Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (430 SE) esimene lugemine

Järgnevalt tänane seitsmes päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu 430 esimene lugemine. Ma palun siia Riigikogu kõnetooli ettekandeks taristuminister Vladimir Sveti. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Mul on hea meel, et saan olla teie ees oma esimese sisulise eelnõuga. Hea meel on näha, et huvi selle eelnõu vastu on peaaegu sama suur, kui oli huvi minu isiksuse vastu siin parlamendis kuu aega tagasi. Rõõm näha, et saalis viibib praegu kokku veidi alla kümne saadiku. Aga lubage teile tutvustada jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu 430. Selle eelnõu keskmes on laiendatud tootjavastutuse sätete ja tagatisega seotud sätete täpsustamine ja täiendamine toidujäätmete, jäätmekava, tootjate kulude ja probleemtoodete kogumise valdkondades. Muudatuse tingib ka üks rikkumismenetlus, mis Eesti suhtes on algatatud ja milles tuuakse välja vajadus parandada jäätmeseaduse sätete õigusselgust. Suurima sisulise muudatusena selle eelnõu raames me laiendame rehvi tootja määratlust. Mootorsõidukite rehvid tõstetakse mootorsõiduki tootja vastutuse alt rehvide tootja vastutuse alla. See tähendab, et mootorsõidukite maaletoojad peavad edaspidi korraldama vanarehvide käitluse rehvide tootjate ühenduse kaudu. Seaduse jõustumisel muutub lõpptulemusena tarbijale rehvide äraandmine lihtsamaks ja selgemaks ning edaspidi saavad ettevõtjad ja tarbijad kasutuselt kõrvaldatud rehvid vanarehvide kogumispunktides tasuta piiramata koguses ära anda. Ülejäänud jäätmeseaduse muudatused sisaldavad peamiselt tehnilisi täiendusi, mis aitavad selgemalt mõista olemasolevaid reegleid ega muuda seaduses kehtivaid põhimõtteid. Need muudatused on tingitud jäätmeseaduse rakendamisel ilmnenud probleemidest ning muudatustega ajakohastatakse probleemseid sätteid või viiakse need kooskõlla praeguse praktikaga. Laiendatud tootjavastutusega seotud muudatused hõlmavad tootjate määratlust, nende kulusid, teavitamist, kulude jagamist ning probleemtoodete vastuvõtmist ja kokkuostu. Tootja mõistes tuuakse selgelt välja, et turule laskmine hõlmab ka e‑kaubanduse kaudu toote kättesaadavaks tegemist. Bürokraatia vähendamiseks võetakse ettevõtetelt ära kohustus esitada teavitustegevuse aruanne probleem[toote]registrile, kuna ühekordse plasti direktiivi ülevõtmise tõttu oleks aruannete esitamise kohustus muidu suurenenud. Ühtlasi, selle eelnõuga pikendatakse probleemtoodetest tekkinud jäätmete tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise nõuete rikkumisega seotud väärtegude menetlemise aegumistähtaega nelja aastani võrreldes praegu kehtiva