Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 UA) kolmas lugemine

Järgnevalt asume tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 UA) kolmas lugemine. Selle punkti juures on meil läbirääkimised [ainult] fraktsioonidele. Nii. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni … Vabandust! Konservatiivse … Vabandust, head kolleegid! Päev on olnud pikk. Palun Eestimaa Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel siia kõnetooli Martin Helme. Palun! Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.

(Näitab paberit, millel on kujutatud stoppmärki kirjaga "Stopp automaksule!") Arusaadav kõigile, eks? Arusaadav! Mitte mingil juhul ei saa nõustuda automaksuga üheski tema vormis. Ühegi põhjendusega ei saa nõustuda. EKRE esimesel võimalusel tühistab selle maksu. See maks on halb Eesti inimeste heaolu [silmas pidades] ja see maks on meile müüdud valedega. See maks on komplektis kõikide teiste Eesti elu ja Eesti inimeste jõukust hävitavate maksudega. See on Eestit hävitava valitsuse väärastunud poliitika kõige parem näidis. See maks tuleb tagasi lükata. Mitte keegi, kes selle poolt on, ei tohi pärast öelda: "Oi, kogemata, me ei mõelnud seda läbi." Te kõik teate, et see on vale! Te kõik teate, et see on majanduslikult vale. Te kõik teate, et see on valedele ehitatud jutt. Ja sellele tuleks vastu hääletada. Aga tuleb uus ja parem valitsus, mille osanikuks on ka Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, ja tühistab selle maksu. Ja seetõttu ei saa mitte kellelgi olla õigustatud ootust, et see püsima jääb. Stopp automaksule!

Suur tänu! Palun Isamaa fraktsiooni nimel Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu. Palun!

