Täiskasvanute koolituse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (465 SE) kolmas lugemine

Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud täiskasvanute koolituse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 465 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Heljo Pikhof, palun!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Arutluse all olev eelnõu toob olulisi muudatusi täiskasvanute koolituse seadusesse. Eelnõu keskne idee on mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõtt, mis tähendab paindlike ja lühikeste õppevormide loomist. Mikrokvalifikatsioonid annavad inimestele võimaluse kiiresti omandada konkreetseid oskusi ja teadmisi, et püsida tööturul konkurentsivõimeline. Mikrokvalifikatsiooniõpe on suunatud praktilistele ja tööturul nõutavatele oskustele, pakkudes samas kvaliteedi garantiid. Viimastel aastatel on nii Euroopas kui ka [mujal] maailmas hakatud rõhutama lühikese ajaga omandatavate kvalifikatsioonide tähtsust. Kiire tehnoloogiline areng muudab töövorme ja ametinõudeid, mistõttu on oluline, et inimesed saaksid oma oskusi ja teadmisi kiiresti täiendada. (Saalis on sumin. Juhataja helistab kella.) Oleme Eestis võtnud suuna elukestvale õppele ning paindlikele ümber‑ ja täiendõppe võimalustele. See eelnõu toetab igati seda protsessi ja on liikumine õiges suunas. Ja miks? Meie ühiskond ja majandus seisavad ju vastamisi digitaalsete muutuste ajastuga ja kliimaväljakutsetega, mis nõuavadki uut laadi teadmisi ja oskusi. Nagu öeldud, lisaks muutuvad töövormid ja ametinõuded pidevalt. Eelnõus esitatud muudatused aitavad inimestel muutustega edukalt toime tulla, pakkudes paindlikke ja kvaliteetseid õppimisvõimalusi kogu elukaare jooksul. [Selgitan] ka, mis see mikrokvalifikatsioon on. Mikrokvalifikatsioon on teadmiste ja oskuste kogum, mis vastab tööturu või ühiskonna vajadustele ning mille maht on vahemikus 50–30 ainepunkti, kusjuures üks ainepunkt vastab 26 tunnile tööle. Kvaliteedi tagamiseks peavad koolitusasutused läbima põhjaliku kvaliteedihindamise. Eelnõu kohaselt võivad mikrokvalifikatsioone pakkuda vaid tegevusloaga asutused, kelle õppekavad vastavad kvaliteedinõuetele. See loob selguse koolituste kvaliteedi kohta ja aitab õppijatel teha teadlikumaid valikuid. Lisaks [määratletakse] eelnõus mikrokraadi mõiste – see on mikrokvalifikatsiooni eriliik, mida saavad pakkuda ainult kõrgkoolid. Vähemalt pool mikrokraadi õppekavast peab koosnema kõrgharidustaseme õppeainetest, see tagab kvaliteetse ettevalmistuse ja rahvusvahelise tunnustuse. Eelnõu kohaselt täpsustatakse ka täiskasvanuhariduse termineid, viies need paremini vastavusse Euroopa haridusterminoloogiaga. Seadusesse lisanduvad mõisted "formaalõpe" ja "mitteformaalõpe", mis aitavad täiskasvanuharidust paremini struktureerida ja mõista. Võtame mõned näited ka. Näide ehitussektorist: renoveerimise ja restaureerimise mikrokraad annab ehitustöötajale teadmised ajalooliste hoonete restaureerimisest ja renoveerimisest. Ehitusinsener saab läbida näiteks kursuse hoonete energiatõhususe hindamise ja energiasäästlike lahenduste kavandamise oskuste omandamiseks. Ja võtame veel ühe näite ehitusvaldkonnast: mikrokvalifikatsioonid võimaldavad õppida ehitustarkvara kasutamist, sealhulgas BIM-tehnoloogia rakendamist projektide juhtimisel. Ja nii edasi. Käesolevate seadusemuudatuste rakendamine annab meile võimaluse luua tõeliselt paindlik ja kvaliteetne elukestva õppe süsteem. See ei ole oluline mitte ainult tööturu vajadustele vastamiseks, vaid need muudatused parandavad ka meie majanduse konkurentsivõimet ja inimeste heaolu. Sotsiaaldemokraadid kutsuvad teid üles toetama eelnõu, mis viib Eesti täiskasvanuhariduse uuele tasemele. Tegemist on investeeringuga meie inimeste tulevikku ja riigi arengusse. Aitäh tähelepanu eest!

