Olukord Narva piiril

Neljas küsimus on meil täna siseminister Lauri Läänemetsale. Küsib Riigikogu liige Aleksei Jevgrafov ja teema on olukord Narva piiril. Aleksei Jevgrafov, palun!

Tänan, Riigikogu esimees! Lugupeetud siseminister! Te olete hästi kursis, et Narva-Ivangorodi [piiripunktis] tuleb piiri ületamisel arvestada kuue kuni kaheksa tunni pikkuse ooteajaga ja tihti ei saa inimesed ületada piiri samal päeval. Peamine põhjus on teie otsus sulgeda piir kell 23. Probleemi süvendab asjaolu, et päevas saabub regulaarselt kolm-neli bussi ja need bussid saabuvad piirile korraga. Selle tulemusel juba olemasolev pikk järjekord kahekordistub, suur osa inimestest lihtsalt ei jõua piiri ületada ja on seetõttu sunnitud jääma Narva ööseks, omamata majutuskohta. Selleks et minu öeldu kõlaks usutavalt, toon teile näite inimeste kirjavahetusest, mis on võetud Facebookist. Juhin tähelepanu, et sõnumid olid kirjutatud 9. septembri hilisõhtul. Küsimus: "Kui palju inimesi on jäänud järjekorda 10. septembri hommikuni?" Vastus: "Umbes 100 inimest." Internet on sarnaseid sõnumeid täis. Rõhutan veel kord, et see teema on aktuaalne ajast, kui te otsustasite panna piiri ööseks kinni. Kannatajateks on nii Eesti elanikud kui ka paljud välismaalased. Need, kes tulevad piirile ise, saavad saabumisaega valida, bussireisijatel see võimalus aga puudub. Austatud siseminister, mis lahenduse te pakute inimestele, kes saabuvad piirile reisibussidega?

Aitäh, lugupeetud küsija! Piiriteemad on tõsised teemad. Väga hea, et me saame neid siin arutada. Vastus üldiselt on väga lihtne: igale Venemaa [teole] peab Eesti reageerima ja Venemaast sõltub, kui palju on piir lahti ja mis piiriga toimub. Eelkõige on need kõik Venemaa teod. Ma meenutan teile, et piir läks öösel kinni Venemaa otsuste pärast. Venemaa otsustas ja teavitas meid, et üle piiri ei pääse enam bussid, millega needsamad isikud olid liikunud. Te teate seda väga hästi. See on põhjus, miks nad nüüd peavad bussi pealt maha tulema. Varem oli neil võimalik üle piiri sõita. Autod, üldse transport ei pääse üle Narva silla. See on Venemaa otsus. Nad teatasid, ühesõnaga, et sulgevad masinate [piiri]ületuse nende poolel. See on põhjus, miks Narvas selline olukord on. Kuna öine liiklus ära kadus, siis ei olnud Eestil mõtet piiripunkti öösel lahti hoida. Me ei ava seda. Meil ei ole põhjust avada, sest vastavalt Venemaa käitumisele, Venemaa otsustele ei ole meil vaja teistmoodi teha. Me nägime seda, kuidas Venemaa proovis ära kasutada Eesti heatahtlikkust. Kui meil oli piiripunkti sulgemiseni jäänud veel tund aega, siis Venemaa enne seda hoidis inimesi kinni ja lükkas nad [lõpuks] piirile, teades, et nad ei saa piirilt üle. Seda, kui pahatahtlikult Venemaa käitub Narva elanikega, Eesti elanikega, nendega, kes on Venemaa elanikud, me oleme kõik näinud. Ma arvan, et te peaksite küsima selle kohta, miks Venemaa nii teeb ja kas me saame kuidagi hoiatada neid inimesi, et nad üldse sinna ei läheks ja sellisesse olukorda ei satuks. Need järjekorrad on pikenenud sellepärast, et meil on täielik tollikontroll. See otsus põhjustab järjekordade pikenemist, mitte öine sulgemine. Niimoodi see on. See on fakt. Me saame seda statistikat vaadata. Miks täielik tollikontroll kehtestati? Väga lihtne: needsamad Narva elanikud rikkusid seadusi ja viisid üle piiri neid kaupu, mida tegelikult üle viia ei tohtinud. Põhimõtteliselt, lihtsustatult öeldes, nad ei viinud [midagi üle piiri] suurtes kogustes, vaid läksid ühe või kahe arvutiga üle ja ütlesid, et need on isiklikud arvutid. Iga kord, kui nad tulid tagasi, neid arvuteid enam neil kaasas ei olnud. Needsamad inimesed, kes on üle piiri käinud, eriti just jala [liikuvad] inimesed, on selle täieliku piirikontrolli vajaduse ise tinginud. Ja loomulikult ka Venemaa käitumine. Eesti ei hakka siin kindlasti tegema Venemaale mingisuguseid soodustusi.

Aitäh! Täpsustav küsimus, Aleksei Jevgrafov, palun!

Lugupeetud minister! Te räägite alati Venemaast, aga mina räägin inimestest. Ma tuletan teile meelde, et 28. novembril aastal 2022 suleti piiriületamise punkt Narva‑2. Antud piiriületamise koht teenindas vaid jalakäijaid. Tookord te teatasite Eesti Rahvusringhäälingule: "Pärast põhjalikku analüüsi on siseministeerium tõesti otsustanud sulgeda Narvat ja Ivangorodi ühendava jalakäijate silla. Küll mitte julgeolekukaalutlustel – nagu oleme varem ka viidanud, siis mingit julgeolekuriski see sild endast ei kujuta, sest seda kasutavad ju ainult elamisloaga inimesed ja kodanikud. [---] Samuti on praegu piiriületajate arv nii palju vähenenud, et mõttetu on hoida töös mitut piiripunkti. Inimesed saavad oma käigud tehtud ka läbi põhilise piiripunkti [---]." Aga Narva põhilise piiripunkti olukord nõuab lahendust ja piiriületamise punkti Narva‑2 avamine võiks seda pakkuda. Kas olete valmis kaaluma võimalust taastada elamisloaga inimestele ja kodanikele õigus ületada piir Narva‑2 punktis, mille tulemusel väheneks piiriületajate arv ja väheneksid ka järjekorrad Narva põhilises piiripunktis?

Aitäh! Kõigepealt, Eesti Vabariigil on soovitus mitte Venemaale minna. Niipalju kui võimalik, tuleb Venemaale minekut vältida. Vahet ei ole, mis rahvusest sa oled. Me teame juhtumeid, kui Eesti kodanik vene rahvusest, Eesti kodanik eesti rahvusest või üldse mitte Eesti kodanik on läinud Venemaale ja see, mis seal piiripunktis tehakse, on olnud mõnes mõttes jõhker. [Inimeste] õigusi rikutakse, seadmetesse paigaldatakse pealtkuulamispahavara, inimesi otsitakse läbi, sunnitakse, kui see ei ole nii-öelda Eesti [piiri] taga olev piiripunkt mõnes teises Balti riigis, allkirjastama mingisuguseid pabereid vastu [inimese] tahtmist. Me soovitame mitte Venemaale minna, sest kunagi ei tea, mis operatsioone sinu kallal teha võidakse. Tõesti, inimestel [võib olla] vaja sinna minna. Ma olen bussiettevõtjatega suhelnud ja rääkinud sellest teemast. Kuidas ettevõtjad lõpuks selle küsimuse lahendavad ja mis hetkel need inimesed liiguvad, sinna Siseministeerium sekkuda ei saa. Aga mis puudutab Narva‑2 silda, siis me ei saa seda [avada] tulenevalt julgeolekuolukorrast ja sellest, mida Venemaa teeb Eesti piiri taga, milliseid hübriidrünnakuid Venemaa Eesti suunal teeb ja mismoodi käitub. Meil on vaja piirivalvureid igale poole piiri peale rohkem. Ka Narva‑2 sulgemine on tingitud Venemaa agressiivsest tegevusest Eesti suunal, hübriidrünnakutest, erinevate piiririkkumiste toetamisest. Me näeme, mis on Soomes toimunud, mis on Lätis toimunud, mis on Leedus toimunud. Meil nii suurt survet ei ole, tõsi, kui on neile riikidele, aga meil on vaja piirivalvureid panna kuskile mujale tulenevalt sellest, mida Venemaa teeb. Kui te soovite Narva elanikele midagi öelda, siis öelge, et nad peavad olema kurjad Venemaa peale, sest Venemaa tingib nende halva ja kehva olukorra. Need kõik on vastusammud Venemaale. Venemaa ei ole Eesti-sõbralik riik. Ma arvan, et te peaksite seda teadma. Minu soovitus on: tehke palun seda selgitustööd Narvas ka. Seda on hädasti vaja.

Aitäh! Lisaküsimus. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Ma täiesti toetan seda seisukohta, et tegelikult, kui vähegi võimalik, siis ei peaks Venemaad praegusel ajal külastama. Sajaprotsendiliselt nõus. Aga paratamatult on nii, et inimestel on erinevad vajadused ja tõenäoliselt ikkagi ka seoses sugulassuhetega, on need siis perekondlikud üritused, ka matused, inimesed ikka ju ületavad seda piiri. Selge on see, et olukord piiril ei ole hea, pigem halb. Valdavalt on see tekitatud, nii nagu te ütlesite, ikkagi teiselt poolt, Venemaa poolt. Küsimus on pigem selles, kas me omalt poolt, Eesti riigi poolt, saaksime leevendada seda, mis just seal piiri peal toimub nende inimestega, kes seisavad seal järjekorras. Me räägime olmetingimustest, me räägime ka mingisugusest abist. Praegu on jäänud see kõik Narva linna kanda. Loomulikult me räägime ju ka turvalisusest. Kas te olete Narva võimudega sellel teemal rääkinud? Kas olete omalt poolt abi pakkunud, ka finantsilist abi, et seda olukorda seal parandada? Te mainisite, et kuna bussiteenust või reisijateenust pakub erasektor, siis see on nende asi, millal need bussid graafikus on või sõitjaid sõidutavad. No andke andeks, tegelikult on ju võimalik kõiges kokku leppida, ka bussigraafikutes. See on puhtalt kättevõtmise asi. Me pigem räägime humaansusest, nende inimeste olukorrast seal piiri peal. Me täiesti saame aru sellest situatsioonist, sellest, mis seal tegelikult toimub, millist vastupanu Vene pool seal osutab. Kas te Narva linnavõimudega olete sellel teemal rääkinud ja kas olete jõudnud mingisugustele kokkulepetele, ka finantsabi asjus?

Aitäh! Eesti Vabariigi seadused ütlevad, et on Narva linna ja ka Setomaa valla – ka Setomaa valla – ülesanne tegeleda selliste küsimustega, kui need leiavad aset sellel territooriumil. Ma meenutan, et Setomaa vald, oluliselt väiksem, oluliselt vaesem, omab kahte oluliselt suuremat piiriületuspunkti ja on selle küsimusega tegelenud 10 või 20 aastat. Kui Narva linn väidab, et ta ei saa sellega hakkama, siis soovitan minna Setomaale külla. Nii see on. Narva linnapeaga ma suvel sellel teemal rääkisin. Olen rääkinud Politsei‑ ja Piirivalveametiga. On kinnitatud, et sellel, mis seal toimub korra tagamise või inimeste tervise mõttes, hoitakse silma peal. PPA on neile inimestele teatud tuge osutanud, ka meditsiinilist, kui seda vaja on olnud. Niimoodi see on. Mis puudutab neid inimesi, kes üle [piiri] käivad, siis vaadake, enamus neist inimestest – ma saan aru, et me muretseme enamasti nende inimeste pärast, kes on Eesti elanikud –, kes tulevad Narva bussiga, tulevad teistest riikidest. Nad on tavaliselt liikumas mõne teise Euroopa riigi viisa või elamisloa alusel. Võib-olla ei ole ka halb, et nad Narva inimestele hotellides ja muudes majutuskohtades tööd pakuvad. Võib-olla ei ole see halb, on ju. Osaliselt Narva sellest kindlasti võidab. See nii on. Ei aita kaasa ka Narva linnapea jutud ja inimeste hirmutamine. Loomulikult tekitab see paanikat. Minuni on kostnud murenoote, et Narva linnapea räägib, kuidas riik paneb kohe piiri kinni ja kõik muud halvad asjad juhtuvad. Helistasin eelmisel nädalal Narva linnapeale ja ütlesin, et ei, praegu me seal piiri kinni ei pane, kuniks Venemaa mingisugust uut sammu ei astu, Eesti riigil seda plaani praegu ei ole. Tegelikult aitaks kaasa, kui Narva linnapea ise fokuseeriks oma energia õigesse kohta. Tegemist on kindlasti väga tubli mehega, aga vahepeal tekitab see paanika külvamine Narva elanike seas teistsugust tulemust. Loomulikult tekivad siis ka pikemad järjekorrad, sest inimene on mures, kas saab minna hiljem, kuu aja pärast, kui ta pidi minema. Ta läheb varem ja järjekorrad pikenevad. Osaliselt linnavõim ise kohapeal seda olukorda võimendab. Seda pole ka vaja teha. Aga loomulikult, inimene – vahet ei ole, mis rahvusest või mis kodakondsusega ta on – on inimene ja Eesti riigi jaoks on oluline iga inimene, kes on Eesti pinnal. Me ei taha, et kellelgi kuidagi halb oleks, aga Venemaa …

Teie aeg!

… on enamuse nendest probleemidest seal ise tinginud.

Aitäh, härra minister! Kuna kõlanud on nii täpsustav küsimus kui ka lisaküsimus, siis ma lõpetan meie tänase neljanda küsimuse käsitlemise.