Ma palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Loen teile ette ühe Eesti naise kirja, mis jõudis minuni paar tundi tagasi. Urmas, minu pojal, kellel on raske liitpuue, on toetus tõusnud 9 senti, minul endal null eurot. Samas on auto minu jalgadeks, ilma autota ei liigu ma rohkem kui paarsada meetrit. Ja ei mingit automaksutoetust, kuigi olen invakaardi omanik. Nii et lollust teil seal üleval mäe otsas jätkub. Kutsuge mind Riigikogu ette sõna võtma. Ma tahan näha, mis nägudega mulle otsa vaadatakse – kas häbi üldse pole? Kui kõik need lubatud maksu[tõusud] käiku lähevad, siis minu alla 600-eurosest pensionist ehk jätkub nende maksude tasumiseks, aga minu korterikulud, elekter, telefon, rohud, toit? Kuidas ellu jääda? – see on [suur] murekoht. Igal õhtul heidan magama tundega: mis edasi, kas saame hakkama? Kuhu minna, kui siin enam ei suuda? Nende inimeste hääl, kes vaatavad Eestimaal toimuvat mure ja lootusega, [annab mõista], et Eesti inimesed vajavad kindlustunnet, mitte ebakindlust. See automaksuseadus, mida me hääletama asume, on üks osa selle valitsuse ebakindluse ehitamisest ümber Eesti inimeste toimetuleku ja ümber meie majanduse. Isamaa hääletab automaksuseaduse vastu. See seadus piirab inimeste vabadust. See ei ole õiglane seadus ja see on vastuolus põhiseadusega. Head parlamendiliikmed! Isamaa kutsub kõiki parlamendiliikmeid üles hääletama automaksuseaduse vastu. Eesti riigi majanduslikud olud on keerulised. Meil on kümme kvartalit kestnud majanduslangus. See on üks pikimaid [langusi] Euroopa Liidu liikmesriikide majandusarengu loos. Selles olukorras on meie ees põhimõtteline küsimus: kas me asetame keerulises majandus- ja rahandusolukorras koormuse ettevõtlusele – ja habrastame ettevõtjate kindlustunnet – ning Eesti inimestele või vähendame valitsemiskulusid? Valitsus kõneleb valitsemiskulude vähendamisest, aga kui me vaatame seda kava, siis [näeme, et] tegelikkuses on plaanis saavutada see hoopis kolme aastaga. Meie sõnum on üks: vähendage valitsemiskulusid negatiivse lisaeelarvega juba sellel suvel, et teie sõnad ja teod langeksid kokku. Selle asemel olete valinud hoopis täiendavad maksutõusud. Kallase ja Michali valitsuse täiendavad maksutõusud järgmistel aastatel on suurusjärgus miljard eurot. [See raha] võetakse Eesti inimeste ja ettevõtete käest. Suurusjärgus miljard eurot aastas! Ja samal ajal me kõneleme järgmisel aastal kokkuhoiust proportsioonis 100 miljonit eurot. Te olete valinud oma poliitika jõustamiseks ebakindluse tee. See valitsus on ebakindluse valitsus. Ebakindlus lastega peredes, mis puudutab lapsetoetusi ja peretoetusi, praeguses demograafilises kriisis. Ebakindel [olukord] meie haridusrahva ja õpetajate seas, mis puudutab teie endi antud lubadusi õpetajate stabiilse palgatõusu kohta. Ja ebakindlus Eesti peredes toimetuleku pärast. 2025. aastal võtate te oma konsolideeritud maksutõusudega ja sellest tuleneva täiendava spiraalse inflatsioonikeerisega keskmist palka teenivalt Eesti inimeselt ühe kuu palga. Samamoodi võtate te 2026. aastal lisaks pensionide täiendava maksustamisega ja keskmise pensioni tulumaksuvabastuse külmutamisega keskmist pensioni teenivalt eakalt inimeselt aastas ühe kuu pensioni. Isamaa sõnum on: vähendage valitsemiskulusid. Teiseks, lükake see Reformierakonna maksuküür edasi mitte üheks aastaks – see on väike samm, aga ebapiisav –, vaid kuni järgmiste valimisteni. Las Eesti rahvas otsustab, millised maksud on mõistlikud ja millised maksud ei ole mõistlikud. Kogu konsolideeritud kulu selle maksuküüru pealt – mille te tahate praegu [katta] täiendavate maksutõusudega – on kahe aasta peale kokku üle 1,1 miljardi euro. See, mida te teete ettevõtete tulumaksu süsteemiga – te ei tea isegi, mis aastast see kehtima hakkab ja kuidas see kehtima hakkab. Ainus asi, mida te olete oma ideede kaskaadis, mille ainsaks tuumaks on maksutõusud, suutnud genereerida, on [üha] uued ja uued regulatsioonid ja maksutõusud. Te põhjendate kõike julgeolekuga. Retoorikas kõnelete sellest, et suudate katta ka 1,6 miljardi euro suuruse täiendava kaugmaa-laskemoona vajaduse. Need kokkulepitud plaanid – ma olen neile otsa vaadanud ja kõnelenud ekspertidega – ei vasta ju tõele. Suurusjärk, millest me kõneleme – ehk puhtalt riigikaitsesse minev täiendav raha –, ei ole mitte sugugi 1,6 miljardit, millega te praegu põhjendate neid maksutõuse, vaid me kõneleme üle kolme korra väiksemast numbrist järgmise 36 kuu jooksul. Ja veel üks asi: tõstes otseseid makse, tõstes käibemaksu, te vähendate majanduskasvu. Seda ütleb teile enamik maailma majandusteadasi. Nominaalse majanduskasvu vähendamine 1% tähendab seda, et selle tõttu laekub suurusjärgus 150 miljonit eurot vähem maksutulu. Mis on teie alternatiiv? Alternatiiv on üha uued maksutõusud. See on ebakindluse poliitika. Te ei ole õppinud Euroopa Parlamendi valimistest. Nendel vahevalimistel andis Eesti rahvas signaali, et ta ootab muutusi, poliitilise käekirja põhimõttelist korrektsiooni, mille sümbol ja esimene samm oleks olnud see automaksu pealesurutud aktsioon parlamendis ära jätta. President andis teile isegi šansi, võimaluse väljuda sellest väärikal moel. Te ei kasutanud seda võimalust. Seesama poliitika jätkub: ebakindluse süsteemse tootmise poliitika kogu Eesti ühiskonna erinevate eluvaldkondade perimeetris. Ma näen, koalitsiooni esindajad, et te naerate praegu. Täna on teie võiduhetk. Naerate, et surute selle automaksu jõuga ühel päeval kahel lugemisel läbi. Aga tuleb aeg, kui siin saalis väljendub Eesti ühiskonna enamuse tahe. See automaks osutub üürikeseks kõrgete maksude kehtestamise filosoofia episoodiks Eestis, millele ei ole saadud Eesti valimistel mitte mingisugust mandaati. Tuleb aeg, kui see maks tühistatakse. Seda ma luban Isamaa nimel. Rahulikku suve jätku teile, valitsuse esindajad! Aitäh!

