Valitsuse majanduspoliitika

Tänane kuues küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin ja teema on valitsuse majanduspoliitika. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Reformierakond on võimul kolmandat aastat ja ka majandus langeb kolmandat aastat. Samal ajal jätkab valitsus maksude tõstmist ja kulude kärpimist. Nagu majandusõpikud ütlevad, see on majanduslik enesetapp. Aga võib-olla on teil mingi salaplaan majanduskasvu tagasitoomiseks? Ütelge meile, palun!

Aitäh, hea küsija! Mulle meeldib see teie optimism, et me oleme ainult kolmandat aastat [võimul]. Teie kolleegid üritavad väita, et me oleme süüdi kõigis asjades Eesti Vabariigis. Aga käsitleme siis seda plaani. Meil ei ole valitsusena mitte ainult salaplaan, vaid meil on lausa avalik plaan. Selle plaani võiks kokku võtta märksõnadega "Kindlus kasvuks". Eesmärk on teha vajaminevad kärped, nagu ma olen maininud, eelarve kordasaamiseks, mis on väikses riigis see alus, et riigi vastu, riigi rahaasjade vastu oleks usaldus, et siia investeeritaks, siin julgetaks midagi ette võtta, siin toimuks kõik see, mida me tahame. Et see kõik korda saaks, selleks me kärbime järgmise kolme aastaga avalikke kulutusi 10%. Osa nendest kärbetest on juba avalikkuse ees. Te olete neid kindlasti näinud ja märkate neid veel. Kui tulevad eelarvedebatid, siis on see debatt ka siin parlamendis. Teine pool on julgeolekuvajaduste katmine. Seegi on osa kindlusest. Kui te vaatate laiemalt, siis näete, et Vene agressioon Ukrainas on mõjunud väga rängalt majandusele, see on mõjunud rängalt Euroopas ja siin regioonis ka kindlustundele. Ilma kindluseta, nagu ma olen viidanud, väga paljud asjad ei sünni. Kui ei ole kindlust, siis keegi ei investeeri. Kui ei ole kindlust, siis inimesed ei julge võib-olla tarbida. Kui ei ole kindlust, siis pereplaneerimisel lükatakse edasi [pere juurdekasvu], ka väga paljusid muid asju. Kasvu ei ole. Selle valitsuse plaan on luua kindlus, nii rahaasjad korda teha kui hankida ka vajaminev kaitsemoon, ja sõnastada ära see, millises ajaraamis see kõik paika saab. Ka maksude puhul tuleb luua seesama kindlus, et iga kvartal ei oleks valitsuselt tulemas uusi maksuplaane selles eelarvetsüklis. See tähendab seda, et kui eelarve tuleb parlamenti, siis me püüame ära sõnastada, millisel moel juba kasvanud julgeolekuvajaduste [katmine] ja uue moona ostmine käib. Ehk lihtsamalt öeldes: aastal 2022 olid meie julgeolekukulutused või täpsemalt öeldes kaitsekulutused 2,16% SKP‑st, nüüd on need 3,4%. Vahe on 550 miljonit ja see tuleb katta. Ma arvan, ma väga loodan, et te olete ülejäänud Eesti inimestega nõus, et julgeolek on meile tähtis ja Venemaa on naaber, kelle agressiooniks või heidutuseks tuleb valmistuda, ja Ukrainat tuleb aidata. Teine pool on siin tegelikult see, et kui saab paika see julgeolekumaks, see, keda see puudutab ja millisel moel see [hakkab olema], siis järgneb ka maksurahu. Igaüks saab 2027. aastal ka siin saalis ja igal pool mujal minna küsima mandaati uutele maksuideedele. Nii et saab paika ettenähtavus, saavad korda rahaasjad ja saavad vastatud kaitseküsimused. [Tekib] kindlus ja siis saab tulla kasv.

Suur tänu! Järgnevalt Aleksandr Tšaplõgin, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Kolme aasta jooksul on hinnad tõusnud ligi 40%. Maksude tõstmine kiirendab inflatsiooni veelgi. Kas teil on mingi plaan, kuidas hinnatõus peatada?

