Koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 muutmise seaduse eelnõu (319 SE) esimene lugemine

Liigume edasi. Tänane 11. päevakorrapunkt on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 muutmise seaduse eelnõu 319 esimene lugemine. Ja ma palun ettekandeks siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Helle-Moonika Helme. Palun!

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Teid on palju saalis, rõõm teid näha. Nagu lugupeetud eesistuja juba ütles, olen ma siin praegu esitlemas eelnõu 319. See on koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 muutmise seadus ja selle sisu on, et koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "Muude kulude (lasteasutuse majandamiskulud, personali töötasu ja sotsiaalmaks ning õppevahendite kulud) katmine toimub valla- või linnaeelarve vahenditest ning valla- või linnavolikogu otsusel osaliselt vanemate poolt. Vanemate poolt kaetav osa ühe lapse kohta ei või ületada 10 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Perekonnad, kus kasvab kolm või rohkem kuni 18-aastast last, on vabastatud vanemate poolt kaetava osa tasumise kohustusest." Seletuskirjast me loeme … Teil on kindlasti endal ka võimalik seletuskirja lugeda, aga kuna meid vaadatakse ka internetis, siis tutvustan ka vaatajatele natukene seda seletuskirja, et kõik saaksid aru, millest me siin praegu räägime. Tegelikult tahame me selle eelnõuga lahendada ühte väga pikka aega üleval olnud probleemi, mis viisil või teisel on absoluutselt kõikide erakondade valimisprogrammides olnud kirjas. Küll on olnud Reformierakonna platvormis, Tallinna platvormis, et kaotame üldse ära lasteaia kohatasu. Ma küsiks selle peale, et te olete Tartus võimul, miks on Tartus Eesti Vabariigi kõige kõrgem lasteaia kohatasu üldse? Aga selle eelnõuga me üritame leida siin mingisugustki lahendust. [Me kohatasu] päris ära ei kaota, aga vähendame lastevanemate osalust. Ja see on täiesti tehtav. Lisaks sellele, et alandatakse lapsevanemate maksimaalse osaluse määra lasteaia kohamaksus, ühtlustatakse ja parendatakse olukorda ka Eesti erinevate piirkondade vahel, sest me teame, et lasteaia kohatasud varieeruvad väga suuresti erinevate omavalitsuste lõikes. Siin seletuskirjas ongi öeldud, et seoses mitmekordsete vahedega lasteaia kohamaksus ja alampalga määra tõusuga on vajalik piirata kohatasude ülempiiri. Lisaks sellele soodustab see loomulikult iibe kasvu ja parandab paljulapseliste perede majanduslikku toimetulekut. Me teame väga hästi, et kui sul on peres mitu last, siis lasteaia kohatasu on peredele väga suur koorem. Tõepoolest, mõningad omavalitsused ja lasteaiad on omaalgatuslikult vähendanud järgnevate õdede-vendade kohatasu määra, aga see on selline kohapealne otsustusõigus ja tegelikult nad jäävad siis tulust ilma. See seaduseelnõu reguleeriks seda küsimust riiklikul tasemel. Selle eelnõu eesmärk ongi vähendada rahalist koormust nendel perekondadel, kus kasvavad eelkooliealised lapsed. Ja eelnõu sisu iseenesest koosneb kahest muudetavast paragrahvist. Esimesega muudetakse koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lõiget 3 ja teisega nähakse ette muudatuse jõustumise aeg. Kehtiva seaduse kohaselt on lasteaia kohamaks praegu kuni 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast, kuid Eesti erinevates piirkondades on vahed mitmekordsed. Vähendamaks neid drastilisi erinevusi kohamaksudes, on mõistlik kehtivat ülempiiri alandada. Samuti nullib praegune olukord alampalga määra tõstmisest tekkivat kasu, sest teatavasti suureneb seaduse kohaselt selle palgatõusuga, mis vanematel on, automaatselt ka nende lasteaia kohamaks. Ja noh, eelnõu kohta oleme teinud ka sellise väikese analüüsi, mis on siin kirjas. See on täiesti selge, et lasteaia kohamaksude suured erinevused kohalike omavalitsuste vahel näitavad, et lasteaia kohamaks sõltub eelkõige kohaliku omavalitsuse poliitilistest otsustest. Aga Eesti rahva tulevik, mis tegelikult püsib ju lastel – ma arvan, et te olete kõik sellega nõus –, ei tohiks sõltuda kommunaalpoliitikutest, kommunaalpoliitikast ja ka nendest meelemuutustest, mis toimuvad iga nelja aasta tagant pärast kohalikke valimisi. Tegelikult see kõik peaks tuginema pikaajalisele riiklikule pere- ja rahvastikupoliitikale. See eelnõu seletuskirja kohaselt ei sisalda uusi termineid. See on igati vastavuses Eesti Vabariigi põhiseadusega ja ei reguleeri küsimusi, mis on Euroopa Liidu ainupädevuses. Seaduse mõju, seaduse rakendamisega seotud kulud ja tulud on siin ka kirjas. Siin on selgelt öeldud, et antud seadusemuudatus avaldaks positiivset mõju riigi iibepoliitikale, sest see suurendaks perede kindlustunnet laste kasvatamisel, ja see peaks olema meie kõigi eesmärk. Ühe- ja kahelapselistel peredel muutub seetõttu majanduslikust [vaatenurgast] kergemaks langetada otsus, kas saada kolmas või enam laps. Ja omavalitsustes, kus võib tekkida antud eelnõust tulenevalt puudujääk, tuleks optimeerida eelarves olevaid kulusid ja tulusid. Samas me teame ka, et riigil on alati võimalus tulla kohalikele omavalitsustele appi. Nii et ma arvan, et ka see küsimus saaks hea tahtmise korral igati lahendatud. See on minu poolt kõik.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Esimesena küsib kolleeg Arvo Aller. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Tõeliselt asjakohane eelnõu ja väga oluline praeguses majanduslikus situatsioonis ja meie rahvastiku juurdekasvu [silmas pidades]. Ma küsin selles kontekstis, et kas see on ka üks võimalus regionaalpoliitikat teha, et tasakaalustada lasteaia kohamaksud üle Eesti ühtemoodi, et ei teki kiusatust [ja olukorda], kus keskus paneb seal nulli, ja äärepiirkonnad, ääremaakonnad, kus tegelikult on rahvast vähem, peavad seda raha [rohkem] võtma. Tekib selline regionaalpoliitiline mõõde sinna.

