Korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu (442 SE) esimene lugemine

Jätkame kuuenda päevakorrapunktiga, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu 442 esimene lugemine. Ma palun algatajapoolseks ettekandeks kõnetooli justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta.

Aitäh, austatud Riigikogu! Austatud aseesimees! Lubage mul lühidalt tutvustada seda eelnõu. Korruptsioonivastane seadus on meil olnud alates 2013. aastast ja see eelnõu toob 17 muudatust 12 aasta kitsaskohtades ning täidab ühtlasi Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punkti 11.7, mille kohaselt tuleb täpsustada toimingupiirangu rikkumisega seonduvat regulatsiooni ja suurendada teadlikkust võimalike rikkumiste vältimiseks. Neid on peetud peamisteks probleemideks või küsimusteks. See eelnõu oli valitsuse istungil [arutlusel] 23. mail 2024. aastal. Tutvustan siis lühidalt olulisimaid muudatusi. Esiteks, lisandub kohustus, et töökohtadel tuleb tutvustada töötajatele, kas neil on ametiseisund või neil ei ole ametiseisundit. See ülesanne lisandub ülemuste ülesannete hulka. Ja see tugineb esiteks sellele, et 2020. aastal tehti uuring, küsitlus, [millele vastas] 360 kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse liiget. Justiitsministeerium tuvastas, et neli vastajat viiest ei olnud läbinud korruptsiooniteemalist avaliku sektori e-kursust ja nendest mitteläbinutest plaanis seda läbida vaid iga kümnes. Ehk siis inimesed tegelikult ei tundnud ka ise huvi selle vastu, kas nad on ametiseisundiga seotud või mitte ja missugused kohustused või piirangud sellega kaasnevad. Lisaks on meil Riigikohtu otsus numbriga 1-19-10225, mis läbis kolm astet. Kõik kolm kohtuastet leidsid lõpuks küll ühiselt, et ühe ministri käskkirjaga määratud komisjoni liige ei ole siiski ametiisik, aga tähelepanu väärib see, et kõik kolm kohtuastet põhjendasid seda erinevate põhjustega. Nii et selleks, et neid segadusi vältida – natukene on sellisest segadusest juttu olnud näiteks Tallinna Sadama kaasuse puhul –, on mõistlik, et iga asutus ja ettevõte teeb ametiseisundi omajad kindlaks ja teavitab kõiki töötajaid või ametiisikuid sellest, kas neil ametiseisund on või ei ole, et saabuks selgus. Teine muudatus puudutab seda, et senimaani on meil seotud isikuks olnud ametiisiku abikaasa ja registreeritud elukaaslane. Aga 2021. aasta rahvaloenduse tulemustest me nägime, et tegelikult 27% perekondadest on vabaabielupaarid. Seetõttu on mõistlik lisada, et lisaks abikaasale ja registreeritud elukaaslasele on seotud isik ka [ametiisikuga] abieluga sarnanevas suhtes olev elukaaslane. See termin ei ole uus. Mõiste "abieluga sarnanevas suhtes olev elukaaslane" on avaliku teenistuse seaduse § 15 lõikes 4 juba kasutusel, nii et tegemist ei ole uue õigusmõistega. Eelmine muudatus oli abieluga sarnases suhtes oleva elukaaslase puhul, kuid järgmine seotud isikut puudutav muudatus on ametiisikule lähedaste isikute [määratluses]. Seaduses oli meil enne pikk kirjeldus, kes see seotud isik võiks olla. Aga me lähtume sellest, et meil on lähisuhtevägivalla juhtumite korral vaja karistusseadustiku jaoks tõlgendada, kes võiks see lähisuhte osapool olla, ja seal on lähedane isik kohtupraktikas – kahjuks küll kurbadel põhjustel – kenasti paika loksunud. Meil on aastas kahjuks enam kui 2500 lähisuhtevägivalla menetlust ja seega on tegemist uurijatele hästi tuntud koosseisuga, mille kohta on palju kohtupraktikat. Niisiis peaks see aitama lahendada selliseid ka ajakirjanduses esinenud küsimusi, kas näiteks korporatsioonikaaslase puhul võiks tõusetuda küsimus, kas tegemist on lähedase isikuga või mitte. Korporatsioonikaaslane ei ole lähedane isik, ka lähisuhtevägivalla [määratluse järgi] ei ole ta lähedane isik. Aga igaks juhuks tuleb siin mainida, et korporatsioonikaaslaste puhul võib tähendus esineda korruptsioonivastase seaduse § 11 lõike 1 punktis 2 [käsitletud] olukorras: võib esineda mingi muu oluline huvi. Näiteks, kui keegi kandideerib korporatsioonikaaslase ettevõttesse tööle ja loodab oma väljavaateid parandada mingisuguse viimasele meelepärase otsusega, siis sellisel juhul võib esineda hoopis mingi muu oluline huvi. [Seaduses on seotud isiku mõiste] liialt lai ja kohtud on pidanud seda senimaani kitsendavalt ehk põhiseaduspäraselt tõlgendama. See on küll päästnud mitmeid inimesi süüdimõistmisest, aga mitte kurnavast menetlusest. Järgmine muudatus puudutab seda, et siiamaani on öeldud, et rutiinse otsuse või toimingu tegemisel korruptsioonioht puudub. Seda mõistet täpsustatakse, kuna tegelikult rutiinse toimingu puhul ei saagi korruptsiooniohtu esineda. Seetõttu on see kehtiva seaduse sõnastus eksitav. Nii nagu pole olemas kuiva vett või mürarikast vaikust, nii ei ole olemas ka korruptsiooniohtlikku rutiinset toimingut. Niipea kui korruptsioonioht ikkagi esineb, see juba tähendab, et tegemist ei ole rutiinse toiminguga. Näiteks dokumendihaldur võib ikkagi täies südamerahus registreerida oma isa pöördumise või arhivaar väljastada oma abikaasale dokumendi. Ja oluline on see, et rutiinset toimingut tehes ei ole inimesel tõesti võimalik kuidagi määrata või kaalutleda mingisuguseid asjaolusid. Järgmine muudatus täiendab seda olukorda, kus ametiisik on ametikohustuste tõttu nõukogu liige. Meil on näiteks ministeeriumide kantslerid ja asekantslerid sageli nõukogude liikmed. Nad küll tõesti oma põhitööna kujundavad valdkonna poliitikat, räägivad kaasa valdkonna äriühingute, sihtasutuste tuleviku küsimustes, aga samal ajal on ka nõukogu liikmed. Seda ei loeta juba praeguses seaduses korruptsiooniga seonduvaks olukorraks, aga täpsustus, mis nüüd seadusesse lisandub, [on see], et ametiisik ei tohi otsustada iseenda soodustuste üle. Näiteks, kui inimene on ametiülesannete tõttu nõukogu