kahe aastaga. See muudatus on oluline, kuna praegu kipuvad taolised väärteod aeguma enne, kui Keskkonnaamet jõuab menetluse lõpuni viia. Lisaks, teile tutvustatav eelnõu võimaldab segaolmejäätmeid harvemini ära vedada juhul, kui biojäätmed kogutakse eraldi konteinerisse. Selle eelnõuga parandatakse segaolmejäätmete äraveo paragrahvi, sest kehtiva seaduse kohaselt saab vähendada olmejäätmete vedude tihedust vaid juhul, kui kinnistul on tagatud biojäätmete nõuetekohane kompostimine. Edaspidi on võimalik vähendada [äravedude] kordade arvu ka siis, kui [jäätmeid] sorteeritakse. Selle eelnõuga täpsustatakse ühtlasi jäätmete ladustamise tagatisega seotud sätteid. Ettevõtjate soove arvestades luuakse jäätmete ladustamisel võimalus kasutada ühe rahalise tagatise liigina deposiiti ehk selleks määratud kontole makstud tagatissummat krediidi‑ või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii asemel. Samuti laiendatakse jäätmete ladustamise tagatisest vabastatud isikute ringi, vabastades tagatise omamise kohustusest isikud, kelle käideldavad jäätmekogused on väikesed või kelle puhul on vähetõenäoline, et jäätmed jäetakse käitlemata. Jutt käib näiteks vee-ettevõtjatest ja kaevandamisloa omajatest nende enda tegevuses tekkinud jäätmete ladustamise puhul. Eelnõuga täiendatakse ja täpsustatakse ka ohtlike jäätmete käitlemisel nõutava kindlustusega seotud sätteid. Näiteks muudetakse nõutava kindlustussumma arvutusvalemit ja kaotatakse kindlustussumma ülempiir, mis on praegu 320 000 eurot. Nii jäätmete ladustamise tagatise kui ka ohtlike jäätmete käitlejate kindlustuse korral tekib kohustus tagatis‑ või kindlustussumma piisavust regulaarselt hinnata ja vajaduse korral seda suurendada. Muudatuse eesmärk on tagada kohustuse täitmiseks piisava tagatis‑ või kindlustussumma olemasolu. Lisaks eelnevale luuakse volitusnorm jäätmetest proovi võtmise korra kehtestamiseks ning sätestatakse erand, mille kohaselt ei kohaldata kaevandamisjäätmete ladustamisel jäätmehoidlas jäätmete ladustamisele seatud ärilisi piiranguid. Võttes kokku kõik need muudatused, on need enamjaolt tehnilist või äärmiselt praktilist laadi. Need vähendavad bürokraatiat, lihtsustavad ettevõtjatel erinevate jäätmete sorteerimist, käitlemist ja käitlejatele üleandmist ning arvestavad muredega, mis on viimastel aastatel seaduste rakendamise praktikast välja tulnud. Ja selle eelnõu kõige olulisem mõju seisneb selles, et kui see saab vastu võetud, siis saavad edaspidi nii tarbijad kui ka ettevõtjad viia kasutuselt kõrvaldatud rehvid tasuta ja piiramata koguses vanarehvide kogumispunktidesse. Siinkohal ma oma ettekande lõpetan ja hea meelega vastan teie küsimustele.