Suur tänu! Ja nüüd palun siia Riigikogu kõnetooli keskfraktsiooni nimel Andrei Korobeiniku. Palun!

Aitäh! Head kolleegid! See võit, mille koalitsioon praegu saab, on tõepoolest ajutine. Automaks tühistatakse varem või hiljem. Aga seda raha, millest Eesti riigi eelarve lähimatel aastatel ilma jääb majanduslanguse [tõttu], paraku taastada ei õnnestu. Kristen Michal ütles oma esimeses kõnes, enne kui ta peaministriks sai, et valitsus ja koalitsioon teevad valiku majanduskasvu ja kindlustunde vahel. Paraku arvas ta, et maksutõusud toovad kindlustunde, ja valis selle tee. Reaalsus on see, et ta loobus majanduskasvust ja sai ebakindluse. Need kaks miljardit, mille Reformierakond on juba suutnud riigieelarvest välja vedada, ei ole mingisugune abstraktne Exceli number. Need on ehitamata teed, õpetajate palgad, madalamad pensionid, kaitsekulude väiksem maht, väiksemad lapsetoetused. Ja see trend saab hoogu juurde täna, kui automaks kehtestatakse. Küsimus ei ole isegi selles, et majanduskriisi ajal ei tohi makse tõsta. Küsimus on selles, et need maksud, mis praegu, kriisi ajal kasvavad, löövad kõige valusamalt just vaesemaid inimesi. Kui lähed vaesemate kallale, siis loobud majanduskasvust. Leedust oleme juba maha jäänud, järgmisena [jääme maha] Lätist. Järgmise aasta alguses oleme [elatus]taseme poolest Balti riikide seas kolmandad. Ja see on see, mille poolest Kaja Kallase ja Kristen Michali valitsus ajalukku lähevad. Sellist olukorda pole alates eelmise sajandi algusest Eesti ajaloos varem olnud. Mitte kunagi varem ei ole olnud seda, et me oleme Euroopa Liidus, Euroopa riikide seas majanduskasvu poolest viimased. Nüüd on see hetk käes ja mitte korraks, vaid [see on kestnud] juba kaks aastat ja kolmas on tulemas. See on üsna teadlik poliitika, mis teeb meist provintsi. Automaks on tegelikult üks suhteliselt väike samm kõige selle kõrval, mida Reformierakond ja Reformierakonna usinad partnerid on ette võtnud või ette võtmas tulevikus. Jah, tõepoolest, rahanduskomisjoni esinaine Annely Akkermann ütles, et kui võtta pensionärilt 10 eurot, siis ta ei pane seda tähelegi. Samamoodi ilmselt on koalitsioon seisukohal, et kui puudega inimese käest võtta automaksu, siis ta ei pane seda tähele. Ühelt poolt annate 79 senti juurde ja teiselt poolt võtate mitu tuhat eurot registreerimismaksu. [Arvate, et] inimene on aasta või paari aasta pärast selle unustanud, läheb valimiskasti juurde ja valib Reformierakonda. Ma luban teile, head sõbrad, et seda ei juhtu. Automaksu saab tagasi pöörata küll, aga neid kaotatud aastaid enam tagasi võita ei saa. Sellest on kahju, aga elu on selline. Läheme siit edasi. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni nimel Õnne Pillaku. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Ma ei tulnud siia rääkima mootorsõidukimaksu toetamisest ega veenma opositsiooni seda tegema, sest ma näen, et see ei ole lihtsalt võimalik. Ma keskendun sellele, miks me seda eelnõu täna siin uuesti arutame: see on puuetega inimeste võrdne kohtlemine. Just seetõttu saatis president selle eelnõu meile siia tagasi. Ma saan aru, et opositsioonile see väga ei meeldi, nad tahavad seda maalida laiemaks ja suuremaks. Aga ma palun: ärge pisendage neid muudatusi, mis me oleme puuetega inimeste jaoks siia eelnõusse teinud. Need on vajalikud muudatused. See, et me otsustame puuetega inimeste toetuste tõusu ja abivahendite omaosaluse vähendamise ära praegu siin, suvel, annab sellele sihtgrupile kindlama tunde, et need vajalikud muudatused tulevad, nad ei pea ootama sügiseni. Täiesti arusaadav on, et uus maks on ebameeldiv ja sellega on keeruline hakkama saada just haavatavamatel gruppidel. Seetõttu on, nagu te teate, mootorsõidukimaksu aruteluga algusest peale käsikäes käinud arutelu [toetusmeetmete üle]. Rahandusministeerium koos Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Puuetega Inimeste Kojaga on arutanud erinevaid toetusmeetmeid, kuidas võimalikult [suurele] osale puuetega inimestest appi tulla, ja mitte ainult toimetuleku vaates, vaid ka liikuvuse ja ligipääsetavuse vaates. Ja lõpuks jäi valikusse see, mis eelnõusse on ka sisse viidud: toetuste tõus ja abivahendite omaosaluse vähendamine. Jah, seal kõrval oli laua peal valikus ka maksuvabastus, aga valiti laiem lahendus, selline lahendus, mille kaudu saab toetada suuremat hulka puuetega inimesi. Maksuvabastus oleks toetanud ainult seda osa puuetega inimestest, kellel on auto olemas. Tuletan meelde, millised muudatused järgmisel aastal [toimuvad]. Järgmise aasta juunis tõuseb raske puudega laste toetus 161 eurolt 180 eurole ja sügava puudega laste toetus 241 eurolt 270 eurole. Raske puudega tööealiste inimeste toetused ühtlustatakse, kõigi [toetus tõstetakse] 50 euroni. Kõige suurem muudatus [puudutab] sügava puudega tööealisi inimesi, kelle toetus tõuseb 100 euroni. Olenevalt sellest, kui suur toetus oli neile praegu määratud, jääb see tõus vahemikku 46–56 eurot. Ja veel, kuna mootorsõidukimaks on planeeritud kehtestada aasta algusest, aga toetused [tõusevad alles] suvel, siis selleks, et ei jääks aasta alguses auku sinna vahele, on jaanuarist kuni juuni alguseni loodud ühekordne mootorsõidukimaksu mõju leevendamise toetus puuetega inimestele. Raske puudega laste, sealhulgas harvikhaigustega laste puhul on see ühekordne toetus 95 eurot, sügava puudega lastel 142 eurot, raske puudega tööealistel 60 eurot ja sügava puudega tööealistel 250 eurot. Selleks, et abivahendid [muutuksid] puuetega inimestele paremini kättesaadavaks, on koos toetuste tõusuga otsustatud [muuta] abivahendite [hüvitamise] piirmäära ja omaosalust nii laste kui ka täiskasvanute puhul ning abivahendite kompenseerimine seotakse lahti [puude] raskusastmest või vähenenud töövõimest. Tänu nendele muudatustele [jõuavad] abivahendid inimesteni kiiremini ja [muutuvad] kättesaadavamaks. Ma mõistan, et koos uue maksuga on hästi lihtne soovida, et soodustusi oleks väga-väga palju. Jah, on hulk inimesi, kelle toimetulek saab uue maksuga pihta. Nii nagu siin erinevates kõnedes on kõlanud, me teame kõik, et riigi majanduslik ja rahaline seis …