liige, siis ta ei tohi otsustada iseenda töötasu üle nõukogu liikmena. Selline täiendus korruptsioonivastasesse seadusesse tuleb, et oleks täiesti selge, et seda ei tohi teha. Järgmine muudatus puudutab seda, et praegu on öeldud niimoodi, et ametiisikul on keelatud toimingu või otsuse tegemine muu hulgas juhul, kui ta on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada seda toimingut või otsust. Sellest sõnastusest jäetakse sõna "teadlik" välja, sest see ei aita tegelikult mitte kuidagi seda sätet sisustada ega anna sellele midagi juurde. See on ikkagi juba eelduslikult olemas. Aga sedasama sätet täpsustatakse, [lisades], et tegemist peab olema olulise majandusliku või muu huviga. See tuleneb ka kohtupraktikast. Kohtupraktikas on senimaani seda sätet tõlgendatud niimoodi, et see huvi peab olema domineeriv või vähemalt oluline, vastasel juhul tekiks olukord, kus oleks väga lai juhtumite hulk. Ja see ei oleks ka õige, sest väga sageli võibki nii ametiisikul kui ka seotud isikul mingisugune huvi olla. Toon lihtsa näite: kui nüüd Tallinnasse normaalseid rattateid ka tehakse, siis minul on kindlasti huvi neil rattateedel sõita, ja seesama huvi võib olla ka mitmel Tallinna Linnavolikogu liikmel või linnavalitsuse liikmel. See ei ole oluline või domineeriv huvi rattatee rajamise vastu. Kehtetuks tunnistatakse selline punkt, mida ei olnudki võimalik praktikas eraldi rakendada. See on see, et ametiisikul on keelatud toimingu või otsuse tegemine juhul, kui ta on teadlik korruptsiooniohust. See [muudatus] lihtsalt parandab õigusselgust. Järgmise muudatusena toon välja selle, et korruptsioonivastase seaduse loomise ajal tegelike kasusaajate andmekogu olemas ei olnud ja nüüd lisatakse tegelike kasusaajate andmekogu siia § 9. Näiteks kui tuulikupargile ehitusloa väljastamise küsimust peaks otsustama inimene, kes ise on tuulikuettevõtte tegelik kasusaaja, siis on seda sellest andmekogust võimalik kenasti näha. Järgmise muudatusena tutvustan tervishoiutöötajate erandit. Selle üle on olnud väga pikad arutelud, pikad vaidlused. Mulle küll tundub, et see lahendus, mille eelmine justiitsminister Madis Timpson siia kirja pani, on väga mõistlik. Ja see mõistlik lahendus on selline, et arstide või tervishoiuteenuse osutajate suhtes ei kohaldata toimingupiirangut, välja arvatud juhtudel, kui see looks ametiisikule või temaga seotud isikule olulise ja täiesti põhjendamatu eelise. Näide on selline, et kui nädalavahetusel perearsti enda laps haigestub ja selle olukorra saaks lahendada sellega, et seesama perearst väljastab oma lapsele retsepti, siis tegemist on küll kindlasti seotud isikuga, aga seda ei saaks kuidagi korruptiivseks lugeda. Me peame ikkagi väga mõistlikest olukordadest siin elus ka aru saama. Ja samal ajal me muidugi loodame, et ühiskonnas üldiselt lahendatakse see olukord, et kui kellelgi jääb laps nädalavahetusel haigeks, kuidas selle retsepti siis ikkagi täpsemalt saab. Arstid on ka ise hinnanud, et nende juhtumite täpsustamiseks piisab eetikareeglitest. Oluline on just see, kuidas sisustatakse mõiste "põhjendamatu eelis". Aga me kõik usume, et arstid saavad sellega ise väga hästi hakkama. Lisaks on asendatud toimingupiirangute erandite kohta teate avaldamine asutuse veebilehel sellega, et see tuleb avaldada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Küllaltki tehniline muudatus, aga vahe on lihtsalt selles, et tänapäeval on sellist [teadet] palju lihtsam otsida ja kontrollida dokumendiregistritest kui suvalisest kohast veebilehel. Järgmine punkt puudutab kõiki siin saalis viibijaid, aga lisaks veel väga paljusid inimesi. Nimelt, me räägime majanduslike huvide deklaratsioonist. Selle deklaratsiooni koosseis täieneb, sest vahepeal on olnud mitmesuguseid arenguid. On tekkinud uued investeerimisinstrumendid, mida korruptsioonivastase seaduse loomise ajal ei olnud või ei kasutatud neid laialdaselt. Näiteks lisanduvad pensioni investeerimiskontod, krüptovara, osalus ühisrahastusprojektis ja mõned muud sarnased asjad. Aga siin ma juhin tähelepanu sellele, et tegelikult see vajab ka IT-arendust ehk esmapilgul tuleks deklaratsioonide registrit täiendada. Aga ma ei koorma teid üksikasjadega registrite arenduse kohta. Ma tegelikult arvan, et kui selle [eelnõu] menetlus komisjonis jätkub, siis me tõenäoliselt tuleme komisjoni ettepanekuga lükata selle punkti ehk korruptsioonivastase seaduse § 14 muudatused edasi. Seda tulenevalt sellest, et meile on väga oluline ühekordsete andmete esitamise printsiip ja meile on oluline ka bürokraatia vähendamine, aga meil on Eestis päris palju selliseid olukordi, kus riik küsib andmeid, mis tal on juba olemas. Neid andmeid kogub näiteks ka Politsei‑ ja Piirivalveamet ja [kogutakse veel] muudel juhtudel. Mõistlik oleks ikkagi teha üks korralik andmebaas, kus kontrollijatel oleks võimalik teha automatiseeritud kontrolle ja kuhu andmete esitajad ehk ka teie, austatud Riigikogu liikmed, ei peaks esitama selliseid andmeid, mis on riigil juba olemas. Aga veel kord, et ei jääks inimestele vale mulje: see ei puuduta ainult Riigikogu liikmeid, see puudutab väga paljusid juhtumeid, kus inimesed peavad riigile andmeid esitama. Loomulikult otsustab Riigikogu, mis see õige jõustumisaeg on. Lõpetan veel [ühele] muudatusele tähelepanu juhtimisega. Trahvimäära tõstetakse nendele, kellel on deklaratsiooni esitamise kohustus ja kes on rikkunud seadust. Seda tõstetakse 1200 euroni. Mõte on selles, et kui korruptsioonivastase seaduse vastu eksib inimene, kellel ühtlasi on deklaratsiooni esitamise kohustus, siis temalt saame eeldada ikkagi suuremat teadlikkust ja ühiskonnas suuremaks eeskujuks olemist. Mõned tehnilised muudatused on veel, aga praegu ma ülevaate lõpetan ja kui teil on küsimusi, siis hea meelega vastan nendele. Suur tänu!