Suur tänu, lugupeetud minister! Küsimusi teile tõepoolest on. Kõigepealt Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea minister! Mul on tunne, et kodune töö on teil tegemata või on teie nõunikel kodune töö tegemata, sest te just mainisite, et tegemist on puhtalt tehnilise eelnõuga. See on selline eelnõu, mis võib-olla paistabki esialgu tehniline, aga siin on peidus hästi palju väga põhimõttelisi muudatusi. Ja see kindlasti mõjutab kogu sektorit, ettevõtteid, kes võivadki nende muudatuste tõttu tegelikult uksed sulgeda. Eks ma oma ettekandes räägin sellest pikemalt, aga alustaks esimeses küsimuses sellest: miks ei ole seda seaduseelnõu kooskõlastatud ringmajandusettevõtete liiduga, [seda neile] kooskõlastusringil saadetud?

Aitäh selle küsimuse eest, härra Laats! Ma võin teile kinnitada, et nii see eelnõu kui ka teised eelnõud, mis puudutavad ringmajanduse valdkonda, ei sünni meil Kliimaministeeriumis kabinetivaikuses. Need sünnivad pidevas koostöös selle valdkonnaga, sektoriga, ettevõtetega, erinevate tootjatega – see konkreetne eelnõu puudutab tootjaid – ja muidugi ka eri asutustega, mis tegelevad selle valdkonna reguleerimisega, järelevalvega ja nii edasi. Nii et tegelikult on enamus nendest muudatustest, mida see eelnõu endaga kaasa toob, välja tulnud just sellest koostööst, mis on sektoriga olnud, aga ka mitmetest kaebustest, mida erinevad turuosalised on ministeeriumile esitanud seoses sellega, kuidas regulatsioon on siiamaani olnud korraldatud, või seoses sellega, kuidas mõned teised turuosalised on seda regulatsiooni väärkasutanud. Jutt on näiteks sellest, et meil on olnud praktikas olukordi, kus e‑kaubanduse kaudu Eestis [müüdud] kauba tootjad sisuliselt keeldusid koostööst. Meil on formaat, kuidas teiste Euroopa riikidega koos tegeletakse taoliste probleemide lahendamisega. On ka näiteid, kuidas Eesti ja Soome koostöös on mõningad seadusi rikkuvad veebipoed suletud. See on kindlasti kõikide ausate, reegleid austavate ettevõtjate huvides, ja enamus Eesti ettevõtjaid just sellised ongi.

Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Selle eelnõuga te soovite muuta põhimõttelisi asju, mis mõjutavad turul tegutsejate kulusid ning tegevust. Võib juhtuda, et mõni peab üldse tegevuse lõpetama. Nõustun eelküsijaga, et nii põhimõttelised asjad peaks enne asjaosalistega läbi rääkima ja hindama ka nende muudatuste mõju laiemalt. Mu küsimus on järgmine. Milliste turuosalistega te olete läbi rääkinud, keda te olete kaasanud? Hea seadusloome tava näeb ette, et sihtgrupiga kõneletakse ja seda kaasatakse seadusloomeprotsessi.

Aitäh selle küsimuse eest! Te võite ilmselt väga hästi aimata selle ajastuse järgi, mil me seda eelnõu menetleme, teades väga hästi, millal mina taristuministrina tööd alustasin – ilmselt ei tule see teile üllatusena –, et see eelnõu oli valmis enne seda, kui mina Vabariigi Valitsusega liitusin. See eelnõu on käinud läbi kõik [vajalikud] menetlusringid, nagu kõik taolised eelnõud tegema peavad. Selle menetlus on minu teada olnud üpris pikk, ei ole see sündinud ühe või kahe kuu jooksul. Ja kindlasti oli ka teie erakonnakaaslastest keskkonnakomisjoni liikmetel võimalus neidsamu küsimusi küsida ja teha ettepanekuid, keda veel on vaja kaasata selle eelnõu väljatöötamisse. Aga üks asi on selge: selle eelnõu väljatöötamisel saadeti see ka ringmajandusettevõtete liidule ja liidult laekus selle eelnõu kohta ka arvamus. Nii et ma arvan, et väide, et selle eelnõu väljatöötamisse ei kaasatud sektorit, ei pea paika.

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Ma küsin, kuidas teile tundub [olukord] selles valguses, et me hakkame Eestis nüüd rohkem rehve kokku korjama. Need sammud [ja see], kuhu me liigume, on muidugi õiged, aga teadupoolest need, kes Eestis rehve purustavad, ütlevad, et tegelikult nad ei saa Eestist kätte seda mahtu, mida nad tahaksid saada, ja purustamisvõimekus on suurem. Teie kui ministri käest tahan teada, kuidas te suhtute sellesse soovi, mida on kuulda olnud, et [võiks] hakata vedama Eestisse teistest riikidest vanu rehve, et neid siin purustada ja siis töödelda. Kas te toetate sellist mõtet, et Eesti peaks olema piltlikult öeldes teiste riikide vanade rehvide ümbertöötlemise koht?

Kolleeg Rene Kokk, palun!