Kas soovite lisaaega?

Jah, palun kolm minutit.

Kolm minutit lisaaega, palun!

… ei ole praegu kiita. Kui rahalised võimalused on piiratud, siis tulebki teha valikuid. Samamoodi teeme ju valikuid ka oma koduse eelarve puhul. Ja sellepärast see, et me sihitatult toetame haavatud gruppe, on minu meelest õige ja vajalik. Seda võiks küll toetada. Nii nagu ma juba ütlesin, me oleme soovinud leida toetusmeetmed, mis aitavad laiapindselt võimalikult paljusid puuetega inimesi, mitte ainult autoomanikke. Ja nagu siin varasemate arutelude ajal, teiste eelnõude puhul on viidatud – tööealiste puuetega inimeste toetused on väga-väga kaua seisnud paigal. Ainuüksi seetõttu on minu meelest tähelepanuväärne ja [tänuväärne], et nüüd saab lõpuks neid toetusi ka tõsta. Ma väga loodan, et kui te nendest toetusmeetmetest edaspidi inimestele räägite, siis räägite ka sellest, et need olid vajalikud otsused, mis me siin tegime, mitte sellest, et antakse justkui näpuotsaga, sest see ei ole päriselt nii. Puuetega inimesed ootavad neid otsuseid ja ma loodan, et me teeme need ära. Aitäh!

