Arupärimine riigi plaani kohta lõpetada põllumeestele haneliste tekitatud kahjude hüvitamine (nr 582)

Liigume järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Rene Koka, Martin Helme, Mart Helme, Henn Põlluaasa, Helle-Moonika Helme, Varro Vooglaiu, Anti Poolametsa, Jaak Valge ja Arvo Alleri 9. oktoobril 2023 esitatud arupärimine riigi plaani kohta lõpetada põllumeestele haneliste tekitatud kahjude hüvitamine. Palun kõnetooli Riigikogu liikme Rene Koka.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Austatud Riigikogu liikmed! Soovin kõigile head uue istungjärgu algust. Nüüd, arupärimine on esitatud juba pea aasta tagasi ehk eelmise aasta 9. oktoobril ja tolleaegsele kliimaministrile Kristen Michalile, aga teema aktuaalsus põllumeeste jaoks ei ole kuskile kadunud. Sellest tulenevalt hoidsime selle arupärimise päevakorras ja palume ministri seisukohti nendes küsimustes. Nagu siin juba öeldud on, arupärimine on riigi plaani kohta lõpetada põllumeestele haneliste tekitatud kahjude hüvitamine. Tollel ajal, kui see tehtud sai, tõukus see sellest, et 2023. aasta kevadel oli põllumeestel toonase keskkonnaministriga kohtumine, mille käigus räägiti läbi haneliste tekitatud kahjude hüvitamise vajadus [ja hüvitise summa] nihutamine. Tollel ajal oli see 3200 eurot ettevõtja kohta, põllumehe kohta, olenemata sellest, kui suured olid tema kulud, haneliste tekitatud kahjud. Põllumeeste eeldus oli siis see, et pärast seda arutelu vaadatakse hüvitise summa üle ja seda suurendatakse. Aga juhtus hoopis see, et lõpetati üldse haneliste tekitatud kahjude hüvitamine ära ja ei maksta enam mitte midagi. Ministeerium üritas tollel ajal eelarves kokku hoida 300 000 – 400 000 eurot. Olgu ka öeldud, et need iga-aastased kulud, mida hanelised põllumeestele tekitavad, on sadu tuhandeid, kui mitte mitmeid miljoneid. Täna ei ole ka heidutusjaht lubatud piisavalt suurel alal, et seda probleemi vähendada. Siit tulenevalt ongi meil uuele kliimaministrile kuus küsimust. Palve on see, et minister loeks küsimused ette ja vastaks küsimustele selles võtmes, mis on praeguses situatsioonis võimalik, [kuidas] on olud vahepeal muutunud, kas põllumeeste vaates paremuse poole või halvemuse poole, et me saaksime tänast kuupäeva arvestades oma arupärimise küsimustele vastused.

Arupärimisele vastamiseks palun kõnetooli kliimaminister Yoko Alenderi.