Aitäh selle küsimuse eest! Ma arvan, et seda, millist äri võiks Eestis teha, peavad lõppkokkuvõttes enda jaoks otsustama Eestis tegutsevad ettevõtjad. Aga praktika näitab, et meie rehve pigem viiakse Eestist välja. Kui teil on huvi, ma võin ka statistikat välja tuua. Minul on informatsioon, et 44% meie rehvide ekspordist on olnud India suunas, 19% erinevate teiste riikide suunas, kus neid on tsemenditööstuses taaskasutatud, ja 12% Soome, kus neid on kasutatud karjääride täiteks. Nii et praegu on pigem see olukord, et neid viiakse Eestist välja. Aga muideks, hea meel on selle üle, et teatavasti meil on kaks tootjavastutusorganisatsiooni, üks nendest nimega MTÜ Rehviringlus ja [teine Estonian Tire Recycling MTÜ], mille jäätmekäitluspartner Ragn-Sells ning Enefit on avanud liini, mis purustab rehve. See võimaldab nendest erinevaid tooteid teha. Nii et veel kord, ma arvan, et seda määrab lõppkokkuvõttes meie ettevõtluskeskkond, aga praegu võib rehve töödelda Eestis ja neid viiakse ka välismaale.

Aitäh! Hea minister! Arusaadav, et te olete alles roheline. Aga sellest lähtuvalt olekski võinud võtta rohkem aega, et teemasse süveneda. Loodan, et järgmine kord, kui te meie ette tulete, olete sellesse eelnõusse rohkem süüvinud. Lihtsalt märgin jällegi ära, et tegelikult selline suur organisatsioon nagu ringmajandusettevõtete liit ei olnud kooskõlastusringi [kaasatud], ja ma kindlasti soovitan ka nende poole selles küsimuses pöörduda. Teiseks, kui ma räägin, et selle eelnõuga muudetakse osa asju ettevõtetele vastuvõetamatuks, siis see puudutab näiteks kindlustust. Tegelikult soovitakse kindlustusandja riske suurendada. Samas me teame, et neil ettevõtetel, kes selles valdkonnas töötavad, on juba praegu väga raske leida kindlustajaid. Kui neid riske veel suurendatakse, siis tekib turul selline olukord, et nende ettevõtete tegevust ei olegi võimalik enam kindlustada ja sellest lähtuvalt peab osa ettevõtteid leidma mingeid muid alternatiive. Või kuidas nad siis saaksid üldse tööd teha, kui nad ei ole kindlustatud, aga samas seadus käsib, et nad [peavad] olema kindlustatud?

Lauri Laats, palun!

Aitäh, härra Laats! Ma arvan, et meist kahest olete roheline kindlasti pigem teie. Mina olen erakonna värvi järgi pigem punasemat tooni. Mis aga puudutab selle valdkonna edendamist, siis siin on minu maailmavaade kindlasti igati roheline. Rääkides sellestsamast ringmajandusettevõtete liidust, ma juba vastasin teie kolleegi proua Solmani küsimusele – võib-olla te käisite siis saalist väljas –, et tegelikult see eelnõu saadeti ERMEL‑ile kooskõlastamiseks ja nad esitasid ka arvamuse. See eelnõu on esitatud [kooskõlastamiseks] EIS‑i kaks korda. Seega, mitte ainult ringmajandusettevõtete liidul, [vaid ka teistel] oli võimalus selle eelnõu puhul kaasa rääkida. Nii et mulle tundub, et te peate üle kontrollima need faktiväited, mida te olete siin esitanud. Mis puudutab kindlustamist, siis jah, kindlustamine on keeruline teema ja probleem on selles, et kindlustusregulatsioon on tänaseks päris tugevasti aegunud. See summa, mis on praeguses arvutusvalemis välja toodud, on 255 eurot ühe tonni kohta. See on püsinud sisuliselt muutumatuna alates 2004. aastast ehk 20 aastat, [alates sellest], kui jõustus jäätmeseaduse esimene redaktsioon. Kindlasti ka kindlustussumma ülempiir, mis on olnud paigas juba 20 aastat, on aegunud. Arvestades jäätmekäitluse hindade tõusu, ei pruugi sellises summas kindlustus enam piisav olla ja võib hoopis takistada kahju täielikku hüvitamist, kuna hinnad on Eestis 20 aasta jooksul palju muutunud.