Kõnesoove rohkem ei ole, aga on üks sõnavõtusoov. Andrei Korobeinik, ma ei kuulnud teie nime mainitavat, aga ma saan aru, et teil on soov vastusõnavõtuks. Jaa, Andrei Korobeinik, teil on …

(Mikrofon ei ole sisse lülitatud.) Jaa ... (Mikrofon lülitatakse sisse.) Tänan mikrofoni sisselülitamise eest. Rahanduskomisjoni aseesimehena on mul teile protseduuriline palve. Kuna tõepoolest, nagu hea kolleeg Õnne ütles, toetused kasvavad – puudega pensionär hakkab 40 euro ja 91 sendi asemel saama 41 eurot ehk tõus on 9 senti –, siis palun sümboolselt üheksa sekundit vaheaega enne hääletust, et Reformierakond saaks selle suurejoonelise teo üle järele mõelda.

Aitäh, hea kolleeg! Täiesti sobimatu koht praegu selliseks ettepanekuks. See ei ole üleüldse see koht, kus sellist ettepanekut saab teha. Praegu me oleme läbirääkimiste faasis, me ei ole isegi veel läbirääkimisi lõpetanud. Me rääkisime ju praegu sellest, kas teil on soov vastusõnavõtuks. Ma ei saa teie seisukohta lugeda ka vastusõnavõtuks. Nii on. Aga, Mart Helme, teil on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Palun!

Aitäh! Mul on tõepoolest protseduuriline küsimus. Nimelt, värskendage palun minu mälu, või aitab teie abi minu mälu värskendada. Minu küsimus on: mida ütleb meie töö- ja kodukord või mida ütleb üldse Eesti Vabariigi seadusandlus selle kohta, kui Riigikogu juhataja ja juhatus toovad teadlikult siia saali põhiseadusega vastuolus oleva eelnõu ja suruvad selle läbi? Kas see on meie karistusseadustiku kohaselt karistatav? Kas see on meie töö- ja kodukorra kohaselt teatud sanktsioonidega korrale kutsutav? Palun värskendage mu mälu.

Aitäh, hea kolleeg! Ma ei saa seda kuidagi lugeda protseduuriliseks küsimuseks. Andrei Korobeinik, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Suur tänu! Kas te saate palun anda vihje, millal täpselt ma saan paluda vaheaega? Te ütlesite, et ühtegi sõnavõtusoovi ei ole. Millal täpselt ma saan paluda vaheaega?

Aitäh, Andrei Korobeinik! Kuna te olete komisjoni aseesimees, siis minu tõlgenduse järgi te ei saagi vaheaega paluda. Mina olen küll väga selgelt seda meelt, et komisjoni esimees saab võtta vaheaega. Komisjoni aseesimees saab võtta vaheaega [ainult] siis, kui tal on komisjoni esimehelt vastavad volitused. Kui neid volitusi ei ole, siis komisjoni aseesimees vaheaega võtta ei saa. Küll aga saavad võtta vaheaega fraktsiooni esimehed enne olulisi hääletusi. See on minu väga konkreetne seisukoht olnud ja ma olen seda ka varem väljendanud. Ma olen siin teie kolleegidega, ka teie fraktsioonist, sellel teemal vestlusi pidanud. Kui te võtate meie kodu- ja töökorra seaduse ette, siis [näete, et] seal on välja toodud, et peaasjalikult [saab seda teha] komisjoni esimees või komisjoni esimehe puudumisel komisjoni aseesimees. Aga selline see meie regulatsioon on ja ma usun, et täpselt [selline] on ka meie kodu- ja töökorra seaduse mõte. Kalle Grünthal, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh! Tänase esimese istungi ajal ma küsisin teie käest protseduurilise küsimuse, kuidas on võimalik, et saali tuuakse eelnõu, mis on põhiseadusega vastuolus. Ja nüüd küsis Mart Helme teie käest uuesti, millised on need meetmed ja millal saab istungi juhatajate puhul rakendada teatud karistusõiguslikke sanktsioone. Teie leidsite, et see ei ole istungi läbiviimisega kooskõlas. Mina leian, et see küsimus on istungi läbiviimisega kooskõlas, kuna teie juhite istungit. Sellisel juhul ma tahan teada: öelge palun, kuidas on mul võimalik sekkuda teie ebaseaduslikku tegevusse. Kas seda [tuleks] teha Tallinna Halduskohtu kaudu või [tuleks] leida mingisugused karistusõiguslikud hoovad teie käitumise [mõjutamiseks] või on olemas veel mingi kolmas variant?