Suur tänu! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Vadim Belobrovtsev, palun!

Head kolleegid! Hea Eesti rahvas! Tahan rõhutada kahte aspekti. Üks puudutab meie parlamentaarset kultuuri ning teine konkreetselt seda eelnõu ja haridusvaldkonda. Mul on hea meel, et kolleeg Heljo Pikhof rääkis nii põhjalikult, millest see eelnõu üldse räägib. Esiteks tahan öelda, et selle eelnõu näitel me näeme, et opositsioon on valmis toetama koalitsioonist tulnud algatusi. Meie fraktsioon seda kindlasti toetab ja ma oletan, et kaks ülejäänud opositsioonierakonda toetavad seda samamoodi – vähemalt esimene ja teine lugemine annavad sellise ettekujutuse. Seda ei juhtu tegelikult siin saalis väga harva ja see ei ole midagi erakordset, kui opositsioon toetab koalitsiooni initsiatiivi, kui see on mõistlik ja kui eesmärgid on tõepoolest õiged. Nii et see on loogiline. Aga minu küsimus on see, kui tihti toimub vastupidi, kui tihti koalitsioon toetab opositsiooni algatusi. See ei sõltu sellest, kas need on mõistlikud, õiged ja õiglased. Ausalt öeldes mina ei mäletagi, millal see viimati siin saalis toimus. Isegi kui koalitsioonisaadikud nii eravestlustes kui ka avalikult ütlevad, et väga mõistlik seaduseelnõu või väga konstruktiivne muudatusettepanek – viimati oli nii näiteks meie muudatusettepanekutega selle aasta riigieelarve kohta –, siis päeva lõpus toimub see, et koalitsioonisaadikud kõik nagu üks [mees] hääletavad nende algatuste vastu. Kas see on see parlamentaarne kultuur, mida me siin Eestis tahame? Lihtne näide. Kui ma olin siin saalis eelnõuga, mis puudutas teist ülestõusmispüha, et kuulutada see vabaks päevaks ja riigipühaks, nagu on väga paljudes Euroopa riikides, siis ma tean, et koalitsioonierakondades oli inimesi, kes ütlesid, et nad hea meelega algataksid selle ise. Aga kui asi jõudis hääletamiseni, siis koalitsioon hääletas selle vastu, kuigi selles ei olnud iseenesest mitte mingit poliitikat. Siin on natuke mõtteainet koalitsioonisaadikutele. Ei maksa suhtuda kõikidesse initsiatiividesse, mis opositsioonist tulevad, niimoodi, et need on kurjast. Ei pea hääletama automaatselt nende vastu. Vahel võiks natuke uurida, analüüsida ja mõelda, võib-olla on tegu ikkagi mõistliku ettepanekuga. Ja kas omab tähtsust, kas ettepaneku esitas opositsiooni- või koalitsioonifraktsioon? Mis puudutab seda eelnõu – mikrokvalifikatsioon ja mikrokraad –, siis iseenesest on see mõistlik algatus, sellepärast on Keskerakonna fraktsioon valmis seda toetama. See ei ole küll väga suur asi, sellepärast et juba praegu annavad Eesti riiklikud ülikoolid neidsamu mikrokraade ja käesolev seaduseelnõu lihtsalt laiendab seda võimalust ka eraõppeasutustele. Aga no miks mitte? Tegelikult on meil haridusvaldkonnas üks palju suurem probleem, ja mikrokvalifikatsioon on päeva lõpus lihtsalt lisa‑ või täiendõppevorm, mis on läbinud hariduse kvaliteedi hindamise. See on küll tervitatav, aga ei lahenda seda palju suuremat probleemi: õpetajate puudust. Kuidas seda probleemi lahendada? Haridusministeerium kahjuks ei tea või vähemalt see paistab niimoodi. Ma ei taha öelda, et mikrokvalifikatsioon ja teised sama mastaabiga teemad on haridusministeeriumi poolt mingi asendustegevus, aga vahel tekib küsimus, millal hakkab haridusministeerium tegelema kõige suurema probleemiga, mis meil täna haridusvaldkonnas on, ehk õpetajate järelkasvuga. Paistab, et varsti hakkamegi klasside ette panema just mikrokraadiga õpetajaid, sellepärast et kvalifitseeritud õpetajaid meil lihtsalt ei ole. Palun aega juurde.