Küsimusi tõepoolest on. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Tõepoolest, siin puudutati väga olulist teemat. Kui on perekondlikud ja lähedussuhted palga või hüvede määramisel, siis seda selle seadusega hakatakse reguleerima. Aga tuleme sellise [ametikoha] juurde nagu ministri nõunikud. Me teame, et peaminister Kaja Kallase nõunik oli vähemalt tema erakonnakaaslane ja võib-olla ka väga hea sõbra Atoneni naine, Kätlin Atonen. Mul pole praegu informatsiooni, kas ta on ka Michali nõunik. Aga näiteks Michali enda elukaaslane ja erakonnakaaslane Evelin Oras on tiirelnud ka seal ringkonnas juba pikka aega. Ta oli enne rahandusminister Võrklaeva nõunik, nüüd on ta majandusminister Erkki Keldo nõunik. Me teame, et nõuniku palgamäär on ühest küljest määratud, samas saab minister seda ise vastavalt sellele reguleerida. Vähemalt vanasti oli mingi palgafond ette nähtud, võib-olla nüüd on igaühel eraldi suur palk. Aga vastavalt sellele, kas ta võtab ühe, kaks või viis inimest, on palk, mis nõunikule makstakse. Kui nüüd minister oma sõbra ja erakonnakaaslasega arutab, et ei tea, mis palka tema naisele määrata, kas seal võib olla korruptsioon ja toimingupiirangu rikkumine? Selle seadusega minnakse tegelikult väga-väga [sügavale] suhetesse sisse, eriti lähedussuhetesse.