Aitäh, Kalle Grünthal! Ma soovitan teil lugeda põhiseadust ja soovitan lugeda ka Riigikogu kodu- ja töökorra seadust. Loodetavasti sealt saate vastused kõikidele nendele küsimustele [ja saate teada], kelle poole pöörduda, kui te tunnete, et teie õigusi on rikutud. Aga teie küsimust ma ei saa kuidagi lugeda küsimuseks istungi läbiviimise protseduuri kohta. Andrei Korobeinik, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Ma vahepeal tutvusin kollase raamatuga ja panin tähele, et teie kommentaari ei ole sinna veel lisatud. Praeguses versioonis on väga selgelt öeldud, et sõna saab võtta kas komisjoni esimees või aseesimees. Ma saan aru, et teil on nagu oma tõlgendus. Ma küsin teie tõlgenduse kohta. See puudutab otseselt istungi läbiviimist. Kui komisjoni esimeest Annely Akkermanni – kes ütles, et pensionär ei pane tähele, kui tema käest võtta kümme eurot kuus – ei ole saalis, siis tema puudumisel mina kui komisjoni aseesimees teie arvates vaheaega võtta ei saa. Kas ma saan teie tõlgendusest õigesti aru? Äkki me peame siis vaheaja võtma, selleks et komisjoni esimees üles otsida ja temalt küsida, kas tasub need üheksa sekundit välja võtta või mitte?

Hea kolleeg! Siin, ma möönan, on istungi juhatajatel pisut erinev praktika olnud. Aga mina olen küll seda meelt, et kui komisjoni esimees ei ole volitust andnud, siis aseesimehed vaheaega võtta ei saa. See on olnud minu väga konkreetne seisukoht ja seda ma olen ka varem siin Riigikogu saalis väljendanud. See, mida te protseduurika raames küsisite … Muide, kui te tahate võtta vaheaega, siis seda tuleb küsida sõnavõtusooviga. Seda te tegite [õigesti], aga te küsisite täiesti vale koha peal. Praegu on käimas läbirääkimised. Me ei ole veel jõudnud selle protseduurikani, kus me hakkame käsitlema selle eelnõu lõpphääletust. Järgnevalt Martin Helme, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh! Ma lihtsalt tahtsin teha märkuse. Sa enne soovitasid meil siin lugeda kodukorda ja põhiseadust. No mispärast küll? See on täiesti asjatu tegevus. Me oleme [kodukorda] korduvalt lugenud, korduvalt tsiteerinud. Siin rikutakse seda kogu aeg. [Kodukorra] teadmine, lugemine ja tsiteerimine siin saalis ei aita meid küll kuidagi.

Jaa, ma ei saa seda kuidagi lugeda protseduuriliseks küsimuseks, sest küsimust ei olnud. Andrei Korobeinik, palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

Suur tänu, istungi juhataja! Ma olen teilt seda juba küsinud, aga vastust ei saanud. Millal on teie arvates läbirääkimised läbi: kas siis, kui kõik kõned on ammendunud, või on selleks mingisugune muu sümbol?

Läbirääkimised on läbi siis, kui mina ütlen, et läbirääkimised on läbi. Praegu need ei ole läbi, mina ei ole seda öelnud. Te kiirustasite sellest ette, sellepärast et Urmas Reinsalul on sõnavõtusoov, kuigi ma ei kuulnud Urmas Reinsalu nime läbirääkimistel mainitavat. Kas teil on soov vastusõnavõtuks? (Urmas Reinsalu kohapealt: "Mul on praegu sõna ...") Ei, ma küsin, kas teil on soov vastusõnavõtuks. Kellele ja millisele seisukohale? Mina teie nime ei kuulnud mainitavat läbirääkimiste käigus. (Urmas Reinsalu selgitab kohapealt.) Tegelikult, head kolleegid, Urmas Reinsalul ei ole mikrofoni, kui ma nüüd päris täpne olen. Palun anda Urmas Reinsalule mikrofon. Palun!