Rene Kokk, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! Mul on palve teile. Kas te äkki saate saata mulle või lasta saata mulle viimase viie aasta statistika, milline meie purustatud rehvide liikumine on, kui palju on Eestist välja viidud, kuhu on viidud? Mulle tundub, et probleem võib olla pigem selles, et Eestis ei ole lihtsalt võimekust purustatud rehve ära tarbida. Ja siit ka küsimus. Kas te oskate öelda, kuidas praegu Enefit Poweril läheb põlevkiviõli tegemisel rehvipuru lisamisega? Ma ei tea, kas teid on sellega kurssi viidud, aga võib-olla teil on ülevaade, kas see on ootuspärane. Vahepeal on näha olnud, et ikkagi on mingid probleemid. Võib-olla me viime selle pärast rehve välja, mujale, et meil lihtsalt ei ole Eestis võimekust rehvipuru ära kasutada.

Aitäh selle küsimuse eest! Jah, saame selle statistika teile edastada, proovime seda teha lähipäevade jooksul. Võrreldes eelmist aastat ja seda aastat on oluline vahe selles, et sellest aastast on Ragn-Sellsil tekkinud võimekus rehve purustada ja Enefitile käitlemiseks anda. Nii et perspektiivis on olemas võimalus vähendada eksporti ja tuua rohkem tööd Eesti enda ettevõtetele. Mul on ausalt öeldes keeruline kommenteerida Enefit Poweri situatsiooni, sest ise ei ole ma nendega kohtunud ja sel teemal arutanud. Aga kui see teid huvitab, siis koos mainitud statistikaga võin ka selle informatsiooni teile esitada.

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Ma ei tea, kas see on spetsiifiline, aga nüüd siin täiendatakse, et rehvide [tootjad] on kõik rehvide toojad, ja ka nende ümbertöötlemist. Aga ma küsin selliselt. Ma ei leia siit põllumajandusmasinate rehve ja ka [eelnõus mainitud] liiklusseaduse paragrahvides ei ole põllumajandusmasinate ehk traktorite osa. Kas põllumajandusrehvide puhul täpsustatakse seda hiljem eraldi määrusega? Põllumajandusplast on, aga põllumajandusrehve ei ole siin kajastatud. Või ma otsin valest kohast?

Kolleeg Arvo Aller, palun!

Aitäh selle küsimuse eest! Ma pean tunnistama, et selle küsimuse puhul ma jään teile vastuse võlgu. Tõesti, põllumajandusplast on meil siin välja toodud, põllumajandusrehve eraldiseisvalt mitte. Minu eeldus on, et need kuuluvad siiski sinna [hulka], kuna enamasti see tehnika, mida põllumajanduses kasutatakse, on mootorsõidukid. Aga kas seal on mingid erisused või erandid, seda ma täpsustan ja siis võin teile kirjalikult teada anda.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister ja endine erakonnakaaslane! Praegu oled punane, varem olid roheline. Aga küsimus on selline. Iga valitsuse algatus peab tagama Eesti elanike heaolu, seda me teame hästi. Te vastasite just paljudele küsimustele, mis puudutavad ettevõtteid. Aga kuidas see algatus, see eelnõu mõjutab tavaelanike elu?

Aitäh, härra Jevgrafov, selle küsimuse eest! See parandab elanike elu peamiselt kahel viisil. Esiteks, kõige rohkem tunnetatav muutus seisneb selles, et praegu on enamikus jaamades, kus võetakse vastu vanarehve, seatud piirangud, kui palju rehve võib ühekorraga ära anda, aga tänu sellele seadusemuudatusele need piirangud langevad ära. Langevad ära põhjused, miks tootjavastutusorganisatsioonid on need piirangud sisse viinud. Tavaelanikul hakkab olema lihtsam anda ära nii palju rehve, kui ta parasjagu näiteks leiab. [Eluline] näide on selline, et inimesed ostavad vana kinnistu, vana maja ja leiavad sealt kuskilt laudast mingi arvu rehve, mis on seal jumal teab mis ajast olnud. Inimesed ei pea enam mõtlema selle peale, kui palju [rehve] nad saavad korraga ära viia ja kas nad peavad hakkama selle eest maksma. Nad saavad seda teha tasuta ja ühekorraga. Nüüd, laiemas plaanis aitab see eelnõu tavalist Eesti inimest selle kaudu, et see suurendab ettevõtete kindlustunnet tegutseda selles valdkonnas, suurendab ringlussevõtu protsenti ja seeläbi tagab meile parema looduskeskkonna, võimaldab suunata rohkem materjale majandusse ning võimaldab natuke rohkem toita meie majandust nende materjalidega, mida on võimalik kasutada selleks, et teha midagi uut ja luua lisandväärtust. See on minu vastus teie küsimusele.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Tänan vastuse eest! Aga küsimus on puhtalt tehniline. Kas te ise osalesite selle seaduseelnõu väljatöötamisel või, ütleme niimoodi, see on endise ministri pärand teile?