Küsimus siis?

Kas see, et meil selline ringkond jagab omavahel neid nõunikukohti ja palkasid, on kuidagi selle seadusega seotud või peaks olema? Kuidas teie vaade sellele asjale on?

Aitäh! Kordan veel kord, et lähedane isik on juba defineeritud inimesena, kes on ametiisikuga lähedases suhtes. Lähisuhe on [määratletud] analoogselt lähisuhtevägivalla juhtumitega ehk lähisuhte tõlgendus on samasugune nagu karistusseadustiku § 121 lõike 1 punkti 2 puhul. Siin on meil, nagu öeldud, väga kurval põhjusel, et meil on rohkem kui 2500 menetlust aastas, see ära sisustatud. Püüan seda veel lihtsamini näitlikustada: see, kui kellelgi on sõber või kui kellelgi on tuttav ja neil tekib omavahel mingisugune vägivallaintsident, ei ole veel lähisuhtevägivald. Lähisuhtevägivald ikkagi eeldab seda, et lähisuhe … (Saalist kostab helin.) Nagu lähisuhtevägivalla juhtumit … (Saalis räägitakse.) Lähisuhtevägivalla juhtumit ei defineeri sõprus ega erakonnakaaslus ega muu selline. Me vist kõik suudame siiski ette kujutada, mis on lähisuhtevägivalla juhtumid ja mis seda ilmselgelt ei ole. Sõbraks olemine ei anna veel alust korruptsioonikahtlustuseks.

Eduard Odinets, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Minu küsimus on võib-olla rohkem filosoofiline. Ma põhimõtteliselt toetan seda, et me kitsendame ja ehk teeme ka selgemaks nii seotud isiku definitsiooni kui ka keelatud toimingu tegemise põhimõtteid. Aga samas, kas teile ei tundu, et see võib töötada ka vastupidises suunas ning avada rohkem võimalusi ebakorrapärasteks toiminguteks ja seotud isikute varjamiseks? Mulle tundub, et kui mõlema definitsioon oli natukene ujuv, siis väga palju inimesi igaks juhuks, et mitte hiljem kahetseda, pigem hoidus mingitest toimingutest või pidas rohkem nõu ning küsis abi vastavatelt instantsidelt ja nii edasi. Aga nüüd, kui see asi on just nagu väga selge – lähedane isik, punkt –, see pigem avab tee probleemidele ja varjatud tehingutele rohkem kui seni.