Aitäh, härra Riigikogu esimees! Ei maksa minu vasturepliiki karta. Nimelt, kodukorraseadus ütleb, et kui Riigikogu liikme nime – ja siin on teil täiesti õigus – või tema seisukohti mainitakse, siis on tal õigus kaheminutiliseks vastusõnavõtuks. Reformierakonna fraktsiooni esinaine proua Õnne Pillak kõneles opositsiooni seisukohtadest, viidates eelkõnelejatele. Mina olin üks eelkõnelejatest ja seetõttu ma järeldan täiesti immanentselt, loogiliselt, kantiaanliku loogika vaimus, et mul on selleks kodukorraseaduse järgi õigus.

Aitäh, Urmas Reinsalu! Kõik oli korrektne. Vastusõnavõtt oli korrektne ja ma arvestan sellega. Ja kuna rohkem sõnavõtusoove ei ole, siis … Ma teist korda ei saa kahjuks teie vastusõnavõtusoovi ... (Urmas Reinsalu kohapealt: "See ei olnud vastusõnavõtt, vaid ma argumenteerisin, et ma soovin vastusõnavõttu …") Jaa, aga te saite selle vastusõnavõtu. Praegu saite ju? (Urmas Reinsalu: "Ei.") Praegu saite ju? Aga praegu saite ju, Urmas Reinsalu, selle vastusõnavõtu. (Urmas Reinsalu: "Ei. Te esitasite mulle küsimuse, kas ma soovin vastusõnavõttu. Ma kinnitasin, et ma soovin vastusõnavõttu, viidates kodukorraseaduses sätestatud õigusele.") No aga te saite praegu võimaluse oma vastusõnavõtt ära kasutada. (Urmas Reinsalu: "Aga mida te kardate?") Ei, mina ei karda. Lihtsalt, härra Reinsalu, te saite võimaluse vastusõnavõtuks, see on täiesti selge. Ühesõnaga, head kolleegid, vastusõnavõtud on kõlanud. Ma ei saa, Urmas Reinsalu, teile teist korda vastusõnavõttu anda, sest te kasutasite selle esimesel korral ära. Ma sulgen läbirääkimised. Enne kui me asume hääletuse ettevalmistamise juurde, on veel küsimusi istungi läbiviimise protseduuri kohta. Kalle Grünthal, palun!

Tänan! Vaadake, härra Hussar, kui mina esitan küsimuse, siis ma ei tea mingisuguseid elulisi või faktilisi asjaolusid. Kui ma küsisin oma küsimuse – ja ma loodan, et te mäletate –, mis oli seotud sellega, et istungi juhataja rikub istungi läbiviimise korda, siis teie vastus oli põhimõtteliselt selline, retooriliselt, et lugege homseid ajalehti. Ma küsin konkreetselt. Andke mulle nõu: kui minu hinnangul rikub istungi juhataja istungi läbiviimise korda, siis millised on need õiguslikud hoovad, mille abil ma saan teie tegevust õiguskaitseorganite kaudu kontrollida?

Aitäh, hea kolleeg! See on teie hinnang. Mina selle hinnanguga ei nõustu. Rain Epler, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Minul on täiesti protseduuriline küsimus, mis tekkis seoses sellega, mida te puldist väitsite. Teie ütlesite – ma enda arvates tsiteerin täpselt: "Läbirääkimised lõpevad siis, kui mina need lõpetan." Mõnes mõttes jäi ambivalentseks, kas teie tõlgendus läbirääkimiste lõpetamisest on jõudnud sinna, et teie kui Lauri Hussar või nagu üldisemas mõttes, et läbirääkimised lõpetab istungi juhataja?

Aitäh, hea kolleeg! Ma sain teie küsimusest aru. Läbirääkimised lõpetab istungi juhataja. Läbirääkimised lõpetab istungi juhataja siis, kui läbirääkimissoove enam ei ole ehk ei ole kõnesoove ega ka vastusõnavõtusoove. Siis lõppevad läbirääkimised istungi juhataja poolt välja kuulutatuna. Nii. Helir-Valdor Seeder, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Mina lootsin, et kui Indrek Tarand teie nõunikuks asub, siis saab Riigikogu istungi juhatamine uue kvaliteedi. Aga see uus kvaliteet ei ole veel kohale jõudnud. Nii et Indrek peab tööd tegema. Öelge talle edasi.

