Обеспечение электроэнергией

Tänane seitsmes küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Siim Pohlak ja teema on elektrienergiaga varustamine. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Minu küsimus on – ja see on tegelikult paljude Eesti inimeste küsimus olnud –, miks on võetud asjatu risk elektrivõrgu ümbersünkroniseerimise tegemisega südatalvel Eestis? See Venemaa küljest lahtiühendamine loomulikult on vajalik, siin pole küsimustki, aga kes ja mis kaalutlustel valis selleks kuupäevaks terve mõistuse vastaselt kõige külmema ja väga suure elektritarbimisega aja? Palun konkreetseid vastuseid! Kes tegi selle otsuse, et see kuupäev on veebruari alguses, mitte näiteks mais või juunis, kui tarbimine on madalam, riskid väiksemad rahva jaoks? Eesti rahvas ei ole mängukann, mida asjatult ohtu panna! Seega palun konkreetset vastust, kas desünkroniseerimiseks valitud kuupäevale anti heakskiit valitsuse või ministri tasandil? Kuidas see protsess täpselt käis?

Aitäh! Ma kindlasti saan selle kronoloogia teile täiendavalt teha, kui soovite. Aga kindlasti on see heakskiit antud nii valitsuse tasemel, nii süsteemioperaatorite töö tulemusena kui ka erinevate riikide debattide [tulemusena]. Ma arvan, et ka parlamendis on informatsioon desünkroniseerimise kohta olemas olnud, mäletan isegi [tollase] parlamendiliikmena. Nii et see info on laialt levinud ja valitsus kindlasti on need otsused teinud. Seda esiteks. Teiseks, veebruar on ajaliselt esimene võimalus. Kui sellest lahtiütlemisest või Venemaa võrgust desünkroniseerimisest teada anda – tähtaeg saabki veebruaris täis –, siis toimub Vene võrgust lahtiühendamine. Nagu te ütlete, on see vajalik. See on lausa möödapääsmatu, sellepärast et Venemaa ei ole usaldusväärne partner ükskõik mis asjus. Kogu selle aja on meie operaatorid teinud erinevaid tegevusi, valmistunud desünkroniseerimiseks ja sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopa võrguga, mis on suurem kui Venemaa võrk ja kindlasti usaldusväärsem, ja samal ajal kindlustanud ka meid selle vastu, et Venemaa pahatahtlik käitumine võib Balti riigid erakorraliselt desünkroniseerida. See valmisolek on ka kogu aeg olnud. Selleks tuleb olla valmis. See võib iga hetk kätte jõuda, kui Venemaa otsustab käituda meelevaldselt. Ja midagi head meil neilt ju ometi oodata ei ole. Miks see vajalik on? Paari lausega selgitan, ega ma vist ei peagi teid veenma. Kui sul on energiaühendus suurema ja kindlama võrguga, see on energiakaubanduse jaoks, hindade, kõige muu jaoks vajalik, ja kui sinu taristut keegi ohustab – nagu merel on juhtunud – või kusagil mujal ühendusi, siis sul on vaja seda ühendust. Nii et seetõttu tuleb meid sünkroniseerida Mandri-Euroopa võrguga võimalikult kiiresti. Ja aja valik tuleb sellest, mis ajahetkest selle lepingu ülesütlemise järel esimene võimalik kuupäev on. Seda arutasid Balti riigid, Euroopa Liit, vastuvõttev võrk Kesk-Euroopa võrk, Poola, Saksa ja nii edasi.

Suur tänu! Siim Pohlak, teil on täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Jätkan samal teemal. Oletame ja loodame, et see sünkroniseerimine läheb hästi ja tõrgeteta. Järgmine inimeste jaoks oluline teema on kindlasti elektri hind, et mis see elekter hakkab maksma nüüd peale 8. veebruari. Kaks väga külma ja suure tarbimisega kuud on ees. Kas teil on olemas prognoosid, erinevad stsenaariumid, mis selle elektri hinnaga juhtub? Sest te teate ju isegi väga hästi, et see niinimetatud elektribörs tegelikult ei toimi. Kas te saate täna kinnitada, et teie käsutuses olevad mudelid või prognoosid ei näita, et meil näiteks keskmine elektri megavati hind on siin veebruaris-märtsis 300 või 500 või 1000 eurot? Paluks teie käest seda hinnaprognoosi ka, et mis teie näete. Ja kas valitsus on valmis kohe tegutsema ja mingeid meetmeid võtma, kui mittetoimiva elektribörsi tagajärjel need hinnad veelgi kõrgemale tõusevad, kui nad juba praegu on?

Aitäh! Hinnaprognoose ma tegema ei hakka. Kui te küsite börsi toimimise kohta, siis ma olen nõus, et Nord Pool peaks teatud küsimustes parem olema, ja õnneks seal ka reforme läbi viiakse. Ja kui te küsite, kas valitsus on valmis samme astuma Eesti majanduse konkurentsivõime tagamiseks või mingite anomaaliate kõrvaldamiseks, siis vastus on jah, valitsus arutab neid samme vajaduse korral. Esimesi arutelusid on juba peetud. Aga meie tegevuse eesmärk on suunatud ikkagi sellele, et anda süsteemioperaatoritele see kindlus, et mis tahes hetkel desünkroniseerimise järel on varustuskindlus Eesti inimestele tagatud. Ja süsteemioperaatorid – Eestis siis Elering, Lätis-Leedus teised – on kinnitanud, et nii nende põhiplaanid kui ka varuplaanid on paigas, nad on valmis desünkroniseerimiseks ja Mandri-Euroopaga sünkroniseerimiseks mis tahes olukorras. Ja on olemas ka energeetikareservid, mille kohta näiteks Enefit Power on avalikult öelnud, et needsamad põlevkivijaamad ligi 1200 megavatise [võimsusega] on hooldatud ja valmis siis energiat tootma, kui peaks tekkima vajadus või puudujääk. Nii et see on see positsioon. Loomulikult, julgeoleku vaatest me astume kõik sammud, mis on võimalik, mõtleme läbi kõik, mis on võimalik, ja töötame koos operaatorite ja julgeolekuasutustega, et see läheks tarbijate jaoks nii, et ei tekiks ühtegi katkestust või tõrget. Aga ütleme siiski selle ära, et nagu Estlink 2-ga juhtunu näitab, võib samasuguseid pahatahtlikke või hooletusest tingitud ründeid toimuda, nii et sellekski tuleb valmis olla Eesti riigil ja Eesti riigi energeetika eest vastutavatel asutustel ja inimestel – eeskätt on see Elering, suuremad tootjad, ja nii edasi. Nii et kui teil on huvi – ma tean, et avalikkust nad väga avatult ka teavitavad, kirjeldavad oma informatsiooni –, siis kutsuge nad kas majanduskomisjoni või kutsuge nad fraktsiooni, nad hea meelega kirjeldavad, millised need sammud on, milline on plaan üks, kaks ja kolm.

Suur tänu! Mart Helme, lisaküsimus, palun!

Aitäh! Äsja oli uudis, et valitsus leidis 100 miljonit, et gaasielektrijaam püsti panna. Minu küsimus on nüüd tegelikult mitmekihiline ja on päris mitu küsimust korraga. Esiteks: milline on see tööplaan, millal see jaam peaks valmis saama? Võimsusest vist on meedias juttu olnud, te võite selle ka üle kinnitada igaks juhuks, kui palju megavatte sealt tulema hakkab. Teine küsimus on see: kust tuleb gaas ja mis hinnaga tuleb gaas? Meil siin omal ajal suure kisaga tuli nii-öelda haalamiskai Paldiskisse. Minu teada ei ole sealt mingit gaasi siiani liikunud. Kust see gaas ikkagi tulema hakkab? Kus on see kindlus, et gaas meil kogu aeg olemas on? Kas meil on ka gaasireservuaaride väljaehitamise kavad? Ühesõnaga, palun selgitage seda gaasijaamaga seonduvat.

Aitäh! Ma selle 100 miljoni lugu siin juba enne kirjeldasin Lauri Laatsile vastates. Ma ei hakka seda üle rääkima, et mitte ei leitud, vaid see oli riigieelarve seletuskirjas leheküljel 9 kenasti kirjas. Ma isegi ei kahtle, et kõik Riigikogu liikmed lugesid selle seletuskirja ju põhjalikult läbi. Andres Metsoja noogutab, tema kindlasti luges. Nii et üllatust seal ei ole. Nüüd, Eesti Energia jaama puhul või Eesti Energia võimaliku investeeringu puhul on protseduur selline, et riigieelarves on ette nähtud 100 miljonit Eesti Energia aktsiakapitali sissemakseks. Eesti Energia peab selle otsuse tegema ärilisel alusel, mis tähendab seda, et ta hindab selle projekti tasuvust, energia mahtu, võimsust – võimsuse kohta ta annab ka hinnangu, millisena ta näeb selle jaama võimsust potentsiaalsel turul, sest praegu on käimas ka Eleringi hange sarnaste jaamade hankimiseks, selle kohta ta selle hinnangu annab – ja milline see võimalik soojakoormus on, mida ta saab, näiteks kui ta selle Narva rajab, Narvas toota. Nii et äriprojekti täpsed parameetrid nad kirjeldavad ise. Seejärel nad pöörduvad rahandusministri poole, rahandusminister tuleb valitsusse ja valitsus siis annab korralduse sissemakse teha. Gaasi puhul on nii, et gaas on meil kenasti tagatud. Sellist 2022. aasta situatsiooni, kus Venemaa energiamänge korraldas – gaasimahutid olid tühjad, hinnad väga volatiilsed –, enam ei ole olnud. Isegi on olnud gaasi hinna langust pärast Balticconnectori lõhkumist, sest gaasihoidla Inčukalnsis on ju tegelikult geograafiliselt meie poolel, mitte mujal. Paldiski kai oma olemuselt on varuks, nii-öelda reservkai. See on olemas, valmis, Eesti Varude Keskus haldab seda. On olemas isegi see legendaarne käpp, millele kogu Eesti kaasa elas, et kas ikka käpp on olemas. Käppki on olemas! Seda saab laeva külge ühendada, terminali külge. Kui mõnel eraoperaatoril on huvi seda kasutada, siis ka selleks on valmisolek olemas. Lätiga on meil koostöö väga hea: meie hoiame seal gaasi, nemad saavad vajaduse korral meie haalamiskaid kasutada. Nii et üldiselt see kõik on tagatud. Gaasijaama enda tulevikust: siin tasub harivalt mainida, et tulevikus ilmselt on võimalik kasutada ka biogaasi, mis tuleb Eesti tootjatelt. See sõltub päris palju hinnast ja kogusest, mida suudetakse toota. Kogu jaam ilmselt biogaasi peal ei saa toimetada, aga see loob ka Eesti põllumajandustootjatele täiendava turuvõimaluse, eeldades, et ka näiteks transpordis ühel hetkel biogaas kui vahe-, üleminekukütus tõmbab koomale.

Aitäh! Lõpetame tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise. Enne, kui me läheme kaheksanda juurde, on käsi püsti Kalle Grünthalil. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Mul on väga tõsine protest teie suhtes, Lauri Hussar! Sellepärast, et teatavasti kolmanda küsimuse esitamiseks toimub nõndanimetatud nobedate näppude voor ja selles nobedate näppude voorus ma saavutasin esimese koha. Aga teie kustutasite selle ära – täiesti nahaalselt! Seda on võimalik tuvastada pärast isegi video ülevaatusel. Ma loodan, härra Hussar, et see on viimane kord, kui te sellist tsirkust seal teete. Ja ma loodan, et te käsitlete [kõiki] võrdselt, [kuigi] ma saan aru, et te ei taha, et ma esitan Michalile küsimusi. See on tuvastatav!

Aitäh! Hea kolleeg, mina ei ole siin mitte ühtegi nime kustutanud. See nimekiri [kujuneb] teisiti. Ja antud juhul Mart Helme oli küsijana enne teid. (Kalle Grünthal hõikab saalist: "Mina olin esimene!") Midagi ei ole teha, mina ei ole teie nime kustutanud ja ma ei saa kuidagi teie protesti sel moel rahuldada.