Aitäh! Ma vastan kahes osas. Esiteks, kindlasti ei saa pidada mõistlikuks, et kõik eetikaolukorrad oleksid Eesti Vabariigis reguleeritud seadusandluse tasemel. Me saame kõik väga hästi aru, et inimesed, kes on näiteks ametiisikud, peavadki kehastama ühiskonnas kõrgemat eetilist standardit, vastama eetikakoodeksile, ja et nende tegevus mitte ainult ei pea olema õige, vaid peab ka näima õige. Seda näivuse poolt aitab alati kõige paremini reguleerida täielik läbipaistvus, selgitused ja selgus asjas. Seda kitsendust ma pean õigeks peamiselt seetõttu, et kohtute otsusel on see kitsendus nii ehk teisiti tehtud. Me räägime karistamisest Eesti Vabariigis. Karistamise alus peab olema võimalikult selge ehk inimene peab must valgel aru saama, kas see, mida ta teeb, on karistatav või mitte. See erineb sellest selguse määrast, mida me ootame eetiliste hinnangute puhul. Eetiliste hinnangute puhul võib suhtumine olla palju laiem, aga karistamise alus peab meil olema ikkagi ka põhiseaduslikku vaimu järgides selgelt välja öeldud. Kindlasti ei saa pidada mõistlikuks seda praktikat, mis on välja kujunenud, et inimesed kannatavad pikki kohtumenetlusi ja nad mõistetakse õigeks. Et nad õigeks mõistetakse, on väga hea, aga mitte see, et nad on pidanud kannatama pikki kohtumenetlusi. Ausalt öeldes oleme me ka maksumaksjatena sinna hulk raha peale maksnud. Õigusriigis peab karistamine olema ikkagi ainult sellistel alustel, mis on kõigile üheselt arusaadavad. Kogu muu eetika seal ümber on palju laiemini tõlgendatav. Iga asutus, iga ettevõte saab teha endale oma tegevusest lähtuvad eetikanormid, mida ta kirjeldab, ja saab seada oma töötajatele kõrgemaid või täpsemaid nõudmisi, mille rikkumine võib kõige halvemal juhul kaasa tuua töösuhte lõpetamise, aga mitte riigipoolse karistuse. Praegu me räägime siin riigipoolse karistamise aluste täpsustamisest.

Helle-Moonika Helme, teine küsimus – minutiga.

Hea ettekandja! Te rääkisite nüüd tõesti väga pikalt kenasti moraalist ja eetikast. Noh, ma küsisin perekondliku taustaga nõunike palkamise kohta. Minule vastates te rääkisite pikalt perevägivallast ja vägivaldsetest suhetest. No ma loodan, et peaministri perekonnas ei ole seda vägivalda või vägivaldset suhet, millest te ka nüüd pikalt rääkisite. Aga ma tõepoolest küsin: kas Reformierakonna esimehe, peaministri naise määramine Reformierakonna ministri nõunikuks on üleüldiselt eetiline ja moraalne toiming ja kas see on tolereeritav või mitte? Te ju ütlesite, et asjad mitte ei pea näima, vaid ka olema moraalsed ja eetilised, ja me peame selle poole püüdlema, mitte ainult kitsalt seaduse mõttes. On ju nii?

Aitäh! Kõigepealt ma rõhutan, et lähisuhtevägivalla näite tõin ma üksnes selle tõttu, et tuua paralleel mõistega "lähedane isik". See on defineeritud ja pika kohtupraktikaga ka selgeks vaieldud. Uurijatele on hästi teada, kes on lähedane isik. Paralleel karistusseadustiku §‑ga 121 on see alus, kuidas me ka edaspidi lähedast isikut defineerime. Mis puudutab seda, kas Eestis võib üks inimene võtta tööle kellegi, kes on tema tuttava perekonnaliige, siis see ei ole keelatud. See ei ole keelatud. Minister ei tohi kindlasti tööle võtta enda abikaasat, endaga abieluga sarnanevas suhtes olevat isikut, ta ei tohi tööle võtta oma last, ta ei tohi tööle võtta oma ema, isa, ta ei tohi tööle võtta oma õde, venda. Minister kindlasti seda teha ei tohi ja see on ühemõtteliselt selge. Aga minister või mis tahes muu avalik teenistuja võib tööle võtta näiteks oma tuttava perekonnaliikme, kui see tuttava perekonnaliige on moel või teisel sellele töökohale kõige parem. See ei ole Eesti Vabariigis keelatud. Kuidas meil see ütlus oligi? Iga Eesti inimene on presidendist viie tuttava [kaugusel]. Või oli see isegi veel vähem? Me kõik tunneme vähemal või rohkemal moel väga paljusid inimesi ja seda, et me ei võta kunagi tööle tuttava tuttavat või tuttava perekonnaliiget, ei ole küll kuidagi võimalik Eesti-suuruses riigis [tagada]. Ja selles ei nähta ka korruptsiooni.