Aitäh, austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed, aitäh küsimuste eest! Alustame siis järjekorras. Esimene küsimus kõlab nii: "Millisele analüüsile tuginedes jõudis kliimaministeerium põllumeestele haneliste tekitatud kahjude hüvitamise lõpetamise otsuseni? Palun selgitage, millised olid peamised põhjused hanekahjude hüvitamise lõpetamiseks ning kuidas need põhjused kaalusid üles vajaduse säilitada toetusmeede?" Tõepoolest, hanekahjude hüvitamist muudeti. Küll aga ei lõpetatud hanekahjude kompenseerimise toetusmeedet, vaid seadusemuudatusega loodi järjestus, milliseid loomakahjusid millises järjekorras olemasoleva eelarve piires hüvitatakse. Räägin nüüd sisulisemast poolest, sellest, mille alusel, milliste argumentide alusel otsuseid langetati. Põhiline oluline fakt on see, et kõige enam tuleb tegeleda siiski kahjude ennetamisega. Seetõttu rahuldatakse meetmest kõigepealt taotlused, mis on esitatud kahjustuste ennetamiseks, sealhulgas hanekahjude ennetamiseks. Tõhus ennetus aitab loomakahju vältida ja see omakorda vähendab kompenseerimise vajadust. Ega keegi neid kahjusid ju ei soovi. Ennetamise tõhususe parandamiseks tõsteti eelmisel aastal ennetamiskulude tasumäära ülempiiri. Nii nagu siin Rene Kokk ka mainis, eelnevalt oli see 3200 eurot taotleja kohta, tänasel päeval on 9600 eurot. Tõepoolest, ennetuse kvaliteeti tuleb tõsta. Kahjude vähendamiseks tehtavad ennetustööd on seni olnud väga ebaühtlased ja ebapiisavad, nende tõhusus on olnud kõikuv. Sellest ka see kahju, millest küsija rääkis. Kui me vaatame seda taotluste rahuldamise korda, siis [näeme, et] teises järjekorras hüvitatakse kaitsealuste liikide, näiteks Euroopa naaritsa, merikotka, kalakotka, viigerhüljese ja hallhüljese tehtud kahjustused, samuti suurkiskjate, pruunkaru, hundi ja ilvese tekitatud kahjud. Kuna mõistlik on esmajärjekorras tegeleda ennetamisega ja hädavajalik on hüvitada just kaitsealuste liikide [tekitatud] kahjustused, siis nende eesmärkide täitmisel saab suunata ülejäänud vahendid rändel olevate sookurgede, luikede, hanede ja laglede [tekitatud] kahjustuste hüvitamiseks. Aga nagu me kõik teame, sel aastal on eelarve pingeline ja pea poole väiksem kui varasematel aastatel. Rändlindude tekitatud kahjustuste hüvitamiseks vahendeid ei jagu. Küll aga hüvitatakse endiselt linnukahjude ennetamiseks tehtavaid kulutusi. Ja kui kahjude hüvitamise eelarvesse vahendeid juurde tekib, näiteks kas või seeläbi, et erinevad ennetustööd kannavad vilja ja kahjude hüvitamise vajadus väheneb, on hanekahjude kompenseerimise võimalus edaspidi olemas. Nii, pean vist pisut kiiremini edasi minema, muidu ma ei jõua kõigile teie kuuele küsimusele vastata. Teine küsimus on see: "Andke palun ülevaade sellest, kuidas hanekahjude hüvitamise lõpetamine mõjutab põllumeeste majanduslikku olukorda ja sektori võimet tulla toime lindude tekitatud kahjudega." Ja kolmas küsimus on: "Kas viidi läbi analüüs uurimaks, millised on hüvitamise lõpetamise mõjud erinevates Eesti piirkondades tegutsevatele põllumajandus[ettevõtetele]?" Kui vaadata Eestist läbi rändavate haneliste arvu ja rändeaegset mõju põllukultuuridele, siis [näeme, et] see on tõepoolest viimasel aastakümnel kasvanud. Aga kahjude ulatust aitab esmajärjekorras, nagu mainitud, leevendada tõhusam ja teadlikum ennetustöö, mitte tagantjärgi hüvitiste maksmine. Seetõttu on tõepoolest eelisjärjekorras eraldatud vahendeid