Indrek teeb väga head tööd. Aitäh! Aga teie küsimus?

Aga mul on protseduuriline asi ka õiendada. Nimelt, see puudutab erinevat tõlgendust, kas alatise komisjoni aseesimehel on õigus vaheaega võtta või mitte. Te kinnitasite, et erinevatel juhatajatel on erinev käekiri. See on muidugi väga halb, sest sellega te tunnistasite, et see kultuur on meil täitsa käest läinud – üks seadus, aga erinev praktika. See peaks olema ühtemoodi. Arutage seal juhatuses ja tehke see selgeks. Aga mina loen seda küll siit väga üheselt välja, § 83 "Hääletamise kord" reguleerib seda väga täpselt. Selles targas kommenteeritud väljaandes, mille te olete jaganud Riigikogu liikmetele, selles kõige värskemas, täiendatud väljaandes on öeldud selgelt: "Kommenteeritava paragrahvi lõike 2 järgi on alatise komisjoni või fraktsiooni esimehel või aseesimehel õigus nõuda enne hääletamist kuni kümneminutist vaheaega." Alatise komisjoni või fraktsiooni esimehel või aseesimehel – väga selgelt on esimehed pandud ühte ritta ja aseesimees, mis selgelt ühes lauses kokku teeb selle, et mõlema aseesimehed. Mul on palve: järgime seda § 83 välja toodud punkti ühtemoodi, mitte erinevalt.

Aitäh, hea kolleeg! Urmas Reinsalu, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Lugupeetav Riigikogu esimees! Teie poolel on jõud, teie poolel on enamus ja te ei peaks kartma parlamendiliikmete kriitikat selles asjas. Aga ju te tunnetate ka ise siin saali ühel poolel – valitsuse, enamuse poolel –, et teie poolel ei ole ühte asja, mis tegelikult ühiskonnas, demokraatlikus ühiskonnas maksab: teie poolel pole õigus ja teil pole inimeste toetust. Minu küsimus teile puudutab selle seaduse põhiseaduspärasust. Nimelt, kodukorraseadus – te lappate seda kommenteeritud raamatut – kõneleb ka sellest, et kui eelnõus tehakse olulised täiendused – ja tõepoolest, proua Õnne Pillak reklaamis siin [hulka] erinevaid muudatusi, mis sellesse eelnõusse sisse viidi –, siis teine lugemine katkestatakse. Sellest teise lugemise katkestamise reeglist me ei pidanud kinni ja nüüd selgub, et veerand miljardi eurose mõjuga seaduse me võtame vastu kümne astronoomilise tunni jooksul. Ma arvan, et see on räige kodukorra loogika rikkumine. Härra Riigikogu esimees, mida te teete parlamendi kodukorra kaitsmiseks sellises olukorras?

Aitäh, hea kolleeg! Antud juhul on seda eelnõu see koosseis menetlenud tõenäoliselt ajaliselt kõige pikema perioodi jooksul. Ma ei saa kuidagi nõustuda teie väitega, kui te ütlete, et see eelnõu on siin ühe päeva jooksul ära menetletud. Ei ole. Ma ei saa sellega nõustuda. Head kolleegid, nagu ma ütlesin, läbirääkimised on lõppenud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 364 UA lõpphääletus. Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu 364 UA. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 54 Riigikogu liiget, vastu 28, erapooletuid ei ole. Eelnõu 364 UA on seadusena vastu võetud. Head kolleegid, enne kui me läheme teise päevakorrapunkti juurde, on mul teile väga oluline teadaanne. Nimelt, vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §‑le 68 ning Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 51 lõikele 1 kutsun Vabariigi Valitsuse ettepanekul Toompea lossi istungisaali kokku Riigikogu erakorralise istungjärgu 30 minutit pärast 29. juulil käesoleval aastal alanud Riigikogu erakorralise istungjärgu lõppemist. Erakorralise istungjärgu päevakorras on taristuminister Vladimir Svetile esitatud umbusalduse avaldamise nõude arutelu. Ehk siis, head kolleegid, 30 minutit pärast Riigikogu erakorralise istungjärgu lõppemist algab siin saalis [teine] erakorraline istungjärk, mille päevakorras on taristuminister Vladimir Svetile esitatud umbusalduse avaldamise nõude arutelu.