Järgmine küsimus, Eero Merilind.

Tere! Mul on tõesti hea meel, et seadust muudetakse ja tervishoiutöötajatele teatud toimingupiirangud ei rakendu. Minu küsimus on veel see. Olge hea, täpsustage, kas arstid on selle seaduse raames ametiisikud ja kas siis ravimisel neile kõik piirangud rakenduvad või ei rakendu.

Ei, arstid üldiselt ei ole ametiisikud, välja arvatud juhul, kui arst vastab oma tegevuses ametiisiku tunnustele. See on sellisel juhul, kui ta väljastab sisuliselt haldusdokumendi, näiteks töövõimetuslehe. Töövõimetuslehte ei tohi väljastada näiteks oma abikaasale. Sellisel juhul peab perearst leidma mõne teise arsti, kes tema abikaasale töövõimetuslehe väljastaks. Ja see ei saa ka ootamatult nädalavahetusel ette tulla. Üldiselt vastab arst ametiisiku tunnustele ka siis, kui ta väljastab näiteks retsepti. Aga Tallinna Arstide Liit ja Eesti Arstide Liit pöördusidki juba 2019. aastal Riigikogu poole, sest meedikute hinnangul ei peaks selliseid toimingupiiranguid kohaldama, kui arstid osutavad tervishoiuteenust ja [teevad] sellega lahutamatult seotud toiminguid. Ka õiguskantsler on 2020. aastal koostanud seisukoha, et korruptsioonivastane seadus ei tohiks kuidagi segada arstidel nende põhitöö tegemist ehk inimeste ravimist. Ja selle tõttu on jõutud selleni, et tervishoiuteenuse osutamine on lisatud toimingupiirangu erandite [hulka]. Aga juurde on pandud põhjendamatu eelise piirang. Loen selle sätte täpselt ette, et see oleks arusaadav: kui see ei loo ametiisikule või temaga seotud isikule olulist põhjendamatut eelist. Põhjendamatu eelise tõlgenduse peaksid arstid tõenäoliselt ise lahti kirjutama või täpsustama, mis see on. Me oleme toonud selle nädalavahetusel retsepti kirjutamise näite. See on arusaadav, see ei ole põhjendamatu eelis. See on täiesti arusaadav. Aga kui mingisuguse tervishoiuteenuse saamiseks on väga pikk järjekord ja näiteks [arsti] pereliige, kes ei ole kriitilises seisus, tõstetakse seal kõige ette, siis see võib olla põhjendamatu eelise loomine. Kui kõik teised järjekorras ootavad patsiendid on olulise tervisekahjuga, aga ilma olulise tervisekahjuta patsient tõstetakse ette ainult sellepärast, et ta on pereliige, siis see võib olla olulise põhjendamatu eelise loomine. Ehk arste ei loeta ametiisikuteks ja on tehtud toimingupiirangu erand, aga sellest erandist on omakorda erand: välja arvatud juhtudel, kui see ei loo olulist põhjendamatut eelist seotud isikule või arstile endale. Selle täpsem lahtikirjutus on olnud arstide liiduga läbirääkimisel, eetikareeglid seda vajaduse korral täpsustavad. Saan aru, et arstide liit on asunud seisukohale, et ka olemasolevatest eetikareeglitest peaks üldjuhul piisama. Ütlen ka kohe ära, et sarnase valdkondliku erisuse soove võib tõenäoliselt nüüd [rohkem tulla]. Teadlased on ka juba esitanud taotluse, et nemad sooviksid samuti olla erandlikus olukorras.

Eduard Odinets, teine küsimus.