Aitäh selle küsimuse eest! Minu teada, arvestades seda, kui kaua on selle seaduse kallal töötatud, see on õige mitme ministri pärand, millega me siin tegeleme. Ma ütleksin, et see on minu Kliimaministeeriumi kolleegide töö vili.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Läheme edasi keskkonnakomisjoni ettekandega. Palun siia Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjonis toimunud arutelu tutvustama keskkonnakomisjoni liikme Hanah Lahe. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Annan kiire ülevaate selle eelnõu arutelust keskkonnakomisjonis. Istung toimus meil 3. juunil sel aastal. Eelnõu tutvustasid komisjonile [toonane] kliimaminister Kristen Michal ning Kliimaministeeriumi eksperdid Piret Otsason ja Görel Grauding. Komisjonis tekkis meil ka erinevaid küsimusi. Näiteks küsiti huvigruppide tagasiside kohta, mis varem ka ministri ettekandest läbi käis, ja probleemtoodete käitlemise kohta. Probleemtoodete registri kohta küsiti, kas ettevõtjatele tuleb täiendavaid kohustusi. Me saime oma küsimustele ammendavad vastused, nii et keskkonnakomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kas komisjonis oli juttu sellest – me teame, et kunagi Eesti Energia tahtis osta enda tarbeks rehvipurustusmasinat –, kas Eesti Energial on praegu endal vanarehvide purustamise võimekus olemas või nad ostavad seda teenust jätkuvalt turult?

Aitäh küsimuse eest! Minister enne puudutas seda teemat. Ma hetkel vaatan meie protokolli ning minu arvates ja nägemise järgi see ei tulnud meil arutelu alla.

Aitäh! Järgnevalt Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Komisjonis peaks ju spetsialist ka [eelnõu] vaatama ja Riigikogu liikmed on selle spetsialistid. Ma vaatan, et seletuskirja on toidu osa ka sisse toodud: "Toit peab eelkõige jääma inimeste toiduks. Söögikõlblikku toitu ei tohi ära visata ega ümber töötada toiduks mitte[kasutatavaks] tooteks." Ja ma loen seaduseelnõust, et väärtegude kohtuvälised menetlejad on Keskkonnaamet, [Politsei- ja] Piirivalveamet ning valla- või linnavalitsus. Aga minu teada tegeleb toiduga Põllumajandus‑ ja Toiduamet. Kas Põllumajandus‑ ja Toiduamet on sellest nüüd välja jäetud? Või kas üldse tuli juttu sellest, et ka seda sinna suunata?

Aitäh! Komisjoni liige küsis Põllumajandus‑ ja Toiduameti kohta, küll aga rääkisime toidujäätmetest, täpsemalt sellest, kas toidujäätmeid võib näiteks loomasöödana kasutada. See eelnõu ei keela toidu kasutamist loomasöödana, aga sätestab, et tuleks eelistada toidu ümberjaotamist inimtarbimiseks. Natuke tuli juttu ka toidujäätmete kompostimisest ja biogaasi tootmisest, aga see oli juba seoses kliimakindla majanduse seaduse eelnõuga.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma tulen oma eelmise küsimuse juurde tagasi. Ma küsisin Eesti Energia praeguse võimekuse kohta purustada vanu rehve ja te vastasite, et minister puudutas seda teemat. Aga minister ei puudutanud seda teemat, nagu te väitsite, ta ei rääkinud Eesti Energiast ja vanarehvide purustamise võimekusest, ta rääkis Ragn-Sellsist. Lihtsalt teile meeldetuletuseks, et minister konkreetselt seda teemat, mille kohta mina küsisin, ei puudutanud.

