terviseametilt üle riikliku osalusega piirkondlikele haiglatele. Riigi tervishoiuvaru hoidmise korraldamine piirkondlike haiglate juures võimaldab varude paiknemist hajutada ning ravimite ja seadmete roteerimisel vähendada või vältida nende aegumisest tekkivaid kulusid. Varude paiknemine piirkondlike haiglate juures lihtsustab nende kasutuselevõtmist, kuna eelduslikult on ravikoormus suurim just neis haiglates, kes kavandatavate muudatuste kohaselt varusid hoidma hakkavad. Seni hoidis riigi tervishoiuvaru lepingu alusel Tartu Ülikooli Kliinikum. Selleks sai haigla ravimite hulgimüügi tegevusloa. Kuid probleem on selles, et Riigikontroll nägi selles praktikas vastuolu meil kehtiva õigusruumiga. Nimelt on kehtiva tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 22 lõikes 3 öeldud: "Haiglat pidaval aktsiaseltsil ja sihtasutusel ei või olla muud tegevusala peale eriarstiabi, kiirabi ning iseseisva füsioteraapia, logopeedilise ravi, psühholoogilise ravi, õendusabi ja ämmaemandusabi ning sotsiaalteenuste osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö, haiglaapteegi pidamise, täisvere ja verekomponentide tootmise, rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise ning kinnisasja kasutusse andmise." Ehk tulenevalt õigusruumi kitsaskohast ei ole Terviseameti ja Tartu Ülikooli Kliinikumi vahel sõlmitud lepingu pikendamine enam võimalik. Samuti on probleemiks kujunenud see, et praegu on riigi tegevusvarusse kuuluva tervishoiuvaldkonna varu korraldamise ülesanne antud Terviseametile, kuid, olgem ausad, Terviseametil puudub ravimite ja meditsiiniseadmete hankimise pädevus. Võrreldes piirkondlike haiglatega, kes tegelevad iga päev ravimite hoidmise, hankimise ja realiseerimisega, on Terviseameti võimekus varu kuluefektiivselt hankida väiksem. Terviseamet ei tegele ravitööga ega hulgimüügiga, seega puuduvad Terviseametil kanalid aeguva varu realiseerimiseks, samuti puuduvad võimalused varu kuluefektiivseks haldamiseks. Terviseameti hinnangul ja ka komisjoni hinnangul on oluline kitsaskoht ka see, kus seda varu senikaua hoitakse – seda varu hoiab ainult üks asutus. Seaduse eesmärk ongi võimaldada edaspidi tervishoiuvaru hoidmist optimaalsemal viisil. Ehk siis lühikese ettekande veel lühem kokkuvõte. Lühidalt öeldes hakatakse tervishoiuvaru hoidma edaspidi kahes haiglas: Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Riiklikku järelevalvet kehtestatud nõuete üle teostab Terviseamet. Haiglatega on räägitud, nemad on muudatustega päri. Komisjoni 10. septembri istungil tehti järgmised menetlusotsused: esiteks, määrata eelnõu ettekandjaks sotsiaalkomisjoni esimees Madis Timpson; teiseks, saata eelnõu suurde saali esimeseks lugemiseks 17. septembril; ja kolmandaks, esimene lugemine lõpetada. Siinkohal mina lõpetan. Tänan tähelepanu eest!

Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised, sõna saavad fraktsioonide esindajad. Läbirääkimiste soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 458 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 1. oktoober kell 17.15. Ka meie teine päevakorrapunkt on ammendatud ja istung on lõppenud. Ilusat päeva jätku!