Aitäh! Teine küsimus on natuke konkreetsem, mitte nii filosoofiline. Võib-olla te ei ole õige adressaat, eelmine minister, kes oli selle eelnõu koostaja, on ehk õige vastaja. Aga võib-olla teie teate ka, võib-olla teid on briifitud sellel teemal. Seotud isiku definitsioon. Me räägime siin füüsilistest isikutest, eks ju, need on abikaasad ja abielule sarnanevates suhetes olevad lähedased isikud, ja me räägime juriidilistest isikutest, mille juhtimis- või kontrollorganite [töös] osaleb see konkreetne ametiisik või seotud isik. See on §‑s 7. Kas seda on arutatud selle seaduse väljatöötamisel või on teil ametkonnaga arutelu all olnud selline mõiste nagu kohaliku omavalitsuse hallatav asutus, mis ei ole füüsiline ega juriidiline isik, vaid osa kohalikust omavalitsusest? Minu teada on tekkinud olukorrad, kus hallatavate asutuste juhid osalevad mingite otsuste tegemisel, mis puudutavad nende juhitavaid asutusi, aga neid ei loeta seotud isikuteks, kuna nad ei ole isikud. Kas see teema on teile tuttav? Kui ei, siis lihtsalt küsin niimoodi: kas te olete valmis sellel teemal arutlema, diskuteerima ja mõtlema …

Teie aeg!

… teise lugemise ettevalmistamisel?

Aitäh! Ma peaksin tõesti neid üksikasju täpsustama. Aga kui ma saan õigesti aru, siis [on nii, et] kui kohalik omavalitsus on näiteks loonud oma soojaettevõtte ja selle soojaettevõtte juht on kohaliku volikogu liige, mis selle kohaliku soojaettevõtte kasumimäära või dividendimäära otsustab, siis loomulikult peab sellisel juhul see ettevõtte juht ennast volikogus sellelt otsustamiselt taandama. Ei ole praegu niimoodi või? (Saalist täpsustatakse.) Jah. Et kui koolidirektor on volikogu liige ja arutatakse selle konkreetse kooli eelarvet? Minu kui kodaniku arusaam on – see võib olla ekslik, vaatan siin tõesti Madis Timpsoni poole, aga ütlen kõhutunde pealt praegu –, et ta peab ennast taandama volikogu [istungilt], kui tema kooli eelarvet arutatakse. Kui arutatakse üldist valla või linna eelarvet, kus see kool on üks [teiste seas], ma ei tea, näiteks, kui Tallinna linnas on 70 kooli, siis loomulikult selle kooli direktor võib terve linna eelarve üle hääletada, kuigi tema kool on seal üks osa. Tal ei ole spetsiifilist huvi selle vastu või huvi puudust. Aga kui volikogu otsustab näiteks konkreetse kooli remondi üle ja selle vallavolikogu või linnavolikogu liige on selle kooli direktor, siis sellest arutelust peaks ta minu arusaama mööda ennast taandama.

Madis Timpson, palun!

Aitäh! Kõigepealt suur tänu, proua minister, viitamast minule! Jah, mina olin tõepoolest see justiitsminister, kes selle eelnõu valitsusse viis. See on väga hea eelnõu, ma ütlen, ja loob palju õigusselgust juurde. Aga mu küsimus. Ma siin kuulsin ettekandest – mind seal komisjonis ei ole –, et § 14 [muudatus] lükatakse edasi. Olete ministeeriumis tulnud välja plaaniga selle paragrahvi [muudatus] edasi lükata. Ma küsin, mis see Justiitsministeeriumi ettepanek on. Kunas selle uus jõustumisaeg või jõustumistähtaeg võiks olla?