Aitäh! Ütleme nii, et hinnatõusu peatamisega on tegelenud kõik keskpangad pikemat aega. Eks see võib-olla ole ka üks selline printsiip või üks selline läbiv joon, miks majanduse jahenemine üle maailma on mõnevõrra reaalsus. Vaatame ajas tagasi, ajale, kui rahal võib-olla hinda ei olnud, raha oli väga kergelt kättesaadav, laenud olid odavamad ja kõik see muu. Sellel hetkel majandus kuumenes üle. Võib-olla paljudes kohtades seda ei olnudki vaja. Nagu ma kirjeldasin, aastal 2017 otsustati ka Eestis eelarvereegleid lõdvendada, seda ajal, kui oleks pidanud kriisideks puhvrit looma. Nüüd on raha saanud hinna ja inflatsiooni ehk hinnatõusuga võitlemine on raha hinna tekitamisega üle maailma päris kaugele läinud. Hinnatõus maailmas üldiselt, trendina, vähemalt nii hinnatakse, on taltumas. Kas see nii on, ei tea, aga see on pärssinud ka majanduskasvu laiemalt. Siin regioonis on samamoodi. Meie peamised kaubanduspartnerid Soome ja Rootsi on sellest pihta saanud. Ehk on sealgi nüüd tunneli lõpus veidi valgust. Nii et see plaan ikkagi on Eestis eelarveasjad kärbetega korda teha, luua kindlus kaitsevaldkonnas ehk sellesama tähtajalise julgeolekumaksuga osta ära see moon, mida on vaja, ja siis on edasivaates maksurahu, nii et kõigil on võimalik siin toimetada ja jõukus saab kasvada. Jõukuse kasv, palkade kasv, pensionide kasv on see, mis aitab inimestel järjest paremini toime tulla.

Suur tänu! Siim Pohlak, lisaküsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Tõesti, Euroopast käis üle selline majanduse jahtumise laine, aga oluline on vaadata ka seda, kuidas me võrreldes teistega hakkama oleme saanud. Kaja Kallase valitsuse majandus‑ ja maksupoliitika tagajärjel kukkusime me Euroopas majandusnäitajatelt viimaseks. Sellest hoolimata olete teie oma peaministriaega alustanud Kaja Kallase poliitika jätkamisega forsseeritud kujul. Kui riigi majandus närbub, siis vähenevad ka eelarvelaekumised ja seda trendi ei ole võimalik maksutõusudega murda. Maksuralliga majanduskriisi lahendamine on sama tõhus nagu peavalu ravimine giljotiiniga. Kui vaadata Euroopa riike, kellel läheb võrreldes meiega hästi, siis näeme, et nad valisid vastupidise tee: külmutasid maksud, langetasid makse või suunasid maksutõusude raskuse finantssektorile. Nendel riikidel läheb hästi. Ma palun, selgitage, miks te jätkate Kaja Kallase läbikukkunud majandus‑ ja rahanduspoliitika elluviimist. Mis annab teile aluse arvata, et te suudate Eesti riigi rikkaks ja majanduse käima maksustada? Praegu on Reformierakonna juhtimisel ainult kindlus krahhiks.