ennetamisele ja kulutuste hüvitamise tasumäärad on kolmekordistunud. Oluline on ka teada, et rändlindude tekitatud kahjude suuruse hindamise metoodika on üsna kaudne. See hindamine on Keskkonnaametile väga ressursimahukas ja tulemus sageli ebatäpne. Hanekahjusid on raske eristada teiste põllukultuuri saagikust mõjutavate tegurite [mõjust], näiteks ilmastikutingimused, taimehaigused, talvitumistingimused, seemne kvaliteet, harimisviiside kvaliteet ja nii edasi. Tootjate majanduslikku olukorda ja põllukultuuride saagikust mõjutavad ennekõike just need ülejäänud loetletud tegurid. Hanekahjuhüvitis, mis oli ühe taotleja kohta maksimaalselt 3200 eurot, meie hinnangul sektorile suurt majanduslikku mõju ei [avalda]. Viimastel aastatel on makstud hüvitisi 300 000 – 400 000 euro ulatuses aastas. Võrreldes näiteks otsetoetustena makstava 178 miljoni euroga ja sektorile erinevate toetustena kokku makstava ligikaudu 317 miljoni euroga on see suhteliselt väike summa. Ja kui me saame ennetuses paremaks, tõhusamaks, siis ei ole ka vajadus nii suur. Erinevate loomakahjude ennetamiseks ja hüvitamiseks on sel aastal eelarves 427 000 eurot. Sellest makstakse kinni nii kiskjakahjud kui ka kotkaste ja hüljeste tehtud kahjud ning kompenseeritakse ennetust. Neljas küsimus on: "Milliseid meetmeid on võetud kasutusele selleks, et kompenseerida hanekahjude hüvitamise lõpetamise negatiivseid mõjusid põllumajandussektorile?" Nagu juba mainitud, oluliselt on suurendatud kahjude ennetusele tehtud kulutuste hüvitamist. Samuti on kahjude ärahoidmiseks loodud võimalus kevadel hanesid põldudel küttida. Ja veel taustaks: sellel aastal on Keskkonnaamet linnukahjude ennetamise töid hüvitanud kaheksale taotlejale. Viies küsimus: "Kas ja kuidas kaasati põllumeeste ja teiste huvirühmade esindajate arvamusi ja seisukohti hüvitamise lõpetamise otsustamise protsessi?" Eestis töötab hanekonsortsium. Sinna on kaasatud asjatundjad ja huvirühmade esindajad. Hanekonsortsium käib koos ja arutab just neid teemasid. Ka hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskava koostamisel on põllumajandussektoriga tihedat koostööd tehtud. Sektor on olnud seadusloomesse varakult kaasatud ja olnud teadlik erinevatest kitsaskohtadest ning planeeritavatest tegevustest. Looma tekitatud kahju hüvitamist puudutavaid muudatusi looduskaitseseaduses ja selles rakendusaktis on korduvalt huvirühmadega arutatud erinevatel üritustel, seminaridel, konverentsidel, kohtumistel ministeeriumis ja Keskkonnaametis. Aruteludel väljendasid põllumehed tugevat ootust, et hanekahjude ennetamiseks lubatakse kevadine jaht, ning selleks tehti ka vastav seadusemuudatus. Mõlemad õigusakti muudatused on läbinud nõutud kooskõlastusprotsessi. Looduskaitseseaduse vastava muudatuse võttis siinsamas vastu Riigikogu. Kuues küsimus: "Millised on kliimaministeeriumi tulevikuplaanid seoses hanekahjude hüvitamisega ning selle võimaliku taasalustamise või alternatiivsete toetusmeetmetega?" Jätkame ennetustööde olulisusele tähelepanu pööramist ja vastava info jagamist asjaosalistele. Linnukahjude ennetamiseks tehtud kulutuste hüvitamist on oluliselt tõstetud ning tõhusamad ennetusmeetmed tuleb välja selgitada ja neid rakendada. See aitab kaasa üldisele kahjustuste vähenemisele. Loodetavasti on tulevikus võimalus ka eelarve vahenditega, kui need tekivad, linnukahjusid taas hüvitada. Aitäh küsijatele! Kui on lisaküsimusi, vastan meeleldi.