See oli nüüd küsimus või noomitus? No suur tänu teile selle eest!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised, läbirääkimised on fraktsioonide esindajatele. Isamaa fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli Riina Solmani. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Riigikogu menetluses on täna jäätmeseaduse muutmise [seaduse] eelnõu esimene lugemine. Kurb lugu on selle asjaga, sest selle eelnõu kooskõlastamine asjaomastega on siiski jäänud puudulikuks ning kõigi muudatuste kohta ei ole asjaomastelt sisendit küsitud. Vähemalt selline teave on meil olemas. Minister ütles meile, et juba enne tema liitumist Vabariigi Valitsusega oli kõik ettenähtud kaasamise töö ära tehtud. Minule jääb mulje, et ta seda üle ei ole kontrollinud, on lihtsalt usaldanud. Aga nii tegelikult ei saa poliitilist sisendit anda. Mina endise ministrina julgustan ministrit ikkagi ise poliitilist sisendit andma ja alati üle kontrollima, kuigi ma usun, et teie ministeeriumi head kolleegid teevad head tööd. Aga teil võivad olla erinevad nägemused. Sellepärast, et huvitaval kombel need sihtgruppi kuuluvad kaasatavad sellest midagi ei tea. Osalt neist sisendit ei ole küsitud. Selle eelnõuga soovitakse muuta põhimõttelisi asju, mis mõjutavad turul tegutsejate kulusid ning tegevust. Võib juhtuda, et mõni peab selle tulemusel üldse tegevuse lõpetama. Seega, nii põhimõttelised muudatused tuleb enne ikka asjaosalistega turul korralikult läbi rääkida ja hinnata ka nende muudatuste mõju laiemalt. Mõned näited muudatustest. Ma ei hakka pikka põhjalikku analüüsi siit puldist edasi andma, kuid juba täna on probleem, et Keskkonnaamet nõuab jäätmekäitlejalt tagatist oluliselt suuremas summas, kui ladustatud jäätmete käitlemiseks vajalik. Tulemuseks on, et ettevõtjad loobuvad jäätmete käitlemisest ja ringlusse suunamisest, sest pole võimelised nõutud tagatist andma. Ma rõhutan, et kui jäätmed viia otse prügilasse või põletusse, siis neid ladustada vaja ei ole. Seega puudutab muudatus eelkõige neid, kes soovivad jäätmeid suunata taaskasutusse või ringlusse. Just see teema vajaks kindlasti huvirühmadega läbi rääkimist. Samuti muudetakse eelnõuga jäätmekäitluse kindlustamist. Siin on jäänud silma, et kindlustusandjate riske soovitakse suurendada, kuigi nii Kliimaministeerium kui ka Rahandusministeerium peaksid olema teadlikud, et Eesti ja ka rahvusvahelised kindlustusandjad ei soovi kindlustada jäätmete käitlusega tegelevate ettevõtete vara ega vastutust. Nad hindavad riske liiga kõrgeks. Kui nüüd seadusega suurendatakse kindlustusandjate riske, siis võib eeldada, et nad ei tee lihtsalt üldse pakkumisi selle sektori [ettevõtete] kindlustamiseks. Kuidas saab riik seadusega kohustada midagi kindlustama, kuid teisalt ei ole kindlustusandjatel kohustust kindlustada? Tekib absurdne olukord. Seadus nõuab jäätmekäitlejalt kindlustuse olemasolu, aga ükski selts seda ei paku. See teema vajaks läbiarutamist ka kindlustusandjatega ning arusaamist, mida ja mis tingimustel nad on üldse valmis kindlustama. Need [jäätmeseaduse] muudatused eelnõus 430 võivad kaasa tuua olukorra, kus olulised jäätmekäitlejad on sunnitud tegevuse lõpetama, sest nad ei leia kedagi, kes oleks valmis neid seaduses nõutud tingimustel kindlustama. Minu palve on küll heale ministrile, kes on tubli töömees, et ta neid tähelepanekuid arvestaks ja teeks edaspidi oma tööd suurema põhjalikkusega, vaatamata sellele, et see eelnõu on tema Kliimaministeeriumi kolleegide töö vili ja seisab meie ees. Ma usun, et teil on head kolleegid, kuid alati tuleb lisaks usaldamisele endal ka kontrollida. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Minu arust hea kolleeg Riina sõnastas väga hästi osa selle eelnõu probleemistikust. Loomulikult tekib väga suur koormus ja surve selle seaduseelnõu tõttu, mis on praegu menetluses ja tõenäoliselt võetakse kolmandal lugemisel vastu. Teate, mul on selline tunne – ja ma ei tea, miks –, et praegune valitsus on ettevõttevaenulik. Kõik need lisakoormused, mis pannakse ettevõtetele, lihtsalt suretavad ettevõtlust. Siinkohal ma tahan meelde tuletada, et ettevõtjad on tööandjad, ettevõtted maksavad makse, tänu nende maksudele tegelikult me siin ju toimetame ja ka koostame riigieelarvet. Kui me tuleme pidevalt siia selliste erinevate seaduseelnõudega nagu see [430], pidevalt survestame oma ettevõtteid, pidevalt anname lisakohustusi ettevõtetele, no ega see siis väga kaugele meid ei vii. Ja see on väga suur probleem, arvestades ka seda, et kooskõlastusringi ei ole võetud kõiki ettevõtjaid ja katusorganisatsioone, kes selle valdkonnaga tegelevad. Antud juhul on jäetud kooskõlastusringist välja ringmajandusettevõtete liit. Siis on ju tegelikult probleem, me räägime juba demokraatia puudulikkusest. Ka hea kolleeg Riina tõi välja asjaolu, et me nõuame tegelikult asju, mida ei ole võimalik täita. Kindlustus – ilma kindlustuseta ei ole võimalik ettevõttel tegutseda. Aga kui sihid on liiga kõrged, siis kindlustusettevõtjad ütlevad lihtsalt, et me ei ole nõus teie tegevust kindlustama. Ja nii lihtne ongi. Samas seadusandjad, meie ütleme, et nui pooleks, te peate kindlustama. Aga kui turul ei ole vastukaja ehk turuosalised ütlevad, et nemad ei ole nendel tingimustel nõus seda tegevust kindlustama, siis me olemegi lahtise küna ees. Ja siis tegelikult võibki olukord olla selline, et ettevõtted on sunnitud hakkama leidma mingil viisil muid lahendusi, mis tõenäoliselt ei ole seaduspärased, või siis hakkavad sulgema uksi. Me kindlasti ju ei taha seda. Minu arust me, seadusandjad, [peaksime] alati, kui me menetleme selliseid seaduseelnõusid, mis koormavad lisaks meie ettevõtteid, kellele võivad meie otsused praeguses majanduskeskkonnas väga valulikult lõppeda, tõmbama ikkagi pidurit. Minu arust poolteist aastat, mis vähemalt mina olen Riigikogus töötanud, me oleme menetlenud mitmeid-mitmeid seaduseelnõusid, millega me oleme pannud oma ettevõtetele aina rohkem ja rohkem kohustusi peale. Ja see on vale. See on vale! Praegu, kuna ei ole ringmajandusettevõtete liiduga seda seaduseelnõu ka kooskõlastatud, meie küll ei saa kuidagi seda toetada Keskerakonna poolt. Aitäh! Jõudu meile!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 430 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 25. september kell 17.15.