Aitäh! Teie küsimus on iseenesest veidi vastuoluline. Te räägite maksukoormuse kuhugi suunamisest ja siis räägite madalamast maksukoormusest. Kui me võtame Euroopa keskmise maksukoormuse, siis see on umbes 41,7%, minu mälu järgi. Eesti, isegi kui vaadata erinevaid võimalusi, laia julgeolekumaksu, mis on tulemas, jääb oluliselt Euroopa keskmisest allapoole. Meie maksukoormus jääb 36% juurde, me jääme tagantpoolt 7.–11. koha peale, ma mälu järgi ütlen. Eesti jääb madalama maksukoormusega riigiks, kui vaadata Euroopa keskmist ja paljusid teisi riike. Seda esiteks. Teiseks. See [põhjus], miks me selles olukorras oleme, on paljude erinevate kriiside tulemus. Mind teeb veidi murelikuks seesama ettekujutus, justkui julgeolekukulude kasv – see ei ole ainus [kasv], kindlasti on sotsiaalkulud kasvanud, paljud muud heaolukulud on kasvanud – oleks midagi sellist, mis poleks meie asi või meie säilimise jaoks hädavajalik. Julgeolekukulude jaoks me teeme täiendavaid samme, see eeldab ka kulutusi, kõigi panustamist ühiskonnas. See on löönud meie majandust, meie regiooni majandust. Seda lisaks raha hinna [tõusule], nagu ma mainisin. Ainukene viis, kuidas sellest ülimalt kallist ja praktiliselt kõike neelavast ebakindlusest üle saada, on teha Eesti asjad korda, ka maksuasjades saada sammud paika, sõnastada ära kärpetrajektoor, rääkida, mida me teeme kaitses, et me saaksime ise hakkama. Siis on ka kasvuvõimalus. Õnneks Rahandusministeeriumi prognoosid, nagu ka pankade prognoosid, ennustavad meile kasvu.

Suur tänu! Kuna kõlanud on ka täpsustav küsimus ja lisaküsimus, siis ma lõpetan meie kuuenda küsimuse käsitlemise. Aga enne, kui me läheme seitsmenda küsimuse juurde, näen, et siin on käed püsti. On soov küsida istungi läbiviimise protseduuri kohta. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Te ise oleksite võinud tegelikult minna lugupeetud vastajale appi. Aga kuna te seda ei teinud ja Riigikogu liikme küsimusele, mis oli ju täiesti konkreetne, kuidas pidurdada hinnatõusu, peaminister [vastas] pikalt ja segaselt ega öelnud tegelikult midagi, siis kui te lubate, ma tulen talle appi, tsiteerides talle tema valitsuse rahandusministrit Jürgen Ligi. Tema on öelnud, et hinnatõusu põhjus on Eesti rahva vingumine. Ehk adekvaatne lühikene vastus sellele küsimusele oleks olnud: Eesti rahvas peab lõpetama vingumise ja ongi hinnatõus pidurdatud.

Aitäh! Aga, hea kolleeg Helle-Moonika Helme, ma ei lugenud siinkohal välja küll küsimust istungi läbiviimise protseduuri kohta. Antud juhul on teema, mida me käsitleme, valitsuse majanduspoliitika, ja niikaua, kui püsitakse teemas, niikaua ka istungi juhataja ei sekku küsimustesse ja vastustesse. Kui vastused ei meeldi, siis on võimalik küsida täiendavaid küsimusi ehk lisa‑ ja täpsustavat küsimust. Aga istungi juhataja tõepoolest ei saa sekkuda küsimuste ja ka vastuste sisusse, niikaua kui need püsivad teemas. Nii. Siim Pohlak, samamoodi käsi püsti, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Jätkame sisuliselt samal teemal. Ikkagi oleks vaja protseduuri – või äkki on see protseduur olemas? – selle jaoks, kui vastaja ikkagi hakkab küsijale omistama seisukohti, mida küsija pole absoluutselt väljendanud. Peaminister viis jutu sellele, justkui minu hinnangul poleks vaja riigikaitsekulutusi teha, ja mingi protseduur peab ju olema, et sellist valet ümber lükata. Praegu on Reformierakond ainus, nagu meediast loeme, kes ei ole valmis riigikaitseks vajalikke summasid andma nii palju, kui oleks vaja, et tagada kaitstud Eesti. Seega, tegemist on esiteks otsese valega ja teiseks küsijale valeväidete omistamisega. Kuidas me saame seda tulevikus ära hoida?

Aga te lahendasite selle praegu mitteprotseduuriliselt. Ma ei saa seda lugeda protseduuriliseks küsimuseks. Kui te vaatate meie infotunni reegleid, mis on kodu‑ ja töökorra seaduses kirjas, siis näete, et seal sellist formaati nagu vastulause ei ole sätestatud. Sellist formaati meil tõepoolest ei ole.