Jaa, absoluutselt. Jah, seda regionaalpoliitilist aspekti ma ei puudutanud. Tegelikult see oleks üks väga oluline meede, tõepoolest, ka meie regionaalpoliitika tegemisel. Me võime siia tuua veel väga palju muid näiteid, millega saaks teha sellist positiivset regionaalpoliitikat. Näiteks me oleme siin menetlenud pikalt ning tuliselt, kirglikult automaksu teemat ning ka selles kontekstis on ju regionaalpoliitiline mõõde ja aspekt väga tugevalt sees. Tegelikult väga paljud seaduseelnõud viisil või teisel kujundavad meil riigis regionaalpoliitikat. Me oleme pikalt ja palju rääkinud erineval viisil sellest, et meil on ääremaastumine ja meie, ütleme, sellise niigi väikese riigi ja rahva elu aina rohkem koondub suurtesse linnadesse. Eks see ole ka mõistetav, et kala otsib ikkagi seda kohta, kus on sügavam, ja inimene otsib seda kohta, kus on parem. Selles mõttes me riigina peaksime igatepidi mõtlema selle aspekti peale – muidugi mõjuanalüüse meil viimasel ajal enam ei armastata teha –, et riigimehed ja riiginaised võiksid … (Kõlab lipulangetamise signatuur.) Näe, ilusat muusikat tuleb ka kohe riigimehe või riiginaise jutu juurde. Me peaksime iga seaduseelnõu juures arvestama ka regionaalse mõju aspekti, millest sa, Arvo, rääkisid.

Aitäh! Kuulame signatuuri lõpuni.

Väga ilus!

Siis on võimalik edasi minna. Nii. Ja mul on hea meel anda nüüd … (Signatuur algab teist korda.) Kuulame selle ka ära.

See ei ole hümn, me ei pea püsti tõusma.

See oli väga kaunis. Aitäh selle väikese pausi eest! Annan nüüd sõna Urmas Kruusele. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Auväärt ettekandja! Kuna te mainisite oma sõnavõtus, et Tartu linna lasteaiatasud on Eesti kõrgeimad või väga kõrged, siis on teil kindlasti olemas informatsioon, kui palju peab lapsevanem Tartu lasteaias tasuma esimese, teise, kolmanda ja [rohkema] lapse pealt. Kas te jääte oma sõnade juurde, et see maks on tõepoolest kõrge? Lasteaiakohtade loomine või kohaliku omavalitsuse autonoomia on väga olulised asjad. Kas te peate seda väga õigeks, et me võiksime sekkuda ja [võtta] kohalikult kogukonnalt võimalus see otsus teha? Millele te rajasite oma sõnavõtus selle, et Tartu on üks kõige kallimaid ja väga kõrge maksuga? Lähtuvalt sellest, kui palju on lasteaia [kohatasu] esimese, teise, kolmanda ja neljanda lapse pealt.

Aitäh, hea Urmas! Sa kindlasti Tartule lähema piirkonna inimesena oled hetkeseisust paremini informeeritud. Eks omavalitsus ju ka oma poliitikat muudab ja neid tasusid kohaldab. Aga fakt on see, et Tartu tegelikult kuulub kõrgemate lasteaia kohatasudega omavalitsuste hulka. Ma tegin selle märkuse Tartu kohta eelkõige selles kontekstis – ma ei oleks muidu võib-olla Tartut sisse toonud –, kui ma alustasin oma eelnõu ettekandmist, ma rääkisin sellest, kuidas kõik erakonnad on oma valimisprogrammides lubanud, käinud välja valijatele lubaduse, just kohalike omavalitsuste valimiste kontekstis, et kui te meid valite, siis me kaotame ära lasteaia kohatasu. Ja Reformierakonna valimislubadus Tallinnas on selline olnud. Noh, see oli mõnevõrra irooniline kõrvalepõige, et need, kes ise nõuavad, olles võimul mõnes teises omavalitsuses, kuidagi sellist lubadust välja ei käi ja pigem on nende juhitud omavalitsustes lasteaia kohatasu ikkagi kõrgemapoolne. See oli minu jutu sisu. Ma ei rääkinudki seda sellepärast, et ma hakkan nüüd siin välja tooma numbrilisi suurusi, kui suured on erinevates omavalitsustes kohatasud. Ma rääkisin lihtsalt suurusjärkudest.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh! Võib-olla see, mida te viimasena ütlesite, on just märk sellest, miks omavalitsused ongi iseseisvad. See, mis toimub Tallinnas, ei tähenda a priori, et see toimub Lõuna-Eestis ja vastupidi. Aga mul tekkis mure pigem nende perede pärast, kes planeerivad endale teist, kolmandat ja neljandat last. Kui ma ei eksi, siis teise lapse puhul on [kohatasu] 50% [soodsam], kolmas juba nulltasuga ja neljas samamoodi, kui ühe pere [lapsed] korraga lasteaias käivad. Ma lihtsalt tahtsin juhtida tähelepanu sellele, et kui selliseid remarke tehakse, siis oleks hea ka anda märku sellest, milline süsteem tegelikult on. Muud midagi.

Aitäh, Urmas! Tõepoolest, ma rääkisin oma pikas jutus muuseas ka sellest, et omavalitsustel on see õigus ja lasteaiad ka tegelikult … Ma mäletan, minu lapsed käisid kõik ühes ja samas lasteaias Tallinnas. Siis oli ka see, et lasteaia juhataja ise tegi ettepaneku, et vähendame järgmise lapse lasteaiatasu. Eks see praktika nii on. Aga tegelikult on selle seaduseelnõu sisu ikkagi see, et riik ühtlustaks mingisuguseid põhimõtteid. Kui sa ütlesid, et Tartus on sellised toredad vabastused teise, kolmanda ja enama lapse pealt, siis see on väga tore. See tegelikult võiks olla riiklikult juba seaduse tasemel määratud. Siin [eelnõus] on ka see, et perekonnad, kus kasvab kolm või rohkem kuni 18-aastast last, on vabastatud vanemate kaetava osa tasumise kohustusest. See laieneb ka sellele, kui sul on suur pere. Siis sa oled vabastatud [kohatasu maksmisest] mitte ainult nende laste pealt, kes käivad lasteaias. Kui sul on näiteks neli last, aga kaks või kolm on lasteaiast [juba lahkunud], eks ole, siis sa maksad täie rauaga selle ühe eest, kes lasteaeda jääb. See tegelikult on natukene laiem. Aga ma saan aru, et sa tahtsid teha märkuse selle kohta, kuidas Tartus asjaolud tegelikult on.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole.

Aitäh!

Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu kultuurikomisjonis toimunud arutelu tutvustama kultuurikomisjoni liikme Kadri Tali. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! 21. novembril 2023 toimus kultuurikomisjonis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 muutmise seaduse eelnõu 319 esimese lugemise ettevalmistamine. Osalesid kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof, liikmed Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Ester Karuse, Liina Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Evelin Poolamets Mart Helme asendusliikmena, Margit Sutrop, Tanel Tein ja Kadri Tali. Kutsutuna osales [istungil] Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusnõunik Kristel Möller, kes tutvustas Vabariigi Valitsuse seisukohti ning kinnitas, et valitsus otsustas 9. novembril 2023 eelnõu mitte toetada. Evelin Poolamets kirjeldas, et seni on olnud lastevanemate kaetava tasu suurus ühe lapse kohta kuni 20% töötasu alammäärast ja eelnõuga muudetakse 20% 10%-ks. Põhjusena tõi ta asjaolu, et järgmisel aastal, 2024. aastal tõuseb töötasu alammäär. Lisaks avaldas ta arvamust, et eelnõu toetab koalitsioonilepingut, mille alusel lastetoetuste kärpimisest kokku hoitav summa rakendatakse teenuste kättesaadavuse [parendamiseks]. Evelin Poolamets kirjeldas, et mõnes omavalitsuses rakendatakse lasteaiatasu maksimummäära ning teises mitte. Heljo Pikhof soovis teada, kuidas piirab kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust eelnõus toodud ettepanek, et vanemate kaetav osa ühe lapse kohta ei või ületada 10% kehtivast palga alammäärast. Kristel Möller vastas, et juba praegune protsendimäär on omavalitsuste õiguse piiramine ning 20% muutmine 10%-ks on veel suurem piiramine. Tõnis Lukas leidis, et hinnadiferentsi, -diapasooni kõikumise jätmine [lubab] konkurentsi ja annab mingigi võimaluse väiksematele valdadele. Lukas rõhutas, et Riigikogu peaks ühe valitsemisperioodi jooksul kindlasti lasteaedade rahastamise teemaga tegelema. Ka Helle-Moonika Helme sõnas, et alushariduse ja kohatasu teema kajastub kõikide erakondade programmis ja tuleks püüda [saavutada] konsensus, hakates väikeste sammude haaval neid lubadusi täitma. Arutelu järel tegi Tõnis Lukas ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja Signe Kivi tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Komisjon võttis konsensuslikult vastu otsuse määrata komisjoni ettekandjaks Heljo Pikhof, keda asendan eile saadud volituse alusel mina, ja võtta eelnõu täiskogu päevakorda 5. detsembril 2023, mis ei ole tänane kuupäev. Komisjon otsustas 7 poolt- ja 3 vastuhäälega teha ettepanek eelnõu tagasi lükata.

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised, need on fraktsioonidele. Seda soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 319 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume seda hääletust ette valmistama. Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 319 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 43 Riigikogu liiget, vastu 6, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 319 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 12. päevakorrapunkt: Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 404 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Vadim Belobrovtsevi. Kahjuks ma teda ei näe. Kuna tegemist on Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõuga, siis oleks võimalik ka mõnel teisel Keskerakonna fraktsiooni liikmel seda ettekannet teha, aga ma ei näe siin kedagi Keskerakonna fraktsioonist. Head kolleegid, kahjuks on tegemist arutelu võimatusega ja selle päevakorrapunkti menetlemist me avada ei saa. Head kolleegid, tänane päevakord on läbi käidud. Istung on lõppenud. Aitäh teile!