Teile on tõepoolest küsimusi. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Tahan küsida natuke detailsemalt, kuidas nüüd põllumehed peavad ikkagi hakkama saama. Kahju on, hüvitist ei ole – mida nad tegema peavad? Toidavad rändlinde oma taskust edasi? Mis asi see ennetus on? Katad põllud kinni või karjud põllu ääres või palud põlvili linde: "Ärge palun tulge sööma minu põllu peale, kuhu ma olen vilja külvanud!"? Loomakaitsjad on teatavasti kuulutanud jahi julmuseks ja seda see tõepoolest ka on. Me võime siin palli veeretada edasi ja tagasi, aga fakt on see, et rändlinnud peavadki sööma, et jõuda kaugele lõunamaale, aga rändlindude toitmise koormus on jäetud täiesti meelevaldselt põllumehe kaela. Äkki te ikka mõtlete need otsused mingil ajal ringi?

Aitäh, hea küsija! Austatud juhataja! Ennetamise meetmest toetatakse tõepoolest väga paljusid erinevaid tegevusi. Ka mina, kui ma palusin ülevaadet, kuulsin paljudest neist esmakordselt. Seal on väga palju erinevaid tegevusi, mida saab ennetamiseks teha. Lisaks tasub märkida, et Eestist läbi rändavad ja põllumajanduses kahjustusi põhjustavad hanelised, kelleks on näiteks suur-laukhani, rabahani ja valgepõsk-lagle, on meil kõik jahiseaduse mõistes väikeulukid ehk neile ei ole seadusjärgsel jahiperioodil seatud kütitavate isendite limiiti. Lisaks loodi jahieeskirjaga võimalus kahjude ärahoidmiseks hanesid ka kevadel just nimelt heidutuseks põldudel lasta. Selle kohta käivad veel täiendavad uuringud, mismoodi ja kui hästi see heidutusena toimib ning kas lastud haned tuleb jätta heidutuseks pigem põllule või ära korjata. Siin on väga spetsiifilised põllumajanduslikud ja jahiga seotud uurimused taga. Aga parim kahjude vältimise viis on kindlasti siiski ennetus ja sellepärast me seda ka toetame. Ja ma võin lihtsalt [mainida, et ennetuseks] on erinevad peletid, hirmutamine, laskmine. Nii see käib.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma olen 40 aastat olnud jahimees. Ja ma ütlen, et need heidutusmeetmed, millest te räägite, ei toimi sellisel tasandil, et need saaksid täita oma ülesande nii, nagu vaja on. Ma ei hakka selle peale oma aega rohkem raiskama. Küll on aga küsimus selline. Ma kuulasin augustikuus Riho Terrase europarlamendiga [seotud] juttu sellest, et järgmisel aastal on põhiküsimus, väga aktuaalne küsimus toidujulgeolek. Kui me jätame praegu need toetused põllumeestele ära, siis see tähendab seda, et nendel ei jätku enam rahalisi ressursse, et sellises mahus oma tööd jätkata. Ehk siis ühel hetkel toimub nende ettevõtjate töö [katkemine] ja sellega me kaotame toidujulgeoleku. Ma arvan, et oleks siiski võimalik leida riigieelarvest see raha, mille te üles ütlesite, sest raha ei jätku. Seda on toidujulgeoleku mõttes siiski vaja neile anda. Kas te olete minuga nõus?

Põllumeeste toetusi ei ole plaanitud ära jätta. Siin on ka need numbrid, näiteks otsetoetuseid on aastas 178 miljonit eurot ja erinevad toetused sektorile kokku ligikaudu 317 miljonit eurot. Need on suured summad.

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea arupärimisele vastaja! Ma ei ole küll selle valdkonna spetsialist, aga puhas loogika ütleb – te räägite, et saab kasutada peletit, lasta või hirmutada –, et kui oleks olemas peletid, mis päriselus toimivad, siis seda muret hanedega ei oleks. Laskmise puhul ka: ühte lased, kõik lähevad ära, ülejäänud lendavad ära, aga siis hakka uuesti passima. Hirmutamine – kuidas? Põllumees jookseb ja karjub või? Põllumehel on mitu põldu, mida hooldada, millega tegeleda. Ilmselgelt ei ole tal aega põllu ääres seista ja neid seal kas ühekaupa lasta või karjuda, röökida või ma ei tea, mis imepeleti lahendus välja mõelda. Kas te ise ka saate aru, et see on lihtsalt absurdne väide, et tuleb ennetada? Ennetada! Et ärme laseme neid linde enam riiki sisse või? Ennetamine ei tööta. Jutt, sõnad on uhked, teooria tugev, aga praktikas ei ole selline asi ju mõeldav.

