Olukord riigis

Me läheme tänase kolmanda küsimuse juurde. Kolmas küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Helle-Moonika Helme ja teema on olukord riigis. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea peaminister! Tõepoolest, selleks, et te jällegi ei ütleks, et küsimus oleks võinud olla paremini fokuseeritud, ütlen, et meil oli juba Kaja Kallase ajal [kõne all] see teema, et võiks fokuseerida, aga samal ajal on vastajal alati võimalus, kui ta tunneb või kardab, et ta ei oska Riigikogu liikme küsimusele vastata, helistada ja küsimus üle täpsustada. Me siiski eeldame, et peaminister on nii tark ja valdab loomuldasa kõiki neid teemasid, mis tema haldusalas on. Teie haldusala on terve riik. Nimetatud teemad on kõik valitsuse laual, me tõepoolest ei küsi Kapa-Kohila loomapidamiseeskirjade kohta. Aga läheme selle teema juurde, mille kohta ma tahan küsida. Me teame, et Reformierakonna ja Kaja Kallase valitsus praktiliselt varastas 2023. aastal Eesti maksumaksjalt 2,4 miljardit. Selle on tuvastanud ka Riigikontroll. Kuhu raha läks, kellele ja milleks, pole teada. Eelarvesse oli planeeritud 800 miljonit millegagi, aga te jagasite hämaralt laiali 2,4 miljardit rohkem. See ei puuduta pensione, sotsiaaltoetusi, haigekassa tavaeelarvet, kaitsekulutusi ega midagi, mis poleks püsikuludesse arvestatud, see kõik läks lisaks ehk igale poole, nagu ütles Võrklaev. Nüüd te üritate, teie valitsus üritab tulla rahva taskust seda 2,4 miljardit ja ma ei tea veel mida kokku kraapima. See pole reaalne, sest me teame, et Eesti Vabariigi kurb reaalsus on ka asjaolu, et valitsus plaanib tõsta eriarstivisiidi tasu, et kokku kraapida 15 miljonit. Aga me teame, et patsiendi omaosalus on [meil] juba praegu kõrgeim Euroopa Liidus. Te tahate alla kaheksa-aastast last kodus kasvatavatelt emadelt ära võtta ravikindlustuse, mis praegu tuleb töötava abikaasa panuse kaudu, saata nad tööle ja lapsed lasteaeda, et sellega kokku hoida 13 miljonit, ja nii edasi ja nii edasi. Te saate isegi aru, et see on Eesti rahva mitmekordne röövimine. Riigikontroll sedastas, et Kaja Kallase ja Reformierakonna juhitud valitsus jagas täiesti läbipaistmatult ja eelarveväliselt laiali 2,4 miljardit. Te olete Kaja Kallase jätkuvalitsejana selle eest vastutav …

Teie aeg!

… ja Eesti rahvas ootab õigustatult vastust, kuhu raha läks.

Aitäh, hea küsija! Kõigepealt ma muidugi tänan selle usalduse ja komplimendi eest, et peaminister teab kõike. Võin kinnitada, et hoolimata sellest arvamusest meeldib vähemalt mulle alati küsimuseks põhjalikult valmistuda, et anda kvaliteetne vastus. Nii et eks see ole teie enda otsustada, kui detailselt te oma küsimuse sõnastate. Aga veel kord: Riigikogu on valitsuse tööandja, nii et see on teie vaba eelisõigus, kuidas te [küsimuse] sõnastate. Mida täpsemalt [sõnastate], seda täpsem on vastus. Mis puudutab Riigikontrolli aruannet, siis see on kõigile kättesaadav. Tegemist on avalik-õigusliku rahaga. Raamatupidamisaruanne loeti seal samamoodi korrektseks. Kuhu raha läks, seda saab igaüks sealt raportist vaadata. Aga tulen riigi rahandusliku seisu juurde. On tõsi, et kui püüda ajaloos sõrme kuhugi peale panna – ma olen just sellele [mõelnud], käisin saates "Stuudios on peaminister", [mida juhtisid] Arp Müller ja Mirko Ojakivi, kus küsiti seesama tavaline Eesti elu küsimus, nagu teiegi küsisite, et kes on süüdi, mis on alati Eesti elu põhiline küsimus olnud –, siis umbes aastal 2017 võib-olla oleks see koht, kuhu rahanduseksperdid ja ka harrastusvaldkonna rahandusdetektiivid sõrme peale paneksid. See oli see hetk, kui valitsuses ja riigis lõdvendati eelarvereegleid. Tollel hetkel inimesed loomulikult ei märganud seda, trammid ei jäänud seisma, linnud ei katkestanud lendu. Aga sellel olid hilisemad tagajärjed, need tagajärjed tulid hiljem. Valitsused, mis tulid pärast seda, peaministrid, rahandusministrid, kes iganes sellega tegelesid, [valdkonna]ministrid, nad pidid lahendama erinevaid kriise, aga tolle hetke otsus viis selleni, et kriisideks puhvreid ei olnud. Loomulikult võib igaühel olla sellest oma käsitlus, aga tollel hetkel hoiatas eelarvereeglite lõdvenduse eest ka Eesti Pank. Ülo Kaasik, kui ma õigesti mäletan, ütles, et sellel on negatiivsed tagajärjed. Ja need tagajärjed tulid. Veel kord ütlen, et kui kriisideks ei koguta puhvreid, siis ega kriisid sellepärast tulemata ei jää. Kriisid tulid, tuli COVID, tuli Vene agressioon, tulid mängud energiaturgudel. Kõik need mõjutasid tegelikult riigi rahalist võimekust. Nüüd me oleme umbes sellises olukorras, et kui me midagi ei tee või vajalikke samme ei astu, siis Eesti riigi kulud ületavad tulusid väga suurel määral, 5,3% SKP‑st. Kokkulepitud raamistik, milles me peaksime püsima, ehk seesama Maastrichti kriteerium on –3%. Me astume kärbetega samme, et mahtuda nende raamide sisse ja Eesti riigi rahaasjad jälle korda teha.

Helle-Moonika Helme, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Kommentaariks selle vastuse kohta ma lihtsalt ütlen, et te rääkisite kriisidest, mis olid enne 2023. aastat. Mina räägin sellest, et 2023. aastal kulutati lihtsalt kuhugi 2,4 miljardit, aga Riigikontrolli aruandest ei tule see välja. Selles see küsimus ongi. Seda ma siin küsingi, et Eesti rahvas ootab vastust, kuhu see raha läks. COVID oli enne 2023. aastat, samuti energiakriis. Ebapädevaid otsuseid võeti vastu ka enne 2023. aastat. See 2,4 miljardit kulutati lisaks ja läbipaistmatult ära aastal 2023. Nii on öelnud Riigikontroll. Aga mu teine küsimus puudutab seda, et 31. augustil kirjutas ERR, et Liisa Pakosta, meie uus justiits‑ ja ka digiminister, on teinud valitsusele ettepaneku hakata Eesti vabu vanglakohti teistele riikidele välja rentima, et saada selle teenusega riigieelarvesse lisaks 30 miljonit. Seoses sellega ma küsin, mis seisus selle teema otsustamine Vabariigi Valitsuses on. Kas see 30 miljonit, millest Pakosta räägib ja mida riik saaks, oleks vanglate rent ja see oleks nagu puhastulu või tuleb selle eest Eesti Vabariigil tasuda ikkagi importvangide arstiabi‑, toidu‑ ja ülalpidamiskulud, religioosse teenindamise ja muud kulud? Või tasub vange siia saatev riik ka need? Kui mitte, siis kas on tehtud mingi mõjuanalüüs, kas see on üldse riigile tulu või lõppkokkuvõttes on see nullsummamäng? Küsiks veel. Selline idee visati õhku Ühendkuningriigi puhul, aga kas läbirääkimisi vanglakohtade väljarentimiseks peetakse ka teiste riikidega peale Ühendkuningriigi? Kui jah, siis millised need riigid on? Me teame, et ükskõik mida te praegu ütlete, me loeme ikkagi huultelt. See reaalsus võib olla pärast ükskõik milline.

Teie aeg!

Kas need vangid jäävad pärast siia kõigi meie ülal pidada, meie ühiskonda, või saadetakse nad siis, ma ei tea, neid siia saatnud riikidesse tagasi?

Teie aeg! Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Kõigepealt sellest rahaasjast, mida te alguses mainisite. Mina muidugi ei jaga teie vaadet, et Eesti riigi raha on meelevaldselt kulutatud, teades, et väga palju sellest rahast läheb tihtipeale sotsiaalvajaduste katmiseks, haridusse, tervishoidu, riigikaitsesse, igale poole mujale. Kui te tahate öelda, et see raha sinna ei peaks minema, siis see on teie vaba valik. Riigikogu liikmed saavad eelarve arutelul alati neid ettepanekuid teha. Seda esiteks. Teiseks, Riigikontrolli raport on kättesaadav ja igaüks saab ise seda hinnata. Kui miski jääb segaseks, saab Riigikontrolli või asjaomaste ministeeriumide käest informatsiooni üle küsida. Nüüd tulen teise küsimuse, vanglate kinnisvara juurde. On tõsi, et Eestis on vangide arv järjekindlalt vähenenud, ja me oleme olukorras, kus on küsimus, kuidas ühele vanglale kasutust leitakse. Justiits‑ ja digiminister on teinud arutamiseks ettepaneku, et vanglaid või vanglapindu võiks välja rentida, kuna tegemist on spetsiifilise kinnisvaraga. On ka alternatiivid: müüa või sulgeda. Kõik need variandid on arutelul. Praegu on kaks protsessi: üks on eelarveprotsess, mis [nõuab] valitsuselt põhitähelepanu, nagu te mõistate, ja teise protsessi käigus me ootame Siseministeeriumi haldusala asutustelt julgeolekuhinnangut selliste otsuste tegemisele. Kui need hinnangud on olemas – ma eeldan, et need on olemas järgmiseks nädalaks –, siis me ehk saame ka kabinetis selle läbi arutada. Avalik debatt on osutanud sellelesamale, et mõistetakse, et keerulisel ajal võib riigil olla vähe valikuid. Kui sellised kulud jätta lihtsalt ripakile, eriti kui tegemist on väga spetsiifilise kinnisvaraga, mida on väga raske [kasutada] millekski muuks, siis riik kulutaks lihtsalt [selle kinnisvara] ülalpidamiseks raha. Aga julgeolekuaspektid, avaliku turvalisuse aspektid tuleb läbi arutada ja sealt tulevad ka vastused, milliste riikide milliste karistuste kandjate puhul me võiksime üldse kaaluda, kas nad siia tulevad. Nii et kõigepealt üldine debatt ja julgeolekuhinnangud ning seejärel justiits‑ ja digiminister koostöös Siseministeeriumi valdkonna [esindajatega] saab kirjeldada, kuhu me edasi läheme. See on protseduur, millega [liigutakse edasi] samm sammu haaval.

Aitäh! No ausalt öeldes oli see küll praegu udujutt. Briti lehed kirjutavad küll, et see asi on juba otsustatud ja nad tulevad ja küsimus on ainult selles, kas nad saadavad siia poliitvange nagu Tommy Robinson või nad saadavad siia oma moslemiterroriste. Aga ma tahan ikkagi nüüd südame[tunnistusele] koputada. Meie oleme siin süüdistanud või ütelnud, et Kristen Michali [valitsus] on Kaja Kallase jätkuvalitsus. Ärge olge! Kaja Kallas lakkamatult valetas nii Riigikogule kui ka avalikkusele. Mul on ka üleskutse: ära alusta oma peaministriametit lakkamatu valetamisega. Ei ole vaja valetada, et Riigikontroll hindas rahakasutust korrektseks. Nad ütlesid, et üldiselt oli korrektne, aga seesama juriidilistele isikutele antud toetuste osa on äärmiselt kahtlane. Ei ole vaja rääkida ka seda juttu, et 2017 hakkas Eesti riik pankrotti minema. Oli üks aasta, kui olid suured kulud, see oli koroona-aasta, kui majanduslangus oli 8% või natuke vähem. Sellel aastal olid suured võlad. Siis tuli juba Kaja Kallase valitsus ja igal aastal kulutas riik üle oma võimete, suurusjärgus 1,2–1,7 miljardit. Nüüd, kui te teete kolmandat ringi maksutõuse, [püsib] riigivõlg järgneval neljal aastal vahemikus 1,1–2,1 miljardit ka pärast kõiki kärpimisi ja kõiki hinnatõuse. Ma tahaksin aru saada, et kui te räägite 13 miljoni euro kaupa kärpimisest küll laste arvelt, küll perede arvelt, küll tervise arvelt, siis kas te ikka annate endale aru, et selle jaoks, et 2,4 miljardit ülekulu ära katta, on vaja teha 250 sellist kärbet, sihukest 13‑miljonilist kärbet. Kui te räägite meile siin eelarve miinusest 5%, siis see 2,4 miljardit – kuigi teie valitsemisajal SKP kogu aeg väheneb – on SKP‑st 6–7%. Ja te hakkate meile jälle sotsiaalkulutustest rääkima. See ei olnud sotsiaalkulu, sotsiaalkulu on teistel eelarveridadel. Ka julgeolekukulu on teistel eelarveridadel. Need toetused, mis te andsite valitsuse liikmete allkirjadega, on läinud kuhugi musta auku. Moonika Helme küsis ja mina küsin üle: kuhu [see raha] läks?

Lisaküsimus. Martin Helme, palun!

Palun!

Aitäh! Ma siiski viitaks sellele, et Riigikontroll hindas, et riigi majandustehingud on olulises osas kooskõlas riigieelarve seaduse, 2023. aasta riigieelarve seaduse ja 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadusega. Ülejäänut saate sealt raportist vaadata. See oli minu vastus korrektsuse kohta. Nii et siin on kindlasti korrektne info. Mis puudutab kärpeid, siis jah, kärpida tuleb palju, tõepoolest. Valitsuses ja ministeeriumides on palju inimesi, kes ei ole matemaatikas teist nõrgemad. Me saame aru, et see ülesanne on päris suur. Me oleme võtnud sihi, et järgmise kolme aasta vältel avalikus sektoris 10% kärbitakse. See on möödapääsmatu. Kui me tahame eelarvega [liikuda] tasakaalu poole – me ei jõua tasakaalu ega ülejääki –, siis see on vältimatu. Kõik need otsused on sellised, [mille kohta saab öelda, et] valitsus, loomulikult ka kes tahes poliitikutest Riigikogus või mis iganes rollis, parema meelega ju jaotaks ülejäävat raha, mitte ei arutaks, kuidas puudujäägi tõttu kokku hoida. Kärped puudutavad iga valdkonda. Nagu siseminister juba mainis, erand on pensionid. Pensione me ei kärbi. Teiseks, Kaitseväe kaitsevõime, sisejulgeolekuvõime ning õpetajad – need on olnud erandid. Need valdkonnad on erandid, aga teisi erandeid ma täna ei prognoosi, debatid alles käivad. Kärped on hädavajalikud ka tulevaste aastate vaates, sest kui me nüüd ei tõmba seda baasi kokku, siis me oleme täpselt sellises olukorras nagu 2017, kui otsustati, et lastakse minna, ehkki oleks pidanud võib-olla tõmbama koomale või käituma kasinalt, sest heal ajal olid selleks võimalused. Nüüd on keerulisemad ajad: Euroopas käib sõda, Ukraina sõda, julgeolekuvajadused on tohutult kasvanud. Sellest saate te täna pikema ülevaate vist kaitseministrilt, kes kirjeldab kogu seda vaadet. Ka majanduspilt on mõnevõrra süngem, sest meie partneritel on olnud raskemad aastad. Aga on ka positiivset nooti: majandusprognoos näitab järgmisteks aastateks taas kasvu. See [prognoos] ei tule ainult Rahandusministeeriumilt, see tuleb ka pankadelt, erinevad pangad kirjeldavad seda. Nii et koridori lõpus sellist optimismi ja pirnipõlemist juba veidi on. Riigis nagu ka inimese elus tuleb mingid otsused ära teha, baas kätte saada, ja siis minna edasi. Me teeme need otsused ära, me teeme asjad korda ja sealt edasi tuleb kasv.

Suur tänu! Lõpetan tänase kolmanda küsimuse käsitlemise.