Aitäh! Seal on mitu võimalust, mida saaks ka komisjoniga arutada. Esimene variant on, et see tuleks igal juhul ühe aasta võrra edasi lükata, kuna Maksu- ja Tolliamet, kelle all see andmebaas praegu on, ei jõuaks kiiremini neid muudatusi teha. Kohesel jõustumisel ei oleks olemasolev üsna vana ja üsna kehvas olukorras andmebaas võimeline neid muudatusi kohe sisse võtma. Kuna see andmebaas on vana ja vajaks täielikult uuendamist, siis võiks olla lahendus see, et see andmebaas tuleb Maksu- ja Tolliametist üle riigi infosüsteemide keskusele, kes looks selliste deklaratsioonide jaoks uue süsteemi. Teine võimalus on muidugi kehtestada see [muudatus] tingimuslikult, et see jõustub tehnilise võimekuse olemasolul. See ei ole vast nii hea lahendus. Aga üks variant on võtta see praegusest eelnõust välja, kuni e-lahenduste asi on selge. Nii lühikese aja jooksul me ei ole lihtsalt saanud veel kokku täpset infot, mis see kõige optimaalsem lahendus oleks. Aga üldises pildis ütlen – see ei ole konkreetse eelnõuga seotud –, et tõesti, kuna me näeme nii küberrünnakute olulist kasvu kui ka vajadust andmebaasi turvalisusele väga palju tähelepanu pöörata, siis saab pidada seda väga oluliseks, et need andmebaasid on turvalised, kaasaegsed ega kasuta taakvara. Antud juhul on uus arendus vajalik. Võib-olla komisjoni arutelu ajaks on need asjaolud juba täpsustunud. Seda eelnõu ette valmistades ma pakkusin välja variandi, et see tuleks ikkagi teha natuke korralikumalt, et katta ka muid sarnaseid andmeid koguvate inimeste muresid ja rõõme ning vähendada töö[aega], mis meie ametnikel sellele kulub.

Rohkem küsimusi ministrile ei ole. Nüüd palun kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Eduard Odinetsi.

Austatud aseesimees! Austatud esimees! Head kolleegid! Minul on au tutvustada teile põhiseaduskomisjonis toimunud arutelu eelnõu 442 ettevalmistamisel esimeseks lugemiseks. Komisjon arutas eelnõu oma istungil 10. juunil ja eelnõu tutvustas tollane justiitsminister Madis Timpson. Ma ei hakka ministri ettekannet ümber jutustama, põhimõtteliselt ta tutvustas eelnõu sisu nii nagu ka praegune justiits‑ ja digiminister. Osa neist muudatustest, mis on tõepoolest aastatega kogunenud, on olulised põhimõtteliselt – mis puudutab seotud isikuid, toimingupiiranguid, tervishoiutöötajaid –, aga osa on üsna tehnilised. Diskussioon oli komisjonis üsna lühike, olgem ausad, palju lühem kui praegune diskussioon siin täiskogus. Kolleeg Jaak Valge tundis huvi, milline on Eestis korruptsiooni tunnetamise indeksi hetkeseis. Tema arvates on see stagneerunud ja ta uuris, kas need praegused muudatused üritavad seda indeksit kuidagimoodi parandada. Komisjoni istungil ministrile abiks olnud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Kätlin-Chris Kruusmaa ei nõustunud kolleeg Valge hinnanguga, et indeks on stagneerunud. Korruptsiooni tunnetuse indeks meil ikkagi aastast aastasse paraneb. Eesti on praegu 12. kohal ja see on päris hea saavutus. Hetkel on raske hinnata, kas need muudatused peegelduvad lähemate aastate indeksis, kuna see on korruptsiooni tajumise indeks. Aga kui see [eelnõu] aitab kuidagimoodi vähendada korruptsioonijuhtumeid, siis ilmselt see mõju avaldab. Siinkõneleja uuris sellesama tervishoiutöötajate erandi kohta. Tundsin huvi just põhjendamatu eelise tunnuste vastu, sest see tundus eelnõus pisut segane koht. Nii minister Madis Timpson kui ka osakonna nõunik Kätlin-Chris Kruusmaa selgitasid olukorda uuesti, kasutades seletuskirjas toodud näiteid. Põhjendamatu eelis võibki olla näiteks siis, kui inimene suunatakse operatsioonile väljaspool järjekorda, juhul kui selleks ei ole meditsiinilist vajadust, lihtsalt et saaks kiiremini. See ongi põhjendamatu eelis. Põhimõtteliselt sai nende vastustega rahule jääda. Rohkem küsimusi komisjonis ei olnud. Komisjon tegi ka menetluslikke otsuseid, kõik otsused tehti konsensuslikult. See eelnõu otsustati võtta täiskogu päevakorda 11. septembril käesoleval aastal, seda on väga ilusti ka tehtud. Komisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Loodan, et täiskogu seda toetab. Ja komisjoni ettekandjaks otsustati määrata Eduard Odinets, see on ka täiesti täide läinud. Tänan teid ja hea meelega vastan küsimustele.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole.

Ma tänan.

Järgnevalt, head kolleegid, avan läbirääkimised. Täpsustuseks nii palju, et sõna saavad fraktsioonide esindajad. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 442 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 25. september kell 17.15.