Aitäh! Praktika ja ka erinevate riikide näited näitavadki just nimelt, et ennetustegevus on kõige tõhusam meede, need loetletud viisid. Eri riikides on ka seesama laskmine lubatud erineval moel. Kuna kahjud on suurenenud viimasel kümnendil, uurivad teadlased koostöös sektoriga üha põhjalikumalt, kuidas teha [ennetust] tõhusamalt. Ja seetõttu, kuna ennetus on siiski tulemuslikum, on ka selle toetuse summasid suurendatud.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Me ei ela erinevates riikides, me elame Eestis. Mina elan suure osa aastast Läänemaal Matsalu lahe ääres ja näen igal sügisel, igal kevadel tuhandelisi ja tuhandelisi linnuparvesid lendamas, maandumas põldudele. Meil on naabruses ühistu, ühistul on kuskil 2000 hektarit haritavat maad. Mismoodi nad seal haritava maa peal seda ennetust teevad – 2000 hektaril? Need maatükid on üle kogu endise Martna valla laiali ka veel. No see ei ole absoluutselt mõeldav. Mis ennetus? Minu küsimus teile on sellega seoses väga lihtne. Teie ennetus lihtsalt ei tööta, see jutt on lihtsalt õhu võngutamine, mida te meile praegu ajate. Minu küsimus on selline: äkki me paneme nüüd lindude rändeteedele suured tuulikud, mis need linnuparved tükkideks hakivad? Sellisel juhul me toodame elektrit ja saame lindudest lahti, tegeleme ennetusega. Aga mul on teine küsimus ka: mis te arvate, mis on Eesti rahva põhitoidus, kas teraviljasaadused või metshane liha?

Aitäh! Austatud juhataja! Hea küsija! Muu hulgas just nimelt rannaniitudele ennetuse käigus linde sööma meelitataksegi, see on ka üks ennetusmeetmetest. Liha koha pealt oli meil just täna maaelukomisjonis juttu, kas me oleme kliimakindla majanduse seadusega seadnud mingisuguseid ootusi või piiranguid, kui palju liha inimesed peaksid tarbima. Selliseid piiranguid ega ettepanekuid kliimakindla majanduse seadus ei sisalda, aga minu teada võiks Terviseameti hinnangul süüa igaüks meist iga päev tikutopsitäie liha. See oleks meie tervisele kasulik.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Kordan üle. Kas ma sain teist ikka õigesti aru, et te tõite välja, et hanelised on kõik ulukid ja õigem oleks nad nüüd maha tappa kui põllumeestele hüvitist maksta? Kas ma sain [õigesti] aru, et meetod hanelistega võitlemiseks on nad hävitada?

Aitäh! Austatud juhataja! Hea küsija! Ei, eesmärk ei ole tegeleda lindude hukkamisega. Küll aga kasutatakse ühe ennetusmeetmena praktikat, et üks isend lastakse heidutusmeetmena [maha] ja selle käigus ennetatakse suurema kahju tekkimist.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Minu jaoks on natuke üllatav, et laskmine on nüüd lubatud. Aga see on Eestis vaheldunud, kord on lubatud ja siis on jälle keelatud. Võib-olla on nüüd siis lubatud, nagu te ütlesite, tõesti nii, et ühe linnu võib lasta, aga mõnda lindu juba ei või lasta, et see tõsiselt heidutusena mõjuks. Ma tean, et sellel teemal on kõvasti debatti peetud. Aga sihuke laiem küsimus teiste ulukite kohta ka. Me räägime, et riigieelarves raha ei ole ja hüvitada ei saa, olgu need hundid, kes teevad lambakarjadele kahju, või haned teraviljapõldudel. Kas ministeeriumis on vähemasti juttu olnud sellest, et kui hüvitamiseks raha ei ole, siis piiranguid seada ei saa? Tegelikult on praegu olukord ju selline, et koormus langeb üksikutele ettevõtjatele või inimestele, kelle vara saab kahjustatud, ja siis justkui kergekäeliselt öeldakse, et kandke see kulu. Ühiskonnal laiemalt on soov midagi piirata või takistada, aga kulude kandmise valmisolekut ei ole. Kas on vähemasti arutatud, et kui raha ei ole, siis piirata ei saa?

Aitäh! Hea juhataja! Austatud küsija! Neid arutelusid, milline on erinevate liikide seisund ning kui palju ja mis põhjusel lubada üht või teist liiki küttida, jahti pidada, toimub pidevalt, tõepoolest, sest me oleme ju inimasustuse laienemisega osa liikide loomulikku eluruumi piiranud ning kohati tekib loomade ja inimeste vahel ka konflikte. Ka sellest tulenevalt on neid arutelusid. Mis puudutab hüvitamist, siis selliseid konkreetseid arutelusid, millele te praegu viitasite, minu teada ei ole toimunud. Aga minu praktika on esialgu muidugi väga lühike, nagu te teate.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Seega saab avada läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole ja saimegi kolmanda päevakorrapunkti läbitud.