Kolm minutit lisaks.

Enne aastavahetust pöördus meie poole organisatsioon nimetusega õpetajate ühenduste võrgustik. Nende kirja said nii valitsuse kui ka Riigikogu liikmed. Selle kirja all on rohkem kui 1000 allkirja – need on Eesti õpetajate allkirjad. Ja selle kirja põhiteema ongi õpetajate järelkasv. See on väga suur mure, ülisuur probleem, mis aina süveneb, aga ministeerium ei ole siiamaani välja tulnud ühegi lahendusvariandiga. Sellega kaasnevad ju ka teised mured, eelkõige lisakoormuse ja ületundide probleem. Kui on vähe õpetajaid, siis teised peavad nende töö ära tegema ja sealt tulebki lisakoormus. Ja lisaks on ka õpetajate palga küsimus. Me ju mäletame, et viimati said õpetajad 17 eurot bruto alampalgale juurde, nii et see on ka üks suur probleem. Aga õpetajate järelkasvu probleem on veel suurem. Paljude haridusvaldkonna inimeste ja organisatsioonide lootused ja ootused olid seotud haridusleppega. See hästi suurelt reklaamitud dokument valmistas tegelikult päris suurt pettumust. Kuidas muidu seletada asjaolu, et 79 kohalikust omavalitsusest on sellega ühinenud vaid üheksa? Ma arvan, et see on iseenesest väga kõnekas fakt. Nii et palun ikkagi ministeeriumil hakata tegelema väga tõsiselt õpetajate järelkasvu probleemiga, tulla välja lühiajalise plaaniga, või veel parem, pikaajalise strateegiaga, kuidas seda probleemi lahendada. Viimane [võimalik lahendus], mida me meediast lugesime, on suurepärane mõte panna klassi ette nii-öelda videoõpetaja ehk õpetaja, kes istub kuskil kabinetis ja õpilasi ei näe, otsest kontakti ei toimu, ainult online'is. Ja niimoodi võib üks õpetaja anda tunde põhimõtteliselt 50–60 õpilasele. Kas see on see õppeprotsess, mida me Eestis tahaksime? Ma arvan, et mitte. Palun ministeeriumil selle peale mõelda ja hakata tegutsema, sellepärast et probleem on tegelikult ületanud juba kõikvõimalikud piirid. Aitäh!

Suur tänu teile! Sõnavõtt Eesti 200 fraktsiooni nimel, Ando Kiviberg, palun!

Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma luban, et pikalt teid kinni ei pea ega [kuluta] aega, erinevalt eelkõnelejast, kes kasutas siin võimalust, et kirjand päris mahlakalt teemast mööda kirjutada. Ma tahan kiita seda eelnõu ja avaldada siirast heameelt, et selles küsimuses on õnnestunud üksmeel leida. Väikese rahvana kulub meile ära iga nõks ja võte, et ennast paremaks timmida ja õppida. Selle eelnõu abil me suurendame oma haridussüsteemi paindlikkust ja anname inimestele võimaluse saada juurde teadmisi ja oskusi, mis võimaldavad Eesti elu parandada. Personaalselt tahan lisada veel seda, et võib-olla see on üks hea näide pikast plaanist. 2018. aastal algas haridusministeeriumis töö haridusvisioon 2035-ga, millele järgnes haridus‑ ja teadusstrateegia [kujundamise] protsess. Antud eelnõu juured pärinevad tegelikult sellestsamast protsessist, kus Eesti kõige paremad haridus‑ ja teadusspetsialistid koguti kokku. Just mikrokraadide süsteem oli nende välja käidud idee selle kohta, kuidas me võiksime Eestis erialaharidust ja selle andmist paindlikumaks, paremaks ja tõhusamaks muuta. Nii et aitäh! Meie seda toetame ja Eesti 200 poolt avaldan siirast rõõmu, et see asi läheb läbi. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 465 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. Head kolleegid, juhin teie tähelepanu asjaolule, et selle eelnõu vastuvõtmiseks seadusena on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud täiskasvanute koolituse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 465. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 73 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 2. Eelnõu 465 